9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
kinnivarahinnad 3x, krediit lõppes, 11% eelarve puudujääk 2012 abi, lubati 100 kasutasid ära 41..maksavad tagasi 6,5 miljrd aastat..troika lõpetas järelvalve 2014, 2017 makstakse 100% tagasi 14. Euroopa Liidu liikmesmaade majanduse ja eelarvepoliitika koordineerimine pärast rahanduskriisi. Uute eelarvenõukogude loomisele Euroopa Liidu liikmesriikides pandi alus 2011. aasta detsembris siis võeti vastu meetmete pakett, mille raames nähti ette miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikide eelarveraamistikule. Lisaks arvuliste eelarvereeglite kehtestamisele viidati ka riigirahanduse sõltumatu järelevalve ja analüüsi vajadusele. 2013. aastal jõustunud nn kaksikpaketiga täiendati ELi liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikku. Muu hulgas nähti ette, et kõigis euroala riikides tuleb luua sõltumatu
Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis . Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus. Kuna sõnum on
Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll. Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata? Programmidele antakse kasutamiseks nummerdatud TCP või UDP port (need ei ole füüsilised pistikud!) Klient - server mudel(Interneti jaoks) Üldine algoritm: server ootab mingil üldteada pordil ühenduskutseid klient reserveerib dünaamilise pordi klient saadab serverile ühenduskutse (koos oma pordinumbriga) server vastab kliendile tema pordinumbril Itereeriv server: Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist Paralleelne server:
KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis. Seda, kuidas see kogu pakett liigub, saab vaadata failis nimega emlaine.gif MILLEST SÕLTUB VALGUSE VÄRVUS? Fantastiline on see, et me võime seda erilist muutuvat energiat NÄHA! See on tõeline võlu kogu teema juures: mitte igasugust energiat pole meil, inimestel, au suisa näha! Aga valgus on selline enerrgia, mida me NÄEME! Nägemine teatavasti paneb uskuma asjade olemasolusse... Kaks väga mõtlemapanevat fakti:
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funktsioonidest.
Ping kasutab oma päringute saatmiseks ICMP protokolli. Mõnikord võib juhtuda, et uuritaval seadmel on see protokoll keelatud, siis on seade pingile nähtamatu. Andes käsu ping, saadetakse päring uuritavale seadmele, mis siis päringule vastab. Seda tehakse vaikimisi neli korda. Tulemustes näidatakse iga paketi edasi-tagasi käimise aega millisekundites ja eluiga (TTL) ning kokkuvõtvat statistikat. Eluea järgi võib öelda, mitu võrgusõlme on pakett läbinud. Algväärtus on 255, iga sõlme läbimisel vähendatakse seda arvu ühe võrra. Üldine käsu kuju on: ping aadress. Aadress võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Näiteks: ping www. am. ee või ping 194.106.101.166 Kui vastus tuleb, siis on uuritav võrguseade elus. Pingi tulemuste järgi on mõnevõrra võimalik hinnata ka võrgu olukorda. Kui näiteks sisevõrgus lähevad mõned paketid kaduma või on edasi-
ip Eksam- Eksaminternet protocol tcp Eksam– Eksamtransmission control protocol udp Eksam– Eksamuser datagram protocol kapseldamine (mis mille sees). TCP/IP Eksammudel Eksam- EksamKeerukam süsteem jaotatud lihtsamateks osadeks – kihtideks Alumine kiht pakub ülemisele teenuseid. Andmeühik PDU(Protocol Data Unit) • Kanalikihi kaader • Võrgukihi pakett (datagramm) • Transpordikihi segment (või datagramm) Teenuse juurdepääsupunkt SAP (Service Access Point). • Kanalikihi LSAP • Transpordikihi port (Päiste detailide kohta ei küsita.) 10 Eksamiks: lahenduvus Eksamteoreetilises Eksamja Eksamtavamõttes, mis on lahenduvad Eksamülesanded. 1. Lahenduvus Eksam- Eksamehk kas üldse ülesannet saab lahendada 2
KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis. Seda, kuidas see kogu pakett liigub, saab vaadata failis nimega emlaine.gif MILLEST SÕLTUB VALGUSE VÄRVUS? Fantastiline on see, et me võime seda erilist muutuvat energiat NÄHA! See on tõeline võlu kogu teema juures: mitte igasugust energiat pole meil, inimestel, au suisa näha! Aga valgus on selline enerrgia, mida me NÄEME! Nägemine teatavasti paneb uskuma asjade olemasolusse... Kaks väga mõtlemapanevat fakti:
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
Tallinn: Valgus (lk 62-63) 6. Kuuskemaa, J. 2012. Legends and Tales of Old Tallinn. Tallinn: Aleksandra (lk 103) 7. Väinsalu, K. 2011. A DAY IN TALLINN on Foot and by Bus: Travel Guide. Tallinn: Greif (lk 70-71) 8. Hallas, K., Kodres, K., Kaim, M. 2000. 20th Century Architecture in Tallin. Tallinn: The Museum of Estonian Architecture (lk 26) 9. Tallinn Churches: History and Restoration. 2009. Koostanud O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Pakett AS. (lk 19-23) 10. Tallinna Legendid. 1991. Koostanud I. Goldman, P. Kaldoja. Tallinn: Perioodika (lk 37-40) 11. Lai 30 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 12. Lai 38 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 13. Otto von Kotzebue http://en.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue (24.04.2014) 14. Adam Johann von Krusenstern http://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern (24.04.2014)
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine ...
· Sisselülitamine java ea TestAssert Mõned mured try-blokis defineeritud objekte ei saa väljaspool (näiteks püünistes) kasutada · kompilaatori arvates ei ole neid seal olemas (ei ole garanteeritud juhtimise jõudmine nende kirjeldusteni). Java ei võimalda katkestuskohast jätkamist · Kui soovitakse sellist efekti saavutada, tuleb katsendidirektiiv panna mingi tsükli mõjupiirkonda. Sisend/väljund (ingl. k. input/output) - pakett java.io Javas voo abil: · klaviatuurilt, failist, sõnest, Internetist ... · ekraanile, faili ... · ei pruugi teada detaile Failid - java.io.File Fail - kataloog on ka fail · Pigem faili (kataloogi) nime (ja tee) esitus · Ei täpsustata, kuidas sinna kirjutatakse või sealt loetakse Voog (ingl. k. Stream) · osa lihtsalt kannab andmeid, osa ka töötleb · ühendatakse Java I/O süsteemi abil füüsilise seadmega
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. L...
magnetväli ka LKP sees. Muutes LKP-s kirjutamisel voolu suunda saame nii m-materjali eri piirkondi magneteerida eri suundades. Lugemisel ei ole võimalik kindlaks teha, mis suuna on piirkond magneteeritud. Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse seal, kus toimub välja muutus. Vool indutseeritakse seal, kus toimub üleminek ühelt suunalt teisele. Info peab olema kodeeritud üleminekute kaudu. Kõvaketas pakett pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneteeruvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma LKP, mis positsioneeritakse pindade vahel olevate radade kohale. Teatud ketta pinal oleva spet. Servoinfo järgi häälestatakse pead max. Signaali järgi. Ketaste pindade peal olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Rajad jagunevad sektoriteks. (k.a floppy disk, lindiseadmed) Klaviatuur QWERTY. Klahvide all on binaarsed lülitid
[http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1653/rubr_artiklid_165109]. 7) Sööt Mati, (24.03.09), Delegeerimis võimalute puudumine viitab juhi tegemata tööle. [http://www.inscape.ee/et/artiklid_ja_uudised/artiklid?news:id=40]. 8) Teichmann Mare, (28.02.09). Delegeerimise loeng. [http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/delegeerimine1.htm]. 9) Templar, Richard(2007). Juhtimise mängureeglid. Tallinn: AS Pakett trükikoda 10) Unknown, (02.02.09). Delegation. [http://www.midtools.com/pages/article/newLDR_98.htm]. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?17 LISA 1 Eduka delegeerimise ahelraktsioon Juht delegeerib rohkem õigusi ja kohustusi Alluvate iseseisvus ja vastutustunne kasvavad
1 28 Töövahe kõrgus, mm 1830 Sulgemise kiirus, m/s 100 Pressimise kiirus, m/s 3 3.3. Kuumpressimine Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett. Pakettide surve all hoidmise aeg määratakse sõltuvalt kasutatava liimi margist, kihtide arvust paketis ja plaatide temperatuurist. Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha- Dunea Oy soovitus paksus, mm kihtide arv ses, min min 4 3 5,5 6
48) Arenguvestlusel selgub, et sulle alluv korstnapühkija ei ole motiveeritud sinu firmas töötama. Töötaja on raskesti asendatav ning hea edukusega. Palgad sinu asutuses on 20% kõrgemad kui teistel samas valdkonnas tegutsevatel firmadel. Samuti oled välja mõelnud lisa motivatsiooni paketi. Selgita, kuidas sa läheneksid probleemile Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt. Võimalik vastus: Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt ei vasta suure tõenäosusega motivatsiooni pakett töötaja tegelikele ootustele. Ehk siis töötaja vajadused on teised. (näiteks sina annad lisaraha ja saadad ujuma aga tema tahab juustusaia). Teooria kohaselt oleks mõistlik küsida, mis teda motiveerib ja siis seda võimalusel tagada. (Juhan) 49) Millest sõltub F. Hertzbergi kahe mudeli teooria järgi motivatsioon ja töörahulolu? Võimalik vastus: Hügieeni (rahulolematuse) faktorid (ntx: palk, suhted, töötingimused) ei tekita
Töövahe kõrgus, mm 1830 Eelpressimise erisurve, MPa Sulgemise kiirus, m/s 100 Pressimise kiirus, m/s 3 Avanemise kiirus, m/s Maksimaalsed virna mõõdud, mm 3.3. Kuumpressimine. Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett. Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha- paksus, mm kihtide arv ses, min 9 7 7 13 Valin kuumpressi Columbia SL 65134 300 tehnilised andmed: Vahede arv, tk 20 Pressi plaadi mõõdud, mm 1650 x 3505 x 50
1 28 Töövahe kõrgus, mm 1830 Sulgemise kiirus, m/s 100 Pressimise kiirus, m/s 3 3.3. Kuumpressimine Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett. Pakettide surve all hoidmise aeg määratakse sõltuvalt kasutatava liimi margist, kihtide arvust paketis ja plaatide temperatuurist. Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha- Dunea Oy soovitus paksus, mm kihtide arv ses, min min 4 3 5,5 6
välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond
Teises osas vaadatakse kilekottide vahemdamise voimalustest ehk ja meetmed mida saab kasutada ja tuuakse teiste riikide naited. Kolmandas osas analüüsitakse ankeetküsimustik andmeid. 4 1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE 1.1 Ajalugu Tavaline pakkekott toodeti esmakordselt USA-s 1957. aastal ja see oli ette nähtud võileiva, leiva, köögiviljade ja puuviljade pakendamiseks. Aastaks 1966 pakkus see pakett umbes 30% riigi pagaritoodetest. 1973. aastal oli Lääne-Euroopas pakendite maht 11,5 miljonit ühikut. 1982. aastal müüdi kilekotte suurimates kaubanduskeskustes. 2002. aastaks oli polüetüleenkotide kogus hinnanguliselt 4-5 triljonit tükki aastas. 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale Kilekottide äraviskamine saastab keskkonda ja süvendab laialtlevinud probleeme, mis on seotud prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas
Samamoodi tekitavad võnkuvad elektrilaengud elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Kvantsiirete üleminekutel aatomites tekivad valguse mikrovälgatused. Valgus on samuti elektromagnetlainetus. Kvantsiire ei ole lõpmatult kiire hüpe, see toimub lõpliku aja jooksul, võnkuvalt kuni elektroni leidumise tõenäosus olla uuel tasemel saab maksimaalseks. Selle protsessi käigus kiiratakse elektromagnetlaine pakett e. footon. Spektrijoonte laius on lõplik. (lk72)
Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika..........
Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett. Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud peab olema eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et vineertahvli väliste spoonide kiud on ühesuunalised, mis on vajalikud vineertahvli kaardumise tõkestamiseks. Vineeri tehakse kase- ja okaspuust. Kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. 19
of the Seasis, nimelt amfiteater. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Wifi ehk traadita internet tuli kruiisilaevadele 21. sajandil. See on väga hea asi nutiseadmete omanikele. Wifi abil saab olla alati netis ja olla kursis maailmas toimuvaga. Inimestel on olemas näiteks telefonis Internetipakett aga sellest pole väga kasu kruiisi ajal, sest laev sõidab erinevates riikides ja tavaliselt kehtib telefoni pakett ainult kodumaal ja kui kasutada seda välismaal siis võivad tulla väga suured arved. Kruiisilaeval Quantum of the Seas on maailmas esimene ülikiire traadita võrk, mida pole veel ühelgil kruiisilaeval. Pesumaja on olnud ka enamustel kruiisilaevadel olemas. Põhjuseks see, et kruiisid kestavad päris pikka aega ja pole mõtet võtta hästi palju riideid kaasa. Sellejaoks ongi olemas laevades eraldi pesumaja, kus saab enda riideid pesta.
Ka rõdud on betoonist ja käidavad osad kaetud puitrestiga. Rõdupiirded on tsingitud terasest. (Hallas-Murula, 2012) Joonis 22 Kasutatud kirjandus Hallas, K. (1996). Arhitekt August Volberg. Tallinn: Pakett. Hallas-Murula, K. (2009). Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Hansar, L., Huimerind, J., Jagodin, K., Jänes, L., Kalm, M., Lankots, E., et al. (2013). 100 samu läbi 20.sajandi Eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kalm, M. (2001). Eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Kimmel, T. (kuupäev puudub). Allikas: www.tartu
tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel
„aadress“ ehk täpsemalt IP aadress IP aadress koosneb neljast, omavahel punktiga eraldatud, arvust vahemikus 0 – 255 NT: 193.40.254.28 IP aadress jaguneb kaheks pooleks, esimene neist on võrgu aadress ja teine võrgus oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti
Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute
V: 0,256 5) Kas väide on tõene või väär: USB root-hub'i poolt saadetud infopakett jõuab kõigi USB-seadmeteni. V: ÕIGE 6) Ühe konkreetse USB-andmepaketiga edastatakse 4096 bitti infot (ehk reaalselt kasulikke andmeid). Mitu baiti on kogu selle paketi suurus (arvestades ka PID ja CRC mahtu)? V: 515 7) Üks hüpoteetiline USB juhtpakett on alljärgnev: 000101001100011100000111 (CRC-rehkendus ei vasta praegu reaalstele pakettidele naeratab) Millise aadressiga seadmele on see pakett mõeldud? V: 1100011 10.test Aritmeetikatehted 1) IEEE standardile vastav 32-bitine ujukomaarv on arvuti mälus kujul 0100 0011 1110 0000 0000 0000 0000 0000.Kirjuta see arv kümnendkoodis s.t tavapärasel kujul. V: 448.000 2) IEEE standardile vastav topelt täpsusega (64-bitine) ujukomaarv on arvuti mälus kujul 1100 0001 0000 1011 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000 0000.Kirjuta see arv kümnendkoodis s.t tavapärasel kujul. V: -221184,000
http://raamatupidamise-abc.ee/varade-ja-kohustuste-inventeerimine/ 16. Raamatupidamise seadus [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/ 116112010012 17. Rahandusministeerium [WWW] URL http://www.fin.ee/siseaudit 18. Siseaudiitor.ee [WWW] URL http://siseaudiitor.ee/?id= 10604&highlight=sisekontroll 19. Tallinn.ee. 2008. Kontserni raamatupidamise käsiraamat [WWW] URL http://www.tallinn.ee/est/g1193s5066 20. Tikk. J. 2009. Finantsarvestus. 2 tr. Tallinn 2009. Pakett AS 21. Tööinspektsioon [WWW] URL http://www.ti.ee/index.php?page=171
Varade hindamine raskel ajal. RU Raamatupidamisuudised. 2009. Nr 4. Lk 17. 23. Sepe, J. F., Spiceland, J. D., Tomassini, L. A. 2004. Intermediate Accounting updated third edition. New York. The McGraw-Hill/Irwin. 24. Sepik, A. 2010. Varud, 1.osa: kajastamise meetodid. Raamatupidamise praktik. 2010. Nr 11. Lk 4-5. 25. Sepik, A. 2010. Varud, 2.osa: väärtuse hindamine ja inventuurid. Raamatupidamise praktik. 2010. Nr 12. Lk 6. 26. Tikk, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Pakett AS. 27. Villems, T. 2007. Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn. Pandekt OÜ.
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-
jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. 4.2 Operatsioonisüsteemid Operatsioonisüsteem on nagu eelnevalt mainitud tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm. Teiste sõnadega operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist.
25 KASUTATUD ALLIKAD 1. All- time List of Fastest Bicycles on Earth. [01.11.2006] http://www.wisil.recumbents.com/wisil/records/Fastest_Ever.htm 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. Tallinn: Valgus, 1989, lk 68- 69 3. Hudson, W. Myths and Milestones In Bicycle History. [01.11.2006] http://www.jimlangley.net/ride/bicyclehistorywh.html#tline 4. Johanson, R. Jalgrattasport Eestis. Tallinn: AS Pakett Trükikoda, 1997, lk 132- 156 5. Jurtsenko, I. Jalgrattasport Võite ja võitjaid viimasest veerandsajandist. Tallinn: Maalehe Raamat, 2002, lk 5-9, 18- 30 6. Juske, A. Jutustus Rattast. Tallinn: Valgus, 1989, lk 5- 20, 39- 45, 73- 76, 78- 82 7. Kask, H. 100 aastat jalgrattasporti Eestis. Tallinn: Eesti Raamat, 1986 lk 7- 12, 16- 19, 24- 30 8. Künnapuu, P. Mägiratta ajalugu. [01.11.2006] http://pk.pri.ee/ratas/ajalugu.html 9. Ohljabinin, O. Tere Jälle jalgratas
saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid. Sisemine imago on grupi meiepilt, mis mõjutab liikmete lojaalsust ja töötamise motivatsiooni ning on osa organisatsiooni liikmete enesehinnangust. Selle positiivsena hoidmisele ning kujundamisele aitab kaasa töötajatele loodud motivatsiooni pakett. See koosneb ,,oma töötajatele" mõeldud soodustustest toodete ja teenuste tarbimisel. Samuti on TKHK hotelli töötajatel lubatud kuus korra kasutada energiakapslit, solaariumit ning massaazi-tooli. Samuti kuulub paketti spordibaasi kasutus, kus toimub ka aeroobika. Teadaolevalt pole võimalik luua positiivset avalikku imagot, kui seda ei toeta positiivne siseimago. Seega lasub iga osakonna juhatajal suur vastutus nii oma töötajate kui klientide ees
Tippkohtumisse suhtusid teised Euroopa riigid küllaltki kriitiliselt, nimetades seda triumviraadiks, mis kavatseb hakata muule Euroopale tulevikku dikteerima. Kuid suur kolmik demonstreeris hoopis globaalset haaret, tahet kindlustada Euroopa positsiooni ülemaailmses konkurentsis. Seega keskendus tippkohtumine majandusreformidele ja ei sõnagi Euroopa põhiseaduse või laienevas liidus häälte ja võimu jagamise problemaatikast, nagu oli kardetud. Märksõnaks oli Lissaboni majandusreformide pakett, mis sõlmiti 2000. a., mille kava kohaselt peaks Euroopast saama aastaks 2010 avatuselt, konkurentsivõimelt ja innovatiivsuselt USAga võrreldes võrdväärne piirkond. Kuna Lissaboni lepingud on olnud senini vaid paberil, püüdsid kolm suurriiki arutada küsimust, kuidas seda praktikas ellu viia: kuidas suurendada majanduskasvu ning anda hoogu teadus- ja arendustegevusele. Ja seejärel tutvustada oma seisukohti ka teistele ELi riikidele. 29
jaanuar 2009) Jõgi, A. 2008. Unelaborist leiab arsti, kes palub une pärast mitte muretseda. http://www.greengate.ee/?page=4&id=5845, (2. märts 2009) Loogna et al = Loogna, G.; Loogna, N. 1998. Väsimus. Unetus. Valu. Tallinn: Ilo. Normaalne... = Normaalne uni ja unehäirete uurimismeetodid. 2002. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm, (12. jaanuar 2009) O'Hanlon, B. 1998. Uni. Tänapäeva terviseraamat. Tallinn: AS Pakett Sarv, T. 2005. Liigne muretsemine peletab une. http://www.sakala.ajaleht.ee/290405/esileht/artiklid/5015781_print.php, (1. märts 2009) Sleep... = Sleep. 2009. http://en.wikipedia.org/wiki/Sleep, (2. märts 2009) Tuuliki Hion. 2007. Kuidas aidata unehäiretega patsienti? http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-1052, (28. veebruar 2009) Understanding..
2.27b kõver II). Staatilise karakteristiku kõverus seletub muhvi umberpaigutuse suuruse Δz sõltuvusest ruudus pöörlemissageduse muutusest Δn, samuti vihtide pöörlemisraadiuse muutusest Δr sõltuvalt pöörlemissageduse muutumisest. Staatilist karakteristikut saab lineaarsele I tuua lähemale kui asendada silindriline (püsiva jäikusega) seadevedru 2 koonilise (muutuva jäikusega) vedruga 6. Kasutatakse ka moodust, et vedrusid on erineva jäikusega pakett. Väljundsignaaliks on selle anduri puhul muhvi 3 lineaarne liikumine. Hüdraulilises anduris on tajuriks mootori või mehhanismi võllilt käitav hammasrataspump (joonis 0.2.27c) või tsentrifugaalpump (impeller) ( joonis 0.2.27d). Võlli pöörlemissageduse muutumisega muutub õli rõhk pumba väljundis, kusjuures õli rõhk on üheselt määratud pöörlemissagedusega. See rõhk antakse anduri sisendisse, mille väljundsignaaliks on mingi väljundlüli nihkumine.
Gliiafibrillaarne happeline valk iseloomustab põhiliselt astrotsüüte. Periferiin on iseloomulik perifeerse närvisüsteemi neuronitele. Nestiin on kesknärvisüsteemi tüvirakkude tunnusvalk. 21. Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid Golgi aparaat on membraanne organell, kus üksteisele pakendatud tsisternid on ümbritsetud transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad;
Tööõnnetus ja kutsehaigus raskendatud tööjõuturule tagasi tulla Negatiivne hinnang midagi on puudu, mingis osas on võimetu ei saa tööd teha, lisatagatised töösuhtes TTTS teenused puuetega inimeste tööle rakendamiseks, kuid tulemust ei ole andnud Võimalus teha tööd, annab tagasi väärikuse Võimalus tulla välja toetussõltuvusest Väide: tuleb tagada töölesaamist toetav pakett: toetus, teenused, abivahendid, rehabilitatsioon üks asutus Töötukassa Uus toetus töövõimetoetus senise töövõimetuspensioni asemel Kui riik investeerib tööd otsiva inimese rehabilitatsiooni ja tööleaitamisse, siis riik eeldab aktiivsust Probleem tööandja peab huvi tundma, et osalise töövõimega inimest tööle võtta. Meede ka täna olemas, kuid pole eriti suurt mõju avaldanud.
Loeng 10 Internet? Internet seob erinevaid kohtvõrke. Kohtvõrgus reeglina ethernet (sh wifi). Eri kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: tüüpiliselt neli baiti (193.40.254.28). IP aadress ja muu vajalik info on etherneti paketi sisu üks osa. Ruuter on masin, mis ühendatud korraga mitme kohtvõrguga ja mis otsustab, kuhu kohtvõrku pakett edasi saata. Interneti alusprotokolli (IP) kasutamise põhi-ideed Aadress: iga saadetava tekstijupiga pannakse kaasa selle masina aadress, kuhu tekst saata tuleb. See on analoogiline hariliku ümbrikuga: tekst on ümbriku sees. ümbriku peal on saaja aadress (ja tagaküljel ka saatja aadress) 4 baiti IP aadressis on nagu aadressi-read: maja, tänav, linn, riik
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Soojusülekande intensiivistamise ning koos sellega metallikulu vähendamise eesmärgil on paigutatud auruülekuumendid võimalikult kõrge gaasitemperatuuri piirkonda. Antud juhul on jaotatud auruülekuumendid kahte blokki: ülekuumendi kuum ja külm aste. Ülekuumendi kuum aste. Gaasid sisenevad antud küttepinda temperatuuriga 945 oC ja väljuvad 611 oC. Keskmine rõhk küttepinnas 15.8 MPa. Pakett on paigaldatud gaasikäiku. Konstruktsiooninäitajad: torude ristisamm 67 mm ja pikisamm 64 mm, torud on läbimõõduga 32 mm. Paketi gaasikäigu kõrgus on 5.6 m. Täpsemad andmed arvutuses B6.2. Ülekuumendi külm aste. Gaaside temperatuur küttepinda sisemisel on 611 C ja väljumisel 367 oC. Torud välisdiameeter 32 mm vastavalt risti ja o pikisammuga 79 ja 71 mm. Gaasikäigu sügavus on 5.6 m. Täpsemad andmed arvutuses B6.2.
Tallinn: Muinsuskaitseamet. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Helme, E., Hansla, I., & McIlfatric-Ksenofontov, M. (2001). Eesti kirikud. Tallinn: Tänapäev. Helme, M. (2002). Eestimaa kirikute teejuht. Tallinn: Trükikoda "Kunst". Kodres, K. (2005). Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. Liivik, O., & Dubovik, B. (2011). Tallinna kirikud (ajalugu ja restaureerimine). Tallinn: Pakett AS. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. Nutt, N., & Maiste, J. (2005). Tartumaa mõisad. Tartu: Printon. Praust, V. (2008). Tartumaa mõisad. Tänapäev. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1 Tallinn. Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996). Eesti arhitektuur (läänemaa, saaremaa, hiiumaa, pärnumaa, viljandimaa). Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996). Eesti arhitektuur (Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa). Tallinn: Valgus. Raam, V. (1999)
Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator Kas CSMA/CD hoiab alati ära konfliktid sisekanalile juurdepääsul? Ei hoia, CSMA/CD tuvastab konfliktid ja lahendab need. Mille poolest on kommutaator parem jaoturist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
