läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma) Läänemerest läheb põhjamerre palju rohkem vett kui põhjamerest tuleb läänemerre. Sissevoolu allikad on sademed, jõgedest ja põhjamere sissevool.
suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi
Erinevate allikate põhjal loetakse meeste koguväärtuseks umbes 230 miljonit eurot, mis Eesti kroonidesse ümberarvutades teeb peagaegu 3,6 miljardit krooni. Ostutehingu sooritajate endi sõnul saadakse üleminekutasuna makstud summa hiljem fänniatribuutika-, reklaamide- ja piletimüügist tagasi. 179 Võitlus taolise raha loopimise vastu on ilmselgelt vajalik, kuna muidu võidutsevadki ainult sellised sportlased ja klubid, kellel on paksem rahakott. Kahjuks praegu ongi rahast sõltuv spordivagun kraavis, nagu A. Tsehhovi novellis "Palat nr 6" doktor Ragini elu. August väljapääs ei näi küll võimatuna, ent väga raskesti teostatavana. Isiklikult pean parimaks lahenduseks rahaga ümberkäimise piiramist. Jalgpalli puhul ei tohiks mängija üleminekusumma ega palganumber ületada suurimate vutijõudude poolt ettemääratud arvu. Samuti piiraksin võõrleegionäride pallimist jalgpalliklubides. E. M
sellelt kohalt õhemaks. Nii tuleb väja raiuda kõik punniread. Toores kanuupakk kaalub üle tonni, väljastpoolt raiutakse maha umbes 400 kg ja valmis toores kanuu kaalub 70-80 kg. Tähendab, kanuu seest tuleb vähemalt 500 kg laaste välja raiuda. Kuiv kanuu kaalub umbes 50 kg, see võrdub 0,09 tihumeetriga. Puupunnide otsad on nüüd välja raiutud, kuid nende vahel olev kanuusein võib jääda vajalikust mõnevõrra paksemaks. Eriti märgatavalt on kanuusein paksem punniribade vahel, kusjuures nende vahede laius võib olla 25-30 cm. Nüüd on juba palju kindlam tunne raiuda künakirvega õhukesi laaste ühelt poolt punniridade servast ja tulla siis teiselt poolt rida raiumisega vastu. Viimaseks viimistlustööks on kanuu sisepinna tasaseks hööveldamine kumera põhjaga käsihöövliga. Ka kanuu välimine pind on ju juba enne aukude puurimist höövliga kumeralt tasaseks hööveldatud. Kanuu ülemine serv tuleb jätta paksem - 25-28 mm
maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. See mida me oma silmaga näeme on välk. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda
........................7 2 3 1. Paneerimine Toiduaine kastmine enne küpsetamist muna, riivsaia või jahu sisse, kalade või kalafileede praadimisel laialdaselt kasutatav kulinaariavõte. Paneerimiseks kasutatakse erinevaid jahusid (nisu, odra, rukki), riivsaia või –leiba ja nende segusid. Vahel kastetakse kalatükk enne jahuga paneerimist lahtiklopitud muna sisse, nii jääb talle peale paksem kiht paneeringut. Vahel praetakse kalu ainult munapaneeringuga, st kastetakse kalatükid enne pannile panemist vähese vee või piimaga lahtiklopitud muna sisse. Kasutatakse ka topeltpaneerimist, nt paneeritakse kõigepealt jahuga, seejärel kastetakse kalatükk lahtiklopitud muna või piima (või nende segu) sisse ja seejärel paneeritakse riivsaiaga. Paneeritud kalade praadimisel moodustub neile paneeringust koorik; kalatükid jäävad tervemateks ja mahlasemateks.
Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-4...
Too 3 näidet iga kivimi liigi kohta 6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter
·Dekollaaz ehk värvikihtide mahavõtmine üksteise peale kantakse 2-3 kihti värvi, heledast tumedamani, motiiv lõigatakse vahakriidiga pinda Maalimine Värvidega pildi loomine Paber, pintsel ja lisaks värv (pintsli pesemine) 30 Maalimisvahendid ·Plakati- ja guassvärvid ·Akvarellid ·Akrüülvärvid ·Tuss ja tint Pintslid Pintslid (maalripintsel) Kvaliteedi kontroll: pintsliotsa teravus, karvatugevus ja imavusvõime Mida paksem värv seda tugevama karvaga pintsel 32 Plakati- ja guassvärvid · Tuupides, purkides ja nõudes · Kattevärvid · Kuivades muutub värv heledamaks ja tuhmimaks · Peale kuivamist saab uuesti katta Guassvärvidega pindade katmine · Värvi hulka segatakse PVA- liimi · Pind kaetakse enne värvimist pulgaliimiga Akvarellid/vesivärvid Akvarell on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile
Läänemeri ; kasuubi keeles Bôlt; ka Wiôldé Mòrzé ; leedu keeles Baltijos jra ; liivi keeles Vlda mer ; läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra ; poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kel...
aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese
Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. 4. Puuvillasest kiust valmistatakse : · Sits - labase koega puuvillane kangas, odav materjal. · Bjass - labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. · Batist - Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. · Kammpuuvill - Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse
keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksemsoolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C,
maitse järgi soola, purustatud musta pipart 1 tl Santa Maria cayenne'iga kanamaitseainet 4 sl riivitud juustu (näit parmesan) ValmistamisjuhisLõika jääsalat 1,5 x 1,5 cm kuubikuteks. Rebi salatilehed väikesteks ribadeks (eriti ilusa värvi annab lollo-rosso). Puhasta paprika ja lõika ribadeks. Viiluta sibul üliõhukesteks ratasteks. Määri kanafileele Santa Maria cayenne'iga kanamaitseainet, raputa üle riivitud juustuga ja küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit. Lõika kõige paksem kanafilee pooleks ja vaata, kas on küps. Kui vaja, küpseta veel mõni minut ja lase siis u 3-4 minutit jahtuda. Vinegretikaste sega palsamiäädikast, laimimahlast ja oliiviõlist ning maitsesta soola ja pipraga. Aseta supitaldrikusse hakitud jääsalat, rebitud salatilehed, paprika ja sibul. Laota peale kanafileelõigud ja oliivid ning kalla kergelt üle kastmega. Kaunista basiilikulehtedega. Faktid lollo rosso kohta Salatit mainitakse esimest korda vanades Kreeka ja Rooma ürikutes.
aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida rohkem fruktoosi, seda vedelam mesi. Kristalliseerunud- 3 kuu jooksul kristalliseerumine, ei mõjuta mee kvaliteeti( kristalliseerumine algab purgi põhjast) Eelnevalt koos Pulber- koosneb glükoossiirupist, meepulbrist, suhkrust, tugevtatud toime õlist. Mee säilitamine: · Raud,tsink,vasknõudes ei säilitata mett · Käärimine toimub pärmseente mõjul temperatuuril 11-19°C, temperatuuril alla 5°C ei kääri.
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
· Astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. · Temperatuur ebaühtlane · Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga 180°C. · Tumedad laigudmered · Heledad aladmandrid Kuu siseehitus · Seesmiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. · Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel · Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul on poolvedel tuum · Tuuma raadiuseks loetaks ligi 100400 km. · Tema koostisosaks loetakse rauda Kuufaasid ·Need on Kuu näivad kujud, mis on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa. ·Nad korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. ·Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu,
Osa maasse viidud lehtedest sööb ära, osa jääb käikudesse. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui isassuguorganid. Need paiknevad peapoolsetes kehalülides. Paaritumisel vahetavad vihmaussid vaid seemnerakke, mis kogutakse seemnehoidlatesse. Kahekümnendail- kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad kokku ja tekib sidrunitaoline kookon
Laastukatus Kimmkatus ● Kimmid on pakust või plangust välja saetud või lõhestatud ja tahutud kiilukujulise pikilõikega lauakesed. ● Paksem ots võidakse lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks või mõne muu kujuga. ● Kimmi pikkus on u 60 cm, laius 10–15 cm, paksus peenemas otsas u 5 mm, paksemas u 15 mm. ● Kimmid naelutatakse üksteise kõrvale nii, et ülemise rea kimmid katavad
võetud koor ei ole veel saavutanud täiskvaliteeti, kuid edaspidi on puult oodata tõeliselt väärtuslikku saaki. Koore eemaldamiseks peab korgitamm olema vähemalt 25-aastane ja omama ümbermõõtu vähemalt 60 cm. Iga järgmise 9–12 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgitamme eluiga on 150-250 aastat. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi. Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. Kork kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht. Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. Korgi eemaldamine on äärmiselt delikaatne toiming ja seda teostavad vaid kogenud spetsialistid. Korkil on antimikroobsed omadused, mis vähendab allergeenide ohtu kodus, tal on ka suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao ja on mugav soe jalutuskäigu pind. Lisaks on kork tulekindel,
ZIINAKE ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist
pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades
tahvelklaver aastast 1771, kaelkirjak klaver (Viinist aastast 1810) millel on kuus pedaali, kapp klaver, ka kuue pedaaliga, Estonia kontserdisaali klaver, mis on valmistatud kõrgtehnoloogiaga ja klavesiin tõmmitsatega millel olid põhiklahvid mustad, et mängides tuleksid rohkem esile mängija käed. Selles saalis asus ka pillide kuningas orel, mille viledesse puhutakse õhk sisse pedaalidega. Orel maksis vanasti palju vähem kui klaver, orelit sai talupoeg ka kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli. Saalis oli nt Kriisa orel aastast 1910. Muuseumi kogus on kokku 150 viiulit. Viiul on mänginud tähtsat osa Eesti ajaloos ja kultuuris. Järgmisesse saali sisse astudes jääb kohe paremat kätt Harmoonium, millel on registrid ja nendega saab heli reguleerida vaiksemaks või valjemaks. Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver
14. Küpseta 225 kraadi juures 45min. 15. Lõpupooleriputa üle riivitud juustuga 16. Kaste: Pese ja tükelda seened. 17. Prae tasasel tulel. 18. Lisa rõõska koort, kui kaste muutub kreemjaks lisa soolt ja pipart. Serveeri taldrikule. Magustoidu valmistamine: 1. Sega potis kirsid, vein, suhkur ja kaneelikoor, lase kuumeneda. 2. Mõne aja pärast lisa sidrunikoor, lase keema tõusta, keeda. 3 Sega kartulijahu sidrunimahla ja vähese külma veega ning sega kirsisegu hulka (peab tulema paksem segu). 4. Pane laia põhjalise kaussi jahtuma. 5. Vahusta vahukoor vaniljesuhkruga. 6. Sega omavahel toorjuust ja hapukoor, lisades sinna ka natuke suhkrut. 7. Jahtunud kirsisegule lisa kõigepealt hapukoore-toorjuustu segu ja siis ettevaatlikult segades vahukoort. 8. Jaota vaht pokaalidesse ja kata toidukilega, lase külmkapis seista umbes 1 tund. 9. Serveeri õunaga.
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle. Teos pakkus väga palju põnevust. Teos rääkis kalamehest, olin isegi kunagi väga suur kalastaja, käisin iga päev peale kooli mereääres kalu püüdmas. Kõige põnevam koht oli see, kui Santiago sai tuhande naelase kala konksu otsa ja see vedas teda neli päeva, ilma et ära väsiks. Seda kõike kujutleda oli tõesti lahe. Santiago ei mõelnud isegi korraks, kus kohas tema kodusadam, teda huvitas ainult ...
Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus: ehitus, paksus, vanus, tihedus Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm) Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt). 4. Laamade liikumine (4 võimalust), liikumisega kaasnevad geoloogilised protsessid: uue maakoore teke, vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad, süvik, kivimite moondumine, maakooreä
Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö
Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Nad sisaldavad õhulõhesid, kus toimub vee- ja gaasivahetus. 13.Mille abil tagab epiderm oma kaitsefunktsiooni? - väliskeskkonna poole jääv rakukest on on paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. - sissaldab õhulõhesid, mille kaudu toimub vee ja gaasivahetus. 14.Õhulõhed: a) missuguses koes nad paiknevad; b) mis on nende ülesanne; c) missugune on nende ehitus (tee joonis) a) epidermis e. primaarses kattekoes b) seal toimub vee- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga c) see läbib tervet ühte epidermi kihti, õhulõhe ääres on 2 sulgrakku. 15.Milleks taimedel on vaja korgikude? Kas see on elus või surnud kude?
MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE KIIREM VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL, VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA SEOTUD OLNUD ALADEL
· Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha. · Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest. · Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest. · Õhuke lääts: Kui fookuses lõikuvad kiired on tegemist tõelise fookusega, kui kiirte pikendused siis näiva ehk ebafookusega. · Fookus on punkt, kus lõikuvad pärast kumerläätse läbimist peateljega paralleelsed teljed. · Kujutis nägusläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Optilise peateljega paralleelne kiir, kurbub nii nagu näiks ta väljuvat fookusest. Kiir, mis näib suunduvat
See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja. Maja ise on madal ja poolpime tuba on räpane, pesemata sööginõud ning porised riideräbalad haisevad. Eit ütleb vanamehele, et tõi metsast sigadesöötja ja lapsehoidja. Lapsed aetakse ahju taha rämpsu sisse magama. Kusti tahab õega põgeneda, kui eit-taat magama jäävad. Põgenemine jääb katki, sest metsast saabuvad majja perepojad Mõhk ja Tölpa. Välimuselt kohutavad karvased ja sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad. Kui kõik on magama jäänud üritavad lapsed uuesti põgeneda, aga vanaeit satub neile peale ja hirmutab neid huntide või oma poegadega. Lapsed peavad metsamajja jääma. Hommikul käseb kuri vanamoor Kustil sigu toita, allikalt vett tassida, peenraid kitkuda ja hagu raiuda. Iti aga peab väikest Nukitsameest hoidma ja toitma. Laps on hällis ilma riieteta, mustjaspruuni karva ja nukitsatega.
· Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine: · Ookeaniliste laamade eraldumine (ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad
kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks.
Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil
lk. 30-52 1.Südame osade paiknemine, nimetused (tunda südame osad ära jooniselt). 2.Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks?
1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
Epo-, Marmoleum ja Pergo põrandad Epopõrandad Epopõrandad on monoliitsed, hästi hooldatavad, värviküllased, vastupidavad, praktilised ja eksklusiivsed ning just nende omaduste pärast on väga laialt kasutust leidnud tööstus-, teenindus- ja tootmisruumides, sest vastavad kõidele Euroopa Liidu nõuetele ja ettekirjutustele. Epopõrandad leiavad, aga tänapäeval aina rohkem kasutust just eramutes, garaazides, kontorites, kauplustes, vannitubades, saunades, rõdudel, terassidel, treppidel, abiruumides ja isegi moodsates elutubades. Epopõrandale annab eelkõige tugevuse ja vastupidavuse kihi paksus. Vastavalt koormustele tuleb valida õige põrandakate. Epopõranda iga sõltub õigetest töövõtetest ja materjalist. Oluline on kindlasti kruntlaki betooni immutamine, mis annab epokattele korraliku nakke ja vastupidavuse aastakümneteks. Epopõrandad Epovärv, epolakk Kihi paksus 0,1-0,2 mm. Epovärvid, epolakid jätavad betoonile kaitsva, häs...
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige
Kui inimesed kolivad kokku, siis nende elud ühinevad, olgu see kooselu siis vaevanõudev või kergesti kulgev, kuid nad elavad koos ja toetavad teineteist. Elus võideldakse armastuse, raha, töökoha kui ka väärtuste eest. Ääretult raske on leida kedagi, kes on sada protsenti aus ning siiras. Võib öelda, et see on isegi võimatu. Raha muudab meid omakasupüüdlikeks ja valelikeks. Inimesed on muutunud üha ahnemaks ning valmis tegema ükskõik mida, et rahakott oleks paksem või saaks rohkem võimu haarata. Leian, et inimene peaks seda tegema, mida tema süda ihkab ning pühenduma oma unistuste ellu viimisele, vaatamata sellele, kui võimatu see esialgu tunduda võib. Unistamisel pidavat olema edasiviiv jõud. Kuid pole mõistlik jääda lõpmatuseni pilvedele hõljuma, vaid tuleb pühenduda oma unelma täitumisele. Peamine, et oleks olemas kirg ning pühendumus ja tuleb võidelda selle nimel, millesse tõsiselt usutakse
Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas? Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, Okasmetsades on ülekaalus füüsikaline murenemine. Vihmametsades on paksem huumuskiht ja vanem muld. Mõlemas on leetumine.
südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks
visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid – perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid – pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum
Laboratoorne mõõtmine toimub 100 kPa staatilise rõhu all 200 mm2 suurusel pinnal. Paberi paksust kiiremal viisil trükinduses mõõdetakse mikromeetriga paberipoognal paarist erinevast kohast. Mahulisus (BULK) - gramm kaalu ja paksuse jagatis. Bulk tähendab et 1,0 bulk mahub 1000kg 1 kuupmeetrisse. Mida suurem on bulk väärtus ,seda mahulisem on paber. Kaetud paberid on suurema mahulisemad kui katmata paberid.Nt kui raamat on tehtud katmata paberist siis see tuleks poole paksem kui gloss paberist tehtud raamat. Valgesus ISO ja CIE Valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO ja CIE valgesus. Mida suurem arv seda suurem valgesus. Valgesus on optiline näitaja, mis otseselt ei mõjuta trükitulemust. CIE mõõdetakse spektromeetri abil ja arvutatakse välja valgesuseks vastavalt CIE võrrandile. ISO mõõdetakse efektiivsel lainepikkusel 457nm ja volframlambi abil
Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. St valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Mida iseloomustab keskkondade suhteline murdumisnäitaja? Mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise Mida nimetatakse läätsedeks? Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab Mis on läätsede põhiomadus? Valguse koondamine või hajutamine Millal nimetatakse läätse koondavaks? Kui lääts koondab valgust. Tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise, või näilise pärispidise suurendatud kujutise Millal nimetatakse läätse hajutavaks läätseks? Kui lääts hajutab valgust. Annab näilise pärispidise
Ookeanilises maakoore põhilised elemendid on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub rauda. Ookeaniline maakoor on mandrilisest maakoorest õhem (paksus umbes 11 km) ja noorem (keskmine vanus 180 miljonit aastat). Ta on ka suurema tihedusega (2,9 t/m³), mistõttu ta paikneb mandrilisest maakoorest madalamal 7. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Mandriline maakoor on väga vana. Väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor, mis takistab tema tagasi sukeldumist vahevöösse. 40% kogu maakoorest. 8.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub põhiliselt ja ülekaalukalt nendes maakera piirkondades, kus valitseb suhteliselt kuiv kliima.
ja ämblikest. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning haarab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed vaid päevasel ajal. Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 °C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paaridesse ning asuvad koos toitu jahtima. Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom taimestikuvabale ja liivasele alale 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munade arengu kiirus sõltub
Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii lõualuudes kui ka suulaes. Kaotatud hammas asendub õige pea uuega. 4.sigimine Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 kraadi, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paaridesse ning asuvad koos toitu jahtima. 5.areng Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom taimestikuvabale ja liivasele alale 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munade arengu kiirus sõltub oluliselt suvisest ilmastikust - kuivadel
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
