rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna lääneranniku ja saarte lääne-alavald. Emor lääneranniku ja saarte ida alav. Emb ranniku valdkonna Pohjarannik Lh - Häädemeeste alav. Einf Loode-Eesti valdkond Eint Vahe-Eesti valdkond Ecl paekalda alavaldkond 5. Eestis areaali piiril olevad taksonid
sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega: isamees ja mõrsja, peigmees kaasnaisega ja kõige lõpus pruutneitsi ning peiupoiss. Pulmi peeti nii pruudi kui peigmehe kodus Pulmaliste arva ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni. Kui peiupoisi lärmakas saatjaskond mõrsjakoju jõudis, siis algas „kauplemine“, et 8 väravast sisse pääseda. See oli pikk tseremoonia, kus erinevais Eestimaa paigus oma kindlad tavad täita tuli. Peale seda võis alustada söömaajaga. Tähtis oli, et laual oleks leib, mis pidi seal olema puutumatuna kogu pulma aja, et kindlustada noorpaarile leivaõnne kogu eluks. Kui mõrsjakodus ühiselt pidutsetud ja söödud, siis algas mõrsja ära saatmine rohkete lauludega, mille peamiseks sisuks olid õpetussõnad neiule tema uues kodus ja muutunud seisuses. Peale seda suunduti peiukoju, kus algas taas erinevate rituaalsete toimingute täitmine
tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad
- puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist, stimuleerib rakkude uuenemist - kiirendab akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist - vähendab stressi ja väsimust - vähendab valu - tõstab organismi immuunsust 1.2 Massaaz Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaaziliikidega. Mõned on uuemad aga suurem osa neist on välja kujunenud erinevates kultuurides maakera eri paigus ning on ennast läbi aegade tõestanud. Eesmärk on neil siiski üks: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid. Meeldiv kontakt massööriga lõõgastab nii keha kui ka hinge, toob tagasi tervise ja hea tuju. Massaazitüübid on eraldi lahti seletatud selleks, et iga soovija leiaks
3. millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus? Sageli inimesed kardavad sotsiaalseid muutusi ja võivad teha kõik endast oleneva, et vastu seista uutel muutustele. Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. 4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist.
Meie laiustel võivad briisid haarata 10 25 miilise rannikuala. Boorad on tugevad külmad tuuled, mis puhuvad maismaa kõrgematelt aladelt merele. Eriti tugevad on nad Aadria mere põhjaosas ja Vahemere Prantsusmaa poolses osas, samuti Musta mere, Novosibirski ja Novaja Zemlja rannikualadel. Viimases kahes on talveperioodil mõõdetud tuule puhanguliseks kiiruseks 50 60 m/s, mida saadab tavaliselt ka suur temperatuurilangus. Boorast tingituna võib neis paigus suvisest ilmast mõne hetkega saada talv. On esinenud juhtumeid, kus boora kätte jäänud laevad kiiresti jäätuvad, kaotavad püstivuse ja hukkuvad. Boora "eluiga" on tavaliselt kaks kuni kolm päeva. Föönide nimetus on tuletatud ladina keelsest sõnast favonius, mis tähendab "sooja tuult". Föönide tekkimine oli kaua saladuseks. Nagu teada, tekib tuule likumine sellest, et kõrvuti asuvatel õhumassidel on tihti erinev tihedus ja seetõttu ka erinev rõhk
ka kunstmuusikale iseloomulikud jooned. Sellest hoolimata on nende teostes tunnetatav teatud mustlaskarakter ja meeleolu. Üks põhjus, miks mustlasmuusika on niivõrd tuntud ja populaarne, peitub kindlasti asjaolus, et kunstmuusika heliloojad kasutasid mustlasmuusikat oma teostes. 26 KOKKUVÕTE Mustlasmuusika on mitmekülgne ja huvipakkuv. See on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi muusikuid mitmes eri paigus. Mustlasmuusikas peitub midagi erilist, mida on raske sõnadesse panna. See on muusika, mis paelub oma emotsionaalsuse, rütmi ja sõnumiga. Tööd koostades selgus, et mustlasmuusika on midagi enamat kui üksnes mustlaste muusika. Selles peitub kogu nende elu: nii rõõmsad kui ka kurvad ajad, nii nende argpäev kui ka pidupäevad. Mustlasmuusika võlub oma lihtsuse, emotsionaalsuse ja siirusega. Usun, et
olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) · Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine
Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi, vaid poliitiline struktuur. 90. Sotsiaalse muutuse kiirus millest oleneb? Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 91. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest
või öösorri laulu meenutada ning kostub kuni kilomeetri kaugusele. Ohu korral toovad kõred esile ähvardushäälitsusi, milleks on lühikesed metalsed piiksatused. Elupaigana eelistab kõre kerge liivase pinnasega tasaseid, päikeselisi, niiskeid maastikke, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad veekogud. Seetõttu võib teda kohata kõige sagedamini merelähedastel liivastel aladel, rannaniitudel ja -karjamaadel, nõmmedel ning luidetel. Neis paigus pakub valdavalt liivane pinnas häid võimalusi nii päevaste kui talviste varjepaikade kaevamiseks. Sobivate kivide, puurontide, lauajuppide või muu taolise olemasolu korral eelistavad kõred päeval nende alla pugeda. Niitmise ja karjatamise lakkamisega kaasnev roo pealetung on viinud rannaniitude kõre ühe peamise elupaiga hävimiseni. Lisaks on osa säilinud rannaniitudest muutunud maaparanduse tagajärjel liiga kuivadeks ning seetõttu kõrele sobimatuiks.
olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade – soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine
Vedamise ajal peaks kindlasti veojõudu mõõtma või testi tegema, et veojõudu ei ületaks kaabli tõmbe tugevust. Vaskkaabliega on lugu teine, sest mingil juhul ei tohi olla venitus üle 0,2%. Mudu tekib nii suuri mõrasid, et karta on katkemist. Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu peab lootma vaheaitamisele. Kanalitorutamine avatakse tavaliselt 200-300m järel (kui pole valmiskaeve). Neis paigus abistatakse kaabli kulgu käsitsi või masinaga. Vedu peab olema siis sünkroniseeritud või peab saama hoida vahepunktides liigkaablit. Kui kaabli libestudeks on kasutatud seepi, võib see põhjustada tagasilibisemist vaheabipunktidel veomasinatele. Mikropallid seda kergelt ei põhjusta. Kaablivedu kanalitorusse: * vedu vinsiga, inimene võib vahelt aidata. * vedu vintsiga, käsitsi abi paljudes kohtades.
Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks. Kuulsamaid messiaid on aga Naatsareti Jeesus (ca 6 e.m.a 27 m.a.j). KRISTLUS Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a - ~30 m.a.j); Jesua, Jehosua; Jeesus Kristus (võitu, salvitu), Messias. Tema eostas Jumal. Kristus on tiitel Messiale. Ta võttis üle isa ameti ja tegutses puusepana. Lapsena näitas üles erilisi vaimuandeid. Tema sõnumis oli oluliseks Jumalriigi tulevik. Jeesust on erinevatel aegadel eri paigus kujutatud väga erinevalt. Jeesus sündis neitsist alma ehk noor naine. Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab usku oma taevase isa suhtes. Üheks olulisemaks üleskirjutatud tekstiks on Mäejutlus Matteuse evangeeliumist 5-7. Seal on ka üks olulisemaid palveid Meie Isa palve. Ta kogus enese ümber jüngreid, olulisemad olid 12, kes kujutavad Iisraeli 12 suguharu. Jüngrid olid tavalised inimesed. Ta läks oma tegevusega ususpetsialistidega vastuollu, Jeruusalemma
Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane Arnold Böcklin, sakslane Max Klinger, prantslane Gustav Moreau. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud. Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas A. Tassa nagu enamik eesti kunstnikke, 1913. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos Anton Starkopfi ja kirjanik Friedebert Tuglasega. Peatuti Ahvenamaal, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest
· Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada. Metakeel kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik. Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev. Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel. Mõned kokkulepped Keelte nimed eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte *lapi vaid saami keel,
Ja muide, pole kasutatud sõna ‘rex’. On selge, et võimualad üsna väikesed. Materiaalne baas ei andnud seega kuninga staatust välja. Orjad – üksikud sõjavangid või põhimass? 1225 saarlaste ja ordu lepingus mainitud “orjade meest”. Vanale ühiskonnale liideti peale uus kiht. Uut eliiti tuli ülal pidama hakata – koormiste kasv ja see oli põhjus, miks “vabadust” taheti. Vana eliidi sulandumine uude oli eri paigus erinev, sest ka vallutus oli kõikjal erineva intensiivsusega. Alistumistingimused ka erinevad. Põhja- ja Lääne-Eestis oli vana eliidi integreeritus uude eliiti tugevam. Sellega seostatud ka kultuuriliste innovatiivsuse omaksvõtt. Kristianiseerumine Saaremaal ja P- Eestis kiirem – nähtud vana eliidi rolli selles. Elanikkond järgib ju vana eliidi eeskuju rohkem. Ka just Põhja- ja Lääne Eestis ülestõusud suurenenud – sealset eliiti pannakse paika aegamööda-
kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele. Soojenemisel on palju tagajärgi .Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused. Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb. Sademete ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks. Kontrastid järelikult suurenevad. Kuid põuad osutusid ka sotsialismi vaenlaseks ning 1991 kukkus kell ka talle. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati
· Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks; · Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks; · Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel; · Maailma eri paigus - india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep) · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad
punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina)
optimismiks, kuigi perekonna jaoks oli ka üks rõõmus uudis: Georg Meri oli määratud Eesti saadikuks Washingtoni. Lennart Meri on kinnitanud, et 1939. aasta sügiseks oli tema poliitiline teadlikkus täielikult ärganud. Koos teiste lastega mõistis ta hukka Poola jagamise kui alatu teo. Tõsi küll, esimest korda esines ta poliitilise seisukohavõtuga juba seitsmeaastaselt, avaldades pahameelt Abessiinia sõja üle. Kommunistid korraldasid Eesti eri paigus meeleavaldusi ja õhutasid rahutusi ning 21. juunil 1940 moodustati uus, okupantidele meelepärane valitsus. Valitsuse etteotsa sai Pärnust pärit arst ja luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Kiiruga korraldatud parlamendivalimistel võis saadikukandidaate üles seada ainult Eesti Töötava Rahva Liit. Uue parlamendi otsusega kuulutati Eesti sotsialistlikuks vabariigiks ja ühtlasi paluti see vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. Uus võim aega ei viitnud
sotlased saavad endi sõnul kahegagi suurepäraselt hakkama. Tegelikult segavad ka iirlased tänapäeval oma viskisid, kuid nende praktika, mis teenib pigem maitse ühtlustamise kui tootevaliku mitmekesistamise huve, erineb naabrite omast. Tarbimine Tavaliselt serveeritakse viskit kas madalast paksupõhjalisest old fashioned või tambler- klaasist, peaasi, et sinna oleks soovi korral võimalik lisada vett. Maailma eri paigus juuakse viskit mitmel moel iirlastel on kujunenud välja ühed, sotlastel teised ja ameeriklastel kolmandad viskiharjumused. Oluline on, et keegi ei hakkaks tegema soti viskist iiri kohvi või jaapani viskist kalifornia limonaadi. Viskit võib pakkuda kas: · puhtalt · jääga · allikaveega segatult · sidrunitoonikuga pikendatult · iiri kohvina, mis koosneb koorega kohvist ja viskist
Pole mõtet võrrelda linde tigudega, et otsida põhjusi nende käitumisviiside erinevustele: nad on selleks üleüldiselt liiga erinevad. J. Crook (1964) oli esimene, kes loomade käitumise uurimisel püüdis süstemaatiliselt kasutada liikidevahelist võrdlust. Tema uurimisobjektideks oli 90 liiki kangurlindlasi. Need on väikesed fülogeneetiliselt lähedased linnud (Eestis kuuluvad kangurlindlaste hulka varblased), kes väliselt on omavahel kaunis sarnased, kuid elades maailma eri paigus, asustavad väga erinevaid elupaiku ning erinevad oma käitumise poolest tihti nagu öö ja päev. Osa kangurlindlasi näiteks pesitsevad üksikute (solitaarsete) paaridena, teised seevastu tihedates kobarjates kolooniates. Looduseuurija täheldas järgmisi seaduspärasusi (joonis 2.1): Metsades on kangurlindlased valdavalt putuktoidulised, nad toituvad üksikult, nende pesad paiknevad hajusalt ja on peitunud puuvõrasse; neil on suured individuaalsed pesaterritooriumid.
) Vaba langemine selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub (nt. vaakumis), või on väike. Toimub Maa külgetõmbe mõjul. Kõik kehad tõmbuvad maa poole ja omavad selletõttu raskust. Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata keha raskusest või kujust. Kõik kehad saavad ühesuguse kiirenduse. Seda nn vaba langemise kiirendust on mõõdetud Maa eri paigus ja erinevatel meetoditel ning tulemuseks on saadud alati ligikaudu Vaba langemise kiirendus on suunatud alati alla, Maa keskpunkti poole. Vabalangemise kiirendus on g= 9,8 m/s². ÜLESVISATUD KEHA LIIKUMINE Lähtudest kiiruse ajast sõltuvuse valemist ja liikumisvõrrandist : 4
leiavad väga kiiresti religiooni üles). Arhetüübsed on väga mitmed müütilised motiivid (veeuputus, neitsistsünd, peidetud varadus, lood surevast ja taasärkavast jumalast, kaunitarist ja koletisest). Arhetüübid on seostatavad instinkidega viimased väljenduvad füsioloodiliste tungide tasandil, esimesed on nendesamade tungide ekvivalenid sümboolsete fantaasiate tasandil. Need taastekivad igal ajal ja kõigis maailma paigus ka juhul, kui on välistatud otsene järglastele edasiandmine või ,,ristviljastumine" kultuuri vahendusel. Nii psüühilise arengu kui ka religiooni seisukohalt on tähtsaimaks arhetüübiks Ise. Ise on sihiks protsessile, mida Jung nim individuatsiooniks. See on pikaajaline protsess, mille käigus teadvus ja alateadvus ,,lepivad ära". Ise´st võib niisiis mõelda kui teadliku mina ja alateadvsulike jõudude tasakaalupunktist. Ise olulisus ja erisaatus
Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus. Moraalsed faktid sõltuvad subjektiivsest hoiakust ning võivad sageli muutuda. Isikutevaheline kriitika ei ole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus moraalifaktid erinevad) - Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. Naturalism Tänapäeva naturalistlikel teooriatel on kaks
Inimesed mõtlevad erinevalt, sest nad räägivad erinevaid keeli. Keel kannab endas teatud ühiskonna või inimrühma ühist maailmapilti, s.o. inimeste ühiseid teadmisi, suhtumisi ja uskumusi maailmast. Franz Boas (1858 1942) Father of American Anthropology oli samuti pärit Saksamaalt. Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste vahelised erinevused on tekkinud ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste tingimuste tulemusena ja kõikidel populatsioonidel on täiuslik ja võrdselt arenenud kultuur. Edward Sapir (1884-1939)
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna mõju tuntav sademetereziimile. baarilised gradiendid peaaegu risti kliima kallet see tuleneb aga sellest et pöörijoontega(enam vähem meridiaani paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks tegevus, teiselt poolt IdaEuroopa ja Siberi sihis)
muumiast vanusega 2400 a. Siis hakkas tegelema neaandertaallaste luudega, õnnestus samuti sealt DNA-d saada. 2007. a kuulutati ta maailma 100 mõjukama teadlase hulka. Ta leidi, et eurooplaste geenides on neandertaallastele iseloomulikke jooni. Leidis, et on olnud suhteid kreooni meeste ja neandertaallaste naiste vahel. Kaasaaegse inimese kujunemise lugu on viimaste aastate jooksul keerulisemaks muutunud, sest kaasaaegse inimesega kõrvuti on teised liigid maailm eri paigus. Nt homo floresiensis, avastati 2003. aastal Jaava saarest idapool Florese saarest vanu tööriistu ja inimese skelette, kelle keskmine pikkus oli 1 m ja kolju oli tunuvalt väiksem. Kõige vanemad luud on umbes 800 000 aastat vanad, nooremad 12 000 a vanad. Nad ei surnud lihtsalt välja, vaid vulkaanipurske tagajärjel hävis kogu elusloodus, ka homo floresiensis. Nende juurest on leitud ka keerukaid tööriistu, seega olid võrreldavad kreoonlastega. Paar aastat tagasi avastati veel üks koos
Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate
teha tööd erinevatest geograafilistest asukohtadest töötada kodus, reisil, transpordiahendis või mujal, kus on juurdepääs vajalikule IKT-le. Kuna sellise töökorralduse puhul jääb ära vajadus, et töötaja peab tulema ettevõtte tegevuse asukohta, siis on võimalik värvata ja IKT vahendusel teha koostööd spetsialistide ja juhtidega, kes asuvad maailma eri paigus ettevõtted saavad juurdepääsu tipptasemel spetsialistiteadmistele globaalsel tasemel ja töötaja asukoht ei takista enam koostööd (Hoefling 2003). Soodustab sama ettevõtte erinevate osakondade töötajate ja erinevate organisatsioonide töötajate omavahelist suhtlemist. Sama ettevõtte erinevate osakondade töötajad võivad töötada aastaid samas organisatsioonis, ilma, et nad omavahel suhtleks või koostööd teeks
on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv, kolesterool, toksiidid, happed. Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3-5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5 % tahkeid aineid. 8 Massaaz Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaaziliikidega. Mõned on uuemad aga suurem osa neist on välja kujunenud erinevates kultuurides maakera eri paigus ning on ennast läbi aegade tõestanud. Eesmärk on neil siiski üks: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid. Meeldiv kontakt massööriga lõõgastab nii keha kui ka hinge, toob tagasi tervise ja hea tuju. Massaazi liigid Aroomteraapia Aroomteraapia ehk aroomimassaaz ühendab endas klassikalise massaazi kerged pindmised
rikkumisest ja kahju tekiti n tervisele, loodusele ja maj objektidele 4) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ja heitvee kohta 5) väh 1x aastas vee erikasutusloa andjale aruanne (kasutatav vesi, heitvesi, reoained suublasse). Kõik isikud on kohust vältima vee reost, liigvähend, veekogude ja kaevude risust, veeelustiku kahjust. Valgala kaitse põllumajreostuse eest, põhja ja pinnavee kaitseks määrat neis paigus nitraaditundlikud alad (korraldab kkministeerium, tegevuskava kinnit VV, korrigeerimine 4a tagant). Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa ja veeala, kus veeomaduste halven vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsend tegevust ja piiratakse liikumist 50200m ulatuses. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks mood veekogu kaldaalal veekaitsevöönd 120m ulatuses
tegemisest, sihtrühmade kindlaks määramisest, kommunikatsioonikanalite valimisest ja inimeste kaasamisest kommunikatsiooni. Samas võib algajale kommunikatsioonijuhile jääda ebaselgeks, kuidas infoliikumist ikkagi korraldada: mismoodi panna vajalik info ringlema ja tagada korrapärane infovahetus? Eriti aktuaalne on see keskmistes ja suurtes organisatsioonides, kus on palju tegevusvaldkondi ja üksusi, mis asuvad tihti ka geograafiliselt eri paigus. Sisekommunikatsiooni juhtimine Kommunikatsiooni juhtimine ei tähenda ainult kommunikatsiooni sisu loomist. Loomulikult tuleb kommunikatsioonijuhil ka seda teha, kuid see ei ole töö põhisisu. Kui eesmärk on kaasata inimesi ja luua korrapärane suhtlus, ei saa organisatsioonis kasutada turunduskommunikatsiooni ühesuunalist mudelit ega ka ajakirjanduslikku mudelit, mille korral kommunikatsioonijuht (või spetsialist) käib diktofoniga ringi, et intervjueerida töötajaid ja otsida
- suletud tüüpi mõõdikud, mis asuvad tankis ujuk ja mullmõõdikud. Tankis asuvate mõõdikute kasutamisel satub atmosfääri väike kogus vedelikku või auru. LPG-gaasiveolaevadel kasutatakse kahte viimast tüüpi mõõdikuid, LNG-gaasiveolaevadel reeglina suletud tüüpi mõõdikuid. Ujukmõõdik koosneb mõõdulindist, mõõdulindi külge kinnitatud ujukist ja näiturist, näitu võib lugeda kohapeal vastavast aknast või edastada 36 näidukordajatele laeva eri paigus. Mõõdutoru on suletav klapiga, mille sulgemisel on võimalik mõõdikut hooldada või remontida normaalsetes tingimustes, kartmata lasti aurude pihkumist tankist. Kui mõõdikut ei kasutata, tõstetakse ujuk üles. Lämmastiku mullmõõdik mõõdab rõhku, mis on vajalik vedeliku väljasurumiseks tanki asetatud peenest poorsest püsttorust. Torusse suunatakse lämmastik, mille surve reguleeritakse selliselt, et toru alumisest otsast hakkavad eralduma lämmastikumullid.
Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise. Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata. 3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA). Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO). Pilet nr. 8 1.Okaspuud ja nende tunnused. 2.Puidu tüve kasvuvead. 3.PVA-liim 1.Okaspuud:
vabadusearmastus. Ta on tänulik, hea – omadused, mis seonduvad rahval iseendaga. Üldiselt on ta lihtne kuningas (v.a ta hõbedane laev Lennuk). Negatiivsed jooned: impulsiivne, julm, rumal, aeglase taibuga. Iseloom maksab talle lõpuks kätte. Teda ei juhi kultuurinormid ega vaimujõud, vaid loodus. 12. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsoni isamaakõnede tsükkel on keskne ärkamisaegne tekst. Moodne rahvustunne leiab aset 19.saj eri Euroopa paigus toimunud protsesside jooksul. Eestis toimunu pole unikaalne, sest mujalgi Euroopas toimus sarnaseid liikumisi. Mart Laar kirjutas ärkamisajast doktoritöö. Aade, et eestlastel on õigus rahvuskultuurile, hakkab levima järjest laiemale pinnale. Mart Laari sõnul jõuab ärkamisaja sõnum rahvani tänu õpetajatele ehk äratajatele. Õpetajad tutvustavad Kreutzwaldi ja Faehlmanni teoseid rahvale. Õpetajad õpetavad inimesi lugema. Rahvusliku sisuga sõnum liigub läbi kirjasõna rahvani.
Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus.Moraalsed faktid sõltuvad subjektiivsest hoiakust ning võivad sageli muutuda. Isikutevaheline kriitika ei ole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse.Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks 153. Kogukondlik relativism Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus moraalifaktid erinevad) - Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. 154. Naturalism
asjaoludest kokkuvõtliku ja tervikliku nägemusliku ehk visuaalse ülevaate; suur kinnistusjõud; ettevõtes kasutatakse vähe, sest esitamisel on vajalik erivahendite kasutamise vajadus; pildimaterjal täiendab kirjalikku suhtlemist; see loob käsitletavast kiiresti hea ettekujutuse. 9.5. Organisatsiooniline suhtlemine Organisatsiooniline suhtlemine on ettevõtte või asutuse eri paigus ja rühmitustes olevate inimeste omavaheline teabevahetus. Ettevõtte terviklikuks tegutsemiseks peavad nende koostisosad olema omavahel seotud ja avaldama vastastikust mõju. Ametliku ja mitteametliku teabe liikumine ettevõtte või asutuse eri osades ning tasandeil asuvate inimeste vahel, teabe liikumist mõjutavad tegurid ja asjaolud moodustavad organisatsioonilise suhtlemise sisu. See on vahetult seotud ettevõtte eesmärkidega ja tegevustega.
Ma nägin täna valmistaevast. 12 Seal kordub see, mis oli siin. Kui ükski põud ei põleta seal õielehti, ja täiuslikuks muutub kõik - oh suurim õud! - mis kunagi siin sooviti või tehti. Seal meredel ei mölla iial torm, Seal viljapuid ei võta haigus, ning ainult igavene, muutumatu vorm seal puhtana su ees on kõigis paigus. Kuid sina, sina, - saades päriseks kõik aarded seal, ei koge vana kõrkust, vaid ihkad, et su hing s i i n kaasa väriseks ja tunneks oma tiivustavat nõrkust. (,,Raudne taevas", 1936). Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab mu sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur,
Laagris osalesid noored Eestist, Hispaa- Loobu jõe ääres. Sellesse laagrisse tuli osa lapsi niast, Saksamaalt, Soomest ja Liechtensteinist. sel suvel juba teist korda. Arbaveres sai väga palju Noored värvisid ise T-särke, tegid savivoolimist sporti tehtud: mängisime tennist ja sulgpalli, tänava- ja valmistasid käepaelu. Ühiselt sporditi, matkati korvpalli, rannavollet ja rahvastepalli. Kõikides selle väikese riigi erinevais paigus, nii mägedes nendes mängudes toimusid ka turniirid. kui ka jalgrattal Reini jõe ääres. Osavõtjad maad pakkusid oma rahvustoite, laulsid oma laule ja 2-päevane matk toimus Valgejõel. Alustasime tutvustasid oma riiki ka teistele. Viimasel õhtul Sikalt ja lõpetasime teisel päeval Valgejõe külas.
suurenemine kahjustas eelnevate laienemiste edu ja seda eriti Hispaania näitel. Baltiriikide jaoks oli kriisi efektiks massiline sissetulekute ümberjaotus. Sissejuhatus 2004 antud artiklis(The Qualitative Shift in European Integration: Towards Permanent Wage Pressures and a ‘Latin-Americanization’ of Europe?) väitsid autorid, et protsess mis viis ida laienemisele, pm turgu liberaliseerimine, hakkas ühe rohkem tunduma nagu Ladina-Ameerika 1980ndate paigus. Ehk siis nad väitsid, et vaatamata muljetavaldavate ekspordi kasvunumbritele ja välismaiste otseinvesteeringutele, Ida-Euroopa riigid kukkusid läbi kui proovisid arendada tõelist Schumpeteri dünaamikat ebatäiuslikkusest: tööstus- ja teenindussektori mastaabisääst ja tagasiside seostab, et õppimine ja tehnoloogia muutus tõstab produktiivsust, kasumit ja töötasu. 2007 aastal kirjutatud artiklis (“European Eastern Enlargement as Europe’s Attempted Economic Suicide?”)
Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge. Puhkepäeviti peeti tantsupidusid mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta veel mitmeid nimetusi, nagu säru, klunker, tontar, trall, istjatsed jts. Iisakus öeldi, et simmanil olnud "Tartust trall, Pihkvast pill ja Mustveest musurull." Hinged taas kodus Kui sügisel lehed puudel kolletavad ja maha langevad, taimekasv seisma jääb ja esimesed öökülmad saabuvad, on ees oodata pime ja mõtlik aeg, omamoodi paigalseis. See on rahvakalendri hingedeaeg, mille kohta Mulgimaal öeldi, et sellal on vaiksed, udused ilmad.
keskkonnatingimustega alal). Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Isendid, populatsioon, kooslus. Selgitus: Kõik niidul elupaiga leidnud taimede ja loomade populatsioonid moodustavad niidukoosluse. Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes
ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal.
Kuurordi sihipärane arendamine ja töö külastuskoormuse suunamisel-hajutamisel aitab kindlasti kaasa positiivse maine ja kuurordi kuvandi loomisele, kuid päris ilma kuuror- dimaksuta ei ole võimalik ülerahvastatust murda. Rahaliste vahendite kasutamine tuleb samuti enne läbi mõelda, valedel alustel kehtestatud kohalik maks ei hakka tööle. Eksperdi hinnangul tuleks selleks koostada vastav töökomisjon, kes kuurordimaksu rakendamist maailma eri paigus uurib ja siis Pärnule sobivaima variandi sünteesib. Samas olid esimesed kümblused Pärnu rannas tasulised ja ravi eesmärgil. Ka nüüd peab linnakodanik mõistma, mida ta turistidelt kogutud raha eest saab, ja turist tunnetama, mille eest ta maksab. Piiratud kuurordialale loodav kontseptsioon ja seal toimuvad tegevused peavad selek- teerima sihtgrupid. Läbi tuleb mõelda ka rannapiirkonna elanike huvid ja elukorral- duslike muudatuste läbiviimine
võrdsed. (Kuigi tekst kirjutati ajal, mil bioloogilist determinismi jutlustavad teooriad olid põlu all, ei toimund peamine diskussioon mitte biologistide ja environmentalistide vahel, vaid bioloogide kogukonna sees. Vaidlesid rassiteoreetikud (antropoloogid) ja geneetikud. Tasahilju algaski viimaste ajajärk.) (Rassilistest eelarvamustest veel... On fakt, et maailmas AIDS'i vastu võitlev UNAIDS jagab maakera eri paigus erinevas suuruses kondoome, vastavalt sellele, milline rass piirkonnas domineerib. Kui asi igapäevaelus ja praktikas toimib, on teaduslikud uuringud (vastsündinute tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks näiteks, aga ka eesnäärmevähi uurimiseks jms), mis kipuvad riivama stereotüüpe eri rasside sugulise võimekuse vms tunnuste pinnal, raskendatud, kuna sattudes poliitiliselt korrektsete rünnaku alla, on väga raske väita, et näiteks mustadel on eesnäärmevähk
Raskelt haritavad. Vajavad parandamist kergemate komponentidega. * - osakesi läbimõõduga alla 0.01 mm nimetatakse füüsikaliseks saviks Kasvupinnaste tootmisel looduslike ning põllumuldade baasil esineb ka mitmeid probleeme. Põhilised neist on järgmised: kuna mullad eri paigus on erineva koostise ja varieeruva lõimisega, ei ole võimalik toota ühtlaste omadustega toodangupartiisid, mistõttu ei ole võimalik täita nüüdisaegse haljastustehnoloogia kvaliteedinõudeid; iga erineva mulla baasil toodetud partii omadusi tuleb kontrollida laboratoorselt; napib sobivaid kohti, kust looduslikku mulda koorida;
mõistatuse: “Selle orkestri esinemised /.../” (ibid) – s.t kontserte oli mitu? Kuna sellise kontserdi ettevalmistamine nõuab hulk tõsist tööd, oleks ju loomulik, et püütakse seda ka korduvalt realiseerida. Seda ebaloogilisem on aga tõik, et nii ambitsioonikas ettevõtmine aja- kirjanduse tähelepanu ei pälvinud. Põhjus võib olla otseses seoses nõukogude korra uute ajakirjanduslike suundumustega. Nõukogude okupatsiooni ajal andis mitmeid džässikontserte Eesti eri paigus ka PBLM džässorkester J. Pori juhatusel. Dokumentaalseid jälgi (kavad, arvustused, fotod) nendest kontsertidest teada ei ole. Tartus kino Laine saalis toimunud kontserdist (toimumise täpne aeg teadmata) kirjutab Tilgar oma päevikus, et kuigi orkestri koosseisus oli üsna silmapaistvaid muusikuid, kannatas kava stiilipuuduse all ja üldmulje polnud suurem asi (Tilgar II: 101). PBLM Pärnu kontserti kuulis ka V. Ojakäär, kuid temagi mäletab kontserdist vaid paari fakti
Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
