ÜLESANNE 2 õppeaines ,,Ehituse maksumuse hindamine LEIDA Metalltoodete kaal vastavalt metallkalkulaatorile (www.scmetal.ru). Kontrollida metalltoodete kaal vastavalt matemaatikavalemitele (lähtutakse massi arvutamisel, et teras 7.85kg/m2 1mm paksuses). Lähtutakse Toote mõõde on võetud tabelist 1 (tudengi koodi viimane number) Toote pikkus on võetud tabelist 2 (tudengi koodi eelviimane number) Toote Tabel 1 Tabel 2 Kaal Kaal Ebatäpsus nimetus Toote Pikkus metall- matemaatika- % mõõde (m) kalkulaatori valemitele (kg) (mm) järgi (kg) Armatuur 10 42 25,914 R2x7,85x48x0,0 (25,914- 01= 25,89)/25,914x ...
Kui pooltel on erinevate puude spoonid, näiteks kirss ja saar, nimetatakse seda tamme ja saare ristvineeriks. See tähendab, et ei ole oluline, mis puuliik selle vineerplaadi vahekihtides on. Kasespooni kasutatakse sellepärast kõige enam, sest see on kõige vastupidavam. Spoon ja ristvineeri mõõtudest Spoon, mida kasutatakse vineeri tootmiseks, on väga erineva paksusega. Spoone toodetakse paksuses 0,5mm3,2mm. Vineeri toodetakse paksuses 1,5mm kuni 50 60mm. Ristvineeril on väga erinevaid formaate: 1220x1220; 1525x1525; 1500x3050 jne. Samuti on teada ka 5 erinevat kvaliteediklassi: a, ab, b, bb ja c. A klass on kõige kvaliteetsem, ning c klass kõige ebakvaliteetsem. C klassi vineeri ei kasutata peaaegu mitte kusagil. Vineeri pind pole mitte kunagi mõlemalt poolt sama kvaliteediklassiga. Kasutustingimused Kuna vineeri kasutatakse peaaegu igal pool, siis on seda väga erinevat tüüpi
e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e lihaskim p Antrek Veiselih portsjontü - 1,5-2 cm 150- Praetakse Praetud oot a kiline paksuses 180g väheses liharooga välisfile viilud rasvas dele e mõlemalt sobivad poolt või lisandid grillitakse,
Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodustab Aseri lademe Ojaküla kihistik, mis koosneb hallikast, beezika tooniga pisikristallilisest raudooididega lubjakivist. Tihedamalt on ooide kihistiku ülemises 1015 cm paksuses osas, vahetult Lasnamäe lademe all ja alumises, ca 40 cm paksuses osas. Ojaküla kihistikule on iseloomulikud ka lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad, millele on tihedamalt kontsentreerunud raudooide. Kihistiku paksus uuringualal on stabiilne - 0,91,16 m. Lamamipind jääb abs tasemele 48,93 m mäeeraldise loodeosas ja langeb kaguosas tasemele 46,67 m. (1,2) Aseri lademe alumises osas Malla kihistikus lasub hall, sinaka
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are..
vastupidavam. Vineeri kasutatakse nii välis kui ka sisetingimustes. Selleks, et ta välistingimustes paremini vastu peaks, kasutatakse vetthülgavaid liime, ehk siis veekindlaid. See tagab vineeri mädanemiskindluse pikemaks ajaks. Kuid et muuta vineer täielikult niiskuskindlaks, tuleb vineeri plaadi ääred värvida vastava värvilahusega, mis takistab niiskuse sisse imendumise. Spoon, mida kasutatakse vineeri tootmiseks, on väga erineva paksusega. Spoone toodetakse paksuses 0,5mm-3,2mm. Vineeri toodetakse paksuses 1,5mm kuni 50- 60mm. Ristvineeril on väga erinevaid formaate: 1220x1220; 1525x1525; 1500x3050 jne. Samuti on teada ka 5 erinevat kvaliteediklassi: a, ab, b, bb ja c. A klass on kõige kvaliteetsem, ning c klass kõige ebakvaliteetsem. C klassi vineeri ei kasutata peaaegu mitte kusagil. Vineeri pind pole mitte kunagi mõlemalt poolt sama kvaliteediklassiga. Vineeri toodetakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Muude variantidega ei saa spoone
homogeenseks materjaliks. Plaadi tihedus sõltub pressimisel kasutatavast survest ja sideainest. KÕVA PUITKIUDPLAAT Suure tihedusega puitkiudplaat valmistatakse märgade puidukiudude kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse neis endas sisalduvate vaikude abil. Tavalisel puitkiudplaadil on üks külg sile ja teine krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt sahtlipõhjade ja riiulite tagaseinte valmistamiseks. kahepoolset puitkiudplaati valmistatakse samal viisil, kuid selle on kask siledat külge. Saadaval on ka performeeritud, vormitud ja lakitud plaate. Performeeritud plaate kasutatakse tavaliselt ekraanidega, teisi aga seinapaneelidena. Puitkiudplaate võidakse immutada ka vaikude ja õlidega, mille tulemusel
objektis, Mittelubatavate pragude suurus ja kuju, Meid huvitavate pragude oletatav asukoht objektis, Objekti suurus ja kuju, Kontrollitava materjali omadused Küsimus 8 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milliseid tootmisprotsessis tekkivaid defekte võimaldab mittepurustava kontroll avastada ? Valige üks või mitu: a. Hälbeid materjali paksuses b. Makropoorsus 500 m...5 mm c. Poorsus: 50...500 m d. Mikropoorsus: 0...50 m e. Nanopoorsus 0...50 nm f. Hälbeid materjali pikkuses ja laiuses Tagasiside Õiged vastused on järgmised: Hälbeid materjali paksuses, Makropoorsus 500 m...5 mm, Poorsus: 50...500 m, Mikropoorsus: 0...50 m Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Käärsoole (ld. k. colon) ja pärasoole (ld. k. rectum) seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud; PROGNOOS Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. STAADIUMID 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, ebamugavustunnet kõhus, kõhukinnisus. RISKITEGURID: Pärilik taust ; polüübid sooles; dieet; vähene füüsiline koormus; suitsetamine; haigused; vanus.
kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast
naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. Embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. Inimese embrüogenees hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. Inimesel esineb täielik lõigustamine.
.. 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada. Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded. Ahjude, pliitide ja korstnate müüritise vuugid peavad olema kogu paksuses mördiga täidetud. Põletatud savitellistest ahjude ja pliitide vuukide paksus peaks olema 5mm
läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv
liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.
Grafeeni rakendused Mis on grafeen? Grafeenis on sarnaselt grafiidiga süsinikuaatomid kuusnurkses konfiguratsioonis. Erinevalt grafiidist on süsinikuaatomid ühe molekuli paksuses kihis 2010 aasta Nobeli preemia füüsikas said grafeeni uurimise eest Andre Geim ja Konstantin Novoselov. Omadusi 1 ruutmeeter grafeeni kaalub 0.77milligrammi Süsinikusideme pikkus on 0.142 nanomeetrit. 300 korda tugevam kui sama paksusega terasleht. Grafeeni saab venitada 20 % Grafeeni ja grafeenoksiidi võimalikud rakendused Kuna grafeen on suhteliselt uus materjal (avastatud 2004), on otseseid kasutusvõimalusi vähe.
..relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool. ja kus tekkivad sademed MR toob kaasa alati niisket õhku ja suvel jahedat ning talvel pehmet õhku e sula. NB! Atlandi ook
SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel
-kiirguse omadused: neeldub paberilehes, magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, inimesele ääretult ohtlik -kiirguse omadused: neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ), magnetväljas kaldub põhjapoolise poole, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, ioniseerib õhku, inimesele nii kahjulik pole -kiirguse omadused: neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis, läbitungimisvõime kõige suurem, magnet- ja elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10. Mis on tuumareaktsioon, osakute seose energia, ahelreaktsioon, kriitiline mass, neutronite paljunemistegur.
geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet. Ekvatoriaalne vööde Troopiline vööde Parasvööde Polaarne vööde Vesi atmosfääris Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus ning vee osa geograafilistes protsessides on ülisuur. Vesi on pidevas ringluses ning liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiline osa veeaurust on troposfääri alumises 23 km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub kuni 4%ni. Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist.
Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo
*inimesele ääretult ohtlik kiirguse omadused: *neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ) *magnetväljas kaldub põhjapoolise poole *elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga *ioniseerib õhku *inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x).
Kuidas paigaldada kergkruus tooteid? Teede-, vundamentide- ja pinnasel põrandate ehitusel ning muudes lahendustes, kus kergkruus puutub kokku pinnastega, tuleb see segunemise vältimiseks eraldada geotekstiiliga. Väiksemahuliste tööde puhul kasutatakse materjali paigaldamisel (lume) labidaid ning tihendamiseks taldvibraatorit. Suuremahuliste objektide puhul (teed, väljakud) kallutatakse kergkruus puisteveokilt maha ja paigaldatakse/tihendatakse õiges paksuses lintekskavaatori või buldooseri abil. Vähendamaks materjali purunemist paigaldamisel ja tihendamisel ei tohi kasutada rasketehnika lindisurve olla suurem kui 50 kN/m2. Puhuriga paigaldamine Kergkruusa paigaldamist korrustele ja raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse lihtsustab puisteveok, mille küljes on puhuragregaat. Puhur suudab tava oludes materjali puhuda kuni 20 meetri kõrgusele ja 35 meetri kaugusele masinast. Erijuhtudel, kasutades PVC torusid, on
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale
(võrreldes mehaanilise ühendusega) • Detailide ettevalmistus liimimisele vastab kaasaegsetele tootmistingimustele, võimalus maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse Liimitud puitkonstruktsioonides on kõige enam kasutatav sileservseotis (sileda vuugiga). Sileservseotist kasutatakse detailide mõõtmete suurendamiseks nii pikkuses, laiuses kui ka paksuses. Joonis 3.1. Sileservseotis laiuses ja paksuses Joonis 3.2. Kaldlõikeline sileservseotis Ühest tükist puitdetaili ristlõige ei tohiks olla suurem kui 50x100 mm. Vajalik on liimitavate toorikute hoolikas sobitamine, korralik liimimissurve ja toorikute aastarõngaste õige asetus. Kõige paremaks loetakse radiaallaudadest kokkuliimitud detaili. Tooriku pikkuses jätkamisel kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist ja hammastappi. Mida pikem on kaldlõige, seda tugevama liite saame
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui ...
Metaan ja kliima soojenemine Metaan ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõu...
Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b)
· Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus · Kahjustunud on fastsia ja subfastsiaalsed koed · Kõigesagedamini esineb IV astme põletusi elektrikahjustuste korral Põletushaavade suuruse määramine Põletushaavade ulatuse määramiseks
10 Levik ja staadiumid Staadium IA Kasvaja paksus on alla 1 mm. Naha välimine kiht, epidermis on terve. Kasvaja ei ole andnud siirdeid lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse. Madal siirete tekke (metastaseerumise) risk. Staadium IB Kasvaja on kas alla 1 mm ja haavandunud või 1-2 mm paksuses ja mitte haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse. Madal siirete (metastaseerumise) risk. Staadium IIA Kasvaja on 1-2 mm paksune, haavandunud või 2-4 mm ja ei ole haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse. Keskmine siirete (metastaseerumise) risk. Staadium IIB Kasvaja on 2-4 mm paksune, haavandunud või üle 4 mm ja ei ole haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse.
Füüsika konspekt.Astronoomia töö II lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13) 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuva...
ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus.
pooluste suunas. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on 10-30 km kõrgusel isosfääris. Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel ja kevadel. Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. Osoon Osoon - O3 UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni O O+O, O2 + O O3 2 O O2 + O, O2 + O O3 3 Üldist osoonikihi kohta 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923.
kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul
Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada. Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu paigalduse lihtsusele
ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral.
- 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda 2 Merevee omadused: - Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. - 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri - veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus - suurim osa koostisest on kloriidid NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev
põhjustavad peamiselt freoonid ja UV kiirgus. 7. JOONIS: Öösel maabriis, päeval merebriis 8. Gradientjõud: õhurõhkude erinevusest tekkivad jõud, mis on suunatud madalama rõhuga õhu poole Coriolsi jõud: maa pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral oma esialgses liikumissuunast 90kraadi paremale ja lõunapoolkeral vasakule Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus
õitsevad ja seemneid kannavad, pole sugugi vähe. Neid nimetataksegi kaheaastateks. Tulid esimesed külmad, kuid võilille lehed on elusad, rohelised.Tema lehed on kevadel valmis tööks juba siis, kui teised taimed ajavad alles esimesi lehti ja puudel puhkevad pungad. Metsas ei seisa männike üksinda, ta kõrval sirguvad teised puuksesed, nooremad ja vanemad seltsiks, tihedalt üksteise kõrval. Kõik tahavad elada ja kasvada. Muidugi tüvi ,,võtab juurde" iga aasta ka paksuses. Sellest võib jutustada huviatavaid lugusid iga värske männi- ja kuusekänd, isegi puuhalu ots. Vahtra ladvast pääseb lahti üks leht. Liueldes hakkab ta allapoole langema. Riivas möödudes teist lehte. Seegi murdus oksalt lahti. Ja nende järel juba päris lehtede sadu. Nii nõrgalt püsivad okstel sügislehed. Hüvasti, kuldsed, purpursed, rohekad ja paunakad lehekesed! Lühike on teie elu, kuid siiski kaunis!... Lindude suur rännak on sügisel
0,4...2 mm KATTETÜÜBI VALIK PÕRANDAKATTELE ESITATAVAD NÕUDED : 1. HELI-ISOLATSIOONIVÕIME 2. NIISKUSKINDLUS JA ISOLATSIOON 3. LIBEDUS 4. SOOJUSJUHTIVUS 5. KEEVITATAV (MONOLIITSUSE JAOKS) 6. KOORMUSETALUVUS KATTETÜÜBI VALIK 7. ANTISTAATILISUS 8. SOBIVUS KÖETAVALE PÕRANDALE 9. ANTI-ALLERGILISUS 10. SOBIVUS ALUSPÕRANDAGA 11. HOOLDATAVUS 12. PEHMUS 13. ASENDATAVUS 14. KRIIMUSTUSTUNDLIKKUS 15. SOOJUS KATTEMATERJALIDE TÜÜBID HOMOGEENSED PVC-KATTED KOGU PAKSUSES SAMA MATERJAL KIHILISED PVC-KATTED KOOSNEVAD KULUMISKIHIST JA ALUSKIHIST VILTALUSEGA PLASTKATTED ALUSKIHIKS DZUUTKANGAS VÕI POLÜESTERVILT, KASUTAMINE LÕPETATUD ELASTSED VINÜÜLKATTED PINNAKIHIKS LÄBIPAISTEV PVC-KIHT (0.15...0,8 mm), SELLE ALL MUSTRI-KIHT, SELLE ALL ALUSKIHT KATTEMATERJALIDE TÜÜBID PVC- PLAADID ENAMASTI HOMOGEENSED, SUURUSEGA 30X30 KUNI 60X60 CM, SUUREMAMÕÕTMELISED PLAADID TAVALISELT KEEVITATAKSE. FLEX-PLAADID
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud
toonides igav materjal, siis tänapäeval on põrandakate läbi teinud põhjaliku noorenduskuuri. Praegune värvivalik sisaldab valgeid ja halle toone kuni mustani, neutraalseid beeþe, kollast, punast, sinist ja rohelist ning selle hooaja hitte: roosat, türkiisi, sinepirohelist, violetset jt. Samuti võib valida ühevärvilise ja kirju ning sileda ja reljeefse materjali vahel. Erinevate kasutuskohtade tarvis valmistatakse naturaalset linoleumi 3 paksuses: 2,0 mm – mõõduka käidavusega ühiskondlikud ruumid ja kõik kuivad kodused pinnad, 2,5 mm – keskmise käidavusega ühiskondlikud ruumid, 3,2 mm – väga intensiivse käidavusega ühiskondlikud ruumid. Eelkõige peakski sobiva linoleumkatte valikul sobiva paksusega materjali valima. Kui keeruline on linoleumi paigaldus? Linoleumkatete paigaldamine tuleks usaldada siiski professionaalsele paigaldajale. Kas kriimustusi ja väiksemaid vigastusi on võimalik linoleumilt eemaldada
m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat.
m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat.
.................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga.........................................
.................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga.......................................
Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb
Eelkuumutuse temperatuuri all mõistetakse detailide temperatuuri enne keevitamise alustamist. Läbimiteva- helise temperatuuri all mõeldakse mitmekihilise õmbluse korral keevismetalli ja õmbluse lähiala temperatu- uri enne keevitamise alustamist. Joonis 5.1 - temperatuuritolerantsid punane - termomõju tsooni väike löögisitkus või tugevus roheline - vesinikpragude oht sinine - ebapiisav läbikeevituse suurus, materjal ei ole terves paksuses läbi keevitatud ebapiisava keevitusenergia tõttu must - termomõju tsooni alanenud mehaanilised omadused noolutusefekti tõttu. Joonis 5.2 - süsinikekvivalent Joonis 5.3 - soojussisestus Joonisel 5.1 on ära toodud eelkuumutustemperatuurid. Ettekuumutusprotsessiga välditakse termomõju tsoo- ni kiiret jahtumist ja karastusstruktuuride teket. Termomehaaniliselt töödeldud terastes võib liigne kuumutus
Need on suhteliselt suure massiga osakesed, mis liiguvad võrreldes valguse kiirusega aeglaselt umbes 30000 km/s. Osake neeldum kegesti juba paberilehes, riides või nahas. 2. 2. -kiirgus kujutab endast negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voogu, mis liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos
Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
