Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast!
Töö nr. 5 METALLITÖÖSTUS EESTIS Firmastrateegia ja strutuur; siseturu konkurents · Koostöö- ja allhankeahelate arendamine · Aktiivne investeerimistegevus · Kõrged kasuminäitajad · Suur välisnõudlus · Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted · Näitena: Emex, Kuusakoski, Skanska, Favor Teguriolud Nõudlusolud Piisav finantsvahendite Koostöö Skandinaavia kättesaadavus masinatööstusega Head investeerimisvõimalused ...
- arhitektuurse idee seletus - 3d visualiseeringud, võimalikud animatsioonid - hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus - vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur) - asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed,
hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored) ii. aga mitte eesti keel b. Missugused keelte kõnelejaskonna paiknemise geograafilised asendid on jätkusuutlikkuse seisukohalt kõige soodsamad? Esita rohkesti näiteid. - Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared). n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi: keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette väikseid keskkondi. Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) mäestikes
seda kõrgem on tema staatus. üks keel hakkab paremini külge kui teine i. Eestis inglise keel (noored) ii. aga mitte eesti keel b. Missugused keelte kõnelejaskonna paiknemise geograafilised asendid on jätkusuutlikkuse seisukohalt kõige soodsamad? Esita rohkesti näiteid. - Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared). n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi: keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette väikseid keskkondi. Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) mäestikes
vähem kui maalappe. Teedevõrgustik on üpriski hõre, vähemalt selles konkreetses piirkonnas. Ainult üsikud teed kulgevad kuivade ja viljatute maalappide vahel. Slaidil nr. 4 tõin välja, et Egiptuse pinnas on väga kuiv kuna vihma sajab vähe ja on suur palavus, siis pildil oleva ala ligidalt jookseb mööda jõgi, mis anna kindlasti teatud eelise sellele maalapile. Suuremalt jaolt tundub pinnamood tasane. Asustuste paiknemine liigub pikki teid. Asustuste vahemaad üle põldude on pikad. Maalappide kuju ja paiknemine on sarnane, pikad peenikesed alad. Taimekasvatuse harud Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli.
Rahvusvahelised ettevõtted Eestis Ajalugu Esimesed rahvusvahelised ettevõtted tekkisid Eestisse pärast taasiseseisvumist. Alates 1980 aastast toimus üleilmastumine Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga Paiknemine tänapäeval Enamus ettevõttete peakorterid asuvad Tallinnas Teeninduskohad asuvad maakonnakeskustes Suuremad ettevõtted Coca-cola Statoil Swedbank Hugo Boss Apple Majanduslik tähtsus riigile Välisriikide ettevõtted toovad riigile kasumeid Pärast taasiseseisvumist on välismajandussidemed arenenud väga kiiresti, olles kiire majanduskasvu eelduseks ja tulemuseks Välismajandussidemeid on kolme liiki: 1)Väliskaubandus 2)teenuste vahetus 3)investeeringud
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus lennuõnnetus Fuji on kõige ilustam aktiivne vulkann maailmas "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fu...
· Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia · Veehoidlad aitavad ühtlustada jõgede veetaset · Vett veehoidlas saab kasutada ka mujal · Ehitamine kallis · Veerikastele jõgede paiknemine ebaühtlane · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi · Hõivavad suured maa-alad, asulad, metsad, põllud
Keeleökoloogia ja eesti keele areng Keeleökoloogia vastab järgmistele küsimustele: Miks osad keeled hääbuvad? Miks on osad keeled jätkusuutlikud? Tegurid mis mõjutavad keele püsimajäämist: Põlvkondlik ülekanne Keele staatus Paiknemine Keele arendamise valdkonnad: Teaduses ja hariduses Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel. Üksdomineerivaimatest keeltest
Geen ehk pärilikkustegur Omadused ja paiknemine määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu avaldub tihti koostoimes teiste geenidega DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks hoiab enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke Järglastele pärandab geneetilist materjali Definitsioon Geeni modernne definitsioon kõlab järgmiselt Geen on genoomi järjestuse
Koostaja : Kerda Kukk, Tep11 Tuhala nõiakaev Asukoht Harjumaal Kose vallas Sulu talu maadel.(Tuhala maastikukaitse ala) Paiknemine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomustus 2,4 meetrit sügav Ujutab üle enamasti suurvee ajal( nt: lume sulamisel) Nimetatakse teda tõusuallikaks Rahvusliku tähtsusega Ei ole tehis Üks unikaalsemaid karstinähtusi Euroopas Kuulsus Külastab ülemaailma 15 000 20 000 inimest aastas Tuntuks on saanud oma üleujutava vee tõttu. EESTI IME 2012.aasta võitja Tuhala Nõiakaevu loitsu laul http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qwzXhu07jnY Kaitskem Tuhala Nõiakaevu Tahetakse teha paekivi karjääri, kuid sellega o...
Turba Kool Vulkaan Etna Anastasija Ananjeva Juhendaja: Õp.Kristel Kadak 2017 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lühidalt Etna vulkaanist. 2 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku llähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool (3350m). 2. Millest on tulnud selle nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Etna oli väga aktiivne juba antiikajal
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja
Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php
......................2 1.4 Sündimus, suremus ja iive.................................................2 1.5 Eluiga.................................................................................2 1.6 Rahvastiku püramiid..........................................................3 1.7 Ränne.................................................................................3 1.8 Soolis-vanuseline koosseis.................................................3 1.9 Rahvastiku paiknemine .....................................................3 1.10 Linnad ja linnastumine.......................................................3 1.11 Keeled................................................................................3 1.12 Etniline koosseis................................................................4 1.13 Usundid.............................................................................4 1.14 Kokkuvõte......................................................
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör
Tsiili rahvastik Mari Rahvastik Riigis elab 17,100,000 inimest Rahvaarvu poolest keskmine riik Rahvaarvu kasvu graafik Rahva arv Tsiilis kasvab üpris ruttu. 2002 aastal oli Tsiilis 15,498,930 elanikku, aga 2010 aastaks on seal juba 17,100,000 inimest. Arvatavasti kasvab rahvastiku arv ka edasi. Rahvastiku paiknemine Keskmine tihedus on 22 in/km² Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest seal puudub praktiliselt elutegevus. Rahvastiku püramiid Rahvastiku püramiidi iseloomustamine Lapsed moodustavad rahavastikust 24%, vanurid 8% ja üle jäänud on tööealised inimesed. Rahvastik vananeb
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes pü...
13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt : Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdvad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve kesmine osa ehituslik saematerjal
9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
Ukraina rahvastik Jaanika Deket 10B Tartu 2013 1.Rahvaarv ning selle muutused. Ukraina rahvaarv on olnud aastast 1990-1993 kõrge, 52 miljonit inimest. Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt
MAKEDOONIA Marta karu MAKEDOONIA § Pealinn Skopje § Riigihümn Täna üle Makedoonia Makedoonia lipp Makedoonia vapp RAHVASTIKUPÜRAMIID paiknemine § Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest §
• SKT elaniku kohta – 52940 $ • Metsatöö ja näftatööstus on kõige olulisemad sektorid majanduses • Tööpuuduse tase 7,1% Rahvastik Rahvastiku koosseis Hiinlased; 3% Poolased; 2%Juudid; 1% Põlisrahvas; 5%Inglased ja iirlased; 34% Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,519 Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv
Veneetsia laguun Itaalias Paiknemine ● Asub Itaalias, Aadria mere Veneetsia lahe loodekaldal. ● Suurem osa kuulub Veneetsia provintsi alla ja edelaosa kuulub Padova provintsi territooriumil. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ b/bf/Venice_Lagoon_December_9_2001.jpg/800px-Venice_L agoon_December_9_2001.jpg http://www.european-waterways.eu/we_im ages/info/italien/Karten/laguna_venta_ juni2010.jpg Kujunemine ● 6000-7000 aastat tagasi ● Jäärajale järgnenud mere pealetung ujutas üle Aadria mere ülemise osa rannaäärse tasandiku ● Tänapäevane väljanägemine on tekkinud inimeste sekkumisest Laguuni tuntuimad saared: ● Veneetsia (5,17 km²) ● Sant'Erasmo (3,26 km²) ● Murano (1,17...
Sellegipoolest oli minevikus Iirimaal veelgi suurem rahvaarv 1841.aastal elas Iirimaal 6,5 miljonit inimest. Näljahädade ja emigratsiooni tõttu oli 1871-ks aastaks kahanenud 4-a miljonini ja ja 1926-ks aastaks 3-e miljonini. 1970-datel aastatel hakkas rahvaarv õnneks taas tõusma ja teeb seda siiamaani. Eelduste kohaselt peaks rahvaarv 2021-ks aastaks olema üle 5- e miljoni. Joonis -Iirimaa rahvastiku muutus viimase kahe sajandi jooksul Rahvastiku paiknemine Iirimaal Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega on Iirimaa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega üsna väike, kuid sellegipoolest võrreldes enamuste teiste Maailma riikidega päris kõrge, nt Eestist on ta poole tihedamalt asustatud.
joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem. Põhja pool on mägisem maastik ning seetõttu elab seal ka vähem inimesi.. 5 joonis 7. Nepali rahvastikutiheduse kaart allikas: sedac 4.3 Loomulik iive Sündimus Nepalis on 23
Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Pildid 2 .0 Rahvastiku analüüs 2.1. Rahvaarvu muutumine 2.2. Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materjalid 2 1.0 Riigi üldiseloomustus Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.
SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud ...
Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. K...
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse ...
Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks. Sotsiaal-kultuuriline keskkond- Sotsiaalsetest muutusted avalduvad mitmetes näitajates, näiteks: sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik koosseis, piirkondlik paiknemine. Enamik salongi kliente on naised, kuid juuksuris käivad ka mehed nind lapsed. Lisaks sellele külastavad ilusalonge pigem noored ning keskkeas naised. Poliitiline keskkond Salong jälgib Eesti seaduseid ning Euroopa Liidu regulatsiooni. Eestis kehtivad seadused piiritlevad ära mida ettevõtted tohivad ning midagi ei tohi. Lisaks sellel on kindlad nõuded Euroopa Liidus, mis kehtivad kosmeetikale ja ilutegijatele. Mõju avaldavad kindlasti maksuseadused, töökeskkonna ja ohutuse
..................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades .......................................................................7 3. MAJANDUS ................................................................................................................7 3.1. Soome majanduse põhinäitajad ............................................................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ......
..................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 3.3. Loodusvarad..................................................................................5 3.4. Taimestik ja loomastik......................................................................6 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................9 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................10 6.1. Mida kasvatatakse Indias...................................................................10 7
koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. 3
3. Haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle, Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiinal 1.järgu haldusüksustest veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koodunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 3.1 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku tiheduseks 136in/km2, mis näitab väga tihedat paiknemist. Tihedaim on asustus muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiina mere läheduses. Suur asustus on rannikul, sest see tagab hea juurdepääsu merele. Vähem asustatud piirkonnad on Tiibetis, Himaalajas ja Lähis-Hiinas. Rahvastiku paiknemine Hiinas 2010 aastal. 3.2 Linnastumine Kümnendiga on oluliselt kiirenenud linnastumine ja tööränne maakeskustest linnadesse.
· Elanike küsitlus ,,Põhja-Tallinna liikuvusuuringu lähteandmete kogumine", Psience OÜ · ,,Tegevusruumide hindamine passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil", OÜ Positium LBS säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Joonis 13. Inimeste paiknemine Põhja-Tallinnas oktoobrikuu argipäeval kell 00:00-02:00 säästva linnaliikuvuse teabepäev Joonis 16. Inimeste paiknemine Põhja-Tallinnas oktoobrikuu argipäeval kell 16:00-18:00 säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Põhja-Tallinna liikuvusuuring · Uuring on esimene omalaadne Eestis, mis analüüsib kõikki liikumisviise
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv 23 NA = 6.02×10 mool -1 . Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises
Teide vulkaan Koostis Alina Maksimova ja Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja...
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69%
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
juht suunab ja kontrollib Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum SISEEHITUSE TÜÜBID Klassikalisedsiseehituse tüübid: lihtne se, põhitegevuslik se, tegevusalane se, se rivi ja staabiga, komiteed ja komisjonid Moodsad siseehituse tüübid: maatriksehitus, võreehitus ORGANISATSIOONI SKEEM See on ettevõtte või asutuse siseehitust kujutav joonis, kus on näidatud organisatsiooni koostisosad, nende omavaheline paiknemine ja ametlikud alluvusseosed Joonis: levinuim, püramiidskeem TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem, tootjad- saksamaa,jaapan,itaalia, usa, prantsusmaa. Valdavalt toodetakse endale,kuid kui on ühine elektrisüsteem ,siis saab ka importida. Eelised- jäätmed puuduvad, taastuv, ei reosta. Puudused- tehnoloogiliselt keerukas ja kallis, raske kätte saada.
Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
