Pärimusmuusika festivali ajal on linnas palju külalisi ning selle tõttu suureneb prügi maha viskamine ja keskonnareostamine. Vajalikud on ka lisajõud korravalves, et tagada korda ja rahulolu. Turism toob kaasa ka hindade tõusu. Näiteks on pärimusmuusikafestivali ajaks kõik majutusasutused tõstnud majutushindasid, sest nõudlus on suur ja tihti on kõik voodikohad broneeritud juba pool aastat enne festivali toimumist. Hinda lisavad ka selleks ajaks paljud muud teenuse ja kauba pakkujad. Viljandi juures on negatiivse poolena oluline see, et Viljandit kui kultuurpärandilist linna ei hoita enam nii palju pärandina. Vaikselt hakkab see muutuma kommertsiks, mis kaotab algupärase mõtte. Negatiivse poolena on ka märgata, kuidas kultuuripärandeid lõhutakse turistide poolt. Muidugi on ka märgata üldtuntud negatiivsed mõjud Viljandis. Sealhulgas näiteks uute ehitiste kerkimine turismisurvel, liikluse
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku-
13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja
Allan Kokkota Eesti Roheline Liikumine Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minima...
Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse kasvu (potentsiaalsed kasusaajad kõik turismiga tegelevad ettevõtted või spetsiifilisemate meetmete puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad). Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: · Pealinn Tallinn · kultuuripärand · looduskeskkond · Põhja- ja Ida- Eesti · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga
VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import. Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid). Põhjus: tollimaks kui tuluallikas, tärkava tööstusharu argument WTO- Minimaalsed kaubandsbarjäärid. On alandatud tollimakse, kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. RV FINANTSTURG- Börsid: eesmärk raha vajajad ja pakkujad kokku viia, toimub kapitali ost ja müük. Jaguneb: rahaturgudeks (kaubeldakse kõikvõimalike valuutadega), väärtpaberiturgudeks (kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega). Võlakirja müües laenab ettevõte raha ning võtab kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Väärtpaberi ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Aktsia väärtus sõltub ettevõtte edukusest.
Riigil peaks siin olema kohustus sekkuda, nähes ette vahendeid, mis tagaksid meedia tasakaalustatuse. Info levitamine eeldab selleks sobivate vahendite olemasolu. Kui inimesel puudub võimalus oma ideede andmiseks üldlevitatavatesse meediaväljaannetesse, on sõnavabadust teatud määral häiritud. Ometigi ei saa sõnavabadusest tuleneda igaühe õigus nõuda endale eetriaega või ajaleheruumi. Põhjuseks on asjaolu, et eetriaja ja ajaleheruumi pakkujad on omakorda sõnavabaduse poolt kaitstud (nad võivad autonoomsete subjektidena otsustada, millist infot levitada ja millist mitte).21 19 RKTKo 3-2-1-17-05 Riigikohtu kohtulahendite register 20 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 317 21 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 11 KOKKUVÕTE Sõnavabaduse, laiemas mõistes väljendusvabaduse, kaitse on Eestis tagatud nii põhiseaduse kui
77. Mis on riigihange? Kõik riigi kindlas korras tehtavad hanked on riigihanked. Riigihanke tegemiseks kasutatakse riigi eelarvevahendeid. 78. Mille määrab kindlaks RHS? o kes on hankija o mida ostetakse või tellitakse o kuidas hankija peab määratlema ostetava asja või tellitava teenuse o kuidas hange avalikustatakse o kes võivad olla pakkujad ja millistele tingimustele nad peavad vastama o kuidas esitatakse pakkumised ja kuidas nende hulgast parim valitakse o kuidas või pakkuja käituda, kui hankija rikub riigihangete korda o millised on sanktsioonid, kui korda rikutakse. 79. Mis on riigihangete eesmärk? Raha efektiivne kasutamine ning majanduslikult soodsa lepingu sõlmimine erapooletuse, avalikustamise ja pakkujate paljususe kaudu. 80
6 OÜ Nanny24 2. Turundusosa ehk turuolukorra kirjeldus Tartut on vaevanud lasteaiakohtade puudus juba 2002. aastast alates ja seega on nõudlus lapsehoiuteenuse järele järjest kasvamas. Tartu linn toetab hetkel 41 lapsehoiuteenust pakkuvat ettevõtet, et leevendada lasteaiakohtade puudust (Tartu Linnavalitsus, 30.01.2012). Enamik lapsehoiuteenuste pakkujad osutavad teenust ettevõtte ruumides, mitte aga lapse enda kodus. Lapsehoidjad, kes pakuvad teenust kliendi kodus, teevad seda enamjaolt mitteametlikult ning ilma kutsetunnistuseta. 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Lapsehoiuteenus teenust pakuvad kutsetunnistusega lapsehoidjad lapse enda eluruumides ning saavad hoida korraga kuni 5 last (puudega ja alla aastaste laste puhul on see arv väiksem). Lapsehoiuteenust pakkuvatel töötajatel on tervisetõend ning nad
b) Toote disain (arvestada Eesti ilmastikuoludega, et sülearvuti oleks kaitstud vee, tolmu eest); c) Toote kaal (peaks olema võimalikult kerge); d) Toote mõõt (arvestama peaks sülearvuti parameetreid); 5 e) Lisafunktsioonid (USB ava, akupank, laadija sahtel, dokumentide hoidmise sahtel jm). Kliendi hinnatundlikkus sõltub eelnimetatud asjaoludest. Kuna oleme hetkel ainsad puidust sülearvutite kohvrite/kottide pakkujad Eesti turul, siis peame lähtuma kliendi soovidest ja kohandama oma tooted vastavalt kliendi ootustele. Intervjuude põhjal selekteerisime välja olulised punktid ja koostasime ankeetküsimustiku (Lisa 3). 1.3 Ankeetküsitlus Ankeetküsitluse koostasime elektrooniliselt GoogleForms keskkonnas. Ankeetküsitluse küsimused on toodud (Lisa 3). Ankeetküsitluse eesmärk oli: a) Määratleda toote sihtgrupp; b) saada teada potentsiaalsete klientide ootused tootele;
hinnatud. 1997. a. soovisid vähemalt 10 Eesti firmat noteerida esmaemissiooni kaudu oma aktsiad Tallinna Börsil, hiljem kõik loobusid. Krahh! Andres Laar 2008 2007 RISKIKAPITAL ( VENTURE CAPITAL ) Tüüpiline omakapitali vormis tehtav investeering algetapis või mittenoteeritud firmadesse. Kapitali pakkujad on tavaliselt rikkad erainvestorid ( business angels ) või riskikapitalifondid (venture capital funds). Arenguetapid, mida riskikapital finantseerib omakapitali vormis: 1) Seemneetapp toote kontseptsiooni väljatöötamine, tehnoloogia, esialgne äriplaan, õiguste kaitsmine- tulunorm 50-100%, investeerimishorisont üle 10 aasta, 2) Stardietapp (start-up) toote turukõlbulikkus, põhjalik äriplaan, tootmise ja turustusega alustamine tulunorm 50-100%, investeering üle 10
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused 1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi ra...
rahavoogusid; kuidas tulevikus maksimeerida kasumit. 2. Tegevjuhtkonna soov aruandluse analüüsi põhjal mõõta oma tegevuse efektiivsust, sest just nemad vastutavad igapäevaselt omanike tuluootuse täitumise eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi. 3. Laenu taotlemine krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse. 4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal
Jõhvi Gümnaasium Referaat "Ökomärgid" Jõhvi 2007 Ökomärgid Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult toodetele/teenustele, mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimum nõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesm...
ning huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis- õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond. Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka puhastustoodete pakkujad ja pesumajad. Tarnijateks võivad olla ka kosmeetikatoodete edasimüüjad, kui mõis peaks pakkuma spa teenuseid. Vahendajad on organisatsioonid, kes müüvad ettevõtte tooteid või teenuseid edasi. Mõisate puhul võivad vahendajateks olla erinevad turismibürood nii Eestis, kui ka välismaal. Samuti võivad vahendajateks olla erinevad ürituskorraldusega tegelevad ettevõtted. Tarbijad on inimesed ja organisatsioonid, kes ettevõtte teenuseid ja tooteid ostavad.
Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr töötute osatähtsus tööjõus. 7) Rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamine (3 valemit) 1) tööjõus osalemise (ehk aktiivsuse) määr = 2) tööhõive määr = 3) töötuse määr = = 8) Tööturg nõudluse ja pakkumise raamistikus Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsijad ja töö pakkujad. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk) Võime eristada kahte peamist põhjust tööpuuduse tekkeks:
Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Soome on puidu tootmiselt maailmas kaheksandal kohal. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste (loodusturism,marjad, seened jne.) kasutamine ja hoidmine on Soome metsanduse loomulik osa. Igameheõigus annab õiguse ja võimaluse kasutada metsa puhke- ja
Intuitsiooniturg: koolid, haiglad, hooldekodud. Valitsusturg: valitsusasutused, kes pakuvad avalikke teenuseid neile, kes seda vajavad. Rahvusvaheline turg: ostjad teises riigis Konkurendid Üks olulisemaid. Ettevõtte aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurendid. Konkurentide analüüsimine oluline. Vahetud konkurendid: otsesed konkurendid, keda ettevõte teab. Samasugused tooted, samasuguste vajadustega tarbijatele. Kaudsed konkurendid: Pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt. Erisuguste rehvide tootjad. Lennukirehv vs autorehv. Üldised konkurendid: Kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. Kõik konkureerivad tarbija raha pärast. Tootjad ei valmista samasugust toodet, tarbijad vähemalt osaliselt kattuvad. Konkureerimine toimub soovide tasandil. Tarbija teeb valiku. Konkurentsiliigid: Monopol Oligopol Monopolistlik konkurents Täielik konkurents Harusisene konkurents:
kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist tasakaaluhind turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tuluefekt hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi turg paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas ...
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK..........................
tehtud investeeringutest algul saadava väikese tuluga leppides, sobib firmale arenev turg. Mida ennustatavam on turg, seda paremini annab määrata segmendi potentsiaalset väärtust. Kui firmal puuduvad konkurentidega võrreldes kulude eelised, siis meeltavad seda firmat vähem hinnateadlikud turud, kus on väike hinnaelastsus. Need turud, kus tarbijatel on suur võim, on tavalisel vähem atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.) 3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ? Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri.
Minimaalselt läheb ühe kotti valmistamiseks kolm päeva ehk kümme kotti kuus. Esimeses kuus kasumit ei tule, kuna kogu aeg kulub tootmisele kuid igas järgmises kuus on maksimaalseks oodatavaks kasumiks 30. Õppeaasta lõpuks võiks parimal juhul firma teenida kokku 270. 15 6.9. Riskid Antud õpilasfirma nõrgaks küljeks on tootmise jaoks vajalike teenuste ostmine. Juhul kui kaotame vaja minevate teenuste pakkujad võib toote omahind tõusta liiga kõrgeks, et selle tootmine ennast ära tasuks. Küll vähe tõenäoline kuid siiski võimalik on, et tõuseb materjali hind. Lisaks sellele pole garanteeritud nõudlus ning turu-uuringu kohaselt on vähesed inimesed nõus ostma antud toodet hetkelise hinnaga milleks on 10. Fakt et firma tegeleb rahvusvahelisel turul toob veelgi riske juurde. Antud juhul kõige suurem risk on transport.
Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub? Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste pakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad. Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. Selles peatükis käsitleme just seda osa konkurentsist kus konkureerivad müüjad.
infot töötajate oskuste kohta ja samuti suusõnalist informeerimist. Autori arvates kasutatakse neist kõige enam viimast varianti. Türk ja ainetöö autor pooldavad parima tulemuse saamiseks organisatsioonisisese ja välise värbamise ja valiku tasakaalustatust. Organisatsioonivälise värbamise allikateks nimetab Alas Personali värbamine ja valik tööbürood, individuaalsed pakkujad, personaliotsingu firmad, töötajate liidud ja ühendused, (üli)koolid ning oma töötajad, kes kutsuvad firmasse uusi töötajaid. Organisatsioonivälise värbamise meetoditeks loeb Alas televisioonis ja raadios kuulutamist, ajalehtedes ja kirjades kuulutamine, Internet, lahtiste uste päevad ning firmade ühinemised ja omandamised. Autori meelest on kõige efektiivsem kuulutada Internetis. Seda arvestades tänapäeva infoühiskonda, milles me elame.
Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust jm. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist laevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus
Sellest tulenevalt puudub meil kohustus müüa objekt liiga madala hinna eest esimesele kliendile. Saame hinnaga rohkem kalkuleerida ja määrata, ilma suurema riskita. 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas: 1) Toodete konkurentsivõime: Kuna plaanitava ettevõtte eesmärk on pakkuda kinnisvaramüüki, siis tooteks ongi müüdav renoveeritud korter. Enamjaolt üritavad taolise teenuse pakkujad renoveerida ostetud korterid võimalikult odavalt. Sama plaan on ka selles äriplaanis, aga erinevus on see, et sama raha eest soovime saavutada kvaliteetsema tulemuse, kui konkureerivad analoogsed ettevõtted. Riskiks võib lugeda seda, et praeguses majandusseisus klient ei pruugi tahata just kõige kvaliteetsemat kinnisvaraobjekti, vaid valib pisut odavamalt renoveeritud pinna ja maksab siis selle eest ka pisut vähem. Selles suhtes tuleb arvestada sellega, et
Ehituses on aga pidevalt probleemiks see, et tavaliselt ei suudeta välja selgitada seda tüüpi kulusid siis, kui need on põhjustatud tellija poolt. Siit tulenevalt on näha ka maksumusplaanija võimalused kasutades hindadel või ressurssidel põhinevaid arvutusmeetodeid, sest vaid viimase puhul on võimalik jälgida tööde korraldusega seotud kulusid. Tavaline kommentaar sellele on, et pakkumuse koostamisel lähtutakse edukatest lahendustest ja vaid vähesed edukad pakkujad on oma pakkumuse koostamisel arvestanud ebaedu võimalust, sõltumata sellest, mis tegelikult hiljem juhtub! Ja tegelikult võib ka maksumusplaanija väita, et tema poolt kasutatava arvutusmeetodid tagavad eduka juhtimise ja pole vaja muretseda hilisema pärast. Selline suhtumine on muidugi eriti vajalik eelarvestamise esimestel etappidel kui lahend pole veel lõplik. 18
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
keskkond ettevõtete konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks. Eristatakse majanduslikku, sotsiaalset ja administratiivset reguleerimist. 15. Turunõudlus ja turupakkumine, turu tasakaal Turunõudlus on turul avaldub nõudlus toodete ja teenuste järele. Tarbijad on võimelised olemasoleva hinna eest neid ka soetama. Hindade alanemine käib käsikäes hüviste koguse suurenemisega. Turupakkumine on hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hüviste hinnatõus suurendab seda. Turutasakaal tähistab nõutava ja pakutava kauba koguse võrdsust mingil hinnatasandil. Tasakaaluhind on turu hüviste nõudlust ja pakkumist võrdsustav hind. 16. Valitsuse roll turumajanduses Valitsuse roll turumajanduses on täita neid ülesandeid, mida turg ei suuda ise täita. Selle alla kuulub: vaba konkurentsi tagamine turul (monopolivastased seadused, et
Konkurentsianalüüs algab konkurentide määratlemisest. Kui konkurendid on määratletud, saab hakata neid uurima, selgitades välja nende eesmärgid, strateegiad, tugevad ja nõrgad küljed ning nende käitumise. (14) Konkurentide liigid lähtuvalt pakutavate toodete sarnasusest ja tarbijate vajadusest: (16, lk 75- 76) a) Otsesteks konkurentideks on ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguse vajadusega tarbijatele; b) Kaudseteks konkurentideks on pakkujad kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nende tooted on tehnoloogiliselt sarnased ja täidavad samalaadset funktsiooni, kuid tarbija on erinev; c) Üldisteks konkurentideks võib pidada kõiki samal turul tegutsevaid ettevõtteid. Konkurentsiuuringute klassiku Michael Porteri viie konkurentsijõu mudel on analüüsimeetod, mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna konkurentsiolukorda. Porteri viie
Majanduslik kulu: Majanduslik kasum, kaudsed kulud (ka normaalne kasum), otsesed kulud (tööjõud, tehnoloogia, rent jm). Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud. Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt. Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole. Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu.
*tarbijate maitse ja eelistused – eelistuste ja maitse muutused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam. 4.Pakkumisseadus Pakkumisseadus – väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1)Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2)Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply – inglise keeles “pakkumine” – S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: *tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral; *tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus).
c. Tööpuudus olukord, kui töötajaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti d. Tööjõupuudus olukord, kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha e. Tööandja isik, kes pakub tööd f. Töövõtja isik, kes töötab tööandjalt saadud ametikohal g. Tööleping leping tööandja ja töövõtja vahel h. Töötu isik, kellel pole tööd i. Tööhõiveamet koht, kus saavad kokku tööotsijad ja töö pakkujad 96) Tööturg a. Millist tööd Sa tahad edaspidi teha? Kelleks Sa tahad saada? b. Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit? Kus? c. Kas Sa valmistud praegu tulevaseks elukutseks? Kuidas? d. Kuidas toimub tööleasumine? e. Kas keegi Sinu eakaaslastest käib juba tööl? Millises ametis? f. Mida teha, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline? 97) Töö ja tööpuudus ühiskonniti. Töö allikaga.
Konkurente pole, müügimahud on väikesed ning hinnad eksperimentaalsed. Katsetajat võib tabada suur edu või täielik läbikukkumine. Kasvufaasis on tegemist turuga, kus toode on omaks võetud. Tekkinud on konkurendid, kes soovivad turust osa saada. Kõik tegelevad võidu tootearendusega, et saavutada klientide heakskiitu. Kliendid hakkavad ilmutama lojaalsust kaubamärkidele. Küpsusfaasis on tegemist olukorraga, kus toote pakkujad selle funktsionaalseid omadusi reeglina enam ei parenda. Pigem panustavad nad näilisele eristumisele teistest, näiteks erinevate marginimede väljamõtlemise läbi. Konkurents on sellises arengufaasis tegevusharus väga tugev ning uutel tegijatel on peaaegu võimatu turule siseneda. Tegevusharu langusfaasis suudavad turule jääda vaid mõned firmad. Müügimahud reeglina vähenevad, kuid toote pakkujate poolt pakutakse läbimüügi säilitamise eesmärgil suuri hinnaalandusi
Murdeealistele on uimastite pealetung eriti ohtlik ka seetõttu, et nad on jõudnud isiksuse arengu väga haprasse etappi. Neil tuleb leida oma "mina" ja just selline, mis erineks ülejäänud massist. Isikupära otsimisel ei taheta sarnaneda ei vanemate ega teiste "tavaliste" inimestega. Väga kerge on originaalsust leida just keelatud või asotsiaalsest tegevusest. Üks põhjus, miks noored ei taipa õigel ajal "ei" ütelda, on asjaolu, et pakkujad on tihtipeale nooruki head sõbrad ja semule on raske ära öelda. Pealegi kehtib narkoturul põhimõte: esimene kord tasuta, järgmine kord odavalt ja kui kliendil juba himu suur, siis täie raha eest. Mis juhtub noore inimesega sõltuvuse kujunemise käigus? Psühholoogilise sõltuvuse kujunemise ajal halveneb järjest kontakt tegelikkusega, ehk noor inimene suudab järjest vähem oma käitumist tegelikkusele vastavalt hinnata. Ka sõprade ja vanemate katsed teda selles
Omaette kategooria hinnapakkumises moodustavad lisatasud (surcharges), mida kehtestavad laevaliinid kaitsmaks end erinevate, vedude kulukust mõjutavate lühiajaliste mõjude eest. Kuigi laevaliin võib mitte muuta mereveo hinda pika perioodi jooksul, võib klientidelt küsitav veoraha muutuda (tavaliselt siiski mitte tihedamini kui kord kvartalis). Sellised lisatasud võivad olla fikseeritud summana konteineri kohta, summana TEU kohta või suhtarvuna mereveo hinnast. Vahendusteenuste pakkujad Laevaoperaator on isik või grupp töötajaid, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Laeva erinevate töökorraldusvormide ja tšarterite puhul on laevaoperaatori kohustused jagunenud kas pigem korraldavateks või pigem planeerivateks. Kui lähtuda üksikreisidest, siis on laevaoperaatori kohustuseks saata alusele laadimis- ja lossimiskorraldused ning
· andmete koostamise, · otsingu, · andmete väljastamise, · hooldamise vahendid, · programmeerimise vahendid: saab ise programmeerida vajalikke vahendeid, lisavõimalusi, mida programmis sees pole, Dialoogsüsteem Mõistet `dialoogotsing' kasutatakse arvutisüsteemidesse otsepöördumise tähenduses. Hostarvutitesse on talletatud andmebaasid jm sisu, mida saab kasutada läbi side ja arvutivõrkude. Informatsiooni pakkujad (information providers IP) ja teenuse pakkujad (service providers SP) korraldavad ja täiendavad andmebaaside sisu. Dialoog on inimese ja kasutatava arvutisüsteemi vestlus. Dialoog tugineb arvutisüsteemide reaalajatöötlusele, kus arvuti kasutaja on sisendväljundseadme kaudu vahetult arvutiga seotud ehk töötab sidusreziimis (inglise keeles "online"). Kasutaja esitab näiteks
Vastamaks küsimusele, miks kaubanduspoliitika eksisteerib vaatame kõigepealt ekspordi ja impordiga kaasnevaid heaoluefekte. Ekspordiga kaasnevad heaoluefektid Ekspordiga kaasnevaid heaoluefekte iseloomustab joonis 13.1. Nõudluskõver DH ja pakkumiskõver SH iseloomustavad kodumaist nõudmist ja pakkumist mingi toote järele. PW iseloomustab hinda maailmaturul. Eeldame, et sellise hinna juures saaksid kodumaised pakkujad müüa kogu oma toodangu. Ilma rahvusvahelise kaubanduseta kujuneks kodumaiseks hinnaks PH. Võimalus müüa maailmaturu hinnaga toob endaga kaasa kodumaise nõudluse vähenemise koguselt Q0 koguseni Q1. Samas suureneks tootmine koguselt Q0 koguseni Q2, mis tähendab, et kogus Q1Q2 läheb ekspordiks. Teiste sõnadega tähendab see, et tarbijad on nõus maksma koguse Q0 eest hinda PH. Selle koguse võib aga müüa maailmaturul hinnaga PW. Võimalus
Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus · kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks kulutatakse Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Pakkumise hinnaelastsus mõõdab seda, kuidas reageerivad hinna muutusele kauba pakkujad. Elastsus = kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus / kauba hinna protsentuaalne muutus Analoogselt nõudlusega : o Elastsus < 1, pakkumine on mitteelastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. o Elastsus = 1, pakkumine on ühikuelastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus o Elastsus > 1, pakkumine on elastne. Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui
Murdeealistele on uimastite pealetung eriti ohtlik ka seetõttu, et nad on jõudnud isiksuse arengu väga haprasse etappi. Neil tuleb leida oma "mina" ja just selline, mis erineks ülejäänud massist. Isikupära otsimisel ei taheta sarnaneda ei vanemate ega teiste "tavaliste" inimestega. Väga kerge on originaalsust leida just keelatud või asotsiaalsest tegevusest. Üks põhjus, miks noored ei taipa õigel ajal "ei" ütelda, on asjaolu, et pakkujad on tihtipeale nooruki head sõbrad ja semule on raske ära öelda. Pealegi kehtib narkoturul põhimõte: esimene kord tasuta, järgmine kord odavalt ja kui kliendil juba himu suur, siis täie raha eest. (Näiteks ecstasy maksab 180300 krooni tablett, aga müügil on ka "tikutopse" 25-40 krooni eest.) Mis juhtub noore inimesega sõltuvuse kujunemise käigus? Psühholoogilise sõltuvuse kujunemise ajal halveneb järjest kontakt tegelikkusega,
TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teeninduss...
Juhul kui on antud välja ehitusluba, siis see kehtib üldjuhul lõpmatult, kuid ehitamisega tuleb alustada 2 aasta jooksul loa väljastamisest. Piisab ka sellest kui viid labida objektile Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kinnisvaraturg on protsess, mille käigus kinnisvara pakkujad (müüjad ja üürileandjad) kohtuvad ja vahetavad infot kinnisvara ostjate ja üürilevõtjatega (nõudlus) ning sooritatakse kinnisvaratehingud. Kinnisvaraturg jaguneb näiteks elamispinnad vs mitteelamispinnad vs maa, aga ka tehingu järgi (ostu-müügiturg vs üüriturg), tehinguobjekti järgi (esmane vs teisene turg), regionaalselt (Tallinna, Tartu jm turg) ... Kinnisvaraturu ülesanded on: - viia kokku turul osalejad
3)aeg- mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamutustega, seda elastsem on nõudlus. Turuhind- hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad. Turuhinna juures kohtuvad nõudlus-ja pakkumiskõverad. Turuhinna puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Ainus hind, mis tühjendab turu. Hindade roll turumajanduses Vaatamata igaühe valiku ja tegutsemisvabadusele valitseb turul kindel kord. Mille kaudu nõudjad ja pakkujad üksteisega suhlevad, mis kooskõlastab nende tegevust Hinna funktsioonid 1)Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine 2)Tootjaid ja tarbijaid on suunav ja juhtiv roll 3)Tulude jaotaja ühiskonnas TARBIMINE JA SÄÄSTMINE Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostusvajadus Esteetilised vajadused(sümmeetri, kord,ilu) Kognitiivsed vajadused(teadmised, arusaamine,uudsus) Enesest lugupidamise vajadus(kompetentsus,heakskiit, tunnustus) Kuuluvus-ja armastusvajadus(Kiindumus, omaksvõtt,kuuluvus)
!! Mingi sõjakohus Hagis) 12.4.1 Tööülesanded: liikmesriigi inimeste küsimuste arutamine *2011 vabatahtliku tegevuse aasta *2012 väärika vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta Euribor Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäär. Tõstab ja langetab seda ainult Euroopa Keskpank. Eesti Keskpank kontrollib Eesti rahanduspoliitikat, peab järelvalvet pankade üle, analüüsib ja prognoosib majandust. Kommertspangad teenuse pakkujad, eraisik saab hoiustada, investeerida, laenata. Selle panga intressi kehtestab panka ning sinna juurde lisatakse euribor. Õhuke riik ametnike arv piiratud, madal maksupoliitika, riigieelarvesse kogutakse raha vähe. Paks riik suur sotsiaalpoliitika, ametnikke on palju, riigi kulutused on suured, maksud kõrged. PoliitBroiler Ei jää oma seisukohtadele kindlaks, muudab tihti parteid. Peibutuspart poliitikasse kaasatud isikuga, kelle populaarsus võimaldab erakonnal saada
10 Kuna Salva kindlustus ja If kindlustus pakuvad erineva maksumuse ja tingimustega pakette ning Swedbank ainult ühte kindlustuse varianti, käsitletakse antud töös nö keskklassi pakette. Viimane tähendab seda, et lisaks sellele, et kodu kindlustatakse põhiriskide vastu, milleks on näiteks tulekahju, torustiku leke, üleujutus ja kuritegu, lisaks kindlustatakse kodu ka kõigi teiste ettenägematute kahjude vastu. Tabel 6. Kodukindlustuse pakkujad ja paketid. KINDLUSTUSE PAKETT PAKETI KIRJELDUS PAKKUJA Salva Koguriski Kindlustatakse väga paljude riskide vastu, s.h tulekahju, kindlustus torustiku lekke, kuriteo ja tormi-kahjust tulenev kahju. Piirangud on loetletud Salva kodukindlustuse tingimustes. Tingimused (KKT-14.04, 13.10.2013).
projekti seisakud ja pikenemised, kas siis laenu intressi, hilinenud rendi maksete või müügist saamata jäänud tulu näol. Kuna BIM toetab tööde koordineerimist ja elementide eel-fabrikatsiooni, toob see endaga kaasa parema töö efektiivsuse, vähendatud ajakao ja vähendab üleüldist projekti kestust, tänu millele ehitised valmivad hilinemisteta õigeks ajaks. BIM mudelitest saab koostada ka 4D mudelid lisades tavalisele 3D mudelile ka aja dimensiooni. Omaniku ja nende teenuse pakkujad kohtavad tihti ettenägematuid olukordi, mida isegi parimad digitaalsed mudelid ei suuda ette nähta. Meeskonnad, kes kasutavad digitaalseid mudeleid, on tihti lugu paremal positsioonil reageerimaks ettenägematutele olukordadele. 8.Vastavus kohalikule seadusandlusele Omanikud ja nende projekteerimisüksused üldiselt töötavad erinevates juriidiliselt eraldatud riikides ning neil tuleb kõikjal tagada sõltuvalt riigist nõutud ehitistele vastavad disaini, konstruktsiooni ja
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
