on jõudnud vahe- või lõppeesmärgile, transporditakse haavatud enda jõududega sinna ja antakse esmaabi; ●● vahe- ja lõppeesmärgil transporditakse haavatud kas jao enese või kõr- gema üksuse vahenditega kõrgema üksuse sidumispunkti (rühm, kom- panii). 55 4. MAJUTUS 4.1 MAJUTUSE PÜSTITAMINE (SUVEL/TALVEL) Majutamine ●● Majutamine on väeosade (allüksuste) selline paigutamine asulatesse, sõjaväelinnakutesse, laagritesse, harjutusväljadele ja muudesse kohta- desse, mis tagab nende igapäevaelu ja lahinguvalmiduse. ●● Majutamise eesmärgiks on anda jaole võimalus puhkuseks, hooldu- seks, väljaõppeks ja edasise tegevuse ettevalmistuste läbiviimiseks. ●● Jagu võib olla majutatud kaevikutesse, transpordi-vahenditele, telkides- se, majutuspunkritesse, ehitistesse. ●● Kui paiknetakse sõbralikus piirkonnas, siis tuleb majutamiseks kasuta-
piirde ruumi poolel efektiivset aurutõket. Kui vastav ehitusfüüsikaline arvutus näitab, et suur osa ruumis olevast aurust külma kivi pinnani ei jõua, siis on meil olemas teoreetiliselt võimalik variant seespoolseks soojustamiseks. Praktikas võib see osutuda mittetoimivaks, sest aurutõkke kile on paigaldamisel kinnitushaakidega rikutud või isegi seinakontaktide kohal läbi lõigatud. Üheks sobivaks variandiks on aurutõkke kile paigutamine ca 40 mm sügavusele sisepinnast, et seda ei kahjustaks elektriinstallatsiooni tööd. 23 On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on
tähelepanu ei pööratud. Täpselt nagu elamute ehitamisele. Inimesed elasid ühiskorterites. Linnadesse tuli palju inimesi, eelkõige maalt. Talunikud lahkusid maalt, sest maal hakkas toimuma kollektiviseerimine. Kolhoosid ja sovhoosid. Talupojad ei tahtnud teravilja odavalt müüa, aga riigil oli seda vaja. Elu oli raske kolhoosides, püüti linna pääseda. Selle takistamiseks seati sisse passireziim. Suur nälg, vangilaagritesse paigutamine suur terror (Stalin kõrvaldas oma vaenlasi). 1930. peetu kohtuprotsesse endiste kommunistide üle. Kinnipidamisasutuste süsteem kannab nimetust gulag. Laagreid paiknes üle kogu Venemaa... 1918 november Saksam.revolutsioon, keiser loobus võimust ja võim läks ajutisele valitsusele ja enamus neist olid sotsid. Palju revansistlikke organisatsioone. NSDAP Keelustati kõikige parteide tegevus, välja arvatud NSDAP. Ametiühingud koondati DAF- i. Riigipäev ei tegelenud seadustega
fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu (kupongimaksed), säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust (rantjee). Kasvufond (growth fund) orienteeritud kasvuaktsiatele, st selliste firmade aktsiatele, millel on suur kasvupotentsiaal ja ka kõrge väärtushinnanguga suhtarvud. Suhteliselt kõrge riskitasemega fond. Pensionifond eesmärgiks üksikisikute säästude pikaajaline paigutamine ja hilisem väljamaksete tegemine pensioniea saabudes. Pensionifondide tegevus on riiklikult väga rangelt reguleeritud, et hoida ära inimeste pikaajaliste säästude kaotsiminek. Tulufond (income fund) paigutab investorite raha stabiilset tulu pakkuvatesse väärtpaberitesse (võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse). Võrreldes kasvufondiga on siin riskitase väiksem. Aktsiafond suur osa portfellist on paigutatud aktsiatesse. Eesmärgi järgi jagatakse
Töötajate ümberpaigutamine töötasusüsteem on paindlikud ning omavahel teisele ametikohale kooskõlas. (transfer): Ümberpaigutamine lähtub planeeritust ning Madalamale ametikohale maksimaalselt töötaja potentsiaali ja kvaliteeti ümberpaigutamine arvestades. Madalamale ametikohale(positsioonile) paigutamine. Edutamine (promotion) On seotud töösuutlikkuse vähenemisega, Rotatsioon Kõrgemale ametikohale (positsioonile) paigutamine. (job rotation) Samal tasandil teisele ametikohale või teistsuguste tööfunktsioonide kombinatsiooniga ametikohale liikumine tuleneb töö vajadustest ning aitab kaasa töötaja professionaalsele arengule.
· Juurte eritised kui keemiline radar tuvastamiseks · Taimi saab üle kavaldada aktiveeritud söega · Vähese viljakuse mullatüüpides: o Takistuse esinemine mullas sagedam o Kõrge juurte moodustamise ja ülalpidamise hind Toitainetevaeste kasvukohtade liikidele on takistuse vältimine kasulikum kui toitaineterikaste kasvukohtade liikidel Juurekonkurents ja taimede vaheline suhtlemine · Endalt varastamine äärmiselt raiskav · Juurte paigutamine mittesugulaste poolt asustatud alasse võib olla soodne Kuidas taimed teavad, kelle tegu? · Juure identsuse äratundmine: vähendada kasvu enda või ähisugulaste juuri kohates ja suurendades kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumis · Fikseeritud strateegia, mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri o Metsmaasikas paigutab oma juuri võrdselt naabri suunas ja temast eemale,
Shakespeare'i lavastused, Barthes'i analüüsid Racine'i kangelasest). Teatripraktika on kindlasti mõlemale kirjamehele mõjunud ja see on kindlasti andnud nende kirjutamisele uue mõõte, aga siiski tundub, et suur annus loomupärast artistlikkust, iseenesestmõistetavat ja pretensioonitut teaterlikkust on igasse teosesse talletatud. Lisaks nähtuste vaatlusele, nende "deshifreerimisele", püüavad nii Unt kui Barthes neid ise kujundada, ühiskonda õpetada. Mõlema puhul on tuntav iseenese paigutamine mütoloogiatesse, iseenda mütologiseerimine. Nii Mati Unt kui Roland Barthes on kujundanud enesest universaalse nähtuse - välimus, liikumine, intervjuude andmine, seisukohavõtud mistahes teemal ning aktiivne tegevus väga paljudes valdkondades on tihedalt loominguga seotud ning sellesse teadlikult põimitud. Barthes kujutab end teatraalse kangelasena eelkõige autobiograafias ja eksperimentaalses armastusromaanis Fragmendid
6. - gaasivoolikute ühendusi põletite ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja 7. tihedad); 8. - põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste 9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 17. 6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava 18. tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus 19. ta täideti. 20. 7
kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt
praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- või niiskustingimustes. Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. Seda asjaolu arvestatakse ka tükklasti veoks ettenähtud laevade ehitamisel. Nende lastiruumid on rõhtsate vahetekkidega jaotatud kaheks või kolmeks vahetekiks. Et tükklastid on kõige erinevamate omadustega, pole nende trümmidesse paigutamine kerge ülesanne. Näiteks ei saa ühes trümmis vedada soolakala ja teed, sest soolakala eritab lõhna, mille tee külge võtab. 2.1. Tükklasti pakend ja taara Üks kõige tõhusamaid vahendeid lasti kaitsmiseks välismõjurite eest on selle pakkimine spetsiaalsesse ümbrisesse, mida nimetatakse taaraks. Sõltuvalt väliskeskkonna agressiivsetest teguritest kasutatakse erinevat taarat: jäika, pooljäika või pehmet. Jäiga taara on materjaliks on puit, metall, klaas, plastmass.
Nii sisenevad kui ka väljuvad lahtrid on varustatud võimsus- ja lahklüliti skeemiga. I sektsioon T-1 T-2 II sektsioon Joonis 5.38 Vahealajaama skeem Alternatiiviks on võimsuslüliti paigutamine vankrile, mida ka sageli tehakse. Väljuvate fiidrite võimsuslülitid ja sektsioonidevahelised võimsuslülitid on varustatud releekaitsega. Reservilülitusautomaat võib vajaduse korral sektsioone ühendada. Trafode kaitseks on sulavkaitsmed ja kommutatsiooniaparaadiks koormuslülitid. Nii nagu toitealajaamad, on ka vahealajaamad nüüdisajal enamjaolt kaugjuhitavad, kuigi mitte tingimata kõikide lülitite osas
Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga.
4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule tegevusele? Spekulatiivsele tegevusele? Manipulaatorlikule tegevusele? Investoril on pikaajalised huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses teenida selle pealt dividendi. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus ettevõtte edukus, kursi langus müüb ja otsib parimat paigutust) Spekulant raha ettevõttesse paigutamine vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida kursimuutustelt Ta on õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Manipulaator isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama
*Tegevjuht on täisomanike poolt selleks volitatud täisomanik või palgatud tegevdirektor kelleks ei või olla usaldusisik. 80. Investeering Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on enamasti raha. Raha saab investeerida väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse, eluskarja, seadmetesse jne. Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Investeeringud võib jaotada reaalinvesteeringuteks ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on paigutused reaalvarasse ehk nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute,
riskifondid suhteliselt sarnased riskikapitalifondidele. Enamasti on riskifondidest väljumiseks ette nähtud pikk etteteatamisaeg ning seega pole tehtud investeeringud likviidsed. Järelevalve puudumise tõttu on ka fondide läbipaistvus väike ning oht usalduse kuritarvitamiseks üsna suur. lk. 261-263, 266-272, 284-292 20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid •säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, •krediitide vahendamine, •maksete vahendamine, •rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 21. Krediidiasutuste tüübid 22. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Krediidiasutusel on tavaettevõttest kõrgem nõue omakapitali miinimumsummale, nt Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sisse-makstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5
paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. 32. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Krediidiasutuse pohifunktsioonideks on: •• saastude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende investeeringutesse paigutamine, •• krediitide vahendamine, •• maksete vahendamine, •• rahakaibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •• konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 33. Krediidiasutuste tüübid 34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega;
Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt kehtivatele
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
suudaks väga kergelt eristada.. Et ma TEAN, mille poolest on erinev ma ei pruugi slelest aru saada mitte kaupa näppides ega maitstes, vaid ma lihtslat tean. Nt Light sõnaga tooted. Ma lihtsalt tean, et need on madalama kalorsusega. · Eristamine on valiku langetamise eeldus. · Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent-pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks võimalus kaubal eristuda · Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära.
erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. HORISONT ISELOOMUSTUS
2) Väärteod Põhikaristused: * rahatrahv * arest * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused: * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine 3) Kindlustus- ja parandusvahendid konfiskeerimine psühhiaatriline sundravi alaealistel * hoiatus * allutamine käitumiskontrollile * noortekodusse või internaatkooli paigutamine * eriõppeasutusse paigutamine Karistusõiguse allikad 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus tagab inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus kaitseb isikud ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
toimepanemise fakt ;pole oluline katse): Karistus: · rahatrahv (minimaalne trahviühik on 60 krooni; 3 kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule; JUR 50 tuhat kuni 500 000 tuhat); · arest (kuni 30 päeva; kantakse arestimajas). 3. Kindlustus- ja parandusvahendid: 1. kohtupsühhiaatriline ravi; 2. alaealistele: · hoiatus; · allutamine käitumiskontrollile; · noortekodusse või internaatkooli paigutamine; · eriõppeasutustesse paigutamine. Meil ei ole kohus õigustloov organ. On oluline, mis karistus on seaduses ettenähtud, mitte see, mis on määratud kohtu poolt. Võib olla, et seda karistust, mida mõistetati, ei või olla ellu viidud. Siis karitust asendatakse. Kui on valida karistuse liikide vahel, nt. rahalise karistuse ja vangla vahel, siis on soovitav rahaline karistus (ei too kaasa ülalpidamise kulud, ei kaota kvalifikatsiooni, ei ole nii pelju mõjutatud).
2. Välireklaamkandja peab paigutama nii, et see ei sega inimeste ja sõidukite liiklemist. 3. Mobiilse konstruktsioonina käsitatakse veokit, mis on sellele välireklaami paigaldamiseks või selle vahendusel välireklaami edastamiseks otseselt ette nähtud või mida selle omaduste tõttu saab kasutada temale välireklaami paigaldamiseks või tema vahendusel välireklaami edastamiseks. Mobiilne konstruktsioon peab olema kantud Liiklusregistrisse. Mobiilse konstruktsiooni paigutamine kõnniteele või haljasalale ei ole lubatud. 4. Välireklaamkandja paigutamine teatud pinnale ei tohi kahjustada selle välireklaami eksponeerimist, mis on paigaldatud antud pinna vahetusse lähedusse varemalt õiguspäraselt paigutatud välireklaamkandjale. 5. Välireklaamkandjat võib paigutada kinnismälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise pinnale ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal . 6
roheline tuli. Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge. Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline. Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal 1 pikk 2 lühikest • Lasti paigutamine. Tekilaadungi, konteinerite ja treilerite paigutamine ja kinnitamine laevas. Tekil või lastiruumis kinnitatakse raskekaaluline last kettiteda või terastrossidega. Igasugusele raskele laadungile pannakse libisemise vältimiseks alla puuprussid või lauad. Kui vaja, siis keevitatakse tekile laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad. Kui on võimalik võib raske laadungi ka teki külge keevitada. Kuna laevas laaditakse palju konteinereid tekile, tuleb need kindlalt kinnitada
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
märts 2008 Komposti niiskusesisaldust reguleeritakse vastavalt vajadusele kastmise (põud) või katmisega. Katakse vihmaperioodidel, kuna liigniisketes tingimustes on õhupuudus ja käärimist ei toimu. C : N suhte reguleerimiseks lisatakse kompostile sõnnikut ja kuiva põhku. Põhk lisab süsinikku C. 7 II VÄETISED Komposti tegemise etapid: 1) Materjalide kogumine ja läbisegamine või materjalide paigutamine erinevatesse kihtidesse. 2) Käivitub käärimisprotsess. Selle toimumisest annab märku t° tõus 60...70°C-ni. Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime. 3) Hügieniseerumisperiood. Toimub komposti steriliseerumine. 4) Laagerdumine. Toimub komposti lõplik valmimine. Kompostihunnik tuleb suve jooksul 1-3 korda läbi segada (vastavate segamisseadmetega või lihtsalt hanguga ümber tõstes)
arengut. Riigilistelt olulistele tööstusharudele hakati jagama riiklikku toetust. Pärast ülemaailmset majanduskriisi olid Itaalia eeldused sellest kiiresti taastumiseks head, kui kahjuks ei suudetud tähtsaid ebakohti kõrvaldada. Riigi lõuna- ja põhjaosad oli erineva arengutasemega, tööviljakus oli madal ning kõrgetest hindadest tingitult vähenes sisetarbimine. Olukorrale ei aidanud kaasa ka pidev ressursside paigutamine sõjalistesse konfliktidesse. Mussolini püüdis Lõuna-Itaaliale elu sisse puhuda ning seetõttu kavatseti sinna rajada uus linn Mussolinia, kuid see plaan ei teostunud ja tulevase linna kohale jõuti rajada vaid paar ehitist. Põllumajanduses oli rõhk teraviljakasvatamisel, mida Mussolini isiklikult meedias propageerida üritas. Teravilja loodeti kasvatada niipalju, et riik suudaks ennast sellega ise
Ennetamise teed- 1) mehaaniline puhastamine- mustus ja orgaaniline materjal eemaldatakse, mis kaitseb biokilet ning uhutakse minema 2) Deso tungib läbi ja inaktiveerib biokile. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks 1) Närilised- söödakastid peibutisega 2) Putukad- liimpüünised, fromoonpüünised, UV lambid koos püünistega 3) Linnud- piirata toidu saamise võimalust. (avade katmine võrkudega, suletud jäätmete kogumisnõud, ogade paigutamine kohtadesse kuhu lind võib istuda, võib püüda ka lõksude või puuridega ) Ruumide korrashoid, sissetulevate materjalide ülevaatus ja korralik seire minimeerivad kahjurite paljunemise tõenäosust ja vähendavad vajadust pestitsiidide järele. Juurdepääsu ennetamine -Ehitisi heas seisukorras, -Augud, praod jm. kohad hoida kinni. -Välistada tuleb loomade pääs territooriumile.
seotud vaidluste lahendamine, avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, 12 Haldusõigus Kevad 2011 haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine, teatud juhtudel jälitustoiminguks loa andmine jms). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel), s.t isik esitab kaebuse haldusorgani vastu; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse (nt Andmekaitse Inspektsioon, maavanem); haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel (nt teenistussuhtes tekitatud kahju hüvitamine, sh regress).
Lugeja – teose tähenduse määrab lugeja, iga lugeja nö loob oma teose. 1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju.
Kas on olemas piisav valmidus riskide ja vastutuse võtmiseks? Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele. Osa kogutavast informatsioonist lihtsustab järgnevat äriplaani väljatöötamist. Teha kolm testi: 1. Turu test kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus 2. Peegli test kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 28. Ärimudel. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. Ärimudeli komponendid: PÕHISTRATEEGIA, strateegilissed ressursid, PARTNERITE VÕRGUSTIK ja kliendisuhted.
sanne tekstide ühendamisele: a lahtri "Eesnimi ja perenimi" väärtusest mi, eeldades, et eraldajaks on tühik. seks võib kasutada funktsiooni RIGHT, milles va teksti pikkus leitakse funktsioonide LEN ja l. Valemi kuju võiks olla taoline: HT(tekst; LEN(tekst) - FIND(" "; tekst)) t on selle lahtri aadress või nimi, kus asub kst. Päev 24 25 12 24 2 3 20 viga Lisad Nimede määramine ja kasutamine Nimede esitusreeglid Globaalsed ja lokaalsed nimed Nimede paigutamine valemitesse Nime määramine lahtrile või lahtriplokile Nimekasti abil Hinnakiri Pikk Laius Pindala Liik Hind 5 4 haab 675 kask 790 kuusk 935 lepp 640 mänd 850
Pööratud püramiidis ei ole kokkuvõtet. Teema arendus Uudise juhtlõigule järgnev osa on teema-arendus. See on juhtlõigu jätkamine, arendamine, detailiseerimine, laiendamine, mis vastab küsimustele kuidas ja miks. Siin räägitakse lahti uudise keskne sündmus või sündmused, kui neid on mitu. Lisaks tuuakse sisse vähemtähtsad tegelased ja faktid. Teema arendamise põhimõtted on lihtsad ja need võib kokku koondada mõneks rühmaks. Alateemade paigutamine Uudises on koos mitu alateemat, mis tuleb tekstis järjestada. Siin on kaks probleemi: kuidas siduda juhtlõiku ja arenduse teemasid ning kuidas alateemasid järjestada. Juhtlõik ja arendus. Esimene probleem on selles, millest kirjutada kohe juhtlõigu järel. Siin kehtib kaks reeglit: • Juhtlõigul tuleb edasi minna juhtlõigu teemaga, mitte hüpata suvalisele muule teemale. Juhtlõigule järgnevad lõigud räägivad keskse teema lahti. Põhiveana kipub teises
signaalide najal kasvatavad seda, mida vaja ehk spetsialiseeruvad uuesti (salamander) Jäseme eemaldamisel kasvatab tagasi puuduoleva osa. Kõigepealt tekib plasmataoline hüüve. Haava otsa teib apikaalne ektodermaalne ots, edasi mittediferentseerunud rakkude mass regeneratsiooni blasteem need paljunevad ja redif uuteks struktuurideks. Rakud mäletavad, mis tüüpi nad enne olid. 3) Morfallaksis olemasolevate kudede ümber paigutamine (hüdra- tükeldades saadakse mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk apikaalsesse otsa pea ja basaalsesse otsa saba- tekib väiksem hüdra. Pea aktivatsiooni gradient on kõrgeim tipus ja jala aktivatsiooni gradient basaalses osas.
4. Millised on peamised erinevused otseläbivoolu ja U-kujulise läbivoolu ladude vahel? 11.7. Kauba käitlemise toimingud Selleks et laotööd oleks võimalik juhtida, jaotatakse ladudes tehtav töö üksikuteks töö- toiminguteks ehk operatsioonideks. Laotöö põhitoimingud on järgmised: · kauba mahalaadimine · hoiuühikute koostamine · kauba vastuvõtukontroll · hoiukohtadele paigutamine · laosisene teisaldamine · komplekteerimine väljastamiseks · konsolideerimine · ristlaadimine (cross-docking) · pakkimine · lähetamine/väljastamine · inventeerimine · töö infosüsteemis 264 11 Kauba käitlemine Lisaks loetletud tegevustele tehakse paljudes ladudes toiminguid, mis loovad kaubale lisaväär- tust. Näiteks sildistamine, kasutusjuhendite lisamine, müügipakendite ja -komplektide koostamine jne.
Koolitusjuhendid Kokkuvõtted Rahuloluküsitlus Meeldivat koostööd kursusel! I. Töökorraldus Töö planeerimine ja juhtimine + foorum „Enestutvustus“ Moodle keskkonnas + foorum „Ehitusaegne ja –järgne puhastamine“ Moodle keskkonnas 1.1 Töökorraldus ja juhtimine Sisu-ülevaade 1. Tänase päeva strateegiad 2. Juhtimine 3. Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine 4. Personali valik, hindamine ja töökohale paigutamine 5. Personalihaldus 6. Töösoorituse hindamine ja tasustamine 7. Personali oskuste arendamine 8. Info ja suhtlemine 9. Vastuolulised olukorrad ja nende lahendamine 10. Arvepidamine ja tulemused esimehe töös 1.1.1 Tänase päeva strateegiad Tänase päeva konkurentsistrateegiad on • Kliendikesksus, keskendumine põhioskustele • Innovaatilisus – Sa pead arenema ja arenema organisatsioonina • Tõhus võrgustumine
Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema“ hoiakuga 69. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 70. Ladustamise võimalused 1. ERALADUSTAMINE Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Tavaliselt kasutavad hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul ökonoomseim ladustamisviis. Samas püsikulud on suured ja tuleb ise seda juhtida. 2
3. Kindla tegevuskava valik. Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteed ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu juhtimse aluseks. Strateegia sisu on eelkõige 18 selles, et ta annab ettevõtte tegevusele suuna ja tagab jõupingutuste kontsentreerituse ja järjepidevuse. Ettevõte vajab strateegiat selleks, et tagada ressursside paigutamine kõige ratsionaalsemal viisil. Strateegiline planeerimine peab looma eeldused organisatsiooni kui terviku proportsionaalseks arenguks muutuvas keskkonnas. Strateegiline juhtimine seisneb strateegilise planeerimise käigus väljatöötatud eesmärkide, kavade ja programmide elluviimises. Sama strateegiat võib ellu viia väga erinevaid teid kasutades, tähtis on aga, et taktikaline tegevus toimuks kindla strateegia raames. Taktika peab olema allutatud strateegiale
üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurem energia- ja majkriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus ökokatastroofi oht. 11 Massikommunkatsiooni rollid tänapäeval, infoajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks Info- ja sidetehnoloogiate arengu tõttu on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas v kahe aasta jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoük olulisim tunnus on maailmamajanduse üleilmastumine info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad
Investoril on pikaajalised huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses teenida selle pealt dividendi või pikaajalist kasu. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus ettevõtte edukus, kursi langus müüb ja otsib parimat paigutust), kuid tänapäevasemate kontseptsioonide järgi võib ta soovida ka nt 5 või 10 aasta pärast investeeringust väljuda, seda siis juba loomulikult kõrgema hinnaga. Spekulant raha ettevõttesse paigutamine on vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida pigem lühiajaliselt tulu aktsiakursi muutustelt. Kohati võib teda nimetada õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Praktikas siiski
Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina (ehk teatud ülesannet täitva vahendina) Peenhäälestamine- teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljundite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“ jne. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine- Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sõnade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse. Kognitiivse neuroloogia panus intellekti arengu uurimisse- Olulist täiendust on inimese vaimsete võimete uurimistele andnud kognitiivne neuroloogia. Sellealased uurimused näitavad, et inimese vaimne areng on keerulisem, kui varem arvati, selle astmed pole nii hõlpsasti eristatavad
kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut
Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna? Lihtsustatud variant: Teha kolm testi: 1. Turu test – kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus 2. Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 8. Mullinsi 7 domeeni mudel äriidee teostatavuse analüüsiks. 9. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. - Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. - Makrokeskkonna analüüs – PESTLE Poliitilised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid
võidukaarte moodi nurgarisaliidid. Kesktelge toonitab eenduv templifront. Kõige omapärasem element on pikk rivi korintose stiilis topeltsambaid. Versailles oli Euroopa lossiehituse kõrgpunkt. Ajatu ülemvõimu sümbol. Esimest korda laiendati 1631. Aastal – valmis kolmest hoonetiivast kompleks. Projekteerimistöödesse olid kaasatud Le Vau, Le Brun ja Le Nótre. „Õue ja aia“ vahelisuse kontseptsioon. Lossi paigutamine loodusmaastikku. Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park. 1677-78 aastal otsustas kuningas oma residentsi Versailles`isse üle viia, millega kaasnes veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile. Ta sulges lossi pargipoolse osa, ehitades terrassi asemel Peegligalerii
nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid Töövahendite paigutamine töövahendid, töölaud ja -tool kuvari paiknemiskoht laevalgustite asukoht Materjalide valik vastremonditud ruumid kontoritolm plastik või naturaalsed pinnad (ei klaas-, metall- või kiviplaadiga lauale) Ruumijaotus Ettevõttesisene ruumijaotus sõltub töötajate ülesannetest suur või väike ruum kabinet - sobiv suurus on 10-12 m².
kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; säilitama raamatupidamise dokumente. Kassapõhine arvepidamine nõuab kõigi majandustehingute kajastamist vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Seega tuleb arvestuses kajastada: saadud laenud, laenude tagasimaksed, maksete ettemaksed , maksete tagastused, saadud ettemaksed, raha paigutamine ettevõttesse, raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Tehingute kajastamisel ei ole vaja kasutada kahekordse kirjendamise põhimõtet. Ettevõtja ei pea koostama kontoplaani, samuti pole kohustuslik koostada raamatupidamise sise-eeskirju. Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub raamatupidamise seadusest. Tekkepõhine arvepidamine eeldab majandustehingute kajastamist kahekordset kirjendamise põhimõttel
arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele. Kaubanduspoliitika ELi ühine kaubanduspoliitika on liidu üldise välistegevuse tähtis ja lahutamatu osa. Struktuuripoliitika/ ühtekuuluvuspoliitika/ regionaalpoliitika Struktuuripoliitika – Liikmesriikide sisene Ühtekuuluvuspoliitika – Liikmesriikide vaheline Regionaalpoliitika mõtteks on: – vahendite paigutamine rikkamatest piirkondadest vaesematesse; – lähendada uute liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti Euroopa Liidu keskmisele. 18 Regionaalpoliitika eesmärgid: – Vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid arenguerinevusi Euroopa Liidu regioonide vahel. – Tugevdada Euroopa Liidu sisest ühtekuuluvust ning tõsta Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.
kirjastus vm). Loetud materjalide põhjal on soovitatav teha viidetega väljakirjutusi, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi. Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR
d) i) Alla 12 meetri pikkune jõuajamiga laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja pardatulesid; ii) alla 7 meetri pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja võimalusel ka pardatulesid; iii) alla 12 meetri pikkusel jõuajamiga laeval võib topituli või valge ringtuli olla laeva pikitasandilt kõrvale nihutatud, kui nende paigutamine pikitasandile ei ole võimalik, tingimusel et pardatuled on koondatud ühte laternasse, mis paikneb laeva pikitasandil või võimalikult lähedal samale pikitasandile, millel paikneb topituli või valge ringtuli. 14 Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma: i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld
sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib esitada küsimusi, et väljendada oma mittemõistmist või selgitamaks enesele öeldu tegelikku mõtet. Olles kuulaja, võib ka ainult noogutada või naeratada rääkijale näitamaks, et teda on mõistetud ja aktsepteeritud. Alles vastamisega on kuulamisprotsess täielikult lõpule viidud. /3/ Talletamine on deshifreeritud ja aktsepteeritud sõnumi paigutamine mälusse hilisemaks kasutamiseks. /4/ Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulamine on toimunud vaid siis, kui on läbitud kõik need etapid: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine ja vastamine või talletamine. Sõnumi vastuvõtmine ei ole vabatahtlik protsess, küll aga on vabatahtlik fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine ning vastamine. /4/ 8 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
