- 2 4 -5 8 -10 = -RB 10 -58 = -RB 10 ( -10 ) RB = 5,8kN M B = 0 M B = -R A 10 + F2 6 + F1 2 - M = 0 + R A 10 = F2 6 + F1 2 - M 10 R A = 2 6 + 5 2 -10 10 R A =1,2kN KONTROLL: FY = 0 FY = RA - F2 - F1 + RB = 1,2 - 2 - 5 + 5,8 = 0 2. Määrame paindemomendi M väärtused RA F2 F1 RB M Lõikes I mõjuv paindemoment: 0 < x 4 M 0 = -M = -10kN m M 4 = -M = -10kN m Lõikes II mõjuv paindemoment: 4 < x 6 M X = -M + RB ( x - 4) M 4 = -M + RB ( 4 - 4) = -10kN m M 6 = -M + RB (6 - 4) = -10 + 5,8 2 = 1,6kN m
13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? Konksu puhul konksu alumises punktis (suurim põikjõud) ja küljel (suurim paindemoment ja pikijõud) 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike
tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral. Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid: * nõrgenenud kohtade eemaldamine ja kaitsmine puit- või terasprofiilidega; * tugevdamine naelutatud, poltidega või liimiga peale, kõrvale või vahele kinnitatud puit- või terasprofiilide abil; * tugevdamine nii põikjõu kui paindemomendi osas pealeliimitud klaasplastvarrastega (ribadega); * tugevdamine pealeliimitud klaasriide või aramiid- või kevlarkangaga; * tugevdamine küllastusvaikudega; * kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit- või betoonliitkonstruktsioonina, eriti kui on vaja suurendada ka algkonstruktsiooni kandevõimet; * pehkinud puidu eemaldamine nõrgenenud sõlmedest ning sõlme
.................................................................... 13 5.2. Standardse plokiratta leidmine ........................................................................................... 13 6. PLOKI TELJE ARVUTUS.................................................................................................. 14 6.1. Plokiratta telje arvutusliku pikkuse lo leidmine ................................................................. 14 6.2. Plokirata teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi Mp leidmine ................................ 14 6.3. Plokiratta telje läbimõõdu d0 leidmine............................................................................... 14 7. LASTIKONKS ....................................................................................................................... 16 7.1. Lastikonksu valimine sõltuvalt tõstekoormusest ............................................................... 16 7.2. Lastikonksu tugevuse kontrollarvutus .................
13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)?
kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt
i := 4 plokirataste arv teljel l c = 0.095 m ühe plokiratta rummu pikkus 1 := 5mm plokirataste kattepleki paksus, ribaterasest raami paksus, valime konstruktiivselt 2 := 40mm 30...60mm l 0 := i lc + 2 1 + 2 = 0.43 m Plokiratta teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi leidmine Q + Gratas l0 lc M p := - = 4207 N m (1, lk 29) 2 4 2 3 M p = 4.207 10 N m plokiratta teljele mõjuv maksimaalne paindemoment Q = 140 kN tõstetav koormus Gratas = 226.5 N plokiratta mass l 0 = 0.43 m plokiratta telje arvutuslik pikkus l c = 0
Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. 36. SULUNDSEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2 (450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus.
p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6
telgkoormus FCR (Joon. 13.4). Vastavalt Euler'i algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline juhuslik häiring FH: · tekib väike ja püsiv läbipaine (kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormuse väärtus kriitiline FCR); · vardas mõjuvad sisejõud: pikijõud N ja paindemoment M; · varda iga ristlõike paindemomendi M väärtus on M = -FCR ( f - v) ; sõltuvuses selle läbipaindest v: · varda läbipaine omakorda sõltub paindemomendist läbi varda elastse joone differentsiaalvõrrandi, millest saadakse avaldis: Priit Põdra, 2004 198
2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse ning nende peale rajatakse sõiduteekonstruktsioon.5 Sillad Emajõel Võidu sild
Valin jaotusarmatuuriks 6A400, sammuga 240mm, mille korral As3,prov = 118mm2 /m (28) Valitud armatuur u ¨lej¨ a¨anud vahetugedel ja avades: t¨o¨otav: 6A400, sammuga 120mm; jaotusarmatuur: 6A400, sammuga 240mm; 5 1.5.4 Toearmatuuri esimesel toel valimine Plaadi osaliselt kinnitusest tingitud paindemomendi vastuv~otmiseks esimesel toel tuleb ette n¨aha toearmatuur. See armatuur peab vastu v~otma v¨ahemalt 1/4 avas esinevast paindemomen- dist. Valin toearmatuuriks 6A400, sammuga 240mm mille korral As1,prov = 118mm2 /m (29) fyd · As1 350 · 118 x= = = 3, 09mm (30)
vaba serv. 3) Tühemike ja vagude mõju seina kandevõimele. a) Vertikaalsetest uuretest ja taanetest põhjustatud vertikaalkoormuse, põikjõu ja paindemomendi vastupanu vähenemisega võiks mitte arvestada, kui need uurded ja taanded on lubatud piirides (tabel 5.4), kusjuures taanete või uurete sügavuseks on arvestatud nende ehitamisaegne sügavus. Nende piiride ületamise korral tuleks vertikaalkoormuse, põikjõu või paindemomendi vastupanu kontrollida arvutustega. Kõiki uurdeid, mis on kaldu vertikaali suhtes vähem kui 5o , vaadeldakse vertikaalsetena. b) Horisontaal- ja kaldvagusid tuleks võimaluse korral vältida. Kui neid ei ole võimalik vältida, peaks need paigutama 1/8 korruse kõrgusse,vahelae peale või alla ja nende sügavus, arvestades nende ehitamisaegset sügavust, peaks olema väiksem tabelis 5.5 toodud maksimaalsest suurusest. Nende piiride ületamisel tuleks vertikaalkoormuse,
alghälvete arvutamine. Eeldeformeerunud skeem Asenduskoormuse skeem siinuskõver Eelkõverus paraboolkõver Eelkalle PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 21/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Surutud konstruktsioonielemendid ei ole kunagi ideaalselt sirged ega homogeensed, seepärast tekib neis varrastes alati paindemomendi suurenemise: - algkõverusest e ja - põikkoormusest põhjustatud (painde)deformatsioonist wel: NId = Nd q ⋅ l2 MId = 8 I järku sisejõud
Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli (3) puhul toetub veoratta rumm (5) kahele laagrile ( 2) ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele.
funktsiooni esimene integraa. x dM z dx = Q xy (x) z M ( x) = Q ( x)dx + M xy z0 0 x M ( x) = - qdx + Q xy 0 dx + M z 0 kus: 0 0 Qxy(x)- põikjõu funktsioon Mz(x)- paindemomendi funktsioon Mzo- paindemomendi funktsiooni väärtus integreerimisrajal kohal x=0 Epüüride koostamine. Tala ülesannetel on otstarbekas integreerimist alustada vasakult toelt ja seega on integreerimiskonstantideks toereakstioonid: lihttalal Qxyo=Ra ja Mzo=0. Konsoolil Qxyo=Ra ja Mzo=-Ma. Kui integreerimine algab konsooli vabast otsast siis on integreerimiskonstandid sinna otsa rakendatud punktkoormused P ja M. Punktkoormuste vahelisel alal on põikjõu funktsioon konstantne ja paindemoment
gd = gd1 + gd2 + gd3 = 2.11 + 7.31 + 2.36 = 11.8kN / m - koormus kokku p d = qd + gd = 26.0 + 11.8 = 37.8kN / m 3.2. Abitala sisejõud Skeem: Arvutuslikud avad: 8 t 250 l eff1 = l eff 3 = l += 5000 + = 5130mm 2 2 l eff 2 = l = 5000mm Sisejõudud: - Paindemomendi arvutamine MSd = ( gd ± q d ) l2eff Tabel 2.1 leff, m x, m x/l + - Mmax, KNm Mmin, KNm 5.130 0,000 0 0 0 0 0.00 0.00 5.130 0,513 0.1 0.0350 0.040 0.005 38.24 7.45 5.130 1,026 0.2 0
16T d 3 arvesevõtul lubatavate pingete vähenemisega. [ ] Lubatavad pinged valitakse vahemikust []=12...20HPa juhul kui paindele mõju antud lõigul on oluline ja 30...40 MPa , kui paine praktiliselt puudub. 32 H d 3 Ümartelgede arvutusvalemiks kujuneb paindemomendi M mõjudes [ ] S S S= [ S ] = 1,3...2,1 S 2 + S2 Summaarne arvutegur tuleb: 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud.
Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli (3) puhul toetub veoratta rumm (5) kahele laagrile ( 2) ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele.
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...
Leitud t asetatakse Pa ja Pp avaldustesse ning leitakse nende suurused. 20 Jõudude tasakaalu tingimusest leitakse Pa Vajalik täiendav pikkus t leitakse avaldusest Vajalik seina pikkus allapoole süvendi põhja on t + t. Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on Maksimaalne paindemoment esineb kohas, kus põikjõud on null. Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42).
q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2(450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus.
Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu (mitte võlli!) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel.
ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerand koormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. a. Poolkoormatud, b. Veerand koormatud, c. Koormamata, 1. Veoratas, 2. Laager, 3
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele.
Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (nimetatakse ka poolteljeks). Traktori rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele laagrile ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel
Gk,sup -- alalise koormuse ülemine normsuurus, P -- eelpingestusjõud, Pd -- arvutuslik eelpingestusjõud, Pk -- normatiivne eelpingestusjõud, Q -- muutuvkoormus, Qd -- arvutuslik muutuvkoormus, Qk -- normatiivne muutuvkoormus, Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud, Wk -- normatiivne tuulekoormus, Xd -- arvutuslik materjali omadus. (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: -- paindemomendi tegur, -- müürikivi laiusest ja kõrgusest sõltuv tegur, -- suhteline deformatsioon, -- paindetugevuste suhe kahes ristsuunas, -- normaalpinge, -- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal,
sest tõmbest aasta keskmisel temperatuuril tuule ja jäite puudumisel EEE sätestab avariilised koormusjuhtumid sõltuvalt masti tüübist − kas kan- de- või pingutusmast − ja juhtmete kinnitusviisist. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 44 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Jäikklemmidega kandemastid arvutatakse järgmistel koormusjuhtumitel: • suurima paindemomendi andva ühe faasi juhtme katkemine • suurima väändemomendi andva ühe faasi juhtme katkemine • ühe trossi katkemine Ühe faasijuhtme katkemisel visangus vähenevad tänu isolaatorketi kõrvale- kalletele ja kandemastide paindele tõmbed ja pinged sama faasi juhtmes vaadeldava ankrupiirkonna ülejäänud visangutes. Suurim tõmme tekib juhtme katkemisel ankrumastiga külgnevas visangus. Selle tõmbe TK av võtab vastu avariilise visanguga piirnev ankrumast.
keskmine terade suurus) karbiiditerade teket sulami struktuuris. o 1100 C juures toimub purunemine mööda sideainet plastilise mehhanismi järgi. Seejuures karbiiditerade purunemist ei toimu. Kroomkarbiidi baasil kermiste paindetugevus on üldiselt madal. See on eelkõige tingitud nende kermiste jämedateralisest struktuurist ( dk<4 µm). Suured ja nõrgad karbiiditerad, sattudes maksimaalse paindemomendi piirkonda, purunevad esmajärjekorras, põhjustades ka kogu kermise purunemisele. Molübdeeniga legeerimine muudab mõningal määral Cr3C2-Ni kermiste paindetugevust (joon.29). Mo-ga legeerimine mõjutab eelkõige astmelisel teel saadud karbiidist kermiste paindetugevust. Molübdeeni sisseviimine takistab karbiiditerade kasvu, mille tulemusena struktuur muutub peeneteralisemaks. Otsesünteesil saadud
mis mõjub tasakaalu vähendavalt. Teatud pinnase mahule mõjub jõud, (joon6.9). Üks paljudest ligikaudsetest võtetest ribakoormusest põhjustatud veidi suuremad, kui arvutatud lineaarset pingejaotust arvestades. raskusjõud P=(-w)V. Jagades selle komponentideks saame N=Pcos horisontaalpinge määramiseks on toodud joonisel 6.10. Riba servast Ankrujõu ja paindemomendi erinevuse suurus sõltub pinnase tugevusest ja T=Psin. Hõõrdejõud T'=Ntan. Filtratsioonijõud on eelneva tõmmatakse kaks abijoont seina pinnani. Üks neist on horisontaalist nurga all ja seina jäikusest (mida suurem sisehõõrdenurk ja väiksem jäikus, seda põhjal W=wVI. Gradient on antud juhul võrdne veepinna kaldega vee 45°+/2 ja teine (kuid mitte väiksem kui 30°). Lõikepunktist a kõrgemal suurem erinevus).
Pp t = 2[(h + t )K p - tK a ] Vajalik seina pikkus allapoole süvendi põhja on t + t. Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on M = (h + x )3 K - x3 K p a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
