Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Sissetulekute vähenemine vähendab nõudlust, sest mahtuniversaalide näol on tegemist normaalkaubaga. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 2 2) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides)
Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus(graafik nihkub paremale) sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorsed hüvised nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinnatõus vähendab teise hüvise nõudlust Asednushüvis ühe hüvise hinnatõus suurendab teise hüvise nõudlust Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooskul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on graafik. Pakkumisseadus hüvise hinnatõus toob kaas pakutava koguse suurenemise, hinna languse korral aga pakutav kogus on väiksem. Pakkumise mõjurid: · Hüvise tootmistehnoloogia · Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad · Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad · Pakkujate arv turul · Müüjate hinnaootused Hüvise hinna muutus toob kaas pakutava koguse muutused (liikumine mööda graafikut).
Nõudlusseadus väidab, et inimesed ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vähem kui hüvise hind tõuseb. 11 Nõudlust mõjutavad faktorid Tarbija sissetulek Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad Tarbija maitse või eelistused Ostjate ootused Tarbijate arv turul 12 Mis on pakkumine ja kuidas iseloomustatakse pakkumiskõverad. Pakkumisseadus Pakkumine on hüviste kogus, mida tootjad suudavad ja soovivad teatud hindade korral müügiks pakkuda. Pakkumiskõver kujutab graafiliselt tootjate poolt pakutavate koguste suhet hüvise hinna suhtes. Pakkumisseadus väidab, et kui hüvise hind tõuseb pakutakse suuremat kogust, kui hind aga langeb pakutakse väiksemat kogust. 13 Pakkumist mõjutavad faktorid Hüvise tootmistehnoloogiad Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootuse 14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Makromajanduslik tasakaal on sellisel reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel, kus kogunõudlus AD võrdub kogupakkumisega AS. Täistööhõive tasakaal on selline makromajanduslik situatsioon, mille korral tasakaalupunkt on pika perioodi kogupakkumiskõveral (LRAS). Sellisel juhul on tegemist tööpuuduse loomuliku määraga (töötuse naturaalmääraga). Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAC Pika perioodi pakkumiskõver LRAC on vertikaalne ning näitab ühtlasi potentsiaalse kogutoodangu taset täis(töö)hõive valitsedes. Inflatsiooniline majanduskasv on kogunõudluse kasv, mis väljendub kogunõudluskõvera nihkes üles paremale. Stagflatsioon on olukord, kus majandusareng seiskub ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. 12. Rahvamajanduse arvepidamine Makroökonoomika e makromajandusteadus on majandusteaduse osa, mis
c) antud turule püüavad tulla uued firmad; d) toodangu hind ületab piirkulu. 64. Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt: • suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; • väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb; • väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; • suureneb, hind langeb ja kahjum kaob. 65. Konstantsete kuludega tootmisharu: a) pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne; b) võib suurendada tootmise mahtu, tõstmata oma toodangu hinda; c) võib suurendada oma tootmise mahtu üksnes siis, kui ta tõstab oma toodangu hinda; 66. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: a) konstantne kulukõver; b) positiivse tõusuga kulukõverad; c) see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab; d) see, et sisendite hinnad jäävad samaks, kui haru toodangu maht kasvab. 67
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa uusi objekte ei teki. · Pakkumine kahaneb, kui: o Kasvavad ressursside hinnad (töötajate palk tõuseb, masinate ja seadmete hinnad tõusevad, kinnisvara hinnad tõusevad ja üür muutub kallimaks) o Alternatiivkauba hind tõuseb o Müüjad ootavad antud kauba hinna langust lähitulevikus · Pakutava koguse vs pakkumise muutused: o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks.
ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab: Student Response Value Correct Answer A. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel 0% B. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha 0% C. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet 0% D. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet 100% 55. Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Student Response Value Correct Answer A. sirge c suunas 0% B. sirge b suunas 100% 56. Stagflatsioon kujutab endast: Student Response Value Correct Answer A. inflatsiooni ja SKP üheaegset suurenemist 0% B
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst. *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav. Oluline on, et muutujad seosta...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu.
kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. a) Õige b) Vale 7. Kui monopolist toodab ja müüb sellises mahus, kus tulem on maksimaalne, siis on ka piirtulu maksimaalne. a) Õige b) Vale 8. Monopol on turuvorm, kus üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. a) Õige b) Vale 9. Hinda diskrimineerides suurendab ettevõte tarbijate kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 10. Monopoli pakkumiskõver on piirkulu kõvera kasvupiirkond. a) Õige b) Vale 11. Hind, mida monopol küsib, saab olla kõrgem kui piirkulu. a) Õige b) Vale Täielik konkurents 1. Tüüpiliselt on täieliku konkurentsiga turul palju pakkujaid, kes kõik pakuvad sarnast kaupa. a) Õige b) Vale 2. Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui ettevõtted
Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on kasvanud mis sunnib neid suurendama toodangut (väljalaset) 14. Jäikade hindade mudelis mõned firmad kohandavad koheselt hindasid vastavalt nõudluse muutustele, teised aga mitte 15. Vastavalt paindlike palkade eeldusele põhjustab ootamatu hinnatõus: tööjõu pakkumiskõvera nihke paremale 16. Kui kõik hinnad on jäigad, siis lühiperioodi pakkumiskõver on horisontaalne 17. Jäikade hindade mudeliga saab selgitada, miks muutuva kogunõudlusega riikides on lühiperioodi kogupakkumiskõver järsk (suure tõusuga) 18. Kõik neli kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) eeldavad ülespoole tõusvat SRAS kõverat, vertikaalset LRAS kõverat, et pikal perioodil on tegelik kogutoodang loomulikul tasemel = kõike eelpoolöeldut 19
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1. Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2. Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply inglise keeles "pakku-mine" S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: · tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral; · tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus). Turupakkumine erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa. 5.Pakkumist mõjutavad tegurid PAKKUMIST mõjutavad tegu-rid nihutavad tervet pakkumis-kõverat vasakule või paremale. Tüüpilisemad on järgmised tegurid:
on perfektne, tarbija peab nõustuma tootja pakkumisega. Näited: avalikud hüved, briljandid, elektrivarustus, mõned lennufirmad. Kõige enam levinud konkurentsist lähtuv hinnakujundus on hinna kehtestamine haru turuhinna tasemel (ingl. going rate pricing või parity pricing või imitative Täiusliku konkurentsi turul (nagu näiteks segatud tsement kohalikul turul) kujuneb turuhind nõudmise-pakkumise vahekorra alusel; haru pakkumiskõver on paremale tõusev, mis tähendab, et hinna tõustes müüb iga individuaalne ettevõte rohkem toodangut ja rohkem ettevõtteid siseneb turule. Haru hinnaks on P1 (tasakaaluhind); individuaalse ettevõtte jaoks kehtib sama hind ja ta võib selle hinnaga müüa kogu oma toodangu. Ettevõtte pakkumise võimalik suurenemine ei mõjuta turuhinda. Kui ettevõte proovib tõsta hinda, ei leia ta ostjaid. Sellistel turgudel on ettevõte täielikult hinnavõtja positsioonis
välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Seega sotsiaalse kulu arvastamiseks hüve tootmisel liidetakse keskkonnareostusest põhjustatud eksternaalsed kulud ja hüve tootmise kulud. Kuna pakkumiskõver ei mõõda negatiivse eksternaalsuse korral nt elektri tootmise tegelikku kulu, siis ilma valitsuse sekkumiseta kujuneb turul pakutav kogus optimaalsest kogusest suuremaks. Ühiskonna hinnavaru maksimeeritakse punktis, kus sotsiaalse kulu kõver ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu
piiravaid vahendeid. Seega tuleb uurida, missugused on need põhjendused, miks selliseid vahendeid kasutatakse ning missugused on erinevate kaubanduspoliitikate teoreetilised põhjendused. Vastamaks küsimusele, miks kaubanduspoliitika eksisteerib vaatame kõigepealt ekspordi ja impordiga kaasnevaid heaoluefekte. Ekspordiga kaasnevad heaoluefektid Ekspordiga kaasnevaid heaoluefekte iseloomustab joonis 13.1. Nõudluskõver DH ja pakkumiskõver SH iseloomustavad kodumaist nõudmist ja pakkumist mingi toote järele. PW iseloomustab hinda maailmaturul. Eeldame, et sellise hinna juures saaksid kodumaised pakkujad müüa kogu oma toodangu. Ilma rahvusvahelise kaubanduseta kujuneks kodumaiseks hinnaks PH. Võimalus müüa maailmaturu hinnaga toob endaga kaasa kodumaise nõudluse vähenemise koguselt Q0 koguseni Q1. Samas suureneks tootmine koguselt Q0 koguseni Q2, mis tähendab, et kogus Q1Q2 läheb ekspordiks
Avalike kaupade ja erakaupade nõudlus. Üheks oluliseks erinevuseks, mis tuleneb eespool kirjeldatud kahest omadusest, on see, kuidas kujuneb era- ja avalike kaupade nõudlus. Alustame erakauba nõudlusest. 10 Da ja De kujutavad kahe tarbja individuaalseid nõudlusi, ehk seda kui palju nad on nõus tarbima teatud hinna juures. Turul kujuneb erakauba nõudlus individuaalsete nõudluste summana. Samal turul on ka pakkumine, mida väljendab pakkumiskõver. Hind kujuneb turul tervikuna ning seda määrab turul olevate ostusoovide summa e turunõudlus üheltpoolt ja erinevate agentide pakkumise summa teiseltpoolt. Kui me eeldame, et konkurentsituru eeldused kehtivad, kujuneb meil sellel turul kõigi agentide jaoks üks hind P. Vastavalt indviduaalsele nõudlusgraafikule ostab a seda kaupa koguses, mida väljendab lõik OF ning agent e koguses OG. Kahe agendi poolt turul ostetud kauba summa on OH
ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest 14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis
Selgub, et mida kõrgem on hind, seda rohkem piima pakutakse, sest kõrgema hinna korral on pakkujad huvitatud suurema koguse pakkumisest. Piima hinna tõus stimuleerib neid teatavaid ressursse teiste põllumajandussaadsute tootmiselt piimatootmisse ümber paigutama, kuna piima hind on nüüd suhteliselt kõrgem kui teiste saaduste oma. Hinnad on praegustele ja potentsiaalsetele tootjatele signaaliks selle kohta, kui kasulik on ühe või teise kauba tootmine. Teine põhjus, miks pakkumiskõver kulgeb alt üles paremale on seotud sellega, et kõrgema hinna korral suudab tootja rohkem toota. Kasvava alternatiivkulu seaduse kohaselt kasvab täiendava toodangu alternatiivkulu seda enam, mida rohkem seda kaupa toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, siis selleks, et tootjad suudaksid pakutavat kogust suurendada, peavad nad selle toodangu eest saama kõrgemat hinda. Kui piima tootmismaht on väike, suudavad farmerid suhteliselt kergesti piima
· Tarbijate maitse ja eelistused PAKKUMINE Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad (pakkujad)soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakkumisseadus väljendab seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel: mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on pakutav kogus. Pakkumiskõver on pakkumise graafiline kirjeldus, kus joonise vertikaalteljel on pakutava hüvise hind ja horisontaalteljel pakutav kogus. Pakkumiskõver on alati tõusev. hind Pakkumiskver S PAKKUMINE D p 2 p 1 kogus q1 q2 Pakkumise mõjurid on: · Tehnoloogia tase · Vajalike ressursside hinnad · Alternatiivsete kaupade hinnad · Tootjate ootused · Tootjate arv · Maksud ja subsiidiumid 8.7
eurooplaste jaoks muutusid aga USA-s toodetud kaubad odavamaks. Vahetus- kurss dol- larites (V) SE V* DE E* Eurod (E) Joonis 21. Euro vahetuskursi kujunemine dollari suhtes Kuid miks on pakkumiskõver positiivse tõusuga? Sisuliselt on põhjused sarnased, mis nõudluse puhulgi. Nimelt, kui jällegi lähtuda samast olukorrast, nagu eespool kirjeldatud, siis kui euro tugevneb dollari suhtes, siis nii nagu väheneb nõudlus eurode 46 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1)Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2)Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply – inglise keeles “pakkumine” – S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: *tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral; *tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus). Turupakkumine – erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa. 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
