Klienditeeninduse konspekt Teema 1. Teenindusühiskond ja -mõttelaad 1.1. Teenindusühiskond Kaasaja ühiskonnale on omistatud väga mitmesuguseid nimetusi, sh tarbimisühiskond, infoühiskond, teenindusühiskond, õpiühiskond, meelelahutusühiskond, heaoluühiskond jm. Mis on siis selles ühiskonnas uus ja teistmoodi kui varasemates ühiskonnakäsitlustes? Informatsioon, teadmised, tarbimine, meelelahutus need ei ole midagi uut, need on inimühiskonnas alati eksisteerinud. Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene...
ettepanekute arvestamata nimetatud nõuetele vastavuse hindamine ulatuse määramisega ettevõttest allatuult, liikudes pakkujad. Välja on töötatud ka kaks regionaalselt jätmine põhjendada kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa §42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise näoga vastutuult ja määrates seejuures lõhnalehviku
Märgise andmise kriteeriumid töötatakse välja koostöös huvirühmadega, kriteeriumid vaadatakse pärast kehtestamist regulaarselt läbi ning karmistatakse, et tehnoloogia muutumisega kaasas käia ning tagada märgise kättesaadavus vaid kuni kolmandikule turul olevatest toodetest. Hetkel eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgise süsteemi. Tavalisemad on riigisisesed skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenuse pakkujad. Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luigemärgis. EL ökomärgist ei anta: · Toiduainetele, joogile, farmaatsiatoodetele · Kaupadele, mis on mürgised, keskkonnaohtlikud, kantserogeensed, toksilise toimega või mutageensed
· Konkurents monopolide vahel igal asjal on asenduskaup · Ostjaid on palju · Pakkujaid vähemalt kaks · Praktikas on seda turutüüpi väga palju (erinevad söögikohad, Hiina restoran, McDonald's) Miinused · Tarbija maitse muutub · Monopoli seisundis võib olla ka väike tootja · Turu tasakaal on kõige ebastabiilsem, sest tarbija maitse muutub Oligopol · Palju ostjaid · Vähemalt 2 suurt pakkujat (natuke erinevad, kuid ei ole asenduskaubad) · Mõned tugevad pakkujad lepivad omavahel kokku või ei, sellest tulenevalt tekib monopol või konkurents Hakkavad üksteist välja sööma, alandavad hinda. Kui kaks koera purelevad, siis kondi saab kolmas. Tehakse kokkuleppeid · Ametlikke kartell · Kokkulepitud kogus kvood · Kartellikokkulepped on enamus riikides keelatud. Nad ei pea ka eriti vastu. · Firmad teevad kartellikokkuleppeid suusõnaliselt, mitte kirjalikult, kuna need on keelatud. dzentelmenlikud kokkulepped
müüma. "Üks komisjoni liige puudus ja me ei suutnud kohe otsust vastu võtta," selgitas Petrovits. Haabneeme Lasteaia esindaja Udo Klopets ei jäänud rahule eelläbirääkimistega pakkumise protsessi käigu ja linnapoolse suhtumisega. "Läbirääkimised toimusid 7. aprillil, järgmisel päeval saatis Petrovits meile lisatingimustega kirja, mis jõudis kohale 12. aprillil," rääkis Klopets. "Meile jäi tegutsemiseks vaid paar päeva." Lisatingimustena oli nõutud, et pakkujad esitaksid koos lõpliku pakkumisega konkreetsed finantseerimisallikad ostuhinna ulatuses. Lisaks pidid nad teatama lasteaia avamise kuupäeva. Viimase kohta lausus Klopets, et nende pakkumine võimaldab majas praegu tegutseval lasteaial soovi korral seal esialgu edasi tegutseda, ise on nad valmis lasteaia avama 16. augustil. OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, "saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist"
CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) . Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside arv kiiresti vähenema
odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. 1.5 Koaksiaalvõrgud Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist kulukam ja ebamugavam kui keerupaarvõrkude kasutamine, kuigi koaksiaalvõrgu kaabel suudab kvaliteetset signaali edastada pikema distantsi taha kui keerupaarkaabel. 14 1.6 Fiiberoptilised võrgud
lähedal, asjade ja teenuste müüjad tahavad saada maksimaalset tulu. Tema süsteemi mudelis on linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsiooni järgi. Väiksemates linnades või asulates on olemas ainult põhiastme teenindus, mille geomeetriline nõudlusulatus on kõige väiksem. Ta on huvitatud eelkõige majanduse optimaalsest organiseerimisest. Idee oli selles, et teenuste või tarbimistoodete pakkujad maksimeerivad oma tyulu ning keskuskohtade arv on võimalikult väike, Erinevate astmete teenustel on erinevad ulatused ja piirid. H)t+lk H-teenuse hind, t-müügihind turul, l-muugüturuhinnale lisanduvad liikluskulud, k-kaugus. Teenuse nõudluse mudeli valem: V= a-bk V- teenuse nõudlus keskuses, a-maksimaalne nõudlus, k-kaugus, b-teenuse astet kajastav fikseeritud parameeter. Kolmas Christalleri aspekt oli linnasüsteemi poliitiline organiseerimine. Mudeli
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
Siinkohal oleme teinud eelduse, et kogu turg koosnebki ainult kahest tootjast. Nõudluse ja pakkumise seadus: iga hüvise hind kohandub tasemele, mis võrdsustab selle hüvise nõutava ja pakutava koguse. Vabaturu tingimustes toimub selline hindade kohandumine automaatselt tasakaalu suunas. 9) Turutasakaalu mõiste (sh. puudujääk & ülejääk). Turu tasakaal (tähis E, equilibrium) on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus – see tähendab, et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma (mistõttu ei teki ka survet hindade ja koguste muutumiseks). On olemas ainult üks hind, mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed – tasakaaluhind (Pe). Sellise hinna korral pakutav ja nõutav kogus on tasakaalukogus (Qe). Tasakaalupunktis toimub turu tühjenemine vastavalt tasakaaluhinnale ja tasakaalukogusele. 9
asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva kohvikud) ja oligopol (üksteisest üsna tugevalt sõltuvad ettevõtted, kes pidevalt nt sõdivad omavahel. Nt toidupoodide ketid, autofirmad, arvutifirmad jms). o Tootmistegurite turg Monopolistlik konkurents Monopson - turul on üks suur ostja, kes ostab ära nt kogu piirkonna tööjõu. Tööjõu pakkujad peavad alluma ühe ostja tingimustele ning nad kas nõustuvad sellega või jäävad ilma tööta. Oligopson. Nõudlusseadused Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad osta ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil. (ceteris paribus ehk ainult kahe muutuja vaheline seos?) Hind price, tähiseks p. Kogus quantity, tähiseks q.
mustaks riigiks, kuna seal olevas riigis pank ei ole usaldatav. Läti langes ka sinna. Lätis loobuti süütuse presumptsioonist. Kehvas olukorras. Veel selle patriootilise seadusega muudeti kardinaalselt pangasaladust USA-s, see institutsioonide ring, kes võivad andmeid hoiustajate kohta küsida, läks mitmekordseks, et seal ei olegi nagu enam pangasaladust. Kes peavad rahapesu tõkestama ja selleks meetmed: Finantssektor Valuutavahetajad (100 000 krooni) Sularaha siirdamise teenuse pakkujad (Eesti Post iga isiku kohta, kes ka 10 krooni saadab) Hasartmängude ja loteriide korraldajad. (Kasiinod, kui võit ületab 15 000 krooni, peab nime kirja panema) Kinnisvara tehingute vahendajad ja sooritajad Isikud, kes kauplevad väärismetallidega Audiitorid Notarid ja advokaadid Raamatupidamisteenuse ja maksustamisteenuse alal nõustamist pakkuvad ettevõtjad Muud ettevõtjad. Põhimõtteliselt on tegemist kahe andmeväljaga, mis rahapesu tõkestamiseks tuleb täita.
säästa finantsressursse ja järelikult on finantsjuhtide ees probleem, kuidas neid kasutada. On võimalus vaba ressusrss kohe kasutada, kuid tarbimise võib ka tulevikku lükata. Investeeringud tulevikku erinevad riski ning oodatava tulemi poolest. Reeglina annab suurem risk suurema tulu. Raha paigutamisel tuleb alati arvestada, et kõrge tulususega pakutavad instrumendid ja nendega kaasnev risk ei ole omavahel vastavuses. Pakkujad apelleerivadki sageli ostja soovile rohkem teenida ning seetõttu võib investor sattuda pettuse ohvriks. Investeeringute paigutamisel on eesmärgiks alati oodatav tulu, kuid oodatav tulu ilmneb reaalselt aja möödudes. 2. Raha ajaldatud väärtus. Täna saadud raha on kallim, kui tulevikus saadav raha. Tegeliku väärtuse mõõtmiseks tuleb tuua olevikku projekti tulevased tulud ja kulud. Kui need tulud
tasakaaluhind tõuseb Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tas vastuseks ainult arv! Vastus:2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, s Vali üks: oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus tekib nisu puudujääk !!! pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse Küsimus 23 Valmis Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud! Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui Vastus 1 hind on 0,5 Tasakaaluhind ja -kogus on Vastus 2 vastavalt 1 ja 200 Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui Vastus 3
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse va...
Näidisülesanne teenuste pakkumine. Äriidee lühike kirjeldus Meil on plaanis hakata pakkuma lapsehoidmise ja mängutoa teenust meie küla ja selle lähiümbruse väikelaste vanematele. Idee tuleneb lapsevanemate otsesest vajadusest, mida mõjutab ka lasteaia puudumine meie külas. Siiani on kasutatud peamiselt vanavanemate ja naabrite abi. Meie ideed julgustab käivitama asjaolu, et sarnase teenuse pakkujad puuduvad meie külas ja lähipiirkonnas, samas lastega perede arv on suhteliselt suur ja näitab kasvamise tendentsi. Pakkuma hakkame järgmiseid teenuseid: päevane lapsehoidmise teenus Teenus on mõeldud vanematele, kes soovivad mõneks tunniks jätta lapse järelevalve alla. õhtune lapsehoidmise teenus Teenus on mõeldud vanemaile, kellel on vaja jätta laps järelvalve alla õhtupoolsel ajal - alates kella 16 - st kuni 20 - ni
Õpetatakse vaatlema paarisuhte arengufaase. Internetinõustamise eripära Muutub üha kättesaadavamaks, kiire, anonüümne, võimalik ajas korrata, ei tekita sõltuvussuhet nii suure tõenäosusega kui võib tekitada silmast silma nõustamine. Kõigile ei ole internet kättesaadav, asünkroonsus (kirja ja vastuse vahel on aega möödunud), ei tea kelle kätte võivad kirjad sattuda ja kes neid veel lugeda võib, pole ligipääsu mitteverbaalsele suhtlusele, kirjanõustamise teenuse pakkujad on tihti väsinud, kuna seda tavaliselt tehakse öösiti. Seaduslikud probleemid kui hästi on võimalik tagada nõustaja taset. Siiani ei ole ikkagi lõplikult teada internetinõustamise tulu ja kulu nõustatavale. Kasu on kõige suurem tundlike probleemide puhul, kus on anonüümsus väga oluline.
ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus
INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele ASENDUSKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne. TÄIENDKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne Pakkumise elastsuse mõõtmisel on analoogne eesmärk nagu nõudluse elastsuse mõõtmisel. Pakkumise elastsus näitab, kuidas hinna muutusele reageerivad pakkujad ja muudavad pakutavaid koguseid. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsient arvutatakse samamoodi kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsientki, ainuke vahe on selles, et kogustena käsitletakse pakutavaid, mitte nõutavaid koguseid. Kui hüviste tootmiseks kasutatakse ressursse, mis väga hästi sobivad ka paljude teiste hüviste tootmiseks, siis sellise kauba pakkumine on väga elastne. Põhjus peitub selles, et kui ressursse saab
veebilehtede serveerimiseks. Labaservereid on lihtne torgata serveripüstikusse, kus on juba ees palju teisi sarnaseid servereid (neid võib ühes kapis olla mitusada). Labaserverid kasutavad ühiselt üht ja sama väga kiiret siini ning on projekteeritud selliselt, et ühelt poolt vajavad nad vähe ruumi ja teiselt poolt tarbivad vähem võimsust. Labaserverite peamised sihtrühmad on suured andmekeskused ja veebisaitide hostimisega tegelevad internetiteenuse pakkujad. Labaserverit nimetatakse mõnikord ka kõrgtihedaks serveriks ja neid kasutatakse harilikult üheleainsale ülesandele pühendatud serverite kobardamisel selliset ülesannete jaoks, nagu näit.: · failide ühiskasutus · veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming)
aja Kokku: 3848€ Sotsiaalmaks: 1269,85€ Töötuskindlustusmaks: 38,48€ Kokku: 5156,33€ 30 7. Tegevusprotsess 7.1 Tegevusprotsessi skeem Joonis 2. Tegevusprotsessi skeem TUGISTRUKTUURID TÄIENDKAUPADE JA TEENUSTE PAKKUJAD: Raadio Kadi HARIDUSASUTUSED: Kuressaare Ametikool, TTÜ Kuressaare Kolledž INFRASTRUKTUUR: WIFI,majaesine parkla, suviti terrass Retseptid koos kalkulatsiooni ja tehnoloogiliste kaartidega koostavad ettevõtte omanikud ise. Kuna restoranist saab ka toitu kaasa osta on vajalike pakendite olemasolu. 7.2 Tegevuse iseloomustus Mahe- ja toortoidukohviku personal töötab vahetustega. Ettevõttes on hea info levik, iga vahetus jätab järgmisele tervikliku info sellest, mis on
Avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele vast et ei saagi hinnata. Jah, majanduslikus mõttes saab, kui me räägime jälle õiglusest kui sissetulekute võrdusest – siis võime võrrelda enne ja pärast Gini koefitsiente jms, kuid kas see ka tegelikku õiglust peegeldab, on teine küsimus. 183. Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest? Lühiajalised – elamispinna pakkujad Pikaajaliselt – elamispinna pakkujad ja elamispinna saajad 184. Milles seisneb progressiivse ja regressiivse ümberjaotamise olemus? Progressiivsed ümberjaotused on need, kus vaesem elanikkond võidab rohkem kui rikkam. Regressiivsed ümberjaotused on need, kus rikkam elanikkond võidab rohkem kui vaesem. 185. Milles seisneb põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus? Põlvkondadevahelise ümberjaotamise olemus seisneb selles, et täna tehakse näiteks
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
2. Monopolistliku konkurentsi korral on konkurente palju, tooted on diferentseeritud, kuid neil on palju sarnaseid asendajaid, eksisteerivad mõningad sisenemisbarjäärid, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo pole täiuslik, tarbijad reageerivad nii hinnale kui ka hinnavälistele muutujatele, konkurents on agressiivne nii hinna kui ka hinnavälise tegevuse osas. Näited: käekellad, hambapasta, kontorikaubad, õppeasutused. 3. Oligopolistliku konkurentsi korral on turul mõned üksikud pakkujad, tooted võivad olla nii diferentseeritud kui ka diferentseerimata, eksisteerib hulgaliselt sisenemisbarjääre, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo pole täiuslik, oluline on hinnaväline konkurents. Näited: autod, autorent, teras, muud metallid. 4. Monopoli korral on üks pakkuja, tooted on unikaalsed ja neil puuduvad asendajad, eksisteerib hulgaliselt sisenemisbarjääre, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo on perfektne, tarbija peab nõustuma tootja pakkumisega
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
ja sellega projekti kasulikkust võrrelda. 117. Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist? Projektide teostamisel ei piisa sellest kui projekt on kasulik, vaid piiratud ressursside tingimustes tuleb valida kõige kasulikum projekt. 118. Selgitage tootja ülejäägi olemus? Tootja ülejääk tekib hüvise turuhinna ja pakkumise piirkulu vahest (arvestades ka püsikulu). Saadud (tegelik) hind miinus hind, millega pakkujad oleksid nõus müüma (summeerituna üle kõigi hüviste). 119. Millisel juhul on tootja ülejääk võrdne nulliga? Siis kui piirkulu on konstantne ja võrdub keskmise kuluga. 120. Selgitage tootja kasumi seos tootja ülejäägiga? Kui tootja ülejääk on võrdne nulliga, siis ei saa kasumit tekkida, sest tulud=kulud. Kui tulud>kulud, siis tekib ka kasum, sest kasum=tulud-kulud. 121. Selgitage maksustamisest tuleneva tarbija puhta heaolukao hindamise
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
7 Infrastructure as a Service (IaaS) Platform as a Service (PaaS) Cloud Computing mõiste alla võib lugeda ka kasutaja (st Sinu) poolt Software as a Service (SaaS) hangitud "pilves" asuvat kettaruumi ehk salvestusruumi ('cloud storage') kuhu võid siis laadida üles ja hoida seal oma faile. Kõige IaaS, PaaS ja SaaS - igal ühel neist on omad eelised ja miinused, sellest populaarsemad pilve kettaruumi teenuse pakkujad on Apple tuleb edaspidi veel juttu. iCloud, Google, Amazon Cloud Drive, Windows Live SkyDrive ja Dropbox - nendest kettaruumi pakkujatest tuleb edaspidi ka täpsemalt juttu (seal). Märkus: Asi läheb ka siis huvitavaks kui ilmub välja Google uus Chrome OS (juhul kui ikka ilmub?), mis on pilvepõhine operatsioonisüsteem ja mis asub tegelikult Sinu brauseris (Internetis) mitteb) Firmade, aga organisatsioonide,
Suure Prantsuse revolutsiooni - Prantsusmaa (Jean Jacques Rousseau) – rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale (kuningale), homogeensuse rõhutamine, kodanikkonnal on õigused, nende kaitseks tõustakse üles, sest kuningalt on vaja võõrandatud õigused tagasi saada. (ülestõusnud kui kodanikud); Briti natsionalism võtab enda kanda, selle käsitluse, et kõik alamad on pikaaegsete traditsioonide edasikandjad, pakkujad ja vahendajad; kõiki inglasi käsitleti kuninga alluvatena. Käsitlusi seostab poliitiline kuuluvus mingisugusesse kehandisse. USA arusaam kodakondsusest (retoorikas üritab olla neutraalne, salliv: kõik klubi liikmed on üheväärsed kodanikud, olemata nahavärvist, keelest etc.) - Saksamaa – kultuurilis-keeleline rahvuslus. Keskne element on see, e t eraldatakse omavahelt kodakondsus ja rahvuslus. Rahvuslus tugineb keelele (põhilisem määraja), sellealast määratlust
positsioneerimine turul (nt mainekujundamine, kõrgekvaliteediliste toodete pakkumine ja mitmekesiste toodete arendus). Lääne-Euroopa osapooled (tegevusharu ettevõtted ja tarbijad) on vaatluse all olevaid tooteid pakkunud ja kasutanud pikema perioodi vältel ning turg ja teenused on rohkem väljakujunenud. Klientide teadlikkus on kõrgem (nt osatakse püstitada ürituste/preemiareiside eesmärke, mõõta toodete tulemuslikkust jne) ja pakkujad professionaalsemad. Vaatamata küpsuse staadiumile on Lääne-Euroopa sihtturgudel lähiaastatel prognoositud ärireiside turumahu kasvu. Küpsuse faasile iseloomulikult tegeletakse toodete arendamisega, et klientidele uusi võimalusi luua ja oma turuosa kaitsta. Sisenemisbarjäärid Lääne-Euroopa turule on praegu siiski suhteliselt madalad, sest tegevusharu loogikast tulenevalt otsitakse oma klientidele uute elamuste
Soovitus R (99)5E privaatsuse kaitsmisest internetis Soovitus annab käitumisjuhiseid nii interneti kasutajale kui internetiteenuse osutajale, kelle soovituse kohaselt on lisaks otsesele internetiteenuse osutajale ka teised internetis tegutsejad, nagu näiteks juurdepääsuteenuse osutajad, 25 26 sideteenuse osutajad, sidevõrgu pakkujad, navigeerimistarkvara tootjad, teadetetahvli haldajad. Soovitus R (2002)9 andmekaitsest kindlustuse valdkonnas. Andmekaitse konventsioon kohustab andmetöötlejat informeerima isikuandmete töötlemise eesmärgist. Soovitus täpsustab millistel juhtudel toimub andmetöötlus kindlustuse eesmärkidel, milleks on iga isikuandmete kogumise või töötlemisega seotud toiming, mis on seotud kindlustuspoliisi- või kindlustuslepingujärgse riski katmisega.
Tooted ja teenused pakkumine ja kvaliteet Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks Reisitööstuse' areng `Küps' reisitööstus kui reisimise peamine eeldus Pakettreiside pealetung keskklassi puhkusereiside turul massturismi alus `tailormade' retked suurema sissetulekuga, erihuvidega inimestele Tüüpiliselt töötavad koos rahvusvahelised operaatorid ning kohalikud atraktsioonideteenuste pakkujad Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks. interneti reisibürood Tehnoloogia mõju: Transpordisüsteemide (logistika) arenemine: lennukid, reserveerimine (1970), 40 Telekommunikatsioon: globaalne arvutipõhine kommunikatsioon ja (piletite hotellikohtade) broneerimine, Internet (1990), mobiilside Majanduslik areng ning poliitiline konvergents: Majanduslik areng, elatustaseme tõus reisihind on kättesaadav
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Loomisfaasis on tegemist täiesti uue toote või turuga. Konkurente pole, müügimahud on väikesed ning hinnad eksperimentaalsed. Katsetajat võib tabada suur edu või täielik läbikukkumine. Kasvufaasis on tegemist turuga, kus toode on omaks võetud. Tekkinud on konkurendid, kes soovivad turust osa saada. Kõik tegelevad võidu tootearendusega, et saavutada klientide heakskiitu. Kliendid hakkavad ilmutama lojaalsust kaubamärkidele. Küpsusfaasis on tegemist olukorraga, kus toote pakkujad selle funktsionaalseid omadusi reeglina enam ei parenda. Pigem panustavad nad näilisele eristumisele teistest, näiteks erinevate marginimede väljamõtlemise läbi. Konkurents on sellises arengufaasis tegevusharus väga tugev ning uutel tegijatel on peaaegu võimatu turule siseneda. Tegevusharu langusfaasis suudavad turule jääda vaid mõned firmad. Müügimahud reeglina vähenevad, kuid toote pakkujate poolt pakutakse läbimüügi säilitamise eesmärgil suuri hinnaalandusi.
(tooteid, teenuseid). Ettevõtte konkurentsitegurid Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada: Lokaalne (regionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule) nt teenusteturul (prügivedu) Riigisisene (natsionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud siseturule) Rahvusvaheline (globaalne) konkurents toote või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast Riigi konkurentsikeskkonda kujundavad tegurid: Riigi avatus maailmamajandusele (mids suletum on majandus, seda väiksem on tema konkurentsivõime) Poliitiline stabiilsus regioonis Piirkonna majandusgeograafiline positsioon
kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Kapitaliturud ja rahaturud säästjad Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL.........................................................
UK 20 Lisaks FCA-le teostab Inglismaal usaldatavusnõuete subjektide üle järelevalvet ka Prudential Regulatory Authority ehk keskpank. 34 valitsus on teinud Finantsinspektsioonile ülesandeks kehtestada piirang kiirlaenuga seotud kuludele, mis plaanitakse kehtestada jaanuaris 2015. Iirimaa 1. Pankade ja muude litsentseeritud laenuandjate (sh kiirlaenuandjad, voucherite pakkujad, järelmaksu pakkujad) üle teostab järelevalvet Iiri keskpank. Tarbijakaebustega tegeleb Iirimaal finantsteenuste ombudsman, mis tegutseb keskpanga juures. 2. Tegevusloa sisu ei erine pankade ja mitte-pankade puhul. Laenuandjad peavad täitma tegevusloa nõudeid, nende rikkumise korral on järelevalvel õigus kohaldada haldusmeetmeid ning karistusi, tarbijakrediidi seadusest tuleneb ka kriminaalkaristuste kohaldamise võimalus. 3
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
Kas ma oskan selle oma töösse üle kanda? Need koolitused ei pruugi arvestada organisatsiooni vajadusega. SOBIVUS: karjääriarenguga seotud koolitusteks, sotsiaalsete kompetentside, avaliku esinemise jms edendamiseks. KOOLITUSTELLIMUSED Mida täpsemalt tellime, seda täpsemalt me oma vajadusele vastava koolituse ka saame. Tellimuses peaksime tutvustama koolituse eesmärki, selgitama miks koolitust vaja on, ka org tausta kirjeldama, kirjeldama ka oodatavat tulemust. Koolituse pakkujad peaks tellimusele vastavalt tegema pakkumise, mis sobib mis ei sobi. Koolitajad tahavad müüa olemasolevat paketti. Tellija ülesanne ongi vaadata kas ta ostab seda mida ta tahab osta v kas see vaid näib sellena. Mida enam on koolitaja valmis tellija vajadustega arvestama, seda parema koolituse tellija saab. TÖÖ HINDAMINE JA PALGAKORRALDUS (mitte segi ajada soorituse hindamisega; hindame töökohta). Selgitame välja töökoha suhtelise väärtuse organisatsioonis. Peaks teadma
Pakkumise hind on otseselt veohind ja hinnaerisused on ka konteineri suurusest sõltuvad. Lepinguliselt on lõpphinnas ka määrav, kas konteiner renditakse või on see väljaostetud. «Mõni klient rendib, ostab või kasutab enda konteinerit,» märkis Karu. Samas arvestas ta, et keskmiselt on võimalik prügiveo 20 kuni 30 protsendiline odavnemine. Karu välistas selle, et juhul kui alates juulist Valga prügila suletakse, tõuseb transpordikulude tõttu ka prügiveo hind. «Kõik pakkujad arvestasid pakkumise tegemisel transpordikuludega Paikuse või Torma prügilasse peale Valga prügila sulgemist.» Valgamaa kahe jäätmeveopiirkonna uue prügivedajaga sõlmitakse leping kaheks aastaks. Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda
ka nõudluse-pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul.
futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad · EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed) 89. Kes on äriingel? Äriingel on keskmisest jõukam kogenenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku ja põnevat väljundit. Ta on inimesena kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega ning omab valmisolekut rahastada projekte nende varajases arengufaasis, kuhu riskikapital üldjuhtudel taha ei tule
tuletõrje-, valve-, ja muude automaatsete arvutiga juhitavate süsteemide kasutusele võtt tööstuses ja tootmises tingis analoogselt arvutivõrkudega juhtimisvõrkude kasutusele võtu. Arvuti kasutus kontoritööl on jäänud samaks. Kasutatakse tekstitöötlus-, tabeltöötlus-, andmetöötlus-, kujundus- masinprojekteerimisprogramme; Internet info otsimine, edastamine, pangaoperatsioonid, jne. Kutsetöös trenasöörid; reklaamid; teabe- ja tehniliste teenuste pakkujad kasutavad andmebaase. 6.3 Arvutid tavaelus Infotehnoloogia vahendeid kasutatakse tavaelus teenuste tarbimisel. Ühendades Internet rahaga, luues nii elektroonse ehk digitaalraha, vastasel korral ei saa Interneti vahendusel sooritada rahalisi tehinguid. Pankades (kus on hulgal inimestel ja asutustel arveldusarves) toimub raha liigutamine ühelt arvelt teisele või mõnikord ka selle sularahas väljamaksmist. Raha ja rahaliste dokumentide hoidmine arvutis on seotud andmeturbe ja krüptoloogiaga.
(Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);
tasuvusaeg 8 aastat 7,1 aastat Ajaldatud puhastulu kriteerium ( NPV ) arvestuslik periood 10 aastat 2.5 x 10 -20 =5 2,1 x 10 -15= 6 20 aastat 2,5 x 20 -20 =30 2,1 x 20 -15= 27 50 aastat 2,5 x 50 -20 =105 2,1 x 50 -15= 90 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA EHITUSFIRMAS 19.1. Üldine Ehitusfirmad (tööettevõtjad contractor ) on pakkujad ehitustöö turul. Toodanguks st. müügiobjektiks on ehitustöö. Tavaliselt ükski ehitusfirma ei ehita kogu ehitist valmis oma jõududega. Ostjaks on kapitali omanik (owner), kes ehitustöö turul võib esineda tellija (client) rollis. Toodanguks tellija jaoks on valmisehitised. Ehitustööd seob valmisehitiseks ehituskorralduse projekt. Ehitise projekte on rohkem: funktsionaalne, konstruktiivne, arhitektuurne jm., mis antud kontekstis meid aga ei huvita.
palkamine on kulukas tegevus ettevötjale. Ettevötja soov on palgata kvalifitseeritud tööjöudu, etmaksta talle vastavalt sellele ka kürgemat palka. Vötmetöötaja tahab ka omalt poolt, et ta oleks motiveeritud. Töö pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla palgaga on nöus tööle tulema. On selge, et körgema palga soovijaid on rohkem. seega TÖÖ PAKKUMINE - väljendab töötajate soove TÖÖ NÖUDMINE - väljendab ettevötjate huve Töö nöudjad ja pakkujad saavad kokku tööturul. Järelikult tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevütja ostab tööd. Tööturg on tasakaalus siis, kui nüudmine ja pakkumine on tasakaalus. Kui töö pakkumine on suurem kui töö nöudmine, siis osa inimesi jääb tööta. Sellisel juhul tekib tööpuudus. Seega vöib tuua välja seosed TÖÖPUUDUS tekib kui töö pakkumine on > kui töö nöudmine TÖÖJÖUPUUDUS tekib kui töö pakkumine on < kui töö nöudmine Kasvav ja langev tootmine.
283. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud: töötuse illusiooni mudel 284. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks: nominaalpalk 285. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis reaalpalgad: langevad 286. . Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on …………………. mis sunnib neid ……………………… toodangut (väljalaset): kasvanud, suurendama 287. Jäikade hindade mudelis: mõned firmad kohandavad koheselt hindasid vastavalt nõudluse muutustele, teised aga mitte 288. Vastavalt paindlike palkade eeldusele põhjustab ootamatu hinnatõus: tööjõu pakkumiskõvera nihke paremale 289
maksusääst nii kasulik, kui ettevõttele, mille efektiivne tulumaksumäär on kõrgem. 6. Finantsiline paindlikkus – võime saada täiendavat kapitali soodsatel tingimustel juhul kui majandustingimused ei ole soodsad. Nimelt kui ettevõttel on pidevalt vaja stabiilselt laenata kapitali oma tegevuse käigus hoidmiseks, siis on ettevõttel kasulik hoida suuremat omakapitali osakaalu. Seda seetõttu, et kui majandustingimused on ebasoodsad, siis kapitali pakkujad eelistavad tugeva bilansiga ettevõtteid. 7. Juhtide konservatiivsus või agressiivsus – mõned ettevõtte juhid on teistest agressiivsema lähenemisega ning valmis kasutama rohkem võõrkapitali kasumite suurendamiseks. 8. Müügi stabiilsus – mida stabiilsem müük, suurem võõrkapitali kasutamine. 9. Varade struktuur – kui ettevõttel on varasid, mida saab laenu tagatiseks kasutada rohkem, kasutab ta võõrkapitali aktiivsemalt. 10
• toode on oma ajast ees ning on näha tendentse ostukäitumise muutumises – sellisel juhul saab ettevõte turul hea lähtepositsiooni alustamiseks, kuid peab arvestama, et edukuse korral lisandub tõenäoliselt hulk konkurente; • ettevõtja peab oma toodet äärmiselt eriliseks, universaalseks, aga tegelikkuses on tal olemas piisavalt head asenduskaubad – et äriplaan edu tagaks, tuleb konkurentidena arvesse võtta ka asenduskaupade pakkujad. 14 7. KONKURENTSIEELISED Turu- ja konkurentide analüüs, mis samuti kuulub kuuenda peatüki alla, annab ülevaate olukorrast, millega peab alustav ettevõtja arvestama. Hea äriidee tagab ettevõtjale konkurentsieelised. Konkurentsieelis võib seisneda väga erinevates aspektides. Selleks võib olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
