Kanep Ajalugu Maailma eri paigus on kanepit mitme sajandi vältel kasutatud kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervisehoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Uuesti hakati kanepitoodete vastu huvi tundma 1990.aastatel. Praegu katsetakse kanepit näiteks kehakaalu vähendamiseks mõeldud toodetes ja vähiravis halva enesetunde vältimiseks, kuid need eksperimendid on kutsunud esile vastaksid arvamusi. 1960
Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera ei paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on
Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik Venemaa Föderatsioon paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IXXI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla
Lõpus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Milline uus vaasimaalistiil tekkis 6.saj. Alguses eKr ja milline sama saj. Lõpus? Mis neid eraldab? Alguses mustafiguuriline ja pärast punafiguuriline. Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit.
kui palju kiirgub tagasi kosmosesse. Kõige uuem seade Tõravere meteoroloogiajaamas on äikesemärkija ehk nagu seda seal kutsutakse Välgu-Mihkel. See võtab satelliidilt vastu teate, et kusagil paarisaja kilomeetri raadiuses on äike löönud kas siis pilvest pilve või pilvest maha. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koduleheküljel saab reaalajas näha nii seda, kas kusagil tegutseb äike, kui ka seda, milline on ilm Eesti eri paigus. Vaatlusi tehakse iga kolme tunni tagant ja üles riputatakse ka viimase kolme tunni keskmised andmed. Mõõtmised juuksekarva ,,Nõukogude ajal tuli meile kord käsk, et peame hakkama registreerima ufosid," meenutab Leitu. Kuidagiviisi hiiliti sellest kohustusest siiski mööda. Kuid virmalisi on ta oma 33 tööaasta jooksul näinud rohkem kui linnainimene võiks arvata. Ufodest tähtsam on aga üks ilmajaama mõõteplatsi ruutmeeter, mis hoitakse igal aastaajal ja iga ilmaga rohust puhas
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
suurust ei saa vähendada, nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega, siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali (Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid), mis on omavahel ühendatud võrku. Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Can- protokolli abil andmete edastamiseks
o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi- ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! Koreas ei ole kristlikud kombed eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel käiakse ühe sõbra akna alt teise akna alla ning nii äratatakse nad üles. Aja möödudes
Või siis 7. veebruaril 2009 Arteris ilmunud artikkel pandimajja toodud sõiduauto Lexus eritellimusel tehtud kullast võtmehoidjast. Millistest väärtustest lähtusid konkreetse valimislubaduse teinud erakond ning Lexuse võtmehoidja kunagine omanik? Eesti ühiskonnas valisevaid väärtushinnanguid peegeldavad üheselt mõlemad juhtumid. Eelnev lõigu mõttearendust jätkab Aidi Valliku sõnavõtt Metsaülikooli aastatel 2005-2007 maailma eri paigus toimunud mõttetalgute põhjal koostatud kogumikus ,,Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine" (2008). 5 Kirjanik käsitleb laiemalt probleeme riigis/ühiskonnas ning nende mõju nooremale põlvkonnale. Ta toob välja näiteks vastuolud riigieksamitulemuste ja õppurite tegeliku teadmistepagasi vahel, andes nii mõista, et hinnete ületähtsustamine on pannud õpilased treenima ja kasutama eelkõige oma lühimälu, unustades hiljem suurema osa omandatust. Suurem osa
o Kui kahtled, kasuta sinist. Üldse kõige ohtumad värvid on sinine, beez, roheline nendega ei saa mööda panna. (http://internetmarketing.ee/sildid/muugipsuhholoogia/) Lõpetuseks: Uurides antud teemat sattusin väga huvitavale pildile. Metroo logodele. (Pilt lisatud töö lõppu.) Transpordisüsteem, mis on maailmas laialt levinud ja on oma kasutuspõhimõttelt sisuliselt üks ja sama, on ometigi kujutatud maailma eri paigus erinevalt. Põhiliselt on kasutatud tähte M erinevates värvides. Tuntuim metroo logo on Londoni metroo logo. Kus ei ole kasutatud tähte M. Logo kohendati konkreetsemaks Edward Johnstoni poolt, Briti kalligraaf, 1913 ndal aastal. Logol on kaks kõige lihtsamat sümbolit ring ja ruut. Koostöös moodustavad nad ühtse sümmeetria ja energia. Värvidena punane ja sinine annavad võimaluse märgata antud logo võimalikult kaugelt.
Palju enam on hõivatuid metsatööstusega kaudselt seotud aladel. · Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. · Arengumaades kasutab üle 80% inimestest paljusid muid metsast saadavaid ande nii söögiks kui tervise parandamiseks. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? 1. 1. 1. 1. 2. 2. 2. 3. 3. 4. 1. okasmets 5. 5.
1 Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). Eesti rahvarõivaste juurde on tavaliselt kantud sukapaelaga seotud villaseid sukki. 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis uuendusigi (Lihula ja Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel. Kihnu saarel veel meie päevilgi. Rahvarõivad tänapäeval Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi
poolt järgitavate standardite kujunemist ja põhjendada, miks Eesti saalihokikohtunikud peaksid omaks võetud kursil jätkama. Saalihokikohtuniku töö on seoses spordiala noorusega (umbes 20 aastat) võrreldes teiste pallimängudega (korvpall 120 aastat, jalgpall 140 aastat, võrkpall 110 aastat) kindlasti komplitseeritum (mitte tingimata raskem!). Lisaks regulaarse intervalliga (4 aastat) muutuvatele reeglitele muutuvad ka reeglite tõlgendused. Samuti areneb saalihoki maailma eri paigus erinevas suunas, sest rahvusvaheline suhtlus on nii rahaliste võimaluste puudumise kui ka pikkade vahemaade tõttu võrreldes muude võistkonnaaladega selgelt väheaktiivsem. Kohtunikel tuleb saalihokis langetada otsused kolmes põhilises mängu sujuva ja sportlikult õiglase kulgemisega seotud küsimuses: lubatud kehakontakti tugevus, lubatud kepikontakti tugevus, mängijate käitumine väljakul. Eesti on saalihoki ülemaailmses
raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid ning medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seadusandjad on läbi sajandite olnud eri meelel selle suhtes, kas või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinvas paigus. 1.Aborti tüübid. Iseeneslik abort. Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, mille põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral). Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge
pool. Suurimad ressursid on Lõuna-Aafrika Vabariigis (35 000 t), USA-s (6940 t), Brasiilias (3870 t), Kanadas (2500 t) ja Venemaal (pole avaldatud). Venemaal on kulda pestud paljudes kohtades, eriti tulemusrikkalt Taga-Baikalimaal, Ida-Siberis ja Kaug-Idas (Leena, Aldani, Indigirka, Oljokma, Vitimi, Kolõma, Amuuri jt. piirkondades), Sahhas (Kulari leiukohas), Tsukotkal, Altais ja Uuralis. Sealjuures on kõigis neis paigus seni toodetud suurte kadudega. Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning
päevalilled. Erin autoportreed. SAJANDIVAHETUSE KUNST Sajandivahetuse kunsti käsitletakse äärmiselt erinevalt, kuna mõisted sümbolism, juugend ja rahvusromantism on tihedalt seotud ja osaliselt kattuvad. Sümbolistid maalisid kõige erinevamalt , aga neid ühendas temaatika. Teemad olid igavikulised(sünd, surm, üksindus, erootika, elu ringkäik). Kunst ei pidanud olema tegelikkuse peegeldus vaid müsteerium. Euroopas temaatikad eri paigus kohati erinevad, nt. Inglismaal ja Prantsusmaal isiksusekesksed ja ajatud tõlgendused, Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid
Kokkuvõte Murdmaasuusatamine on ideealne tervisesporiala talvisel perioodil, sest rahulikul liikumisel saame juba piisavalt hea koormuse, mis mõjub meie tervisele hästi. Siinkohal ei ole oluline vanus, sest koos võivad suusatada ja mõnusalt aega veeta nii noor kui vana. Tähtis on õige riietus ja hea tervis suusatama minnes. Soovitatav on ka tähelepanu pöörata tehnikale, sest hea tehnika annab parema sõidunaudingu ning energiakulu on väiksem. Eestimaa erinevas paigus on mitmeid kauneid suusaradasid, mida pidevalt hooldatakse ja mis ootvad suusasõpru libisema. 10 Tallinna Ülikool Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://terviserajad.ee/video/elina-ja-jaak-suusavarustuse-valimine/
mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib,
Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel. Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel.
tülli ajada. Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes-tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega probleeme), aga maailma eri paigus on veest saanud tõsine mureallikas ning isegi konfliktide ajend. Kui esimesed teadaolevad veekonfliktid lahvatasid Sumeri linnriikide vahel juba enne meie aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti, kui hakkasid levima muresõnumid veest kui tuleviku sõdade põhjustajast. Tegemist ei ole aga ainult üksikute väljaütlemistega. Vastupidi – hoiatavaid artikleid ilmub kui seeni pärast vihma, igal aastal
5 Madalrõhkkond ehk tsüklon Ümbritsevatest aladest madalama rõhuga ala nimetatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest seal on õhurõhk kõige madalam. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.Seega kujutab tsüklon endast suurt õhukeerist, mille läbimõõt võib olla 1000 kuni 2000 km. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsükloniga kaasnevad tavaliselt pilves, tuulised ja sajused ilmad.Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma.
Vanematel andmetel, mida kinnitavad ka omaaegsete koolilaste eneste mälestused, pandi koolilaste leivakoti 19. sajandi viimasel veerandil ja sajandivahetusel suurem karbitäis kartuli- või kapsaputru (mulgiputru või mulgikapsaid), teistes väiksemates karpides olid räimed, liha ja või ning päts leiba nädalaks. Nagu eelnevalt ka põgusalt nimetatud, kandis mulgi pudru erinevates Eestimaa ja ka Mulgimaa paigus erinevat nime. Näiteks Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel kutsuti mulgi putru lätipudruks, Urvastes, Laiusel mulgipudruks, Karusel oli mulgi pudru nimetus mulgi kämm, Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru, kohati nimetati mulgi putru ka poolvillane (Harju-Jaani) või kannustiku pudru. Vastseliinas kandis mulgi puder suurmidõga kartohka nime, Urvastes nimetati mulgi putru laiskputr, sandiputr, Harglas sakõ silmiga putr ehk putr ubinõidõga, Helmes ja Jämajal nimetati mulgi putru
*Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
Linnamoe mõjud suurenesid märkimisväärselt (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, mustrid moelehtedest). Uute rõivastena ilmusid meestel ja naistel vestid (liistikud) ning kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk.
Vormsi ja Vormsi Talumuuseum Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi
seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus
Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased.
Kõrbes on aastane sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).Seege sademete hulk on eri paikades väga erinev. Eestis sellist suurt kõikumist ei ole.Meil sajab aastas 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Afanistani ja Eesti sademete hulga kõikumise erinevus tulebki sellest, et Afganistan on eri paigus väga erineva pinnamoega ning mäerohke ala, Eesti aga väga tasane. Eestis on levinud rohelised lehtmetsad, siis Afganistanis on aga palju kõrbeala. Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine Afganistanis väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.Temperatuur võrreldes Eestiga on küllaltki erinev:seal on talved külmemad ja suved kuumemad kui meil siin Eestis.
laegast, milles öeldakse olevat Buddha hammas. * Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Sisukord 1. Budism 2. Budism Eestis 3. Buddha õpetus 4. Levik ja suunad 5. Busistide kombed, rituaalid ja pühad 6. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: Ida mõtteloo leksikon Tipitaka Mahajaana Vadzrajaana Seadmuseratta käimapanemine Budismi taust I Budismi taust II http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/budism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=115&kateg=5&alam=20&leht=12
materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase. Kliimad kujundavad tegurid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirgus sõltub: Päikese kõrgusest, päeva pikkusest, pilvkattest, aluspinna albeedost, õhkkonna seisundist. Aastaaegade vahetumine on päikesekiirguse muutuse peamine põhjus. Kliimat kujundavad tegurid Kliima on maailma eri paigus väga erinev. Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul. Neist kõige olulisemad on: 1. päikeselt saadav kiirgushulk, mis sõltub koha geograafilisest laiusest; 2
Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad) • Ei saa kritiseerida teisi kultuure • Teisitimõtlejad eksivad moraalselt, nad on kogukonnaga vastuolus • Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (riigi kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida moraalikonflikt • Et kultuure ja kogukondi hinnata, peaks moraal olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat 7 Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa
Carl Ludvig Engel oli saksa arhitekt, kes töötas alates 1816.aastast Soome Suurvürstiriigis. Oli Soome arhitektuuri suunanäitaja 19.sajandi esimesel poolel enne Soome kolimist töötas Berliinis, Tallinnas ja Peterburis. Engeli peatööks oli Senati väljaku kujundamine Helsingis : Toomkirik, Riiginõukogu hoone, Helisingi Ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu. Ta on projekteerunud ja ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid Soome eri paigus. Ferdinand von Wright - ,,Võitlevad metsised" - Realistlik loodusmaal. Magnus von Wright hobune ja Rootsi kunst 19.-20.sajandil Klassitsism Arhitektuur kuni 19.sajandi lõpuni vähehuvitav Isak Gustaf Clason eklektika, historitsism. (Nordika museet ligger pa Lejonslätten pa Djurgarden i Stockholm (1889-1907)). Ragnar Östberg rahvusliku romantismi rajaja arhitektuuris. Sai tuntuks villade projekteerijana
Esimest korda kasutati sõna `karate' tühja käe tähendusest (kara tühi; te käsi, tehnika) alles 1929. aastal. `Karate'd või tõenäolisemalt `Todei'd hiina käe tähenduses (kara=to=Hiina, Tang'i dünastia; te=dei=käsi, tehnika) võidi kasutada pisut varem Okinawa saarel, ent kahjuks on raske selle koha tõendeid leida. Sõna `karate' kasutatud küll vähem kui 100 aastat, ent tehnikaid, mis tänapäeval moodsa karate hulka kuuluvad, praktiseeriti paljudes maailma paigus juba varemgi. 2. Võitluskunstid ajaloos Võitluskunstid (tühi käsi) on tehnikad, mida kasutati põhiliselt kahe inimese vahelises võitluses, mille põhjused võisid olla erinevad. See võis olla lihtsalt mäng, võitlemine spordi vormis, kui rituaalne tseremoonia, kaitse rünnaku vastu või soov vastast võita. Näib, et võitluskunstidel on erinevail aegadel ja erinevais paigus olnud erinev iseloom
Väljasuremise põhjused Miks ähvardab väljasuremine oma elupaiga keskkonnatingimustega kohastunud liike, kooslusi ja populatsioone? Kas ei peaks nad hoopis kunagi sobivaks osutunud paigas võimalikult pikka aega vastu pidama? Vastused neile küsimustele on üsna ilmsed: inimeste põhjustatud ulatuslikud häiringud on maastikku ja ökosüsteeme sellisel määral muutnud, kahjustanud või hävitanud, et kooslused ja liigid ei suuda neis paigus enam edasi eksisteerida. Peamised inimtekkelise tegurid, mis elurikkust ohustavad, on elupaikade hävitamine, killustamine ja kahjustamine (sh saastamine), globaalne kliimamuutus, liikide ülemäära intensiivne kasutamine inimese vajaduste rahuldamiseks, võõrliikide sissetalumine, haiguste senisest intensiivsem levik ning lisaks sellele sünergiline efekt, mis tekib kõigi loetletud tegurite toimel. Enamik ohustatud liikidest ja kooslustest seisab silmitsi vähemalt
Pühad Hinduistlike pühade kombed nagu paljud muudki hinduismi tavad erinevad piirkonniti nii Indias endas kui ka mujal maailmas.Palju on kohalikke pidustusi, mis on seotud kindla palverännakukoha või pühamuga ning mida teisal ei teata.Samuti sõltuvad pidustused konkreetse austatava jumala kehastusest.Mõnda püha nagu näiteks Drival'it ja Holi't tähistatakse kõikjal, kuigi tavad, laulud tantsud ja jutustused võivad eri paigus olla erinevad. Navaratri Navaratri on väga eriline aeg, mis on Jumalaema auks pühendatud. Iga päev on pühendatud erinevale Jumalaema aspektile ja sel päeval keskendutakse vastava aspekti energiale. Need 9 päeva jagunevad ka kolme kaupa kolme rühma: KALI-esimesed kolm päeva on pühendatud Kalile - Hävingu ja Taastamise Jumalannale, Shiva Kaasale.See on puhastumise aeg - aeg lasta lahti kõigest, mis on ebaoluline sinu elus. See on nagu suurpuhastus, et teha ruumi uuele.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka
Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad) · Ei saa kritiseerida teisi kultuure · Teisitimõtlejad eksivad moraalselt, nad on kogukonnaga vastuolus · Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (riigi kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida 7 · moraalikonflikt · Et kultuure ja kogukondi hinnata, peaks moraal olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi 6 tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu
Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. Seletustasandid isiksuse uurimisel Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ... Seadumuste peamised omadused Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane. Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides Seadumusi ei saa muuta: keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju Käitumine ja temperament lapseeas ennustab
Põhja-Eesti aluspõhjale omane suhteliselt monoliitne lubjakivilasund on Vaivara vööndi piires tugevasti purustatud ja hiidpangastena üles tõstetud või alla vajunud ning kohati isegi kohrudesse surutud. Suuremate hiidpangaste läbimõõt võib seejuures küündida sadadesse meetritesse ja pindala mitmekümne hektarini. Kerkinud plokkide kohal on neid kattev tugevasti lõhestatud paelasund kohati ära kulutatud ja neis paigus avaneb pinnakatte all kohe Kambriumi sinisavi. Nende hiidpangaste kerke või vajumise aeg ja põhjused on senini lõplikult välja selgitamata, kuid on arvatud, seda võid põhjustada mandriliustiku surve all toimunud Kambriumi sinisavide voolamine ja sellest põhjustatud muutused selle lasundi paksuses. Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur...
Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Kasvukohad Eesti on kadaka tüüpilisteks kasvumaadeks liivasossid ja kivised paepealsed ehk looalad. Kui neis paigus ei kasvaks kadakat, puuduks maapinnal kaitsev vari. Loopealsetel, kus inimesed on kadakad oma lühinägelikkuses maha raiunud, on tihti näha, kuidas enamus endisest rohttaimestikust kaob. Koos paljude taimedega kaob ka suur osa putukaid ja linde. Kadakas kaitseb mulda. Selle põhjendusega on metsakorraldajad võtnud loopealseid kadarikke arvele ja kandnud metsakaardile võrdväärselt ,,pärismetsadega". Kadakate raiumine sealt ilma eriloata on keelatud Kirjeldus
liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Algne lms tüvi juma soome, karjala, isuri, vadja jumala eesti jumal vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal saami jubmel komi jomal mari jumo, Kugu-Jumo 11. Missuguse indeoeuroopa põhimüüdiga on seostatud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud muistendeid ja uskumusi pikse eest pagevast kuradist? Pikne kui selline oli kõikjal kardetud, selline hirmu tekitav loodusnähtus lõi maailma eri paigus sellele folkloorseid seoseid teiste ilmade ja kuradi motiiviga. See väljendub ka eri maade kõnekäändudes (kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb). 12. Missugused mütoloogia valdkonda kuuluvad tähendusseosed on olnud sõnadel jumal, kuningas, peremees ja vaim? On iseloomulik, et ristiusu eestikeelsesse põhiterminoloogiasse võeti üle vana eesti usundiga seotud sõnad jumal, püha, vaim ja hing. Alustagem jumalast. See
Milline seos on temal kultuurinähtusega, mida nimetame hellenismiks? Aleksander Suur tegi sõjakäike Aasiasse, millest paljud kreeklased osa võtsid ja nii levis kreeka kultuur enneolematult kaugele.Aleksandri hiigelimpeerium lagunes aga pärast valitseja surma ja selle baasil kujunes rida hellenistlikke riike, mis kujutasid endast segu aasialikust ja kreekalikust nii majanduse, poliitika kui ka kultuuri alal. 18. Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Enneolematult kaugele-idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 19. Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Paleesid, turuhooneid, teatreid, saunad, raamatukogusid jne. 20. Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Rhodose koloss, "Samothrake Nike", "Milose Venus" 21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet,
öeldakse olevat Buddha hammas. * Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budismi levik Budismil on maailmas u. 230-500 miljonit järgijat. Algselt levis see Aasiamaades (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Vietnam, Sri Lanka, Mongoolia). Tänaseks on budism levinud ka idapoolsetesse Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidesse ja neis on isegi rohkem budiste kui Indias. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud
· rõhutatakse ekstsentrilist (kokkutõmbe) faasi · tehakse harjutusi raskustega Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. 3 Kasutatud kirjandus · Politseileht Veebruar 2008 · Vitali Pantsenko ,, Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult..." · www.miksike.ee · http://paber.ekspress.ee/viewdoc/82B14DCF1FA95E11C22572E300361F 8F · Kehalised võimed ja organism
ja kivisüsi. Kuna nafta ja kivisöe varu on ammendumas, tuntakse põlevkivi vastu järjest rohkem huvi. Erinevalt muust maailmast on Eestis põlevkivi elektri, soojuse, gaasi ja õli tootmiseks kasutatud juba pea sajandi jagu, seega on põlevkivi omadused meie energiatööstusele vägagi tuttavad ja see annab meile eelise põlevkivi kui energiaallika tutvustamisel mujal maailmas. Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
algatatud rahvusvaheline tähtpäev, mida tähistatakse iga aasta 15. septembril. Samal päeval 10 aastat varem, 1997. aastal oli riikide parlamente ühendav rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union ehk IPU) võtnud vastu demokraatia ülddeklaratsiooni. (http://et.wikipedia.org) Demokraatiapäeva tähistamisega soovib ÜRO pöörata maailma riikide ja rahvaste tähelepanu demokraatlikele väärtustele ja demokraatia olukorrale maailma eri paigus. (http://www.un.org/en/events/democracyday/background.shtml) 5 2. DEMOKRAATIA VORMID Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
