elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel.
6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna
detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13
Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe
lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest
Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile. 19. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. 21
Tal on lai ja maadligi juurestik vee hankimiseks ning sügavale ulatuvad juured maasse kinnitumiseks. Saguaarokaktus on koduks paljudele erinevatele loomadele. Ta kasvab väga aeglaselt: ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Neid piirkondi, mida päike kõige rohkem kõrvetab, Tiiu Uibo katab tunduvalt paksem vahakiht kui ülejäänud taime. Saguaaro puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. KÕRBETAIMED PIIMALILLED meenbutavad kaktusi, olemata nendega siiski sugulased. Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse.
Saaremaast läände jäävast Fourth level merest ja Soome lahe Fifth level lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad vee temperatuuri ja taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 12°C,
viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused: · Paljasteriseline kaer teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega. · Paljasteriseline oder teris ei ole karvakestega kaetud; karvatutt terise tipus puudub; rombja kujuga. · Nisu teris on paksem, sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline. · Rukis teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised.
läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Kumeraid- ja nõgusaid
koor ongi jogurti põhiosa. Teiseks vajalikuks komponendiks on piimhappebakterid. Juuretis on kahe piimhappebakteri segu. Jogurteid liigitatakse rasvasisalduse järgi: 1. rasvased jogurtid (0,2-0,3%); 2. piimajogurtid (1,5-3,5%); 3. koorejogurtid (alates 10%). Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt tooraine rasvasusest. Rasvavaesed jogurtid valmistatakse kooritud rasvavabast piimast. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Kõik piimas leiduvad vitamiinid säilivad jogurtis hästi. Kalorivaestes dieetjogurtites on süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel
läbilaskvusvõimet. Tänu sellele on võimalik hoida salong jahedamana. Teiseks eritooteks võiks lugeda armeeritud klaasi, mis koosneb klaaslehtedest, erinevatest plastvahekihtidest ja PVB-kihtidest. Kõik need materjalid lamineeritakse omavahel, et tagada võimalikult suur tugevus vastupanule. Enamasti kasutatakse soomusautodel kuulikindluse tagamiseks. Armeeritud klaas on visuaalselt sarnane tavapärase klaasiga kuid kordades paksem ning raskem. Mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogiliselt võimalik soovitud kujuga klaasi valmistada, siis asendatakse see plastklaasiga. Selliseid keerukama kujuga klaase kasutatakse enamasti tagumiste kereklaasidena. 2. KLAASIKAHJUDE PARANDAMINE Autoklaasil on väga oluline roll kerekonstruktsiooni osas ning sõitjate ohutuse tagamisel. Nimelt tuuleklaas moodustab kuni 30% sõiduki strukturaalsest tugevusest ning reisija
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tulekustutusained-ja vahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1.1 NIPID TULE KUSTUTAMISEKS.......................................................................4 2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID........................................................5 2.1 TULEKUSTUTID.................................................................................................5 2.2 TULEKUSTUTITE LIIGITUS TULEKUSTUTUSAINE JÄRGI................
Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleenglükool) · HOCH2CH2OH · Füs om.: värvitu, veest paksem, magusa maitsega, mürgine, seguneb veega. · C2H4O + H2O HOCH2CH2OH · Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks
Jaapani köök. Misosupp on Jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laag...
positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
Arktika, mis asub põhjapooluse ümbruses hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete suurte ja väikeste saartega, samuti kitsas riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon. Arktika pindala on üle 25 miljoni km², millest suurema osa moodustavad Põhja- Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning
koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. riietus • Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Toit • Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini
Kestus, paksus ja mass. 27. Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele taimedele ja pisiloomadele, kes elavad lume all soojas. Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all. 28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste aluses Tartus on lumikate kõige paksem veebruari lõpus 17cm. Üksikute talvede lumerohkeim dekaad oli enamasti veebruari teisest dekaadist märtsi teise dekaadini, seejuures 28% kõikidest talvedest oli lumerohkeim märtsi esimene dekaad. Mõnel talvel oli lumi kõige paksem novembris-detsembris. Talve maksimaalsete dekaadi lumikatte kõrguste paljuaastane keskmine väärtus on Tõraveres 20cm. 29. Mida mõistetakse mullana? Muld on loodusmoodustis, mis on maakoore kivimitel
31. Mis on "välisplaneet"? Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool 32. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme- Maal vett rohkem 75%, Marsil vedelikku väga vähe. Maa on suurem kui Marss. Liikumine: Maa liigub kiiremini- ümber Päikese 2 korda kiiremini. Ma pöörleb 24H, Marsi üks tiir ümber oma telje on aeglasem.. Pinna ehitus- Maal veet rohkem, mitmekesisem pind, Marss justkui kõrb- liivakivist, kivimikiht Marsil paksem. Atmosfäär- Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil? Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust nähti korrapäraseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal mõõdetud rõhk ja temp viitasid, et elu marsil on võimatu. kuid iidsed jõesängid viitavad, et miljard a tagasi voolas seal vesi ja ehk on siiani seal elavaid mikroorganisme 34. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
ja tark. Talle meeldis vikesed tdrukud, neid ta kustsus nmfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mtles) mitmeid kordi ra tappa , et ta saaks Lolitaga ksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lpuks suri proua Haze ja Humbert sai Lolita oma meelevalda, kuid siiski ji tast ilma kui tdruk rviti(?) haiglast. Proua Haze. Proua Haze oli rahulik kuid natuke kannatamatu,edvistaja, paksem, unistaja. Prua Haze lasi ennast ra vrgutada Humbertil , kuna Humbert oli hea vlimusega kisid linna peal juba ammu jutud , et nende , proua Haze ja Humberti, vahel on midagi ning muidugi proua Hazel polnud selle vastu midagi kuna proua Hazele Humbert meeldis.Muidugi kirjutas proua Haze Humbertile ka armastuskirja ,kus ta rkis mehele oma tunnetest. Aga kui lpus sai naine aru missugune mees on , hesnaga leidis naine Humberti peviku,
Hoolitsege, et protseduuri läbiviimise kohas oleks piisav ventilatsioon. Lugege hoolega läbi toote kasutamisjuhised ja järgige neid seejärel täpselt. Toode kantakse töödeldavale pinnale kas pritsi või pintsli abil. Täpsemaid juhiseid võite küsida vastavatest kauplustest. Põhjakaitse Pritsige või kandke põhjakaitse kaitstavale pinnale pintsliga. Laske sel kuivada puudutuskindlaks, enne kui sõidukit kasutate. Kandke pisut paksem kiht kohtadele, mis on altid kulumisele. Ärge töödelge selle ainega tehnilisi seadmeid. Kerekaitse Ühendage turvavööd külgmise tugiposti küljest lahti. Eemaldage vajadusel nende küljest ka salongipolster jms. Pritsige kaitsevahendit ustele, karpidele, tugipostidele jm kerekonstruktsioonidele kuni aknatasapinna kõrguseni välja. Hoiduge pritsimast tehnilisi seadmeid. Kivikaitse
Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua Haze ja Humbert sai Lolita oma meelevalda, kuid siiski jäi tast ilma kui tüdruk rööviti(?) haiglast. Proua Haze. Proua Haze oli rahulik kuid natuke kannatamatu,edvistaja, paksem, unistaja. Prua Haze lasi ennast ära võrgutada Humbertil , kuna Humbert oli hea välimusega käisid linna peal juba ammu jutud , et nende , proua Haze ja Humberti, vahel on midagi ning muidugi proua Hazel polnud selle vastu midagi kuna proua Hazele Humbert meeldis.Muidugi kirjutas proua Haze Humbertile ka armastuskirja ,kus ta rääkis mehele oma tunnetest. Aga kui lõpus sai naine aru missugune mees on , ühesõnaga leidis naine Humberti päeviku,
luu icon to add picture Põlvekeder paikneb reie-nelipealihase kõõluse sees, ülejäänud luudest eraldi, see on suurim seesamluu Põlvekeder aitab reie-nelipealihase kokkutõmbel tekkivat jõudu õigesti suunata Põlveliiges ühendab reie- ja sääreluud, selle moodutumises osaleb ka põlvekeder Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli
varjus 2 meetri kõrgusel asuvas mõõtmistornis.(1,lk 35) Õhurõhk Mida kõrgemale maapinnast tõused, seda külmemaks muutub õhk. Peale temperatuuri langeb kõrgemal ka õhurõhk. Õhukiht,mis ulatub maapinnast mitmesaja kilomeetri kõrgusele,rõhub oma raskusega nii maapinnale, veekogudele,sinu kehale kui ka kõikidele asjadele su ümber. Jõudu,mida õhk avaldab aluspinnale,nimetatakse õhurõhuks. Madalamates kohtades ja mägede jalamil on õhukiht paksem,see kaalub rohkem ja avaldab suuremat rõhku. Kõrgete mägede kohal on õhukihi paksus väike ja seetõttu on seal õhurõhk madalam. Peale kõrguse sõltub õhurõhk veel paljudest teguritest. Näiteks,mida niiskem on õhk,seda madalam on õhurõhk. Kui veeaur õhku juurde tuleb,muutub õhk kergemaks. Õhurõhk sõltub ka kellaajast,sest päike soojendab maapinda hommikul ja õhtul vähem kui keskpäeval. Erinev on rõhk ka mere ja maismaa kohal,sest viimane soojeneb
inimeste organismi välismõjude eest. Tähtsamad hügieenilised omadused on hügroskoopsus, õhuläbilaskuvus, soojapidavus, märgumine, veekindlus, vähene määrduvus jt. Kangastele esitatud hügieenilisuse nõuded olenevad kangaste otstarbest. · Hüdroskoopsus Hüdroskoopsus on riide omadus neelata õhust veeauru. Niiskuse hulk riides oleneb ümbritseva keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Mida tihedam ja paksem on riie, seda aeglasemalt kulgevad hügroskoopse niiskuse neelamine ja äraandmine ning luuakse inimkeha mikrokliima. Hügroskoopseid aineid sisaldavad apretuurid suurendavad riide hüdroskoopsust, kuid sünteetilised kiled vähendavad seda. Sünteetilised riided on vähe hügroskoopsed või peaaegu mittehügroskoopsed. · Õhuläbilaskuvus Valmisrõivaste õhuläbilaskuvus võimaldab pidevat õhu- ja gaasivahetust rõiva sisemise gaasikeskkonna ja atmosfääriõhu vahel
Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust. Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada. Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Viljad, milles on
Kark tuli 2 korda lavale(olles oma karakteris) ning palus orkestril avamängu veel mängida, hästi aeglaselt, sest "ehitusmeestele meeldib nii väga vanglatrellide ehitamine". Tundus, et Tõnu Kark oli publiku lemmik. Iga näitleja oli oma rolli sisse elanud ja täitis seda veenvalt ja meeldejäävalt. Eisenstein läks peole, et ilusaid noori baleriine "vallutada", kuid mitte kõik baleriinid polnud ilusad ning noored. Seal oli 2 meest naisbaleriini kleitides (!) ning ka üks veidi paksem baleriin ning üks ratastoolis olev vana baleriin. See oli minu arust väga huvitav ning muutis etenduse veel põnevamaks ning naljakamaks. Opereti eesmärgiks on publikut lõbustada, operett on ajaviitezanr ja just sellepärast sobibki "Nahkhiir" kõigile, kes meie rutiinsele elule natukenegi vaheldust otsivad ja naerda soovivad. Kuna mina ja mu kaaslased Estoniast kergema südamega viimast viisijuppi ümisedes lahkusime, võib öelda et "Nahkhiir" täitis oma eesmärgi
Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini. Samuti mõjutab nahaaluse rasvkoe paksust sugu - naisel leidub seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97).
· Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool.
sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri.
rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25 cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
kasutusvõimalused muudetud kujul? Mis sellega sarnaneb? Missuguseid teisi ideid see esile Kohandada? kutsub? Mida ma võiksin kopeerida? Kas on varasemaid pakkumisi? Uus nõks? Muuta värvusi, liikumist, lõhna, maitset, vormi, Muuta? kuju? Muud muudatused? Mida lisada? Rohkem aega? Suurem sagedus? Tugevam? Suurendada? Kõrgem? Suurem? Paksem? Raskem? Lisaväärtus? Lisakoostisosa? Kahekordistada? Mitmekordistada? Mida maha võtta? Väiksem? Miniatuursem? Madalam? Vähendada? Lühem? Kergem? Osadeks jagada? Vähem rõhutada? Sagedust vähendada? 8 Kes asemele? Mis asemele? Muu koostisosa? Muu Asendada? materjal? Muu protsess
laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub
Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19-21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13- 14kraadiga. Veestik Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud
Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation. Sümpoosion Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud. Kraater Laia suuga veinisegamisnõu. Gümnaasion Spordiväljak ja sinnajuurde kuuluv riietumisruum, ,,alasti oleku koht" kreeka keeles. Hetäär Kreeka keeles kaaslanna, sõbratar Paiderastia Homoseksuaalne suhe. 6 Aastaarvud: 1500 eKr- 1200 eKr- 776 eKr- 490 eKr-
tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13
nende kohal tekivad langatuse tulemusel ümmarguse tasase põhjaga nõod-kaldeerad. Nõo ulatus võib ulatuda mõnekümne km-ni. Kaldeera põhjas võivad kujuneda uued vulkaanikoonused ,mis on kaldeera seintest eraldatud ringikujulise nõoga . Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast. Kerkiva magmaga seguneb ka mandrilise maakoore kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga. See ei voola eriti kiirest enne tardumist. Pursked on enemasti plahvatuslikud. Kui sulaaines kerkib, rõhk alaneb. Magmas sisalduvad gaasid üritavad välja tungida, kuid sitke kivimmass takistab. Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera
Fibrinogeen osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake
aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud
tuleb pöörata kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Seega tasuks vahetusriided (vähemalt särk, sokid, kindad, aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotiga kaasas kanda. Oluline on ka müts, vajadusel eest tuultpidava (windstopper) osaga. Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid. Sokkidest kasutada villaseguseid või froteepõhjadega sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka. Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid (soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks). Eraldi tuleks märkida riietuse suurust
lihtsalt varju Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda. Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu
grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja-> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja. - 28 rasedusnädal- seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. - 32 rasedusndal - nahk tugevam, rasvakiht paksem, (olemas mälu) Sündimisel läbib luulise vaagna, koed, järgneb elujõulisuse hinnang. Apgari hindamise süsteem 1953- hindab füsioloogilist seisundit Mida hinnatakse 0 palli 1 pall 2 palli Südame Puudub Vähem kui 100 korda Rohkem kui 100 löögisagedus minutis korda minutis Hingamine Puudub ebaregulaarne Regulaarne
piirdunud13-14kraadini. 4.1. VEESTIK 1.2. MERI. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud
Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19- 21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13-14kraadiga. Veestik Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud
päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti. Munaraku küpsemise ajal hakkab folliikul tootma östrogeeni, mis valmistab emakat ette potentsiaalseks viljastumiseks. Ovotsüüdi vallandumist munasarjas nimetatakse ovulatsiooniks. Munajuhas on ovotsüüt viljastumisvõimeline umbes 24 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon (ehk päevad). Emaka limaskest on kõige paksem tsükli lõpus. Östrogeen ja progesteroon takistavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon on menstruaaltsükli osa ja toimub tsükli esimestel päevadel. Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo
( Mohorovicci eralduspind). Maakore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse okeaanilist, mandrilist ja üleminekulist maakort. Ookeaniline maakoor moodustaab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakor 6%. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline,keskmine paksus umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
