Internetis kajataotluse saatmise teel, samuti kas IP protokollistik on töökorras. Domeeninime sisestamisel saab PINGi abil teada sellele domeeninimele vastava IP aadressi. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? Dell_3f:48:a3 (5c:f9:dd:3f:48:a3); saaja IP aadress 90.191.23.52 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? Dell_3f:48:a3 (5c:f9:dd:3f:48:a3); saaja IP aadress 90.191.23.52 E. Milline on ARP pakettide sisu? ARP pakettide sisu: riistvara tüüp, protokolli tüüp, riistvara suurus, protokolli suurus, operatsiooni kood (kas on päring või vastus), saatja MAC ja IP aadress, saaja MAC ja IP aadress. Ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja ARP osa ning teine ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha ARP vastuse paketis dekodeeritud EthernetII ja ARP osa. IP F. Millised väljad on IP päises? Version, Source, Destination
● Esituskiht võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. ● Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine
pcap 1. ARP, DNS päringud 1.1. Defineerige ARP päringute ja ARP vastuste leidmiseks Display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid ARP pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma teie webilehekülje avamiseks mittevajalike lokaalvõrgu node'de ARP paketid). ARP (Adress Resolution Protocol) päringute filtreerimiseks kasutasin filtrit ,,arp", mis näitab kõiki ARP pakette. Vajalike ARP pakettide kuvamise jaoks (võrgus on veel seadmeid) laiendasin ,,arp.src.proto_ipv4 == 192.168.1.64 or arp.dst.proto_ipv4 == 192.168.1.64" mis näitab minu arvuti ip aadressile või aadressilt saadetud ARP pakette. Esialgu küll ei näinud kinnipüütud pakettide hulgas ühtki ARP päringut ega vastust. Selleks siis püüdsin juhendile vastavalt ARP tabeli tühjendada. Käsuga arp d * see ei õnnestunud. Lahenduse leidsin siit: http://www.windowsreference
GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule. Selleks, et GPRS hakkaks töötama tuleb GSM-võrgule lisada pakett kommutatsioonikeskuseid ja GPRS lüüsi väliste paketipõhiste andmevõrkude sidestamiseks. Siit tulebki, et GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvuseks on vaja: täielikult uut tüüpi terminaali tugijaama tarkvara uuendust tugijaama kontrolleri tarkvara uuendust ja pakettide voo juhtimisseadet kommutatsioonikeskuste ja GPRS lüüside paigaldamine andmebaaside tarkvara uuendust uut tüüpi sessioonide ja funktsioonide haldamiseks 8. Hajaspekter-sidesüsteemid (sagedushüplusega ja otsejadaga - FH-SS ja DS-SS; töötlustegur; koodide alusel tihendamise (CDMA) põhimõte; hajaspektersüsteemide eelised ja puudused). Hajaspekter-sidesüsteemid infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi:
liidese kanalite vahetuseks võrgukihiga ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control) mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine. Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP. 5 Võrgukiht on OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. See haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile
mind juhendada või suunata minu edasises turismialases tegevuses. Ebakindlus võib saada ka takistuseks minu edasises turismialases tegevuses, kuna ma ei paista oma ebakindluse pärast silma. 8 KOKKUVÕTE Antud praktika käigus sai töö autor praktikant - väga palju uut ja huvitavat teada. Kuigi koolis oli juba õpetatud pakettide koostamist, sai praktikal viibides rohkem kokku puutuda pakettide koostamisega ning aimu sellest, kuidas neid koostada arvestades kõiki kliendi vajadusi. Samuti sai praktikant ettekujutuse sellest, kuidas reaalselt toimub klienditeekonna kaardistamine ja mingi konkreetse sihtkoha (Alatskivi loss) jaoks esmane veebilehe koostamine (enne vastavate oskustega inimeste kätte minekut). Ehk vajamineva informatsiooni kogumine ning ideede kirjapanek sellest, milline peaks veebileht välja nägema
Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega
ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha täielikku aadressi ja igast võrgusõlmest läbiminekul salvestatakse selles loodava kanali loogiline number Selliselt luuakse edastuse ajaks virtuaalne (loogiline) kanal Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus Andmeedastuse pakettide edastamisel lisatakse nendele kanali loogiline number, mille kohaselt andmepaketid toimetatakse sihtkohta Ühenduse lõpetamiseks (katkestamiseks) saadetakse läbi võrgu vastavasisuline pakett, millega kustutatakse võrgu sõlmedes kanali loogiline number ja ühendus lõpetatakse Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Ühenduseta edastus Ühenduseta edastuse korral valitakse igale paketile antud hetkel sobivaim teekond läbi võrgu
- Teenindaja pädevusala - Paigaldaja pädevusala - Laopidaja pädevusala - Raamatupidaja pädevusala - Juhatajajuhataja pädevusala 1.1.10.2 Funktsionaalsed allsüsteemid - Tootearenduse funktsionaalne allsüsteem - Müügi, arvelduste ja lepingute funktsionaalne allsüsteem - Töötajate funktsionaalne allsüsteem - Materjalide funktsionaalne allsüsteem 1.1.10.3 Registrid - Taotluste register - Pakettide register - Materjalide register - Klientide register - Töötajate register - Lepingute ja arvete register - Töökäskude register 1.1.10.4 Pädevusalade jaotus allsüsteemiti Tähistus 'x' tabeli lahtris näitab, et pädevusala kasutab antud funktsionaalse allsüsteemi teenuseid. Klientide Teenindaja Paigaldaja Laopidaja Raamatupidaja Juhataja
Esimene artikkel tulemüüri tehnoloogia kohta avaldati aastal 1988, kui insenerid Digital Equipment Corporation´ist arendasid filtersüsteeme, mida teatakse praegu pakett-filtri tehnoloogia nime all. See võrdlemisi lihtne süsteem oli esimene teerajaja edasises kaugele arenenud ning tehnilises interneti turvalisuse maailmas. Bill Cheswick ja Steven M. Bellovin Belli laboratooriumist jätkasid nende uurimist ja arendasid selle põjal esimese töötava mudeli oma kompanii tarvis. Seda tüüpi pakettide filtreerimine ei pööra mingit tähelepanu sellele, kas pakett on osake olemasolevast ühendusest või mitte (s.t. mingit informatsiooni ühenduse oleku kohta ei salvestata). Selle asemel filtreeritakse pakette ainult pakettides endas sisalduva informatsiooni põhjal, kasutades selleks enamasti kombinatsiooni paketi lähte- ja sihtaadressist, protokollist ning TCP ja UDP puhul pordi numbrist. TCP ja UDP protokollid moodustavad suurema osa suhtlusest üle Interneti ja kuna TCP
2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine.................................................................................19 2.7. Spoonilehtede paikamine....................................................................................................22 3. Vineeri valmistamine..........................................................................26 3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine........................................................26 3.1.1. Liimi pealekandmise seadme ,,Raute 2LV20" parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis:....................................................................................................................................26 3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine...................27 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem............................................
Q n= pW A k p tööpäevade arv aastas W- vahetuste arv tööpäevas Arvutada termoplastilise niidi kulu 1 m 3 vineeri tootmiseks. Orienteeruv termoplastilise niidi kulunorm 1,7 g/m 2 . 3. Vineeri valmistamine. 3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine. Liimi pealekandmiseks spoonile on tööstustes laia leviku leidnud kontaktmeetod, mis võimaldab reguleerida liimi kulu. Karbamiidformaldehüüdliimide kasutamisel on kulunorm järgmine : lehtpuu liikide puhul, spooni paksus kuni 2 mm kulunorm 100-110 g/m 2 spooni paksus üle 2 mm kulunorm 110-120 g/m 2 okaspuu liikide puhul, spooni paksus kuni 2 mm kulunorm 110-120 g/m 2
2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine.................................................................................19 2.7. Spoonilehtede paikamine....................................................................................................22 3. Vineeri valmistamine..........................................................................26 3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine........................................................26 3.1.1. Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“ parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis:....................................................................................................................................26 3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine...................27 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem.........................................
0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 80:ea:96:e6:50:7b D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 78:31:c1:c4:18:54 E. Milline on ARP pakettide sisu? aatja ja vastuvõtja MAC ja IP aadressid, info saadetava paketi kohta.
Valige partitsioon mida soovite kasutada saalealana. Partitsioonide vormindamine toimub installatsiooni käigus. Kõik värskelt loodud partitsioonid tuleks vormindada. USR/local / home ei tule vormindada. Toimub pakettide valmine ja paigaldamine. Üksikute valikuliste pakketide paigaldamine. Paljud paketid on omavahel sõltuvuses. St. paljud paketid vajavad korrektseks töötamiseks teise tarkvara pakette või deete. Kui olete installeerimisele kuuluvate pakettide nimekirja lõpetanud kontrollid installatsiooni programm nimekirjas olevate valitud pakettide sõltuvusi. 9. Mis on linux conf? Utiliit, millega saab configureerida linuxi kasutajate õigusi ja juurkaustasid jpm. 10. Mis on net conf? Utiliit, millega saab kontrollida DNS ühilduvust. 11. Mis on protocol? TCP/IP protokoll on tegelikult protokollide komplekt, mis vastab OSI mudelile ja millel põhineb enamus tänapäevastest võrkudest, kaasaarvatud Ethernet ja Internet. TCP/IP protokoll
5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“
1858- 1866 Transatlantik kaabel- ühenduse võimalus üle Atlandi ookeani ja tänapäeval on selliselt ühendatud kõik mandrid. 1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi. 1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus sõnumeid teistele inimestele ja arvutitele. 1972- ARPANETI demonstratsioon- 40 arvuti vahel phendus. Kasutusele tuli telnet.
...............9 ZeroConf.........................................................................................................................................10 VLAN (Virtual Local Area Network)............................................................................................ 10 2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) = '''Definitsioon ja ülevaade''' Hulgiprotokoll-siltkommutatsioon IETF'i standard pakettide marsruutimiseks Internetis. MPLS on disainitud kandmaks erinevat liiki internetiliiklust nagu ATP, Etherneti raamid (frames), SONET ja ka IP pakette (packets). MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes.
andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega
· asetada kohale lasti toed ja kinnitustrossid · märkida kriidi või värviga tekile kohad, kuhu lasti ei tohi panna · paigutada tekile 45-kraadise nurga all pikitasandi suhtes prussid, jaotamaks tekilasti koormust võrdselt kõikidele piimidele ja tagamaks vee vaba äravool tekilt. Tekilasti ohutu vedamise parimaks tagatiseks on kompaktne karavan. See eesmärk saavutatakse lasti kinnitusotste pideva pingutamisega, pakettide omavahelise sidumisega. Lasti nihkumise peamised põhjused on: · kinnitusotste lõdvenemine, pingutamiseks mittevastavate vahendite kasutamine või liiga nõrgad kinnitusotsad · pakettide liikumine lumega või jääga kaetud trümmiluukidel · nõrgad püsttoed · laeva tugev lengerdamine · lainete löögid. Lastimise jooksul tuleb hoolt kanda selle eest, et laev mingil juhul ei kalduks, sest isegi paarikraadine
tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht (network layer) Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht (DLL, Data link layer) Andmelülikiht, lülikiht OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation)
See on ole mandritevahelise side pidamiseks piisavalt stabiilne ega ainult ACK-kviitungeid. rdt 3.0 - Kanal, kus esinevad bitivead 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel. OSI idee seisneb selles, et võimalda edastada suuri andmemahte, arendati selleks ja paketikadu. andmeside protsess on jaotatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb otstarbeks välja satelliitside, mis võimaldas tagada sidet 22. Go-back-nVigaste pakettide korrigeerimisviis. Kui paketi ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste pikkade vahemaade taha. saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n-paketi võrra ja tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. 12. Ajalised viited võrkudes.Seotud andmete töötlemise ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette
kilobaiti sekundis. Failide pakkimine Tar'iga tutvusime pakkides kokku faili mbox (tar cf aadu.tar mbox) ja saime uue faili, millel nimeks aadu. Faili aadu pakkisime uuest lahti käsuga tar xvf aadu.tar ja saime faili mbox. Hiljem proovisime ka teisi pakkimisviise ja selgus, et kõige efektiivsem on pakkida kohe gzip'iga, kuna see vähendab faili suurust ligi 200 korda. Testpakettide statistika aadress pakettide kätte kaduma min. keskm. max. arv saadud läinud leviaeg eviaeg leviaeg zaphod.cc.ttu.e 9 9 0% 1,8 ms 3,2 ms 12,4 ms e news.kbfi.ee 6 6 0% 4,7 22,4 96,7 www.ut.ee 8 8 0% 6,6 8,2 10,6 ftp.funet.fi 8 0 100% +8 errors
REFERAAT Klaas Andre Käos 2009 Sisukord 1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Isese...
kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t = R/l t – aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R – ribalaius, l – liini pikkus i = l*a/R i – liikluse intensiivsus, a – keskmine pakettide saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu.
Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse
Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimiseks (DNS, WHOIS, NTP) IP aadress IP aadrss ehk võrguaadress
Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes control) - vv saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) * Adresseerimine (Adressing) kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt masinates olevat pakettide hulka
Sisu --> 'Tere, hr Ringmäe' Uurisin sessiooni nelja aspakti lehe avamist, sisselogimist, kirja avamist ning väljalogimist. Minupoolne arvuti asus Eesti Telefoni 'dial-up ADSL' ühenduse taga DHCP-l töötavas switchiga kommuteeritud kohtvõrgus. Sessiooni käik Kokku liikus sessiooni jooksul edasi-tagasi tervenisti 378 paketti (plain text vormingus 214kB andmeid). Enamik pakette kandsid infona kas minu arvuti suunas liikuvate failide sisu või teenusepakkuja poole liikuvaid pakettide kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid kirjeldus, millist infot pakett sisaldas, kuna HTML failide ning piltide kahendkoodide siin toomine oleks osutunud liiga pikaks. Tervikliku logi sessioonist leiate siit.. Lehe avamine Kuna viimasest päringust võrku oli möödas suhteliselt kaua, saatis minu arvuti kõigepealt broadcast aadressile Address Resolution Protocol päringu, saamaks
Kliendile on tähtis kuumaksu puudumine ja võimalus tasuda vaid tehtud kõnede eest. TELE2 (ülejäänud loosungid) Ülejäänud loosungid on mõeldud peredele(PERE SEES SAAB TASUTA!), kus on mitu mobiilikasutajat või suunatud kõikidele inimestele(RÄÄGI SUVE LÕPUNI TASUTA!, MEIE MAKSAME SINU ARVED!, MILLEKS MAKSTA ROHKEM!, SUPER SALE!, JÕULUHINNAD!, VABADUS ON ÕHUS!), kes soovivad kasutada teenust minimaalsete kulutustega. Sellele viitavad kõikide nende pakettide soodsad kõnehinnad ja muud sellised pakkumised. ELISA sihtgrupiks on minu arvates tegelikult kõik inimesed( ELISA PERE PAKETTIDES NÜÜD JA ALATI PERE- JA SÕBRAKÕNED0.25/MINUT! NÜÜD RÄÄGID ELISA VÕRGUS TASUTA!, NULLIRING!), eriti aga ärikliendid. Äriklientidele(TÄISSIDEGA NÜÜD KAASA TASUTA DIGIBOX!, M-INTERNET SUVEKUUDEL NÜÜD POOLE HINNAGA!, TALLINNA PARIM LEVI 0.25-, EEST!, meeldib Elisa kindlasti sellepärast, et ühest
on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 20032004. Aadresside hulka võib võrrelda mittetaastuva loodusvaraga ressursi lõppemine tähendaks ka kogu Interneti leviku peatumist." Uus protokoll lihtsustab mitmeid marsruutimise probleeme. Üks lihtsustumise põhjus on fikseeritud pikkusega IP-paketi päise kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ja parandab marsruuterite jõudlust. Võrreldes IPv4-ga on IPv6 päise struktuur oluliselt lihtsustunud. Paljud väljad on tehtud mittekohustuslikuks ja osast isegi loobutud. Kuigi aadressi pikkus muutus, on IPv6-päise pikkus ainult poole suurem IPv4 omast. Mittekohustuslikud väljad on paigutatud eraldi päisesse, mis moodustatakse ainult vajaduse korral. Praegune IPv4 aadress koosneb neljast kümnendarvust vahemikus 0255, mis on eraldatud punktidega (näiteks 195.10.0.213)
Logime uuesti sisse kasutajana klaus . student@desktop:~$ ssh klaus@server klaus@server's password: klaus Veendume, et teenus on väljalülitatud ja mitteaktiivne. klaus@server:/$ systemctl is-active iscsid inactive klaus@server:/$ systemctl is-enabled iscsid disabled Ülesanne 6 Paigalda Oracle Java 8 PPA repositooriumist ppa:webupd8team/java . Vaata mis versioon Java kompilaatorist ( javac ) sul töötab. Kas selle operatsiooni tulemusena lisandus pakettide signeerimisvõtmeid, millega signeeritud pakette peetakse usaldusväärseteks? Lisame repositooriumi ppa:webupd8team/java . klaus@server:/$ sudo add-apt-repository ppa:webupd8team/java Tulemuseks näeme, et lisandus üks uus võti pakettide signeerimiseks. Uuendame pakettide nimistut. klaus@server:/$ sudo apt-get update Installeerime Oracle Java 8. klaus@server:/$ sudo apt-get install oracle-java8-installer
ftp.funet.fi 5 0% 15,6 18,9 17 www.pl 5 0% 90,8 94,9 92,2 www.lt 5 0% 37,5 65,6 47,9 ti.com 6 0% 173,3 186,4 177,4 4.2.7 Ühenduse loomine käsu traceroute abil ning 4.2.8 nimeserverist Interneti-aadresside leidmine Käsuga traceroute tehtud pakettide teekonna järgimisel kuvatakse ülimalt 30 serveri aadressid. Aadress IP-aadress traceroute sammude arv zaphod.cc.ttu.ee 193.40.254.227 3 news.kbfi.ee 194.204.0.7 7 www.ut.ee 193.40.5.94 5 ftp.funet.fi 193.166.3.2 12 www.pl 231.198.31.59 17 www.lt 80.240.0.2 8 ti.com 192.94.94
2.1 Tööpõhimõtted ja nende areng 2.1.1 Esimene põlvkond - paketi-filtrid Esimene artikkel tulemüüri tehnoloogia kohta avaldati aastal 1988, kui insenerid Digital Equipment Corporation´ist arendasid filtersüsteeme, mida teatakse praegu pakett-filtri tehnoloogia nime all. See võrdlemisi lihtne süsteem oli esimene teerajaja edasises kaugele arenenud ning tehnilises interneti turvalisuse maailmas. Seda tüüpi pakettide filtreerimine ei pööra mingit tähelepanu sellele, kas pakett on osake olemasolevast ühendusest või mitte (s.t. mingit informatsiooni ühenduse oleku kohta ei salvestata). Selle asemel filtreeritakse pakette ainult pakettides endas sisalduva informatsiooni põhjal, kasutades selleks enamasti kombinatsiooni paketi lähte- ja sihtaadressist, protokollist ning TCP ja UDP puhul pordi numbrist. TCP ja UDP protokollid moodustavad suurema osa suhtlusest üle Interneti ja kuna TCP ja UDP
Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); ·· Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust
genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); •• Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust
Kasutajal pole vaja lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. [], [] Iseloomulikuks on paarkümmend tuhat paketti, st enamiku kasutusjuhte saab rahuldada ära ametliku Debian paketirepositooriumi tarkvara abil, mida saab ametlikelt lehtedelt. Antud lehtede nimekiri on olemas aadressil http://www.debian.org/mirror/list ja nende kätte saamiseks ei ole kasutajal vaja end kusagil registreerida. Kõik tarkvara on Debian'l pakettide kujul, kus reeglina vastab ühele paketile üks programm või programmide komplekt. Lisaks kui mõni paigaldatav pakett eeldab mõne muu paketi olemas olu (mis kasutajal puudud), siis see paigutatakse automaatselt ja ka vastupidi, st kui on pakett peal, mis läheb paigaldatavaga konflikti, siis see eemaldatakse või kui seda ei ole enam vaja, siis samuti eemaldatakse. Süsteem ei lase tavaliselt ka peale lasta sisuliselt sama funktsiooniga pakette, sest see võib tekitada konflikte
preemiareiside) korraldamine; b) eriürituste korraldamine; c) konverentside korraldamine. Turismipaketid koostatakse igale kliendile eraldi lähtuvalt tema soovidest ja ootustest. Paketid sisaldavad erinevaid teenuseid, mida ostetakse sisse ulatuslikult alltöövõtjate võrgustikult. Sisseostetavate teenuste hulk võib olla piiramatu. Juhendmaterjalis kasutatud näite aluseks olev OÜ Agentuur esindab laia pakettide valikuga ettevõtte näidet. Soov turundada mitut turismitoodet tähendas praktikas üsna keerulist 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. aasta 7. mai määruse nr 126 ,,Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument aastateks 20042006" meetme 2.4 ,,Turismi arendamine" osade ,,Turismi tootearendus ja turundus" ning ,,Eesti kui reisisihi
gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm:
Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida
turismivoolu Harjumaale. Harjumaad oleks vaja turustada ka rohkem välisturule nagu tehakse seda Tallinna ja Pärnuga. Suunata tuleks turundust just Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi turistidele, kes muidu külastavad küll Eestit ja Tallinna, aga mitte Harjumaad. Tallinn kujundab kogu Eesti, kuid eelkõige kogu Harju maakonna mainet ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Aktiivse puhkuse pakettide hulgas turundab Tallinn Harjumaalt Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada, muidu kasutab Tallinn Harjumaa turundamisel väljendit ,,Tallinna tagamaa". Hetkeolukord on saanud tekkida ainuüksi juba sellepärast, et Tallinna ja Harjumaa koostöö on väga nõrk, puudub ühine koordineerimine ja koordineerija, kes koondaks ajakohase turismiinfo, mida Tallinnaga koosturundamisel kasutada. Selleks, et asjad paraneksid on kõige tähtsam, et Harjumaa teeks
veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali. Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control) ja alumist meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control). Võrgukiht- Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Transpordi kiht- Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Sessioonikiht-Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel
töötada üksteisega, et luua globaalne võrk ehk Internet . Turingi masin1936. Pärast sõda projekteeris ta Londonis IP protokoll ei garanteeri informatsiooni edastamise Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese sihtkohta ohutu ja usaldusväärne, samas järjekorras programmeeritava elektron arvuti ACE. paketid. Seega ka on vaja edastada IP pakettide TCP Esimene kabeprogramm kirjutati 1952. transport protokoll. Timothy John Berners-Lee loodud Vahemälu (cache)on komponent, mis hoiustab andmeid URI, URL, HTTP, HTML nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine
samal ajal jälgides stabiilsust ja võrgu läbilaskevõimet. TCP saadab kõigepealt madalal kiirusel (low start), siis tõstab seda järguti kuni sihtpunkt teatab paketi mittesaamisest (packet loss), TCP fikseerib, et see on kõrgeim kiirus, millega saata tohib (et säilitada stabiilsus), saadab kadunud pakette uuesti. TCP ei kindlusta, et kõik paketid saavad saadetud õigeaegselt st ajal, mil toimub meedia taasesitus. Spetsiaalne meediaserver kasutab UDP protokolli, mis on kiire, ei toimu pakettide uuestisaatmisi, ei kontrollita andmete kohalejõudmist. Striimitava video kvaliteet ei muutu inimsilmale tajutavalt mõnede pakettide kadumisel (sama kehtib ka audio kohta). UDP- l on ka võrgus kõrgem prioriteet. Server kasutab eraldi funktsiooni pakettide uuesti lähetamiseks (UDP resend) ja saadetakse ainult need, mis jõuavad kohale meedia taasesitamise aja sees (Streaming Methods, 2010). Meediaserverid kasutavad kombineeritult ka TCP, mis on vajalik näiteks tulemüüriga suhtlemisel
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- keskkonnainstituut VOOKAARDID Referaat geoinformaatikas Koostaja: Julia Vassina Juhendaja: Anne Kull Tartu 2018 Sissekort Sissejuhatus ..........................................................................3 1. Vookart .........................................................................................................4 2. Vookaardi kombineerimine teiste kaartidega ....................................5 2.1 Vookaardi tüübid ....................................................................5 3. Hea koostatud vookaart...............................................................7 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides ....................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................
firmadest • WiFi võimaldab paljudel kasutajatel ühenduda juhtmevabalt internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi • Tasku
Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega vähe ja vastupidi. Tehakse rohkem reise, kuid samas lüheneb reisi kestus. Kasvab nõudlus “kõik ühest kohast” pakettide järgi ja jätkub nõudlus “koosta ise pakett” järgi. Kasvav trend on nn. aasta akadeemilisel puhkusel või enda arengu jaoks vabaks võetud “elu reis”, mille jooksul toimub loovuse, oskuste, isiksuse areng, tervise taastamine vms. Tervise- ja kultuuripuhkus vanematele, seiklusturism noortele. KESKKONNA FAKTORID Kliimamuutused, näiteks Veneetsia merevee tase, Inglismaa Themsi üleujutus.
· internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist:
võrgukaart või protsessi port ei ole aktiivne. Võrguvärav loobub andmepaketi edastamisest ja tagastab "kättesaamatu adressaadi" sõnumi olukorras, kus nõutakse andmepaketi killustamist, aga killustamine pole lubatud (inglise keeles no fragmentation flag). ICMP kuuendas versioonis kannab sõnum nime "liiga suur pakett" (package too big). Allika summutamise sõnum (inglise keeles Source quench message) "Allika summutamise sõnum" annab hostile teada, et pakettide väljasaatmise sagedust tuleb vähendada. Puhvriruumi lõppemise korral edastab võrguvärav sõnumi, et andmepakette ei saa enam järjekorda lisada ega järgmisele võrgule suunata. Andmepaketid, mida pole võimalik töödelda, kustutatakse. Võrguvärav võib saata ühe sõnumi iga kustutatud paketi kohta. Kui allikale ei saabu enam summutamise sõnumeid, saab ta suurendada pakettide väljastuse kiirust. ICMP kuuendas versioonis seda sõnumit ei eksisteeri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
