Praktikas ei õnnestu süsteemi täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. TD. I seadusest ja siseenergia valemist tuleneb: A= -(U2-U1)= -i/2*(m/µ)R(T2-T1). Adiabaatilises protsessis teeb gaas tööd oma siseenergia arvel. Töö on +, kui temperatuur alaneb, siseenergia kahaneb. Sel juhul gaas paisub. Kokkusurumisel kehtib vastupidine- gaasi töö on neg., siseen. ja temp. kasvab. Rõhu ja ruumala muutumise seose leidmiseks lähtume I seaduse alusest diferentsiaalsel kujul. dQ=0 seega dU=-dA dQ=dU+dA=0 (m/µ)Cv dT + pdV=0 Kuna pV=(m/µ)RT ning siit p=(m/µ)(RT/V), siis eelnev rida tuleb selline
neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu. 1994 Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on kaootiline. 1997 Sojourner, kuuerattaline robot maastur sõidab Marsi pinnal. 1997 Wilmut teatab, et ta on klooninud lamba. 1998 Avastatakse, et universum paisub kasvavas tempos. See teadmine on oluline ühendamaks kogu kosmoloogilist mudelit. 1998 Magnetarilt, tugevalt magneetiliste omadustega tähelt lähtuv gammakiirte torm häirib sidesateliitide tööd. 1998 Maad läbivate neotriinude nappus lubab oletada, et neutriinodel on mass. 1998 Demonstreeritakse kvantteleporti: footoni polarisatsiooniolek viiakse üle seisvale footonile. 1998 Katse leida monopolaarseid magneteid ebaõnnestub.
lämmastikku). 19.Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid? Termodünaamika II seadus. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetakse tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemat. Isoleeritud süsteemo entroopia kasvab ajas. Termodünaamilistelt pöörduvad protsessid: *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: Termodünaamiliste mittepööduvad protsessid: Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine,
U = Ulõpp - Ualg Paisumistöö – töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala: w = -PexV Pex – väline rõhk; V – ruumala muutus; miinusmärk näitab, et tööd tehes süsteemi siseenergia väheneb Mittepaisumistöö – töö, mille tulemusena süsteemi ruumala ei muutu Vaba paisumine – kui välisrõhk on null (paisumine vaakumisse), siis süsteem tööd ei tee Pöörduv protsess – kui ideaalgaas paisub selliselt, et sise- ja välisrõhk erinevad kaduvvähe (võib lugeda võrdseteks): väikseim rõhu muutus võib muuta paisumise suunda. Mittepöörduv protsess – kui sise- ja välisrõhk erinevad märkimisväärselt Soojus (q) – energiahulk, mis kandub üle temperatuurierinevuse tõttu. Energia liigub soojusena soojemalt kehalt külmemale, kuni temperatuurid võrdsustuvad. Kui energia
Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon , mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES) Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. (VIHMAMETSADES) Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele
Inimese seksuaalne edu seisneb tema võimes saata välja kurameerimissignnaale ja mõista neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda ? Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks. Näokortsud silenevad ning keha muutub rühikamaks, kõht tõmbub kokku ning rind paisub inimene näib otsekui noorem välja. (Pease 1994: 116). Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine,
monomeer + kõvendaja a2) pulber+ vedelik (Zn +etüülsilikaat); b)komponentsed: b1)reageerivad õhu hapnikuga (alküüdlateksid), b2) kõvenevad kuumutamisel (polüestrid). Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org,aine ei talu UVK (värvid).korrosioonid jagunevad : 1) vedelikud tungivad polümeeri, se paisub ja võib hakata siis reageerima. 2) gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest polümeeri tunginud ainete ja UVK toimel. 31. Milline protsess on elektrolüüs? Elektrolüüs on sulas, tahkes elektrolüüdis või elektrolüüdi lahuses elektrivoolu toimel kulgev keemiline protsess. Alalis-voolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioodid katoodile
päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel
on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt varieerub. Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada? Lühike vastus võiks olla, et elastne rakusein võimaldab säilitada turgorit ka olukorras kus raku veesisaldus märkimisväärselt väheneb. Vesi difundeerub rakku osmoosi teel, mille tagajärjel rakk paisub, saavutades pingusseisundi ehk turgori. Kui rakk on veega küllastunud ja süsteem on tasakaalus, on veepotentsiaal nii raku sees kui ka väljaspool rakku ühesugune. Elastsed rakuseinad ja osmootikumide vähendamine võimaldavad tagada põua kestel fotosünteesivate rakkude piisava veevarustuse. Põua tingimustes toimub veekadu peamiselt veesäilitus-rakkudest, mitte aga fotosünteesivatest. Veesäilitusrakud võimaldavad turgori säilimist ka suurte ruumala muutuste juures.
seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. 2) Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski). Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. 1 1 f= = =0,5 Hz 9. 2 l / g 2 1/ 9,8 , mis tähendab, et ta teeb 0,5 võnget sekundis 9.PILET 1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu.
Neil lastel on nõrk lihastoonus, liigutused on aeglased, liigesed on üliliikuvad ja kergesti võib tekkida nihestusi. Väga sageli esineb südamerikkeid. Võib esineda nägemishäireid, näiteks kõõrdsilmsust. Hääl on madal ja kähe. Kasvult on nad lühikesed, eriti lühikesed on jäsemed, kere on suhteliselt pikk. Sõrmed on tömbid ja varbad on pöördunud sissepoole. Nahk on kuiv ja kare, esineb lihaste nõrkus. Suguelundid arenevad puudulikult. Soolte anatoomia tõttu paisub kõht. 4. Downi sündroomiga lapse ja noore areng: Downi sündroomiga lapsed arenevad esimestel elukuudel suhteliselt eakohaselt, kuid seejärel ilmneb järk-järguline mahajäämus arengus. Downi sündroomiga laste kõige tõsisemaks puudeks on vaimne alaareng, mille raskusaste varieerub. Elementaarse kirjaoskuse omandamiseks ja vähesel määral lihtsamate tekstide lugemiseks on nad võimelised, kuid raskusi on loetust arusaamisega. Aja tunnetamine piirdub ainult lähitulevikuga.
Plaatide paksus on 12-25 mm, tihedus 150-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,04-0,06 W/m.°C. Kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja ja heliisolatsiooniks. Puitlaastplaadid on valmistatud vaiksideainega kokkupressitud puidulaastudest, tihedus on ca 450 kg/m3 ja soojaerijuhtivus ca 0,10 W/m.°C. Vahtplastplaadid on poorsed materjalid, mida saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teistkordsel kuumutamisel gaas paisub ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib Vahtpolüstürool on suhteliselt jäik materjal kaetakse sageli paberiga. Tihedus 60-220 kg/m3, soojaerijuhtivus 0,04-0,10 W/m.°C., ekspluatatsioonitemperatuur on kuni +60°C Vahtpolüvinüülkloriid võib olla jäik või elastne. Tihedus 60-100 kg/m3, soojaerijuhtivus 0,04-0,08 W/m.°C., ekspluatatsioonitemperatuur on kuni +60°C Vahtpolüuretaan võib olla jäik või elastne (poroloon). Jäiga polüuretaani tihedus on 60-
Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab
tõkestamine õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse taastamine/tugevdamine seedepulbrid, dieet. 20. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused:
ja karjamaa muutub künklikuks. Ebatasane pind takistab tehnikaga töötamist. Mullamutihunnikud tuleks laiali ajada kevadel. Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus, lisaks mutimullahunnikute laotamisele eemaldatakse ka kulu. Eriti vajalik siis, kui sügisel on jäänud järelniitmine tegemata. Üleskergitatud kulu kuivab ja laguneb kiiremini. Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, kus talvel esineb külmakergitusi(mullas olev vesi paisub ja tõstab pinna kõrgemale), see võib rebida taimejuured katki. Kevadel kui muld sulab, siis juured jäävad välja. Rullimisega vajutatakse üleskergitatud taimed mulda tagasi. Mineraalmullal on rullimine vähemvajalik, küll aga surub see väikesed kivid pinnasesse, soodustab niidukite töötingimusi. Karajmaade kasutamist võib raskendada ka loomade haigestumine, mistõttu karjamaa muutub haiguskoldeks. Pisikutega saastumine on väheoluline juhul, kui
tõkestamine – õli 1-2l, liigsete gaaside eemaldamine – sond, troakaar, vatsamotoorika ja talitluse taastamine/tugevdamine – seedepulbrid, dieet. 21. Libediku paigalnihkumine Põhjused: libediku lõtvus, hüpokaltseemia suur LRH kontsentratsioon endotokseemia, vatsaatsidoos, ketoos, suurenenud gaaside produktsioon, suur LRH hulk, gaasi teke intensiivne- käärimine jätkub libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused:
o. lahus on homogenne segu. Lahused võivad olla kõigis kolmes agregaatolekus, kitsamas mõttes käsitletakse lahuseid kui vedelikke. Lahuste teke väljendab makroskoopiliste süsteemide üldist tendentsi muutuda vastavalt termodünaamika teisele seadusele kaootilisuse kasvu suunas. Vesi on universaalne polaarne lahusti. Vesi moodustab tugevaid vesiniksidemeid, mille tõttu vee külmumisel tekivad suhteliselt jäigad heksagonaalsed struktuurid ja seepärast vesi külmumisel paisub. Oma kõrge polaarsuse tõttu vesi lahustab hästi polaarseid ja ioonilisi ühendeid. Sarnane lahustab sarnast – see on üldine reegel. 12 Üldiselt tahkete ja vedelate ainete lahustumise lahustuvus vedelikes suureneb temperatuuri tõusuga. Le Chatelier printsiibi alusel võime väita,et lahustumisel siis soojus neeldub.Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb (seega soojus eraldub),
soojushulk on seda suurem, mida suurem on kehade temperatuuride vahe, mida suurem on kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud). Loomulik konvektsioon esineb sellepärast, et soojenedes aine paisub, tihedus väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele.
objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega. Kõrge abstraktsuse astmega aktsioomid defineerivad mudeli. Kui juhtub ainult teatud protsendil või teatud tingimustes, siis pole universaalne, vaid nt: Statistiline seadus – valmid õunad on tavaliselt punased. Pooled sündivatest lastest on poisid. Kui x-l on P omadused, on tal ka Q omadused. Soojenedes keha paisub Bikonditsionaalne lause – vastupidi (Q ja P) on ka võimalik Empiirilised ja teoreetilised seadused Empiirilised seadused käivad omaduste kohta (mingi asi on must nt) Teadus algab otseste vaatlustega üksikute faktide kohta. Seaduspärasused saadakse ühtede vaatluste võrdlemisel teistega; seaduspärasus – seadus Universaalseid seadusi võetakse tihti iseenesest mõistetavana. Meil on universaalne seadus, et objekt x-l on omadus P ja omadus Q. Kui meil on
Sürrealism ja Salvador Dali Nii sürrealism kui ka Kafka looming peegeldas inimese heitunud olekut temale arusaamatuks ja võõraks jäänud maailmas (eksistentsialism) 1922 Howard Carter leidis Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri Avastati maailma vanimaks ajalooliseks rahvaks osutunud sumerid Tõesati Einsteini üldrelatiivsusteooria järeldusi: gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri ja et universum paisub Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks
Seda reaktsiooni kasutatakse väga kõrge temperatuuri saamiseks (keevitamine, sulatamine). Kõige puhtamat vesinikku saadakse vee elektrolüüsil (vastupidine toiming vesiniku põlemisele), mil teise saadusena tekib puhas hapnik. Laboris on vesinikku võimalik saada suhteliselt aktiivsete metallide reageerimisel hapetega. Puhas vesi on värvuse, lõhna ja peaaegu maitseta vedelik, mis külmub 0°C ja keeb 100°C juures. Vee tihedus on kõige suurem 4°C juures (1,00 g/cm³). Külmumisel paisub vesi märgatavalt (jää tihedus on 0,92 g/cm³), sest jää on hõreda ehitusega, vee molekulide vahel on üsna suured tühimikud. Enamik teisi vedelikke tõmbub aga tahkumisel kokku. Vee molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla
tugevamini,kuivamisel lõhn nõrgeneb . · kodumaisetest puudest paistavad silma okaspuud oma tugeva vaigu ja tärpentiini lõhnaga.puidulõhnaga tuleb arvestada toiduainete taara ja köögimööbli valmistamisel . · ebameeldiv lõhn puidu juures viitab tavaliselt mädanemisele,see tähandab seen ja bakterkahjustule.Kui kuivpuit niiskub siis koguneb vesi kõigepealt rakuseitesse. · veekile ümbritseb rakuseina osakesi,eemaldab need üksteisest ja rakusein paisub.üksikute rakuseinte paisumine kajastub kogupuidu paisumisega. · Kui puiduniiskus ületab hüdroskoopse niiskuse piiri siis hakkab vesi kogunema raku õõntesse ja see ei põhjusta enam puidu paisumist · Puidukuivatamisel toimub vastupidine nähtus,see on puidu kahanemine kuid ainult samamoodi hüdroskoopse niiskuse piires.puit paisub ja kahaneb erinevates suundades erineval määral. · Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis
(Ibid) 2.1. Rinna ehitus ja talitlus Rindu on väga erineva kuju ja suurusega, nad arenevad puberteedi ajal naissuguhormooni östrogeeni mõjul ning nende kuju sõltub rasv- ja sidekoest, mis ümbritseb piimanäärmete võrku. Küpsed rinnad koosnevad 15-20 näärmekoe sagarikust. Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind,
nädal. Väsimusperiood peaks olema möödunud. 19. nädal. Kiirenenud ainevahetus ja verevarustus mõjuvad hästi küüntele. Mõnel naisel tekivad maksaplekid ehk pigmendilaigud näol kõrge östrogeenitaseme tõttu. 20. nädal. Järgmise arstivisiidi toimumise aeg. Esimese lapse puhul on esimesi liigutusi tunda ilmselt 20. ja 24. nädala vahel. 21. nädal. Lisaraskuse tõttu on võimalik tihe higistamine. 22. nädal. Rindadest võib hakata erituma kolostrumit, ternespiima. 23. nädal. Kõht paisub ning suureneb selle mõju seedesüsteemile. See võib tähendada kõhukinnisust ja kõrvetisi. 24. nädal. Selleks ajaks peaks olema alustatud vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutustega. 25. nädal. Kõhu suurenemise tõttu võib esineda seljavalusid, survet vaagnale ja jalakrampe. Abi on kehahoiaku jälgimisest ja sagedasest puhkamisest. 26. nädal. Rasedusarmide tekkimine kõhule ja rindadele. 27. nädal. Teise trimestri lõpp. Kõht on üpris suur, kuigi see sõltub raseda naise pikkusest,
mis tõmbavad poori seinad kokku - tekib mahukahanemine. Mahukahanemine on seda suurem, mida suurem on vee osakaal betoonis ja mida rohkem on tsementi betoonis. Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus -nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises. Temperatuuri mõju müüritisele Müüritis kui materjal soojenemisel paisub. Soojenemine ise sõltub müüritise asukohast konstruktsioonis, tema pinna värvist jne. Järgmises tabelis antakse mitmesuguste mõjutuste keskmised väärtused müüritusele. 10 Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- arvutuse alused, koormused, nende määramine Arvutuste alused Konstruktsiooni (-elemendi) arvutamisel tuleb teda kindlasti vaadata koos terve konstruktsiooniga, eriti tuleb uurida sidemeid, millega on konstruktsioonid omavahel seotud
iseloomustav empiiriline konstant, võtab arvesse molekulide ruumalasid; T gaasi temperatuur. Gaaside seadused Boyle'i (Boyle-Mariotte'i) seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdeline talle avaldatud rõhuga. VP = const V1P1 = V2P2 Gay-Lussac'i seadus ehk Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Gaasi temperatuuri tõustes 1 kraadi võrra konstantsel rõhul paisub gaas 1/273 võrra oma algruumalast. NB! Võrdeline sõltuvus kehtib AINULT juhul, kui temperatuur on Kelvini skaalas! Konstantsel ruumalal on kindla koguse gaasi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Gaasi temperatuuri tõustes 1 kraadi võrra konstantsel ruumalal suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra oma algrõhust. Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule (aatomeid). NB! Seos kehtib AINULT gaaside korral
lõpmata aeglased (kvaasistaatilised) protsessid. Kõik reaalsed protsessid on põhimõtteliselt pööramatud, kuid teatud juhtudel võib küllalt aeglasi protsesse siiski vaa-delda pööratavatena. Nüüd aga Carnot' ringprotsessi juurde. (1) Isotermiline paisumine. Gaas saab soojendilt soojushulga Q1 , mille tagajärjel toimub paisumine olekust 1 olekusse 2. Seejuures teeb gaas tööd m A1 = R T 1 ln V 2 = Q1 . µ V1 (2) Adiabaatiline paisumine. Gaas paisub olekust 2 olekus-se 3. Soojusvahetus puudub, gaas teeb tööd oma siseenergia arvel: m A2 = - CV (T2 - T1 ) . µ (3) Isotermiline kokkusurumine. Gaas läheb olekust 3 ole-kusse 4, kusjuures eralduv soojushulk Q2 antakse jahutisse. Tehtav töö m A3 = R T 2 ln V 4 = - Q 2 . µ V3 (4) Adiabaatiline kokkusurumine. Gaas surutakse olekust 4 olekusse 1 kokku, ilma et toimuks soojusvahetust väliskesk-konnaga. Tehtav töö m
kiiresti põlevad tuled. Ehted kui laenatud suled langevad võlude uttu mööduva peopäeva järel. Kas sinul kahju ei ole päevist sääl metsade kojas, kus sinu juured jõid ojast? Kas sinul igatsust pole mulla ja sambliku järel? Võib aga olla -- su elu täitub me silmade särast, ohverdad end meie pärast. Meile sa oled vaid lelu mõningaks ilusaks päevaks. Poiste laul Ikka julge poiste meel, käime ühes võiduteel! Takistused olgu suured, meid viib vaprus võidule. Uhkelt paisub poiste rind, meis on ikka hoog ja ind! Nõnda poisid vapral sammul uljalt käivad oma teed. Tulgu kaasa, kes on mees, valla maailm meie ees! Meie laul ja uljas tuju võidab kõikjal südameid. Kaluri poeg ,,Ema, ema, kas sa kuuled, täna jälle laul'vad tuuled!" ,,Kuulen, laps! See tormi kisa. Kus on mehed? Kus on isa? Õhtul läksid, veel ei saabu. Kas nad karile ei maabu? Vaata, laps, kas paistab puri sääl, kus laid ja luiteturi!" ,,Ühtki purje silm ei riiva --
Meie graafrkulei tulnud aga$rvetugevusesoltuvusniiskussisaldusest sestme ei katsetanudpuitu temaki lasn5gmkti leihduses ja saltedasipiisavalt korlal, tjouda hrlemuseni,et peale erinevatelkordadelerhevateniiskussisalduste kullastuspunktisaavutamistpuidu survetugevusenamei kahane. Vastusedkiisimustele l. Puidu omadustesdltuvuseddiskuse sisaldusst. Kuiva puidu niiskumisel kiillastuspunktinipuit paisub,Seejuuesmuuiuvad lineaarm66tnederi suundadeserinevall piki t[ve 0,1-0,3%;radiaalsuunas3-6%; tangensiaalsuunas 6-10olo. Puidu soojajuhtiws s6ltutrtemaniiskussisaldusstPuidu aiiskussisaldus ldusmisel 19lo vdna soojajuhtilus kasvab1,2!/ov&m. Puidu soojamahtu!'uss61tubpuidu niiskussisaldusst. Mida suuem niiskussisa.ldus, seda suuremsoojamahfuvus. Puidu survetugevusscltub puidu niiskussisaldusest
valgus e st (tahkelt vähe m ) sellegip o ol e st ; kasutataks e eripe e glite valmista mis e k s (sula m etalli saab ; peale kanda isegi pintsliga). ; Ainus m etall, mida saab sulatada peo p e s al . Ga le on oman e allajahtumin e (sulab 30ºC juure s, kuid võib kuud e vältel püsida toate m p l ved elana ) . Ga sarnan e b 1) grafiidiga 2) kvartsiga 3) vee g a 1 ) jätab halli jälje pab erile . 3) ved el Ga tahke stu mi s el paisub (3,2% ) väga haruldan e omad u s . Soolad e st on praktikas tähtsa m a d ; kloriid Ga Cl 3 ; sulfaat Ga 2 (SO 4 ) 3 esin e b sag eli kristallhüdraadina ; nitraat Ga(NO 3 ) 3 mitm e kristallhüdraadina ; ülaltoodud soolad hästi ve e s lahustuvad, ;kloriid ja nitraat ka paljude s org. lahustit e 5 14
lühikestest väikestes ja kitsastest keevitusläbimitest. Õmbluse läbitagumine toimub jahtumise ajal. Malm on habras ja tal ei ole suurt võimet deformeerides kuju muuta. Keevismetalli ja põhimaterjali segunemisel muutuvad õmblusmetalli omadused. Kasutatakse süvistuselektroodi servade eetevalmistamiseks, pragude, defektsete õmbluste süvistamiseks ja õmbluse juure avamiseks. Keevitada ei saa tervet lõiku korraga vaid vaheldumisi keevitades ja jahutades, sest muidu kuumuse tõttu malm paisub ja tekivad praod tema sisse. Peale õmbluse valmimist tuleb seda vasardada, et eeemaldada sisepinged. Alalisvoolu ja miinuspooluseid tuleks kasutada juhul, kui see on ette nähtud. Selle kasutamine põhjustab vähem martensiidi tekkimist. Roostevaba terase iseärasused süsinikkonstruktsiooniterasega võrreldes on järgmised: 1)madalam sulamistemp. - vajalik väiksem keevitusvool 2)väiksem soojusjuhtivus, suurem läbisulatus ja termomõju tsooni kõrgem temperatuur - vaja
Sotsiaalteadlased on kasutusele võtnud molekulaarrse ja molaarse seose ruumilise läheduse mõju sõpruse tekkimisele. Vaadeldud on situatsiooni formaalsuse v ebaformaalsuse mõju mida formaalsem on situatsioon seda suurem on distants, selle koha v paiga tuttavlikkuse aste mõjutab ka inimeste vahelist distantsi, on ka tähelepanekuid selle kohta, et nurgas eelistavad isikud suuremat distantsi kui keset ruumi. Ruumimulli mahutavus säilib aga kui on kokku surutud siis paisub ettepoole. Isikuruumi piiride rikkumine , 2 liiki situatsioone 1. sissetung isikuruumi ( invasion) isik istub võõrale ebasobivalt lähedale ilma midagi ütlemata 2. Pealetükkimine (intrusion) 2 inimest räägivad ja üks liigub ebameeldivalt lähedale teisele, kavatsus katseisikuga rääkida. Raamatukogudes v kohvikutes, kus see situatsioon on iseloomulik, kui keegi istub teise kõrvale. R. Sommeri ja tema õpilase Felipe uurimus 66 aastast
Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina. Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha. Ta on nii tugeva gravitatsioonivälja allikas, et valgus ei pääse sellest enam välja. Mustade aukude olemasolu Universumis on tuvastatav häirete järgi nende läheduses paiknevate objektide liikumises. Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega.
Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina. Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha. Ta on nii tugeva gravitatsioonivälja allikas, et valgus ei pääse sellest enam välja. Mustade aukude olemasolu Universumis on tuvastatav häirete järgi nende läheduses paiknevate objektide liikumises. Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega.
· toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20..
temperatuur olema märgatavalt (tumehalli ala pindala). Edasi, madalam reservuaari temperatuurist, termodünaamika esimese seaduse et lasta soojusjuhtivusel kanda üle tõttu säilib energia, st tehtud töö soojust (koguhulgas ) kiirendatud korras. Selle tulemusel (see on S T gaas paisub ning paisumise käigus teljestikus kontuuri sisepindala- vt tehtavat tööd saab kasutada. helehall ala joonisel). Kasuteguri 2) Gaasil lastakse adiabaatiliselt definitsiooni tõttu (vt allpool) paisuda niikaua, kuni ta temperatuur on omandanud jahuti temperatuuri. Niisiis me näeme, et soojus saab 1.Elektostaatika muutuda tööks ainult samaaegselt
Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 13-2a). Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud näidatud nooltega. Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
alküüdamiin, polüeseter, akrüülamiin. Kahekomponentsed: a)monomeer+kõvendaja: epoksüvärvid; b)lateskid: epoksüvärvid+vesi; c)pulber+vedelik: Zn+etüülsilikaat. Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org. aine ei talu UVkiirgust. Korrosioonid võivad toimuda järgmiselt: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata siis reageerima; 2)gaasid aja aurud reageerivad polümeeris olevate molekulidega, tekivad uued ained ja polümeer puruneb sisepingete tekke tulemusena. Pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest ja polümeer puruneb sisepingete tagajärjel. 31. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest toimub elektroodis või elektrolüüdi ja elektroodi pinnal mõnede aatomite o.-a.te muutumine
hanemine. Mahukahanemine on seda suurem, mida suurem on vee osakaal betoonis ja mida rohkem on tsementi betoonis. Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus - nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises. 4.4.2.4 Temperatuuri mõju müüritisele Müüritis kui materjal soojenemisel paisub. Soojenemine ise sõltub müüritise asukohast konst- ruktsioonis, tema pinna värvist jne. Järgmises tabelis antakse mitmesuguste mõjutuste keskmised väärtused müüritusele. Materjal Pöörduv niiskuse de- Pöördumatu niiskuse Soojuspaisumisetegur -6 formatsioon (%) deformatsioon (%) (10 / º C) Punasest kivist müüritis 0,02 + 0,02
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või
Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 13-2a). Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne. Koos energia kasvuga kasvab ka vibratsiooni amplituud näidatud nooltega. Kuna potentsiaalse energia sõltuvus vahekaugusest on ebasümmeetriline, siis suureneb
Pilet 22 Puidu struktuur, füüsikalised ja tehnilised omadused. Puit koosneb tugeva kestaga rakkudest, mis kasvavad juurde puukoore all. Puidu välimist, elusatest rakkudest koosnevat osa nim maltspuiduks, sisemist, tavaliselt tumedamat, surnud rakkudest koosnevat osa lülipuiduks. Erineva kasvukiirusega ringid moodustavad aastarõngad. Okaspuude ja mõnede lehtpuude puit sisaldab ka veel vaigu kanaleid. Puit on poorne ja hüdrofiilne. Ristisuunas kuivades kahaneb, märjaks saades paisub, pikisuunas on need muutused tühised. Niiskus mõjutab oluliselt puidu kõiki füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, pikikiud on 2 korda kõvemad kui ristikiud, Puidu tugevus sõltub puidu liigist, niiskusest, temperatuurist, jõu mõjumise suunast. kõrgemal tempil puidu tugevus väheneb, miinuskraadidel puidu staatiline tugevus suureneb, sõltub ka puu tihedusest ja aastarõngaste laiusest. Tõmbetugevus on pikikiudu 20x tugevam kui ristikiudu.
miks ikkagi Liisa on J-st põhjendamatult halvasti kohelnud? ,,Tahad, et vabandan või?" puurib Liisa J oma külma pilguga ,,Sa lihtsalt hoiad ennast tagasi ega võta inimesi sellisena, nagu nad on, vaid surud nad mingisugustesse raamidesse. Su maailm on nii suletud." Liisale see ei meeldi ja ütelb, et J ei ole see kes tuleb temale kohta kätte näitama. J leiab, et see ei ole ka Liisu töö siin klassis kõigile tema koht kätte näidata. Tüli paisub inetuks, aga silmanurgast näeb J et Bianka ja Eva tema toetuseks pead vangutavad. J on vihane, miks peab kool olema selline sotsiaalse tõestamise lahinguväli, kus kehtib tugevama õigus? Miks ei saaks rahulikult võtta ja igaüks elada nii, nagu tahab ja olla, kes tahab? Biankal on hea meel, et J nüüd Liisale vastu hakkab, ega passi, pea norus, nagu klassi ülejäänud heidikud. Bianka pakub, et J võiks ka kaasa tulla kui talle reedel tulevad külalised Rootsist ja nad linna peale lähevad
taimede rakusisene rõhk ehk turgor, mis ei taastu enam ka siis, kui muld jälle normaalselt niiskub ning maapealsed osad ümbritsetakse küllastunud veeauruga. Kuigi adsorbtsioonvett ei saa taimed otseselt kasutada, on tal ometi suur tähtsus pinnase veerežiimi kujunemises ning taimede toitainemajanduses. Kui kasvupinnas pakasega külmub, siis liigub mööda adsorbtsioonveepoore külmuvasse piirkonda lisavett, misläbi maapind kerkib – külmudes paisub vesi 9% oma esialgsest mahust. Ülessulamise järel jäävad pinnasesse õhuga täidetud tühimikud; see aga parandab poorsust. Eriti oluline on läbikülmumine raskematel savipinnastel, mis kalduvad kergesti tihenema. Taimede väetamisel lahustuvad väetised vees ning liiguvad koos gravitatsiooniveega juurestikupiirkonda. Lahuste kontsentratsiooni tasakaalu põhimõttest tulenevalt liigub osa
Mahukahanemine on paika lahendaja enda poolt, mittelineaarne, kuna müüritis seda suurem,mida suurem on survet tähistatakse enamasti ei ole elastne keha(HOOK`I vee hulk ja mida rohkem on positiivse märgiga. GR.4.17) Koormamisel tsementi.Kui materjal Koormused nende toimub müüritise soojeneb,siis müüritis määramisel omab suurt deformatsioon peamiselt paisub.Soojenemine sõltub tähtsust projekteeria mördi def.arvel. kivide müüritise asukohast kogemus ja teadmised, kuna def.moodustab müüritise konstruktsioonis,pinna koormuse määramine on üldisest deformatsioonist värvist jms. sisuliselt tema vaid tühise osa. Betoonide, prognoosimine. Seetõttu mörtide ja müüritiste def-de 10
liitsarikas, mis koosneb rohketest osasarikatest. Õisikul on alati näha rohkearvuliselt tolmeldajaid, eriti kahetiivalisi. Viietine õis koosneb enamasti valgest või kollasest kroonist. Viis tolmukat on noores eas sissepoole kaldu õies, hiljem ulatuvad aga püsti õiest välja. Emakas koosneb kahest viljalehest, kaks seemnealget. Õis, kaasa arvatud emakaümbrine meenäre on tolmeldajatele hästi avatud. * Eriti iseloomulik on vilja arenemine ja ehitus. Valmimisel paisub sigimik ja hakkab pikkisuunas lõhenema, kuni eemalduvadki eri viljalehtedest tekkinud poolmed üheseemnelised osaseemnised. Osavilju nim ka ripikuteks, sest nad jäävad viljalehtede siseseinast tekkinud haruneva kandja karpofoori külge rippuma. Seeme liibub tihedalt viljakesta külge nagu seemnistel või on viljaseinaga koguni kokku kasvanud nagu teristel. Vilja tervikuna nim kaksikseemniseks.
(keskond mis koosneb elektronidest ja ioonidest) . Gaaslahendus on elektrivool gaasis. Välk on negatiivne kui ta maale negatiivse laengu annab. Sammliidrid on välgu sik-sakid. Maapinnale kasvab tugev elektriväli mis võib põhjustada välgu hargnemise . Maapeal tekib ka välgu taoline asi mis "ülatab käe" ülalt tulevale välgule . Korraks tekib lühiühenduse taoline efekt , vlägu ernergia vabaneb ja siis vist käibki karakas. Välk kuumendab õhu suht 30 000 kraadini. Õhk paisub ja tekitab käraka. Välgu võimsus on umbes 2GW . Põuavälk on kauge pilvesisene välk mille müristamist pole kuulda. Kui välk puud tabab aurustub selles olev niiskus ja puu paneb pange. Koronaator on nö lennuki otstes olev pintsel mis maandab staatilise laengu. Laengute ärajuhtimise tõttu omandab lennuk sellise elektrilise potentsiaali nagu ümbritseval õhul ja välk ei otsi teda , aga juhuslikult võib tabada. Jugavool on mingi õhuvool mis on väga kiire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
