Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse struktuuriga ning neil on väga tugev koorik, mis teeb kergkruusast hea ja kerge materjali. Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi.
traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning
53. Miks aurujõuseadmes ei saa rakendada Carnot' ringprotsessi? sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid? Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4.
lubivärvides. Omadused: Survetugevus 10 kg/cm2. Suurema survetugevuse saamiseks autoklaavitakse. (kiirelt, aeglaselt, keskmiselt kustuv). KIPS Saadakse looduslikust valgest mineraalist, mis sisaldab liivasid, savi jms. Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 0,8 % (täidab kogu vormi, murded). Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk. KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks)
Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub täht tasapisi kokku, muutudes valgeks kääbuseks, mille tihedus on väga suur. Kui tegu on suure tähega, tekib kütuse lõppemisel noovaks või supernoovaks nimetatud plahvatus, tänu millele on võimalik rauast raskemate elementide teke. Väga suure massiga gaasikerast tekib mitmiktäht, väga väikesest pruun kääbus. Galaktikate teke sarnaneb tähtede tekkele. Nad võivad moodustuda hajusast gaasi ja tolmupilvest
Elastsusmoodul 1000...1400 MPa Saadakse peeneksjahvatatud liiva, tsemendi, kustutamata lubja ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis auru Soojaerijuhtivus 0,1...0,12 W/mK keskkonnas kõrge rõhu all. Segule lisatakse ka jahvatatud Niiskuskahanemine 0,3 mm/m kipsi ja alumiiniumipulbrit Veeimavusvõime 25...35 mahu% Mass paigutatakse metallvormidesse, kus see paisub ja Tasakaaluniiskus < 6 mahu% tardub. Peale tardumist lõigatakse lõikemasinal plokkideks Poorsus 75...85% sõltuvalt tihedusest ja plaatideks ning seejärel autoklaavitakse. Joonpaisumiskoefitsient 8x10-6 /°C PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID AEROC PLOKID
Kuna merevesi on soolalahus. 30. Miks pesu kuivamise kiirus sõltub õhu liikumise kiirusest? Sest õhk viib hästi niiske õhu minema ja tagasi pöörduvate molekulide arv sellega väheneb. 31. Miks sulamiseks on sulavale ainele vaja anda soojust? Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32. Miks tahke parafiin vajub sulaparafiinis põhja, jää aga tõuseb pinnale? Tiheduste erinevus, tahkumisel enamus aineid tõmbub kokku, aga vesi paisub. (jää tihedus on väiksem kui veel) 33. Miks talvel võivad aknaklaasile tekkida jäälilled? (Tekib puitakendel) Sisemine raam peab olema hõredam kui välimine, õhk peab saama minema kahe akna vahele. Kahe akna vahel on niiskus, välimine klaas on külm ja klaasitemperatuur on alla kastepunkti. (Härmastumise protsess ) 34. Miks vedelik ei säilita kuju? Molekulide ülehüppamine yhest kohast teise tekitab voolamise. 35. Miks vedelik säilitab ruumala?
leitavad. Siiski on olemas ka mõningaid väikesi ja kahvatuid tähtkujusid. ( 2; lk.26 ) 8 PAISUV UNIVERSUM Teadlased ei tea täpselt, kuidas universum tekkis. Me teame, et universum tekkis tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33) KOKKUVÕTE Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika Linnutee on spiraalne hiidgalaktika. Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks.
Hoolikalt tuleks valida koostisosasid, mis ei ole aktiivsed. Kasutada madala leelisusega tsementi või asendusmaterjalidega segatult. Lõplikult ei ole veel kindlaks tehtud õigeid vahekordi ja lubatud koguseid ning sellest tulenevalt on ka raske kõiki tingimusi täita. Jäätumine Jahedas kliimas on betooni läbikülmumine peamiseks kahjustusallikaks, kui vastavaid abinõusid pole kasutusele võetud. Kui vesi poorides külmub, paisub ta kuni 9% ja see on märkimisväärselt suur ruum. Jää surve tagajärjel betoon mõrandub. Seda kõike ainult suuremates poorides ja õhumullides. Väiksemates külmub vesi alles väga madalate temperatuuride juures ja nendel ei ole sellist mehhaanilist energiat kahju tekitamiseks. Riskide vähendamiseks tuleb tsemendi ja vee vahekord võimalikult väikseks viia ja järelniisutus peab olema korrektne vältimaks liigse hapniku juurdepääsu. Sellega minimaliseeritakse pooride olemasolu.
Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine). TEMPERATUURIDE SUMMAD · aktiivsed temperatuurid- see on siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri. · efektiivsed temperatuuri- aktiivse temperatuuri ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe. · külmahohrutus ehk külmakerge-mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi aga taimed jäävad üles. Selle kordudes võivad taime juured katkeda. Külmakohrutus esineb liigniisketel muldadel. See kahjustab tõusmeid ja 1-2 aastaseid seemikuid. · füsioloogiline põud- kevadel kui mulla temperatuur on alles 0 kraadi lähedal ja taime juured ei saa vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD
Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest ca 15 miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO, NH, HS, HCN, CH , NO, NO, H jm, maakoores leidus kindlasti ka fosfaate jm. Neist näiteks amoniohapete (sisaldavad nukleotiidide teket on juba üsna lihtne ette kujutada
üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Röstides pähkleid kuival pannil või praeahjus, tuleb tume kile kergesti maha. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Kasutamine toiduks: · Magusatesse roogadesse (tordid, koogis, saiakesed, erinevad vahud) 100 g sarapuupähkleid sisaldab: rasva: 62,4 g; proteiini: 12,6 g; karbohüdraate: 13,7 g; mineraale: 2,5 g; vitamiine: 3,2 mg; süsivesikuid: 9,4 g. Energeetiline väärtus: 679 kcal 100 grammis. 3 Kreeka pähkel
Wilsoni kambrit võib nimetada ,,aknaks" mikromaailma, s.t. elementaarosakeste ja neist koosnevate süsteemide maailma. Wilsoni kambri töö põhineb üleküllastunud auru kondenseerumisel liikuva laetud osakese poolt osakese liikumisteel tekitatud ioonidel. Wilsoni kamber kujutab endast hermeetiliselt suletud anumat, mis on täidetud küllastusolekule lähedase vee- või piirituseauruga. Kolvi kiire allaliikumisega tekitatud rõhu vähenemise tõttu kolvi peal paisub aur kambris adiabaatiliselt, mille tagajärjel aur jahtub ja muutub üleküllastatuks. Üleküllastunud olek on ebapüsiv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne või kohe pärast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad. Need veepiisad ongi kambrisse lendava osakese nähtavaks jäljeks. Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest
Üldrelatiivsusteooria ei käsitle gravitatsiooni eraldiseisva jõuna nagu Isaac Newtoni omal ajal, vaid objektide massist tuleneva aegruumikumerusena. Einsteini teooria tegi mitmeid pööraseid prognoose. Näiteks sai selle põhjal järeldada, et olemas võivad olla nn mustad augud, mis moonutavad aegruumi sellisel määral, et nende sisemusest ei pääse välja mitte miski, isegi mitte valguskiirgus. Samuti rajaneb Einsteini teoorial praegune konsensuslik arusaam, mille kohaselt universum paisub kiirenevas tempos. Einstein ise enustas oma teooria põhjal edukalt õigesti planeet Merkuur orbiidi iseärasusi, mida Newtoni seadused ei suuda pädevalt kirjeldada. Samuti prognoosis Einsteini teooria, et piisavalt suure massiga keha võib endast mööduva valguse trajektoori painutada. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniläätseks ning täheteadlased on seda korduvalt vaatlustega kinnitanud.
põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus · Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. · Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal. · Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus
Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD-plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest. Igal ainelisel kehal on vaja oma ala, ruumi. Igal ainelisel kehal on kindel suurus, mass, ruumala. Aine on mõõtmetelt lõplik. Aine ei saa olla väiksem kui aineosake ega ka olla lõpmata suur
Õhurõhu levinumaks mõõtühikuks on millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) ehk klaastorus oleva elavhõbeda samba kõrgus millimeetrites. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku merepinna kõrgusel, mis keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa (760 mm/Hg). Anumbaromeetrid on suured ja sisaldavad palju väga mürgist elavhõbedat. Kuna soojuses elavhõbe paisub, tuleb õige õhurõhu saamiseks lisaks mõõta ka baromeetri temperatuuri ning lahutada näidust temperatuurile vastavad parandid. Manomeetrid : ·Vedelik- ehk U- torumanomeeter ·Metallmanomeeter ·Aneroidbaromeeter Aneroidbaromeeter Metallmanomeeter Vedelik- ehk U- torumanomeeter 7. Katsed õhurõhu kohta ·http://www.youtube.com/watch?v=8-KqSY5EEtA ·http://video.delfi.ee/video/ ·http://www.youtube.com/watch
atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi helendama. Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, lämmastikku ja hapnikku, mis lisavad planetaarudule sinist värvust. Planetaarududest tuntuim on Lüüra rõngasudu. Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri kiirusi ning hakkavad kiirgama valgus- ja raadiolaineid. Mõned supernoovajäänukid on kiulise ehitusega. Sel juhul on plahvatanud tähest jäänud järele pulsar, mis ergastab teda ümbritsevat gaasi nii osakeste kui kiirguse impulssidega. Kiulistest
Sigimine Pärast paarumist muneb emane putukas vette, vee kohale vi ka lihtsalt vee lähedale sültja limaga ümbritsetud munakogumikud. Seejuures on munade asukoht igal liigil kindlaks määratud, st. sama liik muneb alati kas vette vi vee lähedale, mitte nii kuidas parasjagu juhtub. Mune on ühes kogumikus sltuvalt liigist 10 - 1000. Seejuures muneb üks emane tavaliselt mitu munaklompi, nii et kokku vib mune olla mitu tuhat. Munakogumik on ümbritsetud limaga, mis niiskust saades tugevasti paisub, munakogumik vib sel juhul olla isegi kuni kreeka pähkli suurune. Lima on kaitseks vaenlaste ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest, samuti noortele vastsetele kaudselt esimeseks toiduks (vastsed söövad planktonorganisme, kes limast toituvad). Munastaadium kestab tavaliselt 9 - 24 päeva. Noored vastsed on erinevalt vanematest head ujujad. Ka pole neil seljal veel trahheelpuseid, need ilmuvad alles pärast esimest kestumist. Vastsete morfoloogia ja eluviisid
Gaasi töö on negatiivne, kui gaasi ruumala muut on negatiivne, ehk kui gaasi tõmbub kokku. 5. Põhjenda, millal teeb välisjõud a) Positiivset tööd b) Negatiivset tööd gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Välisjõud teeb positiivset tööd, kui gaasi ruumala muut on negatiivne, st gaas tõmbub kokku, välisjõu töö on negatiivne, kui gaasi ruumala muut on positiivne ehk kui gaas paisub. 6. Gaasi ruumala muutumisel gaasi poolt tehtud töö geomeetriline tõlgendus. Gaasi oleku muutumisel I-st II-e on gaasi poolt tehtav töö arvuliselt võrdne pV-teljestiku graafiku ning p ja V- telje vahelise kujundi pindalaga. 7. Kirjuta energia jäävuse ja muundumise seaduse valem ja sõnastus soojusnähtuste teoorias (TD I P). U = Q - Ag Gaasi siseenergia muut on võrdne sellele antud või ära võetud soojushulga ja gaasi poolt tehtud töö algebralise vahega
toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest: · heli intensiivsusest (dB) · sagedusest (Hz) · müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul · kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel). Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kahekordistamine nõuab mürataseme alandamist 3 dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja
puudub ruumala. Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus. Reaalgaas- selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus. Rõhu ühikud ja üksteiseks ümberarvutamine. Molaarruumala- 22,7 dm3/mol. Avogadro seadus- võrdsel temperatuuril, rõhul ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid võrdsel arvul molekule. Temperatuuri ja rõhu tõstmisel gaasi paisub. Gaasikonstanti erinev arvutus. Ideaalgaaside olekuvõrrandit tohib kasutada, kui me vaatleme gaasi kõrgel temperatuuril ja madalal rõhul. Piirangud tulenevad sellest, et kui me eelmist lauset ei kasuta, siis ta ei sarnane võimalikult palju ideaalgaasile. Daltoni seadus ütleb nii, et gaasisegu üldrõhk võrdub selle gaasi komponentide osarõhkude summaga. Õhuniiskuskus ei saa olla üle 100%, sest 100% on juba küllastunud olek. Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus.
Perklooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Puitpindade eeltöötlus Puidul on mitu eriomadust, mida viimistleja on vaja teada. Üks maalritöö õnnestumist mõjutav puidu omadus on selle võime imada niiskust, mille tagajärjel puit ''elab'' ehk niiskust saades see paisub ja kuivades kahaneb. Puit püüab saavutada niiskustasakaalu keskkonnaga. Värvimise seisukohalt on tähelepanuväärseks omaduseks ka puidu ebahomogeenilisus. Puidumaterjali kvaliteet on suuresti vahelduv. Mõned osad sellest on vägagi poorsed. Need osad imavad endasse tugevasti pinnatöötlusaineid. Seevastu on puidus osi, mis ei ima neid peaaegu üldse. Sellised osad on nt oksad, vaigukäigud ning alad, mis sisaldavad rohkesti vaiku
betoonide puhul. Proovikehade maksimaalsete ja minimaalsete survetugevuste vahe on kõikide betooniklasside puhul peaaegu sama. Kõige suurema tugevusega proovikehade katsete puhul oli näha suuremat tugevuste erinevust. Proovikehade survetugevused langesid peaaegu lineaarselt, sõltuvalt külmumisajast. Põhjuseks, mis varem külmunud betooni survetugevus on madalam, on see, et värske betoon on veega küllastunud, betoonis olev vesi külmub ja paisub. Paisumise tulemusena tekivad kivistunud betoonis sisepinged, mis purustavad tekkinud sidemed veel nõrga tsementkivi ja täitematerjalide vahel.
Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale. Mereline ja mandriline. Amplituud Me väike Ma suur. Sademed Me suur Ma väike. Eestis õhutemp. min Me väike Ma suur. temp. Max Me väike Ma suur
Tõmmise määrdumine Määrdumised võivad olla põhjustatud vastuvõtulaua juhtrataste ja tõmmise kokkupuutest, rattad määrduvad värviga kokkupuutel või liiga tugevalt vastu tõmmist liikudes. Kontrollida tuleks, et rattad ei oleks seatud kujutise peale. Rattad tõsta ümber, kui võimalik. Mittekvaliteetse tõmmiste virna moodustamine 1) See pool mis puutus kokku niisutuslahusega paisub ja tõmmis kaardub. Tuleks vähendada niisutuslahuse kogust. Kasutades niisutuslahuse koguse vähendamiseks alkoholi või alkoholi asendavat ainet, tuleks doseerimisel arvestada maksimaalselt 5%-lise kogusega. Võimalik on abi saada ka vastuvõtulaual paberi siluja kasutamisest. 2) Paber on laetud staatilise elektriga ja setõttu kleepub tõmmis vastu metallosi. Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega
järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui
4. Liikuv vesi Ranniku pinnamoodi mõjutavad ka: • lained • hoovused • looded (tõus, mõõn) Vesi nii kuhjab kui kulutab. Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik Vesi kulutab → järskrannik (pangad) 5. Murenemine.... .... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis. 1. Füüsiline murenemine e rabenemine: ◦ põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine ◦ soojenedes kivimi paisub, jahtudes tõmbub kokku, tekivad praod → pragudes vesi→ vee külmudes praod laienevad, ülekaalus kuiva kliimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised (nt kõrbes, mägedes) 2. Keemiline murenemine e porsumine: ◦ põhjuseks vesi, mis takistab kivimi murenemise ja keemilise koostise muutumisest ◦ ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel (nt ekvatoriaalses vihmametsas)
muuduga. Ei ole võimalik ehitada masinat, mis teeks tööd ilma väliskeskkonnast saadava soojuseta (energiata) ∆U = ∆Q + ∆A ∆ U – süsteemi siseenergia muut ∆ Q – süsteemile antud soojushulk ∆ A – süsteemi poolt tehtav töö o Soojuspaisumine, joon- ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel. Enamik aneid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur oleneb materjali omadustest. Ruumpaisumine on keha ruumala muutumine soojenemisel.
Taimsed ehk tsellulooskiud Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Neist on tähtsaim puuvill. Puuvill Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas.Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks.Puuvilla kiud on väikse elastusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud. 4 Puuvilla kupar http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&start=182&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=OHjwrZ- YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves MÜRA Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: E. Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreet...
(putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus
Mõnes mõttes on see nagu ajas tagasi minemine. Kevadest talve suundumine. Hiliskevadine tundra on väga ilus-Iga paari kilomeetri tagant on näha mõni kevadine oja, mis mägede sulavett võimsa pahinaga mere poole saadab; vasakut kätt lookleb türkiissinise veega (ja jääga) järv, paremal pool pimestavvalged mäed. Skagway on teatud mõttes nagu kuurort, sest püsivat, aastaringset elanikkonda on siin kõigest 800 inimest, samas kui suviti paisub linnake umbes 15002000 elaniku suuruseks. Need suveelanikud ei ole mitte puhkama tulnud turistid, vaid töötajaid, kes aitavad Skagwayl turistihordidega hakkama saada. Ei ole ju mingit võimalustki, et püsielanikud suudaksid ära teenindada 300010 000 turisti päevas! Igal hommikul randub Skagway looduslikus süvasadamas kaks kuni viis kruiisilaeva, igaühe pardal mõni tuhat reisijat. Need kruiisilaevad on osa rahvusvahelisest turismiärist, mille iga-
ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liimid jagunevad kaheks: looduslikud ja sünteetilised liimid. Looduslikud liimid: Taimsed liimid- kliister, mis tehtud tärklisest või nisupüülist ja veest. Munavalge- väga head limi omadused. Kollageenliimid- olenevalt toormaterjalist jagunevad kolmeks- kondi, naha ja kalaliimiks. Kollageen on valk, mis vees paisub ja lõhustub temperatuuril 80-90o juures, tekib glutiin. Glutiin- vees lahustuv liimivate omadustega aine. Nahaliim- tooraineks loomakeha sidekoe rikkamad osad (parkimiseks kõlbmatud nahaosad, kõõlused, sooned). Toorainet töödeltakse lubjavees, pestakse, kuivatatakse ja keedetakse. Keetmisel tekib liimaine glutiin. Toodetakse hele- kuni tumepruunide plaadikeste või teradena. Kondiliim- valmistatakse puhastatud ja rasvtustatud kontidest, sõrgadest, sarvedest.
Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus
Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku. Kui tähe mass on suurem Päikese omast, tõuseb tema sisemuse temperatuur küllalt kõrgele järgmise tuumareaktsiooni algamiseks. Nüüd ühinevad omakorda heeliumituumad, moodustades süsiniktuumi ja vabastades energiat. Temperatuuri edasisel tõusul toimub üleminek järgmisele tuumareaktsioonile jne. Kõigis tähtedes saabub lõpuks olukord, kus kütus hakkab lõppema. Siis algab tähe elu
võimalik täielikult konverteerida tööks). 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? Q1 antav soojushulk soojendilt, T 1 soojendi temperatuur, Q2 jahutajale äraantav soojushulk, T2 jahuti temperatuur. Tsükkel koosneb järgmistest osadest: 1. Gaas paisub isotermiliselt, kusjuures gaasi ja soojendi temperatuur on ühesugune. 2. Gaas paisub adiabaatiliselt, tema temperatuur langeb kuni jahuti temperatuurini. 3. Gaas surutakse isotermiliselt kokku, kusjuures gaasi ja jahuti temperatuurid on võrdsed. Gaas annab jahutile ära soojushulga. 4. Gaas surutakse kokku adiabaatiliselt, kuni tema temperatuur tõuseb soojendi temperatuurini. Tööd kujutab joontega ümbritsetud ala pindala
Sisemistest kihtides kiirgunud valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii edasi kuni pinnani. 22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema. 23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. 24. Kuidas lõpeb tähe areng
(kmolK); süsteemiväliselt on kasutusel ka kkal/(kmolK) ja kal/(mol0C). Kilomoole on otstarbekas kasutada gaasiliste protsesside arvutustel, kuna universaalne gaasikonstant R , mis on vastavates valemites, väljendab ühe kilomooli gaasi tööd soojendamisel 1 K võrra jääval rõhul. Mahuühiku kasutamisel on ühikuteks (erisoojuse tähiseks siis c´) J/ m3K , kkal / ( m3K) , kal/( cm3K). Erisoojust mahuühiku kohta pole kõige otstarbekam kasutada, kuna gaas soojenedes või rõhu vähenedes paisub ja gaasi ruumalaühikul on siis erinevad massid; järelikult erisoojus mahuühikule oleneb temperatuurist ja rõhust. Tabelites antakse erisoojuse väärtused mahuühiku kohta normaaltingimustel , so temperatuuril 273 K ja rõhul 1,01 105 Pa. Nende erisoojuste (c, C ja c´) omavahelised seosed on järgmised , kui arvestada , et 1 m3-s normaaltingimustel on gaasisisaldus 0 ja 1 kg gaasil on normaaltingimustel maht v0:
mädanikuseentele. Kui puitu kuivatada niiskussisalduseni 0% hakkab ta kohe endasse imema ümbritseva õhu niiskust (joonis 43 A). Esmalt imendub niiskus puidu rakuseina, kuid seda ainult teatud piirini, kuni rakusein niiskusest küllastub. Küllastuspiir (Wkp) saabub kõikidel puuliikidel umbes 30% (W=30%) niiskussisalduse juures (joonis 43 B). Sellisel juhul on rakuseinad maksimaalselt niiskusest küllastunud ja rakusein pundub. See seletabki asjaolu miks puit paisub. Niiskussisalduse suurenedes üle 30% koguneb liigne vesi rakuõõnde, soontesse ja fibrillidevahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nimetatakse vabaks niiskuseks (joonis 43 c). _____________________________A. Roos______________________________ 31 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 43. Erineva niiskussisaldusega puidurakud. a niiskus on väiksem kiuseina
rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks.
· Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult. · Vastastikmõju on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta. GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid? SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat. Energiasise= Eos. pot + Eos. kin
külmumispiiri 5. olema püsivad (mittelibisevad) Oluline on teada, et aluse deformeerumise suurus sõltub mitte ainult koormusest, vaid ka vundamendi kujust ja mõõtmetest. Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnasevee taset on võimalik muuta tehniliste abinõudega (drenaaz, planeerimine). Pinnase poorides leiduva vee tõttu pinnas külmudes tavaliselt paisub, sulamisega kaasneb kahanemine. Aluse külmumine ja sulamine tekitab hoonete ja ehitiste ebaühtlasi deformatsioone, millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub niiskusest, lõimisest (terade suurusest) ja pinnasevee tasemest. Ebasoovitavate deformatsioonide vältimiseks tuleb hooned toetada allapoole pinnas külmumispiiri. Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate kihtide liikumatust üksteise suhtes.
läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved varisesid tihtikokku. Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani. Universum paisub jätkuvalt koonusekujuliselt. Suur Raks või Igavene Paisumine Suur Raks: -15 miljardit aastat tagasi Suur Pauk tekitab universumi Tänapäev. +15 miljardit aastat pidevalt aeglustuv paisumine. +50 miljardit aastat universum saab oma suurima läbimõõdu ja hakkab siis kokku tõmbuma, mille kiirus suureneb pidevalt +100 miljardit aastat- maailma lõpp Suures Kollapsis. Igavene Paisumine: -15 miljardit a tagasi- Suur Pauk Tänapäev
Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski), mis on võrdne F üles=g õhk V . Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. Seetõttu võivadki hästipaisuvast metallist vedrukaalud ekvaatorilt kosmosesse triivida. 10. Miks muutub kivi veest välja tõstes raskemaks? Sest atmosfääri tihedus on väiksem kui vee oma, seega kivile mõjuv üleslükkejõud F ü=g V väheneb. 11. Miks on ükskõik, kas harmoonilist võnkumist kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil? Issand Jumal, ma ei teagi.
Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta dapuiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. Kontrollida, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgida, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on
vastaspoolel. Maa sisemuses tegutsevate jõudude tulemusena tekivad mäed ja Maa muudab oma palet pidevalt. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus. Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess ei ole kaugeltki lõppenud. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 40- 400 Vahevöö ülaosa
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama,"...
17. II printsiibi seos loodushoiuga? Loodus pürgib alati korrastatud olekult mitte korrastatud oleku poole. 18. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? v + ül!! A = pV 19. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isohoorne on kõige halvem, sest tööd ei saa teha, isotermne on kõige parem, sest kogu soojushulk töö tegemiseks. A = pV 20. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet Gaasile kantakse üle soojushulk, mille tulemusena gaas paisub isotermselt. Soojusülekanne lõpetatakse, kuid gaas jätkab paisumist adiabaatiliselt, siseenergia arvelt, seega temperatuur langeb. Järgneb gaasi isotermiline kokku surumine, mil gaas jahutatakse, peale mida jahutamine katkestatakse, kuid gaasi surutakse kokku adiabaatiliselt, mille tulemusena temp tõuseb algsele tasemele. 21. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab kui suur osa juurde antavast soojushulgast muundatakse kasulikuks tööks. Mõõdetakse osamääras või %.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
