ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8
Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11
MÄRGUKIRI Kellele: Urmas Kukk Kellelt: [...] Kuupäev: 21.10.2011 Asi: Liiklusseaduse muudatused Selle märgukirja ülesanne on valida 2 liiklusseaduse muudatusi, valida need, mis on autori arvates tegi situatsiooni teel halvem ning kommenteerida ja välja pakkuda paremad võimalused liikluse reguleerimiseks. I UUE LIIKLSUSSEADUSE KUJUNEMINE Alates käesoleva aasta 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis ühendab Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 kehtestatud ,,Liikluseeskirja" sätted. Uus liiklusseadus võimaldab seaduse tasandil rahvusliku liiklusohutusprogrammi selgemat reguleerimist ja loob suuremad eeldused liiklusohutuse paranemiseks Eesti teedel. Alljärgnevalt on välja toodud materjalid olulisimate muudatuste kohta seoses uue liiklusseadusega. Muudatused: · Halva nähtavuse korral on helkuri kandmi...
G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus FV
Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Kui nõudlus on kõrge saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. Hind on rahasumma, mis tuleb maksta, et mingi kaup omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna. Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise- pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva. Monopol on turuvorm, kus on müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga
Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside Õige vastus on: 100. Pakkumiskõver nihkub, kuna:
o Madalam eesmärk · Teise osapoole juhtumi hindamine · Osapoole(te) huvide väljaselgitamine · Oma tugevuste ja nõrkuste hindamine · Kultuurilise situatsiooni teadvustamine 2. Strateegia loomine · Min-max strateegia o Min tulemus, mida võin aktsepteerida o Max tulemus, mida võin saavutada o Minu huvide seisukohalt max järeleandmine o Min pakkumine, mille võin partnerile teha · Milline läbirääkimiste stiil omaks võtta? · Kus läbi rääkida ? · Millal läbi rääkida? · Kuidas korraldada esimene pakkumine ja kohtumine? · Kuidas suhelda teisest kultuurist partneriga? · Taktika o Juhtimine o Kokkuleppe o Kõik või ei midagi o Surve
kodanikuühendused, koolitusettevõtted. Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29) Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele). Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4)kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur. Heitunu on töötu, kes on tööotsimisest loobunud. TÖÖEALINE ELANIKKKOND Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud Töötajad Töötotsijad täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Ulatuse kirjeldus OK Riskid OK Eeldused OK
Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud
Viin lauda kala, 1.eelroa. 18. Abilaud korda, supialustaldrikud, kulp, kaane alla, kulbi alla, tirina alla taldrikud. Kaunistuse asjad. 19. Kallan vett, veini. 20. Vaatan abilaua üle. 21. Mustad taldrikud lauast ära> pessu. 22. Kallan vett, veini. 23. Pakun leiba. 24. Abilauale kuumad taldrikud kelneriräti abil. Tirinaga supp> näidata kliendile. 25. Serveerin supi, 2.eelroog +kaunistus. 26. Tirin pessu. 27. Abilaud, lauakoristus 28. Punase veini tutvustamine, serveerimine. 29. Leiva pakkumine. 30. Kastmekann abilauale, soojad taldrikud lauda. 31. Köögist vaagen> pakkuda näpitsvõttega. 32. Vaagen pessu > kastmepakkumine, küsida kuhu ja kui palju. 33. Mustad nõud ära, abilaud korda. 34. Mustad nõud lauast ära. 35. Eemaldada lauast kandikuga leivataldrikud, või, maitseainetopsid. 36. Laualt puru korjamine. 37. Pakkuda veini, vett. 38. Liigutada lusikas/kahvel alla. 39. Dessert lauda. 40. Abilaud korda. 41. Kliendiga hüvastijätt+ tagasiside (koka tutvustamine) 42
Peamised mõisted: nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents. 2) turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasu. Turg on koht, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turg majanduse üldine süsteem. Turuliigid: · Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine. Ostjad tööandjad, müüjateks töötajad ehk elanikkond. · Maaturg kaubaks tehingud maaga. · Kapitaliturg finants. Pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalkirjade, erinevate laenutoodete, aktsiatega. Väärtpaberi turu osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta.
alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsiooni. �ksk�ik kuidas - s�na v�i pildi abil. (P�hiseadus �45) 4. Meedia liigid *press e. ajakirjandus *raadio *internetiportaalid *televisioon 5. Meediateksti liigid + iseloomustus
Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil ...
Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka) Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik. Tööturu seisukohalt on oluline elanikkonna struktuur: Tööeast nooremad Tööealised(15-69a) Tööeast vanemad
24. Mida tähendab pacta sunt servanda? Õiguspäraselt sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud. 25. Milles seisneb lepingu õigluse põhimõte? Õiglane on riiklikult kaitsta nõrgemat lepingu poolt, kelleks on lihtne inimene. 26. Mis on tüüplepingud, too 2 näidet? Nende suhtes on riik kehtestanud oma reeglid ja piirangud need on tehtud tarbijakaitse huvides. Nt pank ja inimene; energiaettevõte ja inimene. 27. Milline peab olema lepingu sõlmimiseks tehtav pakkumine? Lepingu sõlmimiseks tehtav pakkumine peab olema piisavalt konkreetne ja ei tohi olla tingimuslik. 28. Miks reklaam ei ole lepingu pakkumine? Sest ta ei ole suunatud konkreetsele inimesele. Eksitava reklaami piiramine on tarbijakaitse ülesanne. 29. Mis on lepingu kõige olulisemad tingimused? Lepingu pooled; lepingu objekt; lepingu hind; lepingu täitmise tähtaeg. 30. Mis on notari ülesanne kirjaliku lepingu sõlmimisel? Notar
Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Küsimus 7 Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu ei muutu b. Piirkulu on kahanev c. Keskmine muutuvkulu on kasvav d. Piirkulu on kasvav e. Keskmine muutuvkulu on kahanev Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Küsimus 8 Kogus hüviseid, mida müüja tahab ja on võimeline müüma antud hinnaga on: Vali üks: a. ületootmine b. "defitsiit" c. pakkumine d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus. Küsimus 9 Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a. on iga kaasatud isiku ebaedu keskmine suurus b. 500 c. on antud tegevuse ebasoovitava aspekti mõõt d. on võrdne iga ühe jaoks e. on parima alternatiivse tegevuse väärtus Tagasiside Õige vastus on: on parima alternatiivse tegevuse väärtus. Küsimus 10 Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab et kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tagasiside
V. TEENINDAMINE. 6 5.1 Asukoht 6 5.2 Algkapital 6 5.3 Tööjõud 6 5.4 Personali palgad 6 VI. JUHTIMINE 7 VII. Finantseerimine. 7 VIII. Risk 7 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Koolitakso OÜ Äriidee: Pakkuda koolitakso teenust õpilastele Teenuse pakkumise algus: 01.09.2011 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID OÜ Koolitakso äriidee on takso teenuse pakkumine õpilastele võimalikult soodsalt, et neil oleks kiirem ja mugavam koju saada. Põhieesmärgiks on pakkuda õpilastele mugavat, turvalist ja kiiret sihtpunkti jõudmist. OÜ Koolitakso peakontor asuks (ASUKOHT). Esialgu paneksime tööle 3 taksot ning edaspidi tahaksime taksode arvu suurendada ning hakata pakkuma teenust ka teistes koolides. Firma arenedes viiksime oma esindusi ka teistesse Eesti kohtadesse. Ettevõtte omanikud ja juhtkond: Ettevõtte personal: 3 taksojuhti
p hind; q kogus Nõudlusfunktsioon alati kahanev Piirhind üle selle me ei osta p0 (q=0) Pakkumisfunktsioon alati kasvav Turu tasakaal kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Kulufunktsioon (c tootmishind ühiku kohta) Keskmine kogukulu Keskmine muutuvkulud Keskmine fikseeritudkulud Tulufunktsioon (p tootjahind, müügihind) Kasumifunktsioon Tsakaalupunktid kõik tingimused on võrdsed. Kui räägime tuludest valime suurema, kui kahjumist siis väiksema.
Hotell Pärnu Rüütli 44 05.01.2011 80010 Pärnu Koolituse korraldamine Lugupeetud Reana Aabna Oleme väga rõõmsad, et soovite kasutada Strand Spa & Konverentsihotelli. Pakume Teile hea meelega konverentsiruumi koos kohvipausidega ning majutusteenust. Hinnakiri kogu paketi kohta on lisatud manusesse. Palun andke teada, kas meie pakkumine sobib Teile. Lugupidamisega Lily Allas Strand Spa & Konverentsihotell müügijuht +372 447 5373 [email protected]
Juhan Juurikas Teie 24. september 2017 AS Mari Meie 28. september 2017 Metsa tee 5 80024 Pärnu Marjade pakkumine Lugupeetud Juhan Juurikas Saime kätte teie kirja, kus pakute meile oma marju. Kahjuks me ei soovi teie pakkumist vastu võtta. Lugupidamisega Perili Pudel juhataja Õie Õunake koostaja AS Mahl Saviaugu 12 80037 Pärnu Telefon 54672884 E-post: [email protected]
Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1. majanduskriis töötus (toetused, investeeringud, 2. haridus (haridusreform) 3. haldusreform 4. poliitika (riigikogu, 5. seadusandlus seaduse kvaliteet 6. eesti saab olema põhja-euroopa kõige integreeritum riik (NATO, Eli liige, schengeni viisaruum, euro?) 7. liiklus + õnnetused RIIGIEELARVE RIIGIEELARVE SEADUS Vastu võetud 9. 06. 1999. a seadusega ( RT I 1999, 55, 584), jõustunud 1. 01. 2000, 2
teadlikud, ostukäitumise ja kindla kaubamargi valiku mõjutamine. (3) Tarbijatele juba hästi juurdunud kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine. 14. Mõisted Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse. Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Turu puudujääk ehk defitsiit - Nõudlus on turul pakkumisest suurem. Turu ülejääk, ehk sufitsiit - Pakkumine turul ületab nõudmise. Maksimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Ettevõte - õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus. Piiratud ressursid - Ressursid, mida pole kunagi piisavalt palju, nagu näiteks aeg, joogivesi ja nii edasi. Miinimumhind - seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk).
I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu
ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist) Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise elastsus = % pakkumise muutusest kui hind kasvab 1 %. Ülepakkumine- pakkumine ületab nõudmise Alapakkumine- nõudmine on pakkumisest suurem 5. brutopalk -väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk - teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk
Võrumaa Kutsehariduskeskus FIE Steven Parm arvutiabi Äriplaan Koostas: Steven Parm Juhendaja: Henn Tarro Võru 2012 1. Äriplaani kokkuvõte Ettevõtte põhitegevusalaks on IT-teenuste pakkumine nii eraisikutele kui firmadele. Tegelen erinevate tarkvara programmide paigaldamisega, operatsioonsüsteemide paigaldamisega, iga kuise hooldusega, diagnostikaga ja andmeturbega. Kliendil ei ole vaja kutsuda töömeest koju, sest kasutan kaugabi programmi Teamviewer. Sihtgrupiks on enamasti vanemad inimesed, kes ise arvuti kasutamisega hakkama ei saa. Firma kontor asub esialgu Sõmerpalus minu korteris, mis on ära sisustatud mulle endale. Kollektiivi suurenedes hakkame mingit
protsentuaalne muutus on (6 / 33) 100 % , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 7,5) 100%, seega 6 45 nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on E D = 33 = = 1,3636 1 33 7,5 3. b) VALE; Arvutades hinnavahemikus 6-5 krooni kauba pakkumise hinnaelastsuskoefitsiendi, on see suurem kui 1, seega on pakkumine elastne; ; Arvutus: kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus on (10 / 25) 100% , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 5,5) 100 %, seega pakkumise 10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver
1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse
Eurosüsteem kohustab ka kõigil keskpankadel hoidma kohustuslikke reserve, mille eesmärkideks on stabiliseerida intressimäärasid ning suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Kui mehhanismi toimimine on düsfunktsionaalsete turusegmentide tõttu häiritud ja EKP intressimääradega antavad signaalid ei jõua võrdselt kõigisse euroala riikidesse, võib EKP võtta sekkumismeetmeid: · Fikseeritud intressimääraga jaotamispiiranguta likviidsuse pakkumine · Kõlblike tagatisvarade nimekirja laiendamine · Pikemaajaline likviidsuse pakkumine · Likviidsuse pakkumine välisvaluutas · Võlakirjade otseostud · 2007.aastal kui süvenesid pinged maailma finantsurgudel võeti kasutusele erinevaid kriisimeetmeid, et tagada eurosüsteemi keskpankadele paremad tingimused. Algselt suurendati euroalal likviidsust ja hakati teostama iganädalasi refinantseerimisoperatsioone
Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim). Tootjal, kelle mingi kauba toomise alternatiivkulu on väikseim, on sellise kauba tootmises suhteline eelis. LINEAARNE FUNKTSIOON näide QS = QD QD = 500 4p QS = -100 + 2p 500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER:
vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus – Nõutav kogus (quantity demanded) on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Otsene kulu – Tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kajastuvad raamatupidamises. Pakkumine - Pakkumine (supply) on seos hüvise hinna ja pakutava koduse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus – Pakutav kogus (quantity supplied) on kodus, mida müüjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Piirkasulikkus – Piirkasulikkus (Marginal utility, MU) ehk marginaalne kasulikkus kogukasu muutus, mida põhjustab tarbimise muutus 1 ühiku võrra. Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad
mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud
tarbija Hind: hinna kolm põhilist ülesannet. 1. Nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine. Kõrge hind ahvatleb tootma, madal hind vähendab tootmist. 2. Tootjate ja tarbijate suunamine. Kasum motiveerib tootjaid, konkurents surub hindu alla, kasumi suurendamiseks toodetakse säästlikult. 3. Tulude jaotus. Efektiivsemad ettevõtted teenivad kasumit, kui kulud on suuremad kui turuhind tuleb midagi uut välja mõelda. Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal: Kuidas kujuneb turuhind? Sufitsiit ja defitsiit. 1. Turu tasakaal on olukord, kus nõutavate ja pukatavate toodete või teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed. 2. Defitsiit on olukord, kus nõudlus on pakkumisest suurem. 3. Sufitsiit on olukord, kus pakkumine on suurem kui nõudlus. 4. Ettevõtja peab hinna määramisel arvestama: omahinda konkurentide hinda ja hulka nõudlust turul
Pruun on elegantne, hingeline värvitoon. Selle värvi ajatus seisneb loodusläheduses. Värvi mahedus aitab maandada pingeid ning koondada mõtteid. Beež on rahulik ja soliidne värv. Beež toon soodustab uinumist rahulikust ja keskendumist soodustavat keskkonda. Näidatud on Meresuu Spa & Hotel’i ka mitmest küljest korraga, mis võib inimestele anda aimu puhkamiskoha variatsioonist ja inimene jääb tõepooles lähemalt jälgima, otsides, kas see pakkumine üleüldse teda huvitab. Kasutuses on ka Meresuu kinkekaart, võib teha kingitust oma kallimale, sõbrale/sõbrannale või heale kolleegile. Lahenduseks pakutakse erinevate väärtusega Meresuu Spa & Hotel´i kinkekaarte - kinkekaardi saaja saab teha just endale meelepärase valiku! Usun, et selline pakkumine meeldib inimestele väga, sest see on väga lihtne võimalust kingituse otsimiseks. Reklaamitakse majutamist ja nende hubastest tubadest, restoranist Meloodia, et saab külastada
Essee „Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“ Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada. Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter. Tuntuim eluaseme tüüp on just
10 5 8 4 6 3 4 2 2 1 Pakkumise üldine seadus: kui kõik pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis hinna tõustes suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus.
§4.2 Turumajandus 1. Mis on turumajandus (selgitus, näit)? Turg? Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhete tulemusena. Turumajandust esineb demokraatlikes ja arenenud riikides, nagu näiteks Eestis. Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. 2. Kuidas seonduvad ,,turumajandusega" mõisted nõudmine, pakkumine, hind, konkurents? Mis on turunõudlus? Kui tekib nõudlus millegi järele, siis hakatakse seda tootma ning tootja hakkab seda pakkuma ning seda hinna alusel. Hind on aga suuresti mõjutatav konkurentsi ja nõudluse poolt. Kui konkurentsi pole, on hind kõrgem, kui konkurents on suur, muutub hind madalaks, et inimesed just selle tootja kaupa ostaks. Samas on ka nii, et kui teatud toodet ostetakse väga palju, hakkab ka selle toote hind kerkima. Turunõudlus on 3
dilemma). Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus, st mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadus seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks.
Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Segamajandus tekib asjaolul, kus turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks eha tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks. 4.2 Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed.
AS KIRJAPABER Ingrid Mägi Teie 29.09.2016 nr 1-3/45 AS Büroomaailm Kelluka 2 Meie 05.10.2016 nr 2-3/25 23453 Elva Toodete pakkumine Lugupeetud juhataja Täname teid kirja eest. Saadame teie poolt soovitud info toote kohta koos piltidega lisadena. Parimate soovidega Allkiri Rein Saar Müügijuht Lisa: 3 lehel Aune Prillimäe 555 45444 [email protected] Tatari 45 Telefon 6716 1198 Arvelduskonto: EE11223334445 12323 Tallinn E-post: [email protected] Kodupank
● Kellele? - Igale vanusegrupile, lihasõpradele ● Mida? - Lihatoidud, salat, alkohol ● Kuidas? - Avararus, mugav asukoht, romantiline inerjöör ● Miks? - Kasumi teenimiseks Pirosmani restoran ● Kellele? - Lihasõbrad, pered, kõik vanusegrupid ● Mida? - gruusia köök, liha, salat, vein ● Kuidas? - Hubasus, gruusiapärasus – toidus, teeninduses, muusikas ● Miks? - Kasumi teenimine, parimate gruusia roogade pakkumine Tommi grill vs Pirosmani ● Mugav asukoht ● Kiire ja meeldiv teenindus ühistranspordi ● Restoran läbi kahe kasutajale korruse ● Head hinnad ● Omapärane ● Ükskõikne teenindus. ● Kodulehel ebamugav ●
antud ajaperioodil toota ja müüa. Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem/ ceteris paribus/ Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Sellist seost nimetatakse pakkumise majanduslikuks seaduspärasuseks. Valitseb võrdeline seos hinna ja pakutava koguse vahel. Tabel 2.Apelsinide pakkumine sõltuvalt hinnast. Hind kr/kg Kogus kg 20 1400 19 1200 18 950 17 600 16 450 15 300 14 200 13 90 12 10 11 0 10 0 Pakkumine sõltub paljudest teguritest: · kauba hind · tootmis-ja müügikulud · hinnangud tuleviku suhtes
Alfred Marshall’i ideekaart kasutas uurimistöös fakte ja suurema koguse saab müüa matemaatilisi figuure odavama hinnaga huvitus majandusest 25-aastasena luges John Stuart Mill’i poliitökonoomia professor Cambridge’s 43-aastasena pakkumine teooriat, printsiipe peegeldab tutvustas kaasaegset mikroökonoomikat 48-aastasena nõutud kauba tootmiskulusi lõi mõisted õpetas Camebridge’is
Mis asi on mäng? See on reeglid; strateegia ja tulem Turuvormid TEGURITURUD (TOORMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE: tööjõu nõudmine ja pakkumine) Tootmistegurid - tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises - Nendeks sissetulekuteks on: tööle makstav palk; kapitalile maksta intress ja maale makstav rent Nõudmine ja pakkumine teguriturul Tootmistegurite nõudlus - tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus - tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks - ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutst ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimie
analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t. et inimesed ei ole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga. See on tõsiasi, millega peab arvestama ettevõtte pikaajalise palgapoliitika väljatöötamisel. 7
Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha. Osa linna tulevatest uusasukatest said tööd nt. õpipoisina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
