ajavahemike järel ümberindlus. Kui hukkub ainult osa embrüoid, sünnivad väikesed pesakonnad. Normaalselt indleval emisel on Optimaaalne seemenduaeg (innakontrolli viiakse läbi 2 korda päevas) 1-kord 12...24 tundi pärast inna algust 2-kord 12 tundi pärast 1. seemendust PRAKTIKAS seemendatakse hommikul tekkinud paigalseisurefleksiga emised sama päeva õhtul (kordusseemendus järgmisel hommikul)ja õhtul paigalseisu näidanud emised järgmisel hommikul (kordusseemendus sama päeva õhtul) Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 tundi pärast esmakordset seemendamist. 27. Sigade kunstlik seemendus (seemenduse läbiviimine).
põhjuslikkuse uurimisel terviku. Igasuguse arengu liikumapanevaks jõuks on nelja põhjuse koostoime. Vaatleme Aristotelese näidet, maja ehitamist: 1. Materiaalne põhjus materjal millest (kivid või muu ehitusmaterjal maja ehitamiseks) 2. Vormiv, formaalne põhjus asja, nähtuse olemus, ,,vorm" (maja arhitekti joonised või ehitusmeistri peas olev kujutluspilt) 3. Toimiv, liikumapanev põhjus see, millest saab alguse muutumine või mis viib paigalseisu saavutamiseni (ehitajate tegevus maja ehitamisel) 4. Lõpp-põhjus, eesmärk-põhjus see, mis muutumisprotsessis tekib, mille jaoks kõik üldse toimub (maja on elamiseks, s.o maja ,,mõte"; Aristotelese jaoks kõige tähtsam põhjus). Niisiis, üldisemalt. Igasugune muutus eeldab seda asja või nähtust, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis, milles toimib materiaalne põhjus ning oma sisemine olemus, vormiv põhjus. Miski, s
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
ühesugusel kujul kõigi vabalt liikuvate vaatlejate a2 jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline (relatiivne) liikumine. Einstein oli ümber b paisanud kaks 19. sajandi teaduse absoluuti: b2 absoluutse paigalseisu, mida esindas eeter ja absoluutse ehk universaalse aja, mida peaksid kõik kellad ühtmoodi mõõtma. Relatiivsusteoorias on igal vaatlejal omaenda ajamõõt. Sellest võib johtuda nn. kaksikute paradoks (joon. 1.3). Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja Joon. 1. 3 Kaksikute paradoks energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
...................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume liikumise kirjeldamisega, liikumise põhjuste ja suurustega, mis on seotud liikumisega. Järgneb füüsikaliste nähtuste kirjeldamine liikumisvormide kaupa. Lõpetuseks käsitleme
a2 jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline (relatiivne) liikumine. Einstein oli ümber paisanud kaks 19. sajandi teaduse absoluuti: b b2 absoluutse paigalseisu, mida esindas eeter ja absoluutse ehk universaalse aja, mida peaksid kõik kellad ühtmoodi mõõtma. Relatiivsusteoorias on igal vaatlejal omaenda ajamõõt. Sellest võib johtuda nn. kaksikute paradoks (joon. 1.3). Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja Joon. 1. 3 Kaksikute paradoks energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et
Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti. Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist. 2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult ringjooneliselt ja igavesti.
kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate koormus tinglikuks koondatud jõuks p = W/ toru all ja peal, mis vastab N=Pcos+R 1sin(-)R2sin(-). Plokki kinnihoidvate ja (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks toru katsetamisel tingimustele. Tegur sõltub toru aluse nihutavate jõudude tasakaalutingimus: Ntan+cL+R2cos(-) on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised ettevalmistusviisist. Profileerimata pinnasele vahetult asetatud toru =Psin+R1cos(-). Kui R2 mingi ploki kohta osutub negatiivseks või 0, suurused. puhul = 1,15. Toru läbimõõdu järgi profileeritud pinnasest või betoonist siis järgmisele plokile see mõju ei avalda. Arvutust alustatakse nõlva 6
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinema...
3) Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g, x = K 0 g, z (6.4) kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 = (6.5) 1-
Teisisõnu, tuleks üheselt ja selgelt kindlaks määrata, mis kuulub liidu institutsioonide pädevusse ja mis jääb liikmeriikide pädevusse. Föderaliseerumise käigub peaks ühtlustama erinevate poliitikavaldkondade riikideülesuse taseme ja riikideüleste institutsioonide pädevuse üldiselt. Näiteks Euroopa Komisjoni pädevus on suurem tollipoliitika valdkonnas kui hariduspoliitikas, föderatiivse liidu puhul on eesmärgiks erisusi vähendada. Föderalism pakuks stabiilset rahu ja paigalseisu ehk nõrgemate riikide finantstervis paraneks tugevamate arengu pidurdamise arvelt, samas dünaamiline integratsioon pakuks sujuvat arengut koos perioodiliste kriisidega, ning mõlemat ei saaks pakkuda, osutades föderaliseerumise kasuks, välistab see integratsiooni arengut. Seega, kas stabiilne ning teatavas mõttes paigalseis tagaks Euroopa arengu ja allesjäämise võime globaalse konkurentsis ning ühiste Euroopa väärtuste kasvu
.. 2100 - - Fenoplast (PF) 1275 35 ... 55 5,2 ... 7 1 ... 1,5 Aminoplast (UF, MF) 1550 40 ... 90 0,5 - 26 3. STAATIKA Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste materiaalsete kehade suhtes. Kõik looduses leiduvad jäigad kehad muudavad väliste mõjutuste tõttu teatud määral oma kuju (deformeeruvad). Nende deformatsioonide suurus sõltub kehade materjalist, geomeetrilisest kujust ja mõõtmeist ning mõjuvaist jõududest. Mitmesuguste inseneriehituste ja –konstruktsioonide tugevuse tagamiseks valitakse nende osade materjal ja mõõtmed selliselt, et nende deformatsioonid mõjuvate koormuste juures oleksid küllalt väikesed
seemendust. 6. Sigade ahtrus ja abort. Sigadel on viljatuse peamisteks põhjusteks vale paaritus- (seemendus-) aeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on vähenemas, kuid nõrevool tupest ja paigalseisu refleks on selgesti nähtavad (24h pärast inna algust, teistkordselt 12 tundi pärast esimest). 2. Emiste ebaõige söötmine A-vitamiini puudus põhjustab. Kui emiseid külluslikumalt sööta ennem paaritust, siis on ovuleerub munarakke rohkem. Päikese käes seisnud kartul sisaldab solaniini, mille tõttu sünnivad nõrgad põrsad, kes surevad esimestel päevadel. Hallitanud
Pöörleva ja seisva mootori jahtumise intensiivsus on erinev. Samuti erinevad 2...3 korda vastavad soojuslikud ajakonstandid. Kaitseaparaadi tööd ülekoormusel iseloomustavad kõige paremini joonisel 2.56 näidatud aja-voolu tunnusjooned. Need on koostatud lähtudes mootori soojusmudelist ning 137 arvestavad täiskoormusvoolu, mootori soojusmahtuvust, akumuleerunud soojusenergiat, jahtumistingimusi ning nende muutumisi rootori paigalseisu ja vääratuse korral. Programmeerimisel antakse ette täiskoormusvool ja rakendumisaeg 6-kordse täiskoormusvoolu juures t 6x. Viimase valiku aluseks on maksimaalne oodatav käivitusaeg, s. t t 6x > t käiv. Mootori soojenemisel väheneb ülekoormuse taluvusaeg. Seepärast erinevad kõverad külma ja kuuma mootori jaoks. Nn külma kõvera korral on mootori vool enne ülekoormuse algust võrdne nulliga I = 0, kuuma kõvera korral I = 0,9 I υ. Vääratuse
Kinesteesia on oma keha asendi ja liigutuste tunnetamise meel ja tasakaalumeel on pea asendi tunnetamine gravitatsioonijõu suhtes ning pea (ja keha) nurkiirenduste ja lineaarsete kiirenduste tunnetamine. Kinesteesiat on kohane kehameelte hulka lugeda, sest informatsioon oma keha asendi ja keha ning kehaosade omavahelise asendi ning nende muutuste kohta jõuab ajju retseptoritelt, mis paiknevad liigestes, kõõlustes ja lihastes. Samas on tegelikult tasakaalu, paigalseisu ning liikumise sujuvaks kontrollimiseks ja juhtimiseks vaja kinesteesia ja tasakaalumeele täpset koostööd. See õigustab siin nende kahe meele kooskäsitlemist. Tasakaalumeele tagab vestibulaarsüsteem, mis paikneb sisekõrva teoga ühenduses olevates ajukolju õõntes. Vestibulaarsüsteemi õõnteks on vestibulaarkotikesed (ovaal- ja ümarkotike), milles paiknevad raskusjõule reageerivad retseptorid. Nendeks on karvarakud, mis karvakesed peituvad sültja massi
r r r r U × V = −V × U . 7 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts – keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t
1.3.1.11 Kineetiline energia erirelatiivsusteoorias Vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia on avaldatav järgmiselt: Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ?
Järelikult: Järelikult vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia peab olema: 61 Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ?
Vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia on avaldatav järgmiselt: Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost 70 kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud valise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
