Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577
mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta 3
Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede
Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid 1) Madalsoo Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid
Minu parim sõber Minu parim sõber on lühike, paks ja ilmselt oma parimates aastates, kuigi ma ei ole päris kindel, kui vana ta on. Tal on armsad suured tumepruunid silmad, ning ta on väga pehme. Tüsedust on tal piisavalt ja talvel tal külm ei hakka. Ta on ikka parajalt paks, nagu Karlsson Katuselt, võibolla isegi paksem. Välimus ei ole tal väga kiita, mistõttu tunnen ma end tema kõrval lausa iluduskuningannana. Kaelas on tal sikk punane lips, mis muudab ta välimuse palju paremaks. Ma pole teda kunagi ilma
vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookenaide all umbes 50 km, mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline (70-75km) Võrdlus: Mandriline maakoor Kuni 70 km paks Vanem kui 4 miljardit aastat vana Kergem Settekivimid, graniit, basalt. Ookeanline maakoor Kuni 20 km paks Noorem, kuni 180 miljonit aastat vana Raskem Settekivimid basalt Subduktsioon · Ookenalise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine · Kaasnevad maavärinad, vulkaandi, svikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke Laamade liikumine külitsi
laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn
Teos annab aimu, kuivõrd vabalt Monet hoolimata hääbuvast silmanägemisest maalis. Monet' kunstistiil Erinevad tekstuurid - Nii nagu Monet tundis kogu elu huvi valguse ja selle maalile püüdmise vastu, nii hakkas ta aina enam huvituma erinevatest tekstuuridest. Ta avastas mitmeid viise sobitamaks elus nähtud tekstuure õlimaali tekstuuriga. Sellel maalil on huvifookuses päikeselaigud ning valguse värvimäng lehestikus. Vaistlik maalimine - Paks värvikord ja kummalised värvikombinatsioonid on osaliselt Monet halveneva nägemise tulemus ning väljendab tema võitlust võimaliku pimedaksjäämisega. Teema oli kunstnikule hästi tuttav, nagu ka maalimine kui tegevus, ning tal oli hea värvimälu. Ta palus oma kasutütar Blanche'il nimetada talle iga värvi nimi, enne kui ta seda lõuendile kandma hakkas. Roosivõre - Monet' maja kõrval Givernys seisid roosidele toeks suured võred, mis olid aia keskseks elemendiks
Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn.
Kui kõrva pikkuse kontrollimiseks ettepoole tõmmata, peab kõrvatipp ulatuma ülemise silmalauni. Kõrvad on kolmnurgakujulised, veidi ümardunud otstega, tüvest laiad, mitte väga madala asetusega. üljelt vaadates moodustavad kõrvad kaela ülajoone pikenduse, mis silmade kohal hoiduvad kergelt ettepoole kallutatud asendis. KAEL : Paks ja lihaseline, minimaalse kaelalotiga; suhteliselt lühike, ja õlgade suunas ühtlaselt laienev. Kolju tagaosast saab harmoonilise alguse silmatorkavalt kaarduv kukal. KERE : Pikem kui turjakõrgus. Nahk ei ole liiga õhuke, samuti ka mitte liiga tihke ega lõtv. SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub
majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane; kontrastne; skulptuur: paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik (pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid kasutusel; palju inimesi piltidel; puuehitised; mitmekorruselised katused; reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk (sambad, talad); ehitised kaunistati ohtralt värvilise
kurgist ja maitseainetest tzadziki kaste, baklazaanisalat (melidzanosalata), juustusalat (tyrosalata), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja lihatäidisega praetomatid (domates gemistes), krevetid, merivähid, praetud kaheksajalad (chtapodja), praetud baklazaanid (melitsanes), puding ehk makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosalata). Väga maitsev on värskelt pressitud mahl. Kohvi juuakse tavapäraselt kahte moodi. Esimene on ellinikos kafes paks kange kohv, mis serveeritakse väikesest tassist ja ilma piimata. Suhkur lisatakse kohvi sisse juba keetmisel. Teine, frappe, on külm lahustuv kohv millele lisatakse maitse järgi piima või suhkrut. Tee joomine ei ole kreeklaste seas eriti populaarne. Kreeklaste lauakombed jätavad soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale isegi leivataldrikutesse. Sõrmi ei hoita toidupaladest eemal, ka kondijäramine pole keelatud ka kõige peenemates restoranides
Vaatamata sellele trükitakse tiitellehele lisaks pealkirjale veel teisigi andmeid. Kõikide teadustööde jaoks, olgu siis tegemist suure instituudi aastaaruande, avastuse kirjelduse või õpilasuurimusega, kehtib kindel tiitellehe vorm. (Vaata ka näidist esilehel)! 1. Tiitelleht algab ülaservalt (lehe esimesel real) selle asutuse nimetusega, mille alla autor kuulub. Meie õpilaste puhul on selleks asutuseks oma kooli nimi. (Teksti suurus vähemalt 14pt ja paks kiri, üle 16pt pole soovitav!) 2. Tiitellehe keskkohast veidi kõrgemale, s.o. lehe esimese kolmandiku lõppu (umbes 9 -10 cm kaugusel), trükitakse töö täielik pealkiri. (Pealkirjale vali ise käekiri ja värv. Suurus võiks olla 30-36 pt. olenevalt kirja stiilist võib tähe suurus olla ka suurem). 3. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (Referaat, Uurimistöö, Võistlustöö, Emakeele olümpiaaditöö vms.). Suurus orienteeruvalt 28-30 pt
MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane.
KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt
o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota
Räppar Räppar on üks kõva mees, tema elab BMW-s. Tal on seljas kõik bling-bling, ta ei laula nagu lind. Tema kannab kotte pükse, suust võid leida kuldhamba tükke. Ta on tihti üsna paks, sest tal oli paks ka paps. Olgu ta või Eminem, või siis teistest erinev. Peaasi, et räpib ta ja kuuleksid sa teda ka. Hipi Üks hipi elab minu sees, ta on päris tore mees. Temata mul hakkaks igav ja tunduks, et miskit viga. Riided on tal värvilised, me ei ole närvilised. Mulle vahel ütleb:''Peace! We are friends, at least!''. See hipi on nagu koduloom, aga tegelt on ta minu iseloom. Võid ennast surnuks karata, aga sinna pole miskit parata. Aga mis siis? Kui ma teen midagi teistmoodi
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono h...
Savannide taimestik • Valitsevad taimed on kõrrelised • Kõrreliste juurestik on tihedalt põimunud. • Taimed peavad olema väga vastupidavad-suutma üle elada põua, üleujutused, sagedased pikselöögid, tulekahjud. • Paljudel puudel ja põõsastel on astlad ja ogad. • Puudel on jäme tüvi (koguvad vett) paks koor, lai juurestik. • Tüüpilisteks puudeks on akaatsiad ja ahvileivapuud.
soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Lähispolaarne kliima Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses1 kliimavöötmes
tööd Vulkaanid Maakeral on üle 2500 vulkaani. Tegevvulkaane on 800 Igal aastal purskab umbes 50 Euroopa suurim on Etua. Paiknevad Laamade eraldusmiskohas Üks laam vajub teise alla Keset laama "kuuma täpi" all Ehituse järgi Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kuju Madal Kõrge Laava Liigub aeglaselt, tardub aeglaselt Paks, liigub vähe, iseloom Vedel ja gaasivaene Tardub kiirelt,gaasiline Kuidas Rahulik Purskab, plahvatab käitub ? Kus esinevad Ookean Maismaal Vulkaanide neg. küljed Tuhapilv(lennukid), pürokplastiline materjal, lõõmpilv, mürgised gaasid, laavavool, mudavool Pos. küljed Viljakas muld, leidub väärtuslikke maavarasid, mineraalid, väävel, paiknevad
süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei
vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Ohustatud loomaliik Amuuri tiiger Välimus ●Suurim kaslane ●Paks karvastik ●Olenevalt aastaajale värvus ●Kõhualt valge ●Tumepruunid triibud ●Väikesed kõrvad Elupaik ●Hiigelsuur territoorium ●Sõltuvalt söögist rändamine ●Kontrollib enda valdust ●Vajab jahedat ●Esineb Venemaal Kaug-Idas Liigi ohustatus ●1940.a alla 50 looma ●1986. a loendusel u.350 isendit ●Üle elanud 4 sõda, 2 revolutsiooni ja metsade maharaiumisi ●Salaküttimine Hiina viimiseks Kaitsmine ●Kontroll maanteedel autodele ●Loomade paigutamine loomaaedadesse Tänan kuulamast!
(kollane) Cu2[Fe(CN)+ 6] punakaspruu K4[Fe(CN)6 n 1.Tõestusreaktsioonid Võtan tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml katioonide II rühma lahust ja hapestan 3-4 tilga kontsentreeritud HCl-ga ning lisan 1 ml 1M tioatseetamiidi (edaspidi TAA) lahust. Hoian keevas vesivannis 5 minutit. TAA lisamisel tekkis lahusesse paks kollakas-valge sade. Kuumutamisel värvus kogu lahus mustjaks. Seejärel tsentrifuugin sademe ning kontrollin pärast tsentrifuugimist sadenemise täielikkust. Selle jaoks lisan umbes 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kuna tekkis pruunikas sade vee ja lahuse piirpinnale, siis lahjendan lahust kahekordse mahuni, lisan 5 tilka TAA ja hoian vesivannil veel 2 minutit. Seejärel tsentrifuugin uuesti ja valan vee pealt
- vanus - keskealine - eakas - vana - kasv - väike - keskmine - pikk kehaehitus - kõhn - - täidlane - paks - nägu - ovaalne - ümmargune - piklik - kahvatu - tõmmu - päevitunud - silmad - helesinised - sinised - rohelised - pruunid - hallid - ilmekad - pilus - ripsmed - tumedad - heledad - pikad - lühikesed - tihedad - värvitud - kulmud - peenikesed - laiad - nina - sirge - kongus - nöbinina - suur - kartuli - huuled - peenikesed - täidlased - paksud - juuksed - pikad - lühikesed - tumedad - heledad - sirged - lokkis - kastanipruunid
selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kiskja maailmas. Jääkarul on tohutu jõud , näiteks inimese tapmiseks piisab tal ühest käpalöögist. Jääkaru tõitub erinevatest kaladest, lindudest, vahel ka hüljestest ja väiksematest imetajatest.Ta on väga osav jahipidaja- hülge püüdmine
argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Merkuuri ehitus 1)Koor, mis on umbes 100-300 km paks 2)Kate, umbes 600 km paks 3)Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km) Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Fakte Merkuuril ei ole kaaslasi Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, mille orbiidi/pöörlemise resonants ei ole 1:1 Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur on kollast või tumehalli värvi
Lõpuks rääkis ta oma hobusele oma mure ära. ,,rõõm"- üliõpilane kes oli ajalehte pääsenud, käskis kõigil seda lehte lugeda ja keksis sellega, hiljem tuli aga välja, et ta oli lehte saanud,sest ta jäi purjuspeaga hobuse vankri alla. ,,daam koerakesega"-naisest, kes on tüdinud oma abielust ja kohtub teises linnas mehega, kellesse ta armub.. ,,paks ja peenike"-kaks sõpra saavad kokku, suhtumine algselt võrdne ,kuid kui tuleb välja ,et paks on salanõuniks, siis hakkab peenike pugema. ,,magada tahaks"-13.a lapsehoidjal on suur koormus,ning ta tahaks magada, kuid laps ei lase, ning rõõgib koguage, lõpuks lapsehoidja ei suuda enam ning ta lämmatab lapse. II perioodi looming- inimhinge analüüs süveneb,lepplikuse kriitika. ,,palat nr6" halvas korras haigemajast,arst ei aidanud abivajajaid, lõpeta hiljem ise hulludega koos(vragin). ,,inimene vutlaris"-(belikov) välismaailmaga suhtlemine oli minimaalne, kõik kartsid
Maarjamäe kägu- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7,b Raamatu kokkuvõte (raamatu pealt) Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi õigel kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. Marja-Liis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk tutvub kena ja asjaliku Martiniga. Paraku hakkab Marja-Liisile üha enam tunduma, et
Kanne initsiatiivil rajama Tallinna linna ümber uut müüri. Selle üks osa hõlmas ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnakloostri hooned ja osa maaala, nn Nunnakopli. Uuele müürilõigule rajas raehärra Winant Louenschede Tallinna esimese neljakorruselise ringmüüritorn. Köismäe, plate, epping, grusbeke tagune torn Paks Margareta Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 15181529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr http://maps.google
Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas,
Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Varem on temalt ilmunud noortejutustus "Eislet pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Raamatut "Haldjatants" tunnustati aastal 2003 noorsookirjanduse võistlusel. Internetikommentaarid näitavad, et Katrin Reimuse romaanid lähevad teismelistele vägagi korda ja neid ei leia naljalt raamatukogu riiulist. Reimuse raamatud on tõelähedased ja ausad, ning jutustavad elust läbi noorte pilgu.
Täna näen mina Eestimaad Täna nägin ma Eestimaad nägin kurbi inimesi. Inimesi, kes rääkida ei taha, neidki, kel meel lihtsalt paha. Nägin mahajäetud talukohti, küll kunagi seal elu õitses ja nägin palju suurlinnu, kus õhk oli gaasist paks. Kui aga sõidad linnast välja näed Eesti talvevõlumaad kuuskedel on lumised palitud, aeg-ajalt kukub mõni alla ka. Kui aga talvehommikul üles ärkad, näed, öösel sadanud paksu pehmet lund. Lumelabida võtad ja õue lähed, siis, kui kass magab ahjul mõnusalt und.
eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne
Osoonikihi hõrenemine Katrin Aibast 12.B Osoonikiht O 2022 km kõrgusel umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid
suur väike , vana uus, noor u raske(kaalult) kerge u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
1.Esita küsimus 1. ........ ? . 2. ........? . 3. ..............? . 4. ................? . 5. ................? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed
Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja, kunstnik, tegi portree Gray ´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux, Selby on tema oma Lord George Fermon sõbralik, laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma, romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane näitleja James Vane - Sibyli vend Teatri direktor kilev hääl, paks, juut Victor - Doriani teener Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega
TUNDRA Lühike suvi- jahe, niiske, valgus Samblad, Vähe loomi, Paiksed Nõrgalt arenenud, Karm piirkond, Samanism- Tundra nimetus pärineb küllane, Talved- pimedad külmad, samblikud, loomad-suur keha, Pole huumust, Suvi Tööstus, üleloomulike soomekeelsest sõnast, mis lumevaesed, tug. tuultega, Põhja- Külmalõhedes paks karv, mis on lühike muld ei Veeimetajate jõudude kultus tähistab puudeta künkaid ja Atlandi sooja hoovuse mõju. soodne muudab talvel jõua laguneda, küttimine, Kümalõhed, Nafta mägesid. talvitumistingimuse heledaks. Soostumus, Kalastamine, juhtmed maa pinnal,
Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta.Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks.Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on
Too näiteid mõlemast. – Passiivne tööhõivepoliitika ehk riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. Aktiivne ehk tegeleb tööpuuduse põhjustega. 19. Töökindlustussüsteem – kellele vajalik, kellele mitte? – 20. Miks on kasulik kuuluda ametiühingusse? – Töötaja kindlustab endale ebasoodsate töösuhete korral usaldusisiku toe, organisatsiooni kaitse ja kaasliikmete solidaarsuse. 21. Iseloomusta erinevaid sotsiaalpoliitika mudeleid: paks riik ja õhuke riik. – paks riik, riik kus kõrged maksud jnejne. 22. Mille poolest erinevad sotsiaaltoetus ja sotsiaalteenus? – sots teenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitte rahaline toetus, sots toets on sama aga rahaline. 23. Selgita: absoluutne vaesus – inimese tulu jääb alla poole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks. Suhteline – inimese elatustase on allpool ühiskonna
Juulist ja Augustist hakkasid mul kahenädalased vehklemislaagrid, kus oli päevas kolm trenni, kestvusega kolm tundi. Kodus olin harjunud sööma enda sööki kuna siis teadsin, mida ma sinna sisse panen. See tähendas, et laagrites ma ei söönud mitte midagi peale leiva ja salati, kalorite juurde tulek oli õudus minu jaoks. Ma läksin hulluks, lugedes igat võimalikku kalorit ja arvutades neid kokku. Igakord kui midagi muud sõin, mida polnud päev varem ette planeerinud, mõtlesin, et olen paks ja peaksin veel vähem sööma. Sõbrad hakkasid muretsema, kui nägid et ma hommikul, päeval ja õhtul ei söönud midagi, nad üritasid minuga rääkida, kuid ma ei kuulanud neid. Ma ei tea, kuidas mul oli enerigat üldse midagi teha, ometigi sain hästi hakkama ja mulle hakkas vaatepilt peeglist aina rohkem meeldima. Sportlane peaks tarbima päevas vähemalt 2000 kalorit, mina sõin päevas umbes 200 kalorit. Ühel päeval,
Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4
ettevalmistused Piltidega slaid Tühi slaid Uue slaidi valik Lisa menüü Uus slaid Ctrl+M Tööriistaribalt Uus slaid Tausta valik Tööriistaribalt Kujundus Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks a2+b2=c2 (Vorming Font ülaindeks · Alaindeks H2O (Vorming Font Alaindeks ...jätk See tekst on värvimuutusega WordArt'ga tekst
Datlipalm Jevgenia Pushkina 10a Päritolu Esimestena hakati kasvatama datlipalmi Mesopotaamias sumerid. Tänapäeval peamiselt kasvatatakse datlipalme AÜE- s, Egiptuses ja Iraanis. Datlipalmist täpsemalt Datlipalm(Phoenix Dactylifera) on palmiliste sugukonda(Arecaceae) kuuluv kultuurtaim. 17 alaliiki(nt. Phoenix Canariensis); 5-25 meetrit kõrge; Kuni 2 meetrit paks; Saak 1 kord aastas. Kasutamine Väga lai kasutusala: - suhkur, mesi, äädikas, piiritus; - kuivatatud datlid on söögiks loomadele(nt. kaamlitele); - magustoidud; - alkohoolsed joogid; - seemnetest tehakse "kohvi". Datlipalm ja meditsiin Kasutatakse köharohtudes; Traditsiooniliselt kasutatakse datleid alkohoolse mürgituse korral; Juuri kasutatakse hambavalu leevendamiseks. Kasutatud allikad http://www.britannica.com/EBchecked/topic/152224/date http://en.wikipedia.org/wiki/Date_(fruit) http://...
Miller-Diekeri sündroom Miller-Diekeri sündroom(MDS) on haruldane geneetiline haigus, mida iseloomustavad arengulised defektid ajus. MDS sai nimeks kahe arsti J.Milleri ja H.Diekeri järgi. Aju välimine kiht on paks ning puuduvad normaalsed ajukäärud. Muutused on toimunud 17. kromosoomis Millised need inimesed välja näevad? iseloomulik nägu esiletungiv ülahuul lühike nina väike alalõug kõrge laup lõdvad lihased viltuse kujuga silmad Riskid ja ravi Oht kopsupõletikuks. Esinevad toitmisprobleemid. - toidetakse imikut läbi vooliku. Krambid(tihti ei allu ravimitele). MDS'ile ravi ei ole. Eluiga Tihti MDS'iga imikuid sureb esimese kolme elukuu jooksul. Enamus MDS'iga
õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
Tellise read seotakse omavahel püstseintega, mille vahe kaugus on max 4tellist ~105cm. Soojustus materjaliks kasutatakse termoliiti. 1. 2. 3. MITMEKIHILINE SEOTIS ... on seotis kus iga 3 või 5 pikikivirea tuleb põikikivikiht. Eelised. · Täite kihtides saab ära kasutada poolikuid telliseid · Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ). TÄISNURKSETE POSTIDE LADUMINE Postid laotatakse enamasti 3'me kihilistes seotistes. Tingimused : · Esimese kahe kihiga seotakse post põikisuunas. · Järgmise kahe kihiga seotakse post pikisuunas. · Jnee..... Laotud posti tunnused · Iga 4'jas kiht, posti igal küljel on laotud põikitellistest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
