mõõdust . Töötlemisvaru on materjali osa, mis eemaldatakse toorikust edasise töötlemise käigus Töötlemisvaru on vajalik detaili täpsesse mõõtu töötlemiseks . Töötlemisvaru suurus sõltub : Kasutavast materjalist Seadmetest millega toorik töödeldakse puhtasse mõõtu Saetud tooriku töötlemiscarud töötlemiseks puhtasse mõõtu . Pikkuses : ca 30…50 mm Laiuses : ca 8….10 mm Paksuses : ca 6…8 mmmoodust töölemisvaru Operatsioonide töölemisvarud kab operatsioon Töötlemisvaru jaguneb erinevate töötlemise operatsioonide vahel Igal operatsioonil eemaldatav materjali kiht moodustab operatsiooni töötlemisvaru Opertatsioonide töötlemisvarud kokku moodustavad üldise summaarse töölemisvaru .’ Vajalik töötlemisvaru suurus sõltub :
tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835 sisemine tuum = 0.09675 15
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus. 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis 4. Materjalide mehaanilised omadused neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, – Kõvadus (hardness)– võime vastu panna kohalikule levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. plastsele deformatsioonile; määratakse Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Vahel liigit. füüsikal omaduseks Magnetpulberkatse – Tugevus (strength)– võime purunemata taluda koormust, Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel
Devonist alatest muuts Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevalt IdaEuroopa platvormi loodseosa laialdasid piirkondi hõlmavat ja järkjärgult lõuna suunas vajuvad nõgu. Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuses kvartsliivakihi, millest kujunesid Davoni liivakihid. Liivakivi punane värvus tuleneb rahaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitemel pool LõunaEesti jõeorgudes. Devoni liivakivid jagunevad kahte tüüpi: heredavärvuselised liivakivid ja punasevärvulised. Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes. KeskDevonis ulatus
Mustad oksad : suurus ja tükiarv pinnaühiku kohta Lõhed Kvaliteedinõuded kehtestatakse mõlema välispinna kohta eraldi Näide : A/B ; A/C ; B/C Ristkihtpuitplaat Ristkihtpuitplaat on ristvineeriga sarnanev materjal, mille kihtideks on massiivpuidust liimkilp; lamellid võivad olla ka omavahel kokku liimimata Kihtide kiudude suund on omavahel risti Plaat on ehituselt paksuses sümeetriline st. kihte on ala paaritu arv (3,5) Kasutusalad Ehituskonstruktsioonid (seinad, katused, fassaadid) Siseviimistlus Mööbli valmistamine Spoon. Spoon on pakust hööveldamine või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6mm Spooni kasutusvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamsiel mööblitööstuses (peamisel höövelspoon )
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning väljutavad: eristuvad lühikesed kortikokortikaalsed teed ning pikad kortikokortikaalsed ja kortikosubkortikaalsed. III. Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk. (alumine parem) a. Struktuur: frontaalsagar. b. „Modaalsuseks“ motoorika. c
Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandwich paneelid 310 mm samuti E-Betoonelemendist, soklipaneelideks on samad raudbetoon sandwich paneelid, erinevus vaid soojustuse paksuses, mis solkipaneeli puhul on 120 mm. Siseseinad on kergvaheseinad metallkarkassil kipsseinad, niisketes ruumides vastavalt niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu ladu, metoodikaruum, palatid, vastuvõturuum, WC, dusiruum, sanitaarsõlm, söögituba, köök,
merrekantavate huumusainete rohkusest. Vee värvus Läänemere avaosas on roheline või sinakasroheline, lahtedes kollakasroheline, kollane, pruunikaskollane või isegi kollakaspruun. Vete väike läbipaistvus ja sellest olenevad valgustingimused piiravad taimestiku vertikaalset levikut. Põhjataimestiku leviku alumina piir paikneb selles veekogus olenevalt läbipaistvusest 25-45m sügavusel. Planktonivetikad arenevad ainult kuni 50 m paksuses ülakihis. Taimede esinemine ainult ülemistes veekihtides seletub asjaoluga, et orgaaniliste ainete sünteesimine rohelistes taimedes oleneb valgusest ja selle levimisest vees. Teatud valgusintensiivsuse puhul on assimilatsiooni ja dissimilatsioon taimedes tasakaalus. Seda valgusintensiivsust nim kompensatsioonipunktiks. Orgaanilisi aineid sünteesitakse ainult pindmistes hästivalgustatud veekihtides kuni kompensatsioonipunktini vastava sügavuseni. Sügavamal toimub ainult orgaaniliste
ettenähtud ruumi. Kui plaatsoojustus soovitakse paigaldada karkassipostide või sarikate vahele, siis praktikas ei saa seda nõuet olema tavaliselt täita. Eeldused, kus soojustus täidab ideaalselt kogu talle planeeritud ruumi, on tavaliselt täidetud: pidev, pool- või täissulundühendusega või kogu paksuses elastselt tihendatud liitekohtadega soojustus (näiteks täissulundühendusega ja teibitud 0 0.00 liitekohtadega tuuletõkkeplaat; pool- või täissulundühendusega jäik (EPS, XPS, PUR või PIR) soojustus; elastne soojustus (mineraalvill) krohvitud soojustussüsteemis või katuslaes);
Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke. Kohev ja õhurikas lumi (e=0,1-0,25 Mg/m 3) muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ja lõpuks tihedaks (e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel. Nüüdisliustike uurimine on näidanud, et moreeni sisaldus ulatub liustikes 3-7 protsendini. Väga vana kivistunud moreeni nimetatakse tilliidiks. Moreen on Eesti muldade üks peamisi lähtekivimeid ja temal on kujunenud meie koduvabariigi kõige viljakamad mullad
Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota). Ulatub troposfäärist ookeani põhja, suurim ulatus 25 km. Absoluutne enamus elust toimub 16 km paksuses kihis. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemi suurus sõltub käsitlusest: näit tiik või akvaarium kui ökosüsteem; biosfäär kui üks ökosüsteem. Energia-ja ainevood ökosüsteemis. Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad
hulk mullas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena suureneb mulla lagunemisaste. Nii suurenes Toomal 49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20 %-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab mineraalainete ja N sisaldust mullas. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2 korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa
ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel (põhjapoolkeral septembris, oktoobris). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti.
249. Radioaktiivne kiirgus jagunes magnetväljas kolmeks komponendiks, mis märgistati vastavalt : - komponent osutus positiivselt laetud osakeste vooks, heeliumi tuumadeks (He4). Neeldub paberilehes. - komponent osutus suure kiirusega liikuvateks negatiivselt laetud osakesteks, elektronideks (e o). Tôkkeks on mône millimeetri paksune Al - leht. - komponent osutus elektromagnetlaineteks, mille sagedus ja läbitungimisvôime on suurem, kui röntgenkiirtel. Paari sentimeetri paksuses pliiplaadis nôrgeneb kiirgusenergia poole vôrra. 250. Tuumade muundumise nihkereeglid näitavad, mis toimub aatomituumaga mône kiirguse komponendi eraldumisel. : XA _> He4 + YA-4 Tuuma massiarv A väheneb 4 suhtelise massiühiku vôrra ja järjekorra number väheneb 2 vôrra, s. t. tekib uue elemendi tuum, mis on Mendelejevi tabelis kaks kohta eespool. : XA _> eo + YA Uus element nihkub ühe koha vôrra edasi, massiarv ei muutu.
Mänd 0,31 0,18 Kuusk 0,24 0,14 Kask 0,32 0,27 Tamm 0,28 0,18 Pöök 0,33 0,15 y = [A (We - Wv) ] / 100 , kus A - detaili mõõt laiuses või paksuses, mm; We - puidu niiskus eseme ekspluatatsioonis, %; Wv - puidu niiskus esemes tema valmistamisel, %; - kuivamis-paisumise koefitsient. Kuivamise-paisumise pinged puidus võivad ületada puidu tugevust ja ulatuda 100 kg/cm2 ja rohkemgi. 3.2.1. Tisleriseotised Puittooted koosnevad detailidest, koostudest (sõlmedest) ja elementidest (gruppidest), mis ühendatakse omavahel erineval viisil. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus,
üsna püsivad suured kõrged või madalad alad mida nimetatakse ka atmosfääri mõju keskusteks. Torm-Tuul mille tugevus on suurem kui 9 palli (üle 21 km/s). Orkaan- Troopiline tsüklon Kariibi mere piirkonnas, tuul kiirusega üle 33km/s ja tugevusega üle 12 palli. Õhuniiskus ja sademed: Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus, ta on pidevas ringluses ja liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiosa veeaurust on troposfääri aluses 2-3km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub 4%. Vesi satub õhku kui see aurab vee-, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvad aurumist nimetatakse transpiratsiooniks. Auramiseks maapinnalt nimetatakse füüsikaliseks auramiseks. Mingi piirkonna niiskus olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab on niiske. Õhu niiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust
mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa.Homogeenne atmosfäär: Homogeense atmosfääri korral on kaks lihtustavat eeldust: 1) atmosfäär loetakse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogu vertikaali ulatuses loetakse konstantseks. Tegelikkuses võib atmosfääri tiheduse lugeda konstatseks vaid mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul väheneb õhu tihedus aluspinna juures kõrge temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja õhu tihedus võib jääda konstantseks või isegi kasvada.Isotermiline: Baromeetriline valem, mille tuletasime eelmises paragrahvis, on õige kui T = const ja g = const , s.t. isotermilise atmosfääri jaoks. Polütroopne atmosfäär on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk ...
mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; vuukimine. Joonis 7.12 Tellismüüritise elemendid: a ja b piki- ja põikikiviread, c müüritise elemendid, d täistellised ja mittetäismõõdulised (raiutud) tellised ja nende tähistamine Seina ladumise alustamisel asetatakse vundamendil olevale isoleerkihile kõigepealt mördikiht, millele omakorda laotakse põiketelliste kiht kogu seina paksuses. Seejärel laotakse seina nurkadesse 5...6 kihi kõrgused majakad. Majakate ülesandeks on laotavale seinale vertikaalsuuna ja telliskihtidele horisontaalsuuna andmine. Ka saab majakate külge kinnitada suundnööri. 9 Joonis 7.13 Ladumine majakate abil: a suundnööri pingutamine pingutustellise abil, b suundnööri kinnitamine nurgamajakatele tuginaelte abil, c pulgaga majaktellis, d paigaldatava tellise asend suundnööri suhtes
iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu. Vertikaalselt avalduvad merevee soolsuse erinevused umbes 200 m paksuses pinnakihis. Merevee keskmine soolsus Vaikses soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 31
tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti. Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub
liigniiskus, seda toorhuumuslikumaks läheb ka huumushorisont. Looduslikul alal on gleistunud rähkse mulla profiil näiteks AT-Bmg-Cg-D, neid muldi kuivendatakse. Paepealseid ei kuivendata. II. Leostunud muldade tüüp. Põhiprotsessideks võivad olla savistumine, lessiveerumine ja neile võib kaasneda gleistumine. Põhimääramise tunnus on, et kihisemine on sügavamal, kui 30 cm. Kihisemine on alati vähemalt 1 meetri paksuses mullaprofiilis. Viljakaimate muldade tüüp. Alltüübid:1)leostunud mullad Ko, mis on kujunenud välja savistumise tulemusena. On Eesti parimad mullad järvamaal, Virumaall, valem A-Bm-C-D, kihisemine on valdavalt 30-40 cm sügavuselt alates. Need on parasniisked mullad, saadakse max. Saagid. Huumuse sisldus kuskil 3-3,5%. 2)leetjad mullad KI on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena, levivad eelmistest pisut lõuna poole
Ei toimu keemilist porsumist (veepuudusel), levinud rabenemine ja oksüdatsioon. Rauasilikaatide termaalne lagunemisel ja oksüdeerumisel. Kõrbevaap kõva, tume rauamineraalide kiht kivitükkide pinnal. Vesi kõrbes talvel võib esineda paksu lumikatet, kevadel õitsevad taimed jne. Ka tuuleerosioonil sõltub erosioon terade suurusest ja tuule kiirusest(nagu vooluvee korral). Liivaterade põrkeliikumine, saltatsioon, toimub mõne meetri paksuses kihis, kõrgemal vaid hõljuv tolm. Savisetteid tuul kaasa haarata ei suuda, aga lenduva liiva poolt abradeerides võib see ka toimuda. Pinnavormid. Deflatsioonilised katted pika aja jooksul kantakse minema peen liiv, järele jääb pinnakihil vaid kiviklibu. Levinud püsivasuunaliste tuulte korral. Tuuletahukad püsivasuunaliste tuultega lenduva liiva poolt ära lihvitud kivipinnad. Kiikkivid kaks üksteise otsas olevat kivi, mida tuul liigutab, kuluvad kausjaks ja kiikuvaks kiviks.
Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega seos mõõteriista näidu ja toote kvaliteedi ning ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi töökindluse vahel. mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis Tabel 1.6. Mittepurustavate kontrollimeetodite neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, tundlikkus levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. Kontrollimeetod Prao minimaalne mõõt mm Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, Laius Sügavus Pikkus mittemetalsed lisandid jms. Seetõttu on ultraheli- ja Röntgenkatse - 2 - radiograafiakatse skeem sama
Biosfääri ühe osa moodustavad maapind ja mõne meetri paksune mullakiht. Meile on kõige paremini näha need taime- ja loomaliigid, kes elavad maapinnal, aga ka mullaelustik on väga rikkalik. Taimedel on sageli väga ulatuslik juuresüsteem, ja kuigi suuremalt jaolt paiknevad juured maapinna lähedal mullas, võivad osa puude juured tungida mitmekümne meetri sügavusele. Taimede maa-alune biomass võib paljudes kooslustes ületada maapealse mitu korda. Mõnekümne sentimeetri paksuses huumuserikkas pindmises mullakihis leidub peale taimejuurte arvukalt organisme, nt mitmesuguseid baktereid, seeni ja selgrootuid. Ühes grammis mullas võib olla rohkem väikesi elusorganisme kui kogu maakeral inimesi. Enamik mullas elavaid organisme on oma väikeste mõõtmete tõttu inimesele tavaliselt nähtamatud. Ka mõned suuremad loomaliigid on asunud elama maa-alustesse urgudesse, nt mutid ja mügrid. Pilt ja alltekst: Enamik organisme elab maapinnal või mõnekümne sentimeetri
PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. PVC-katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse Laius on 1,4 - 4,0m. Paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele PVCkate liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. Homogeensed PVC-põrandakatted on kogu paksuses ühesuguse koostisega, mistõttu kulumiskihiks loetakse peaaegu kogu materjali paksus. Homogeensete PVCkatete koostises kasutatakse kuni 80% täiteaineid (nt jahvatatud lubjakivi, kvartsliiv vms). Heterogeenseteks nimetatakse selliseid PVC-põrandakatteid, mis koosnevad erinevate omadustega PVCkihtidest. Erinevatel kihtidel on kindel ülesanne. Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust,
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
sisaldavasse lahusesse või pihust selle lahusega üle. Al-oksiid kui adsorbent seob need värvilised ained oma pinnale ning saadakse soovitava värvusega detailid; Pos om: lai värvigamma, neg om: värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 33. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon, kontaktkorrosioon? anoodipiirkond ja katoodipiirkond?... Korrosioon: korrosiooni all mõistetakse metallide oks-st väliskk (õhu, gaaside, vee, lahuste, org vedelike) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: 1)keemiline korr toim kõrgematel temp-del reag
tiheduse lugeda konstatseks vaid Maa ja atmosfäärikiirgus Soojuskiirgust, Tarandi arvates pidada õhurõhu ja kiirte teele jäänud ainemass on nende kaldu mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti temperatuuri vaatlusi, mida tegi langedes suurem kui vertikaalselt langedes, mida kiirgab välja aluspind või atmosfäär, kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul sõjaväearst Johann Jacob Lerche (vana nim massiarvuks m´. Massiarv sõltub Päikse nimetatakse vastavalt maa või
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja
valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid o Troposfäär o Stratosfäär o Mesosfäär o Termosfäär o Eksosfäär Atmosfäär *50% õhu massist paikneb 5,6 km paksuses kihis *Õhurõhk on võrdne mõjutatava pinna kohal oleva õhukihi kogumassiga *Maapinnal on õhurõhk 101,3 kPa ehk 1 atm ehk 1 bar *Kõrguse suurenedes rõhk väheneb (5,6 km kõrgusel on rõhk pool maapinna lähedal olevast õhurõhust) Joonis 1. Rõhu ja temperatuuri sõltuvus kõrgusest allikas: http://reference.findtarget.com/search/Atmosphere%20of%20Earth/ Eksosfäär *Eksosfäär on atomosfääri ülemine kiht, mis ulatub kuni 1000 km kaugusele
avaldu järglastel, kes satuvad viljakamasse mulda (Valk 2005: 239). Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Turba toitainete sisalduse juures on rabas veel palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine ja väetamine (Valk 2005: 123). Kuivendatud rabamulla 20 cm paksuses kihis, kus asub puude juurestik, on tuhka kaks korda rohkem, N- 1,7, - 1,6, O- 1,7, CaO- 2,2, - 1,6 ja - 2,1 korda rohkem kui kuivendamata rabamännikutes. Männikute rahuldavaks kasvuks antud tõusust veel ei piisa, kuid avaldab soodsat mõju puude kasvule. Kuivenduse soodne mõju puidu juurdekasvule algab tavaliselt siis, kui raba kuivendamisest on möödunud 4-7 või rohkem aastat (Valk 2005: 246).
· 0,3...1 m 20 punkti · 0,005...0,3 m 10 punkti · < 0,005 m 4) Pragude iseloomustus · 1.Väga krobelised lühikesed 25 punkti · 2.Krobelised, laius all 1 mm 20 punkti · 3.Ebatasane pind, laius üle 1 mm 12 punkti · 4.Tasane pind, sau praos laius 1...5 mm 6 punkti · 5.Praod sauega täidetud paksuses üle 5 mm 0 punkti 5)Hüdrogeoloogilised tegurid Vee Vee Olek Punktid juurdevool survesuhe l/min omakaalu pingele Puudub 0 Kuiv 10 25 0 ... 0,2 Niiske 7 25...125 0,2 ... 0,5 Märg 4 Üle 125 Üle 0,5 Ujutusoht 0 6) Pragude orientatsioon (-punktid) · tunnelis hüdrotehnikas
aineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse selle lahusega üle. Al-oksiid kui adsorbent seob need värvilised ained oma pinnale ning saadakse soovitava värvusega detailid; Pos om: lai värvigamma, neg om: värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 42. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi- mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond?
kahjulikkus (Dierhauer, Stöppler-Zimmer, 1994). Põldohaka rohket levikut on seostatud halvenenud mullastruktuuriga ja teda on propageeritud kui mullatiheduse vähendajat. Kasvukohana eelistab põldohakas siiski hästi õhustatud väikese tihedusega muldi. See, et ta kasvab kultuurtaimedest paremini ka tihenenud muldadel, ei näita mitte kasvukoha eelistust, vaid suuremat mullatiheduse talumise võimet võrreldes kultuurtaimedega. Enamik põldohaka roomjuurtest paikneb kuni 35 cm paksuses kihis, kuid nad on võimelised tungima ka 2-3 meetri sügavusele. Mida tihedam on muld, seda rohkem koondub roomjuuri pindmisse kihti ja seega suureneb konkurents kultuurtaimedele. Fizjunovi andmetel sõltub roomjuurte areng mulla tihedusest ja uute võsude tekkimine lasuvustiheduse 0,9, 1,1 ja 1,3 g/cm -3 juures on vastavalt 76%, 44% ja 8% varasemast kogustest. Et põldohakal ei toimu sellist maa-aluste taimeosade uuenemist nagu orasheinal,
3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole kogupingega. Seepärast liiva tugevus veeküllastatud olekus ja kuivalt ei on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas.4. Kogupinge on kogu deformeeritavus eri suundades ühesugune. Horisontaalsuunalist erine. Liiva sisehõõrdenurk sõltub terade kujust ja suurusest, pinnase pinnasekihi paksuses ühesugune.5. Pinnas on veeküllastunud.6. Veejuhtivus ja deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast tihedusest, lõimise ebaühtlusest jne. Enamasti on suurem kui 30 kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest kraadi, ulatudes kuni 45-ni. Liiva sisehõõrdenurk sõltub tihedusest,
suure tiheduse saavutamiseks kasutatakse mitmekihilisi hologramme. Info kodeeritakse ja säilitatakse tasapinnaliste pikselkujutistena, kus iga piksel tähistab 1 bitti. Täielik paralleelsus võimaldab kiiret lugemist: kui võtta lugemiskiiruseks 1000 hologrammi sekundis, kusjuures iga hologramm sisaldab 1 000 000 pikslit, siis saame väljundkiiruseks 1 Gbit/s. Võrdluseks, DVD kiirus on 10 Mbit/s. Õnnestunud on katsed pindtihedusega 100 bitti ruutmikroni kohta 1 mm paksuses materjalis; paksemas materjalis võib see ulatuda ligi 350 bitini ruutmikroni kohta. Võrdluseks, DVD puhul on pindtihedus 20, magnetketastel aga 4 bitti ruutmikroni kohta. Selle salvestustehnika potentsiaal on haaranud arendusse kaasa paljud firmad alates Bell Labsist kuni USDARPAni (kuhu kuuluvad näiteks IBM, Kodak, Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel
laastudest, mis paiknevad oma kihis samas suunas, kuid kihid omavahel on ristisuunalised. (välimuselt sarnase kihtplaadi laastust on selle plaadi laast veidi väiksem). OSB ka e kihtplaat- välimuselt sarnane orjenteeritud kiududega puitlaastplaadile, kuid koosneb liistakutest e laast suurem ja kihid ühesuunalised. Mõningad näitajad: a)veeimavus- aeglasem kui naturaalpuidul liimi sisalduse tõttu. b)paisumine- paisuvad paksuses, kuid kuivamisel tagasi enam ei tõmbu...see on täispuidu eelis. c)formeeruvus- kõigub niiskusel d)soojusjuhtivus- väiksem kui naturaalpuidul. Kreppimine e kantimine- laminaat või melamiin detailide kantide katmine krepplindiga. Betonyp: Tsement puitlaastplaat, mis valmistatakse puidust, tsemendist, kemikaalidest. Plaadi mõlemad pooled on hallid, siledad ja löögikindlad. DIN 4102 klasifitseeritud standart, B1, kui madal süttivus, aeglaselt põlev materjal.
Kui kuivainesisaldus on üle 30%, silomahla praktiliselt ei teki. Mahla eraldub pärast massi hoidlasse panekut 20 päeva kestel (suurem osa esimese kolme päevaga). Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse. Silo ladustamisel maa peale tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. Silomahlahoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta. Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse. Silomahla pole lubatav hoiustada loomalauda all. Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. Juhul, kui silo tehakse põlluauna, peab see olema vooderdatud alt ja kaetud pealt vettpidava materjaliga. Lisaks peab
209 83 Bi + 4 He → 2 211 At + 210n 85 Nimi anti alles pärast sõda, 1947.a. 1943-46 tehti kindlaks At esinemine looduses isotoopidena (lood. radioakt. ridade liikmetena), milledest kõige püsivam on 219At (T1/2 54 s, α-kiirgaja). 3.30.1. Leidumine looduses, kasutatavad kogused At kogumassi 1,6 km paksuses maakoores hinnatakse väärtusega ≈ 70 mg (kõige vähem levinud element 94-st Maal leiduvast) Uuringuteks saadakse kunstlikult, maksim. kasutatavad kogused on olnud 2 · 10 -9 g, lahuste konts-d 10-15 …10-9mol/l 3.30.2. Füüsikalised ja keemilised omadused At – tahke aine (värv pole teada) Sul-temp 244ºC, keem-temp 309ºC Omadustelt meenutab nii mittemetalle (halogeene) kui metalle (Po, Pb) Analoogselt joodiga lahustub hästi orgaanilistes lahustites
§30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse. §35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad
Koefitsendid tarbepuudele on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus, siis niiske puidu saagimisel nõutakse paksuses ja laiuses 2,5 kuni 7 % ülemõõtu. Kui saematerjal on virnastatud, siis on hõlpus leida kogu virna maht, teades ühe laua või prussi mahtu ja korrutades selle kogu virnas asuva materjali arvuga. Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev. V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
toimel. §30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuat- sioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumi- sele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigu- koht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse. §35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad
Taolist protsessi pinnases kirjeldabki K.Terzaghi konsolidatsiooniteooria. Terzaghi teooria lähtub järgmistest lihtsustavatest oletustest: 1. Kehtib Darcy seadus. 2. Vesi ja pinnase skelett on kokkusurumatud, see tähendab mahu vähenemine toimub ainult poorsuse arvel. 3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas. 4. Kogupinge on kogu pinnasekihi paksuses ühesugune. 40 5. Pinnas on veeküllastunud. 6. Veejuhtivus ja kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. Esimesed viis eeldust on savipinnase kompressioonil ilmselt tegelikkusega kooskõlas. Kuues on vastuolus asjaoluga, et pinnase veejuhtivus ja kokkusurutavus tihenedes vähenevad. Kuid lahendusest selgub, et see ei mõjuta oluliselt lõpptulemust.
Laineline (gofreeritud) kartong on laialdaselt kasutatav pakkimismaterjal. Toodetakse nii ühe-, kahe-, kui ka kolmekihilist lainepappi. Kahekihiline laineline kartong on ühekihilisest palju jäigem ja vastupidavam. Lainepappi toodetakse viies paksuses: • minilaine (E) paksusega 2,0 mm • madal laine (B) paksusega 3,0 mm • kõrge laine (C) paksusega 4,0 mm • topeltlaine (BC) paksusega 7,0 mm • kolmekordne laine (ACA) paksusega 15,0 mm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
