Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"paksuses" - 149 õppematerjali

paksuses - 10,12,13,15,16,17,19,21,22,24,25,27,30,32,35,40,50,60. Pikkuses- 3660,3500,2700,2440,2135,1830,1525. Laiuses-1830,1750,1500,1250,1220,1250. Puitlaastplaate võib pealistada ühelt või kahelt poolt loodusliku materjaliga nagun:höövelvineer,treivineer,puitliistudega protangiga.
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika kordamine

-kiirguse omadused: neeldub paberilehes, magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, inimesele ääretult ohtlik -kiirguse omadused: neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ), magnetväljas kaldub põhjapoolise poole, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, ioniseerib õhku, inimesele nii kahjulik pole -kiirguse omadused: neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis, läbitungimisvõime kõige suurem, magnet- ja elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10. Mis on tuumareaktsioon, osakute seose energia, ahelreaktsioon, kriitiline mass, neutronite paljunemistegur....

Füüsika
94 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tähed, päike

lk 76 Jaak Jaaniste ,,Füüsika XII klasssile" 1) Millised on päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi). 2) Selgitage lauset ,,Päike on tüüpiline täht". Oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis väga tavaline täht. Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3) Miks näib Päikese serv teravana? Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses ) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile...

Füüsika
206 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maailmaruum

Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses , ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835 sisemine tuum = 0.09675 15...

Loodusõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

Joonis 7.12 Tellismüüritise elemendid: a ja b ­ piki- ja põikikiviread, c ­ müüritise elemendid, d ­ täistellised ja mittetäismõõdulised (raiutud) tellised ja nende tähistamine Seina ladumise alustamisel asetatakse vundamendil olevale isoleerkihile kõigepealt mördikiht, millele omakorda laotakse põiketelliste kiht kogu seina paksuses . Seejärel laotakse seina nurkadesse 5...6 kihi kõrgused majakad. Majakate ülesandeks on laotavale seinale vertikaalsuuna ja telliskihtidele horisontaalsuuna andmine. Ka saab majakate külge kinnitada suundnööri. 9 Joonis 7.13 Ladumine majakate abil: a ­ suundnööri pingutamine pingutustellise abil, b ­ suundnööri kinnitamine nurgamajakatele tuginaelte abil, c ­ pulgaga majaktellis, d ­ paigaldatava tellise asend suundnööri suhtes...

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...

109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda 2 Merevee omadused: - Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. - 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri - veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus - suurim osa koostisest on kloriidid ­ NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev...

Geograafia
308 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Kuu on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused. Koor varieerub tunduvalt paksuses , ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi) perioodi jooksul (500000000 a.) on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost (kokkupõrke kraatrid jms.). Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geo konspekt

Torm-Tuul mille tugevus on suurem kui 9 palli (üle 21 km/s). Orkaan- Troopiline tsüklon Kariibi mere piirkonnas, tuul kiirusega üle 33km/s ja tugevusega üle 12 palli. Õhuniiskus ja sademed: Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus, ta on pidevas ringluses ja liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiosa veeaurust on troposfääri aluses 2-3km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub 4%. Vesi satub õhku kui see aurab vee-, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvad aurumist nimetatakse transpiratsiooniks. Auramiseks maapinnalt nimetatakse füüsikaliseks auramiseks. Mingi piirkonna niiskus olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab on niiske. Õhu niiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
7
doc

PKHK Müüritööd II konspekt

Kui praod ei ohusta seina kandevõimet ega kahjusta väljanägemist puhastame need prahist ja tolmust ning niisutame veega küllastumiseni. Vedela tsementmördi ½ või 1/3 surume püstvuugi pumbaga 0,5-1m kõrguste lõikude kaupa. Seina kandevõimet ja väljanägemist kahjustavade pragude kohalt lammutame purunenud kivid, õhematel seintel kogu paksuses , paksemalte seintel aga pindmiste telliste kivide sügavuselt. Lammutud koha laome kinni tervete tellistega, endist seotist jälgides. Klaasplokk seinad Klaasplokkseina ei tohi siduda teiste ümbritsevate tarintitega vaid nende külgedele ja serva tuleb jätta 10mm laiune paisumisvuuk. Klaasplokk seina slumises osas liikumis ruumi ei jäeta vaid alus võõbataks üle bituumen mastiksiga....

Müüritööd
168 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Info kodeeritakse ja säilitatakse tasapinnaliste pikselkujutistena, kus iga piksel tähistab 1 bitti. Täielik paralleelsus võimaldab kiiret lugemist: kui võtta lugemiskiiruseks 1000 hologrammi sekundis, kusjuures iga hologramm sisaldab 1 000 000 pikslit, siis saame väljundkiiruseks 1 Gbit/s. Võrdluseks, DVD kiirus on 10 Mbit/s. Õnnestunud on katsed pindtihedusega 100 bitti ruutmikroni kohta 1 mm paksuses materjalis; paksemas materjalis võib see ulatuda ligi 350 bitini ruutmikroni kohta. Võrdluseks, DVD puhul on pindtihedus 20, magnetketastel aga 4 bitti ruutmikroni kohta. Selle salvestustehnika potentsiaal on haaranud arendusse kaasa paljud firmad alates Bell Labs­ist kuni US­DARPA­ni (kuhu kuuluvad näiteks IBM, Kodak, Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel...

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks (surveta põhjavee väljavoolukohad) Põhjavee temperatuur. Maakoore 10­30 m paksuses ülemises kihis sõltub kivimite ja põhjavee temperatuur õhutemperatuuri aastaringsest kõikumisest. Sügavamal on suhteliselt püsiva temperatuuriga vahemik, millest sügavuse suunas liikudes hakkab kivimite ja põhjavee temperatuur suurenema. Sügavusvahemikku meetrites, kus kivimite ja põhjavee temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra, nimetatakse geotermiliseks astmeks. Kasutatakse ka mõistet geotermiline gradient, mis näitab, mitu kraadi tõuseb maakoore temperatuur...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metaan ja kliima soojenemine

Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõu...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

Temperatuuri maksimumi ja miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet. Ekvatoriaalne vööde Troopiline vööde Parasvööde Polaarne vööde Vesi atmosfääris Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus ning vee osa geograafilistes protsessides on ülisuur. Vesi on pidevas ringluses ning liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiline osa veeaurust on troposfääri alumises 23 km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub kuni 4%ni. Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist....

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa.Homogeenne atmosfäär: Homogeense atmosfääri korral on kaks lihtustavat eeldust: 1) atmosfäär loetakse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogu vertikaali ulatuses loetakse konstantseks. Tegelikkuses võib atmosfääri tiheduse lugeda konstatseks vaid mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul väheneb õhu tihedus aluspinna juures kõrge temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja õhu tihedus võib jääda konstantseks või isegi kasvada.Isotermiline: Baromeetriline valem, mille tuletasime eelmises paragrahvis, on õige kui T = const ja g = const , s.t. isotermilise atmosfääri jaoks. Polütroopne atmosfäär on...

Hüdrometeoroloogia
79 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Osoonikiht

See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel (põhjapoolkeral septembris, oktoobris). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur ­ maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond ­ termiline ekvaator ­ asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b)...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

Merevee keskmine soolsus Vaikses soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 ekvaator 31 N29 S 27 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 laiuskraad · Vertikaalselt avalduvad merevee soolsuse erinevused umbes 200 m paksuses pinnakihis. · 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 2 · Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. · selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Puitpõrandad - referaat

Kui puit materjal paigaldatakse sellest niiskemana võib laudade vahele tekkida suuri pragusi. Püsivalt köetavatesse ruumidesse valitakse erikuivatatud puitpõrandad, mille niiskussisaldus on väiksem kui 10%.Sellise põranda võib paika panna kohe peale kohaletoomist. Põrandalaudu saab osta erinevas paksuses ,laiuses ja pikkuses ning ka kindlasse pikkusmõõtu järgatuna.Tavaliselt müüakse laudu, mille paksus on vahemikus 21-33 mm ja laius 58-120 mm.Enimlevinud mõõdud on 28 x 58,28 x 70,28 x 95, 28x120, 33x95 ja 33x120 mm. Ladustage lauad õhuvahedega ja laske neil ühtlustuda paigaldatava ruumi õhuniiskusega. Tööriistad Õiged tööriistad ja seadmed lihtsustavad tööd: vasar , torn, sõrgkang,peenehambaline laia...

Puiduõpetus
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun