) suhetel põhinev psühholoogiline lepe rikume vajadusel Töötajaid tunnustatakse sõnaliselt. Kõike ei saa tööseadusandlust. Näiteks ei tohi inimene alustada uut tunnustada rahaliselt, piisab kui märgata töötajat. vahetust hommikul 7:45 kui ta on lõpetanud 22:05. Rahulolu antud tööga, tunne, et teki paigalseisu, toimub Kuid kui üks kassapidaja soovib saada endale lühemat areng toimub personali järgnevuse planeerimine päeva, et ootamatult ära sõita siis ta vahetab kellegi (kassatöö-infotöö-assistent või administraator). teisega oma päeva
Kui kehale mõjuvad samal ajal mitu jõudu (näiteks , ja ), siis tuleb Newtoni teises seaduses jõu all mõista kõigi jõudude resultantjõudu . Joonis 5.2 Jõud on siledal mäenõlval suusatajale mõjuva raskusjõu ja toereaktsiooni resultantjõud. Jõud põhjustab suusataja kiirendusega liikumise Kui resultantjõud , säilitab keha paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise. Niisiis sisaldab Newtoni teine seadus erijuhtumina Newtoni esimest seadust. Newtoni 3. seadus: Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. . Jõududel, mis tekivad kehade vastastikmõjul, on alati ühesugune olemus. Need on rakendatud erinevatele kehadele ning ei saa seetõttu teineteist tasakaalustada. Liita saab üksnes neid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EMOTSIOONIDE MÕJU OTSUSTUSPROTSESSILE JUHTIMISES Analüüsiv referaat Juhtimine Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.........................................................................................
: 2a 3. · Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. 5 Mõeldakse tihti selle üle, kas unenäol mingi mõte, hoiatus või ettekuulutus sees. 1. unenägu Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda. Tähendus: Võib tähendada paigalseisu üldisemas plaanis - seotuna mingite varasemate mälestustega, olukorraga tööl või suhteprobleemidega. Mis täpselt, selle pead ise välja selgitama. 2. unenägu Istud tualetis kõigi silme all või kõnnid alasti inimeste keskel. Tähendus: Sageli näevad sellist unenägu naised. Võib tähendada häbi, süütunnet või kiusamist, kuid ka seda, et sul ei ole võimalust omaette rahus olla. Mõnikord piisab sellest, kui leiad endale mõnusa omaette lugemisnurgakese ning unenägu ei kordu enam
Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Liikumine on suhteline mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutset taustsüsteemi pole seni leitud. Liikumisvõrrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist. Kehade vastastikmõju: Mass: Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi
27. Sõnastage Newtoni I seadus. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või nende mõjud on tasakaalustatud, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 28. Massi definitsioon. Keha mass tema inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda suuremat mõju tuleb avaldada tema kiiruse muutmiseks. 29. Inertsi definitsioon. Inerts keha omadust säilitada ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu. 30. Tiheduse arvutusvalem. Aine tihedus ruumalaühiku aine mass. = , = 31. Sõnastage Newtoni II seadus, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus. Mingile kehale mõjuv resultantjõud (kõigi jõudude vektoriaalne summa) võrdub selle keha massi ja kiirenduse korrutisega. = = 1=1 Jõu ühikuks on 1 njuuton (1N). [F] = [m][a] = 1 kg m/ 2 = 1N. 32. Jõuühiku definitsioon.
Kui jõu F mõjusirge asub väljaspool koonust, siis tasakaal puudub. Kui alfa=fii, siis muutub paigalseis liikumiseks. 22. Liughõõrdumine Karedale horisontaalsele lauale on asetatud keha kaaluga P. Kehale mõjub ka pinnareaktsioon N. Rakendame kehale väikese jõu F. Ideaalselt siledal pinnal hakkaks keha liikuma/karedal pinnal ilmneb jõule F vastassuunaline jõud H, mis takistab keha libisemist piki aluspinda. See on hõõrdejõud. Keha paigalseisu korral F=H. Coulomb'i seadused: 1. Hõõrdejõu max väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse
ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81
ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on normaalreaktsioon nihutatud telje suhtes. 79. Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N 80. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? Libisemishõõrdetegur on dimensioonita. Veeretakistuse teguri dimensiooniks on meeter. 81
Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei
Ratsiraka aastaid iseloomustas veel rohkem sotsialistlike reforme, kuid võla kriis 1981 ja 1982 sundis teda loobuma reformidest ning järgima IMF-i nõuandeid (International Monetary Fund Rahvusvaheline Raha Fond). 1989 aastal Ratsiraka "valiti" kahtlusäratavat kolmandaks seitsme aastaseks valitsusajaks rahutustega kus hukkus 6 inimest. Inimesed jätkasid ikka nõudmist tema tagasiastumiseks kuni aastani 1991 ja sellele järgnenud meeleavalduste poolt kaasa toodud majanduse paigalseisu. Aastal 1992 hääletasid Madagaskarlased referendumil piirata presidendi volitusi. Samal aastal korraldati valimised ja professor Albert Zafy hävitas Ratsiraka 17 aastat kestnud võimuperioodi. Aastad kommunistliku diktatuuri ja majanduse halba juhtimist tegid raskeks Zafy-l süüdata majandust ja saavutada usaldust inimestes. Teda lõpuks süüdistati oma võimu kuritarvitamises (näiteks oma peaministri koondamisest). 1996 korraldati valimised ja Ratsiraka üllatas kõiki oma võiduga.
Ideepüramiid tipneb ideega, mis sis kõiki teisi- hüvesuse idee. Idee suhe nähtustega:ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa ideest. Hinges kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav- mõistusliku kaudu seotud idineme ideemaailmaga. 8. Aristoteles eeldab üldist elementi filosoofia teemana. Filosoofia ül on määratleta, mis on oleva kui sellise põhjused- 1)mat põhjus-millest olev on; 2)formaalne põhjus- mis olev on; 3)liikumispõhjus- põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht; 4) eesmärkpõhjus- millepärast olev on. Aristotele arvates toim maalimas põhjuslikult, nim teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg: esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 9. kesaja filosoofia tunnused- roll kultuuris oli sekundaarne
kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Usun, et on küllalt inimesi, kes on tihti mõelnud,et kas nähtul ka mingi mõte või hoiatus või üldse ettekuulutus ka sees võis olla. Sellepärast tõin välja kaheksa tüüpilist unenägu, mida meist vaat et igaüks näinud on. 1. unenägu Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda. Tähendus: Võib tähendada paigalseisu üldisemas plaanis -- seotuna mingite varasemate mälestustega, olukorraga tööl või suhteprobleemidega. Mis täpselt, selle pead ise välja selgitama. 2. unenägu Istud tualetis kõigi silme all või kõnnid alasti inimeste keskel. Tähendus: Sageli näevad sellist unenägu naised. Võib tähendada häbi, süütunnet või kiusamist, kuid ka seda, et sul ei ole võimalust omaette rahus olla. Mõnikord piisab sellest, kui leiad endale mõnusa omaette lugemisnurgakese ning unenägu ei kordu
teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: a= F/m Kiirendusvektori suund ühtib alati jõuvektori suunaga.Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s 3. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 1.Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2.Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3.Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga tööta...
Skalaarsed suurused on ilma suunata. Naiteks ? aeg t; ? pikkus l; ? rohk p; ? ruumala V ; ? energia E; ? temperatuur T. Vektoriaalne suurus omab suurust ja suunda. Kolmemootmelises ruumis on esitatav kolme arvuga (+ mootuhik). ? kiirus v; ? kiirendus a; ? joud F. Kui vordlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse valja uks eriline objekt etalon. MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised
1. Ainepunkti kinemaatika a. Ainepunkti kiirus b. Ainepunkti kiirendus c. Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus d. Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom e. Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine A)Ainepunkti kiirus Kõige lihtsam mehaaniline liikumine on ainepunkti liikumine. Mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = ...
1.5.2.Matemaatiline pendel See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga m,venimatu niidi otsas,mis loetakse punktmassiks. Kulike pannakse jõu f. Mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskejõud, kuna süsteem on praktiliselt mehhaaniliselt isoleeritud, sellest tulenevalt seal mõjuvate koservatiivsete jõudude summaarne moment on võrdne nulliga. Järelikult pendli äärmises, maksimaalse hälbe asendism paigalseisu hetkel, on võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M(lall)=I Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui lkaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(rall) =mg*l Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(lall) +M(gall) =0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0 =acos(0t+)
Kolmekümneaastase sõja laialdane kriitiline peegeldus. Mitmetähenduslikud sümbolid, fantastilised seigad. La Fayette: krahvinna. „Cleves’i printsess“ - armastusromaan. Realistlik pilt sajand varasemast Prantsusmaast. Ajaloolise romaani eelkäija. Psühholoogilise konflikti uudne käsitlus, tegelased toimivad teisiti kui romaanides tavaliselt. Armastus pigem paratamatult traagiline kirg, millele igapäevasus vastu räägib. Armastuse olemuses on valu ja piin, armastus ei talu paigalseisu. Konkreetne ajalooline taust, baroksetele romaanidele vastanduv selge ja täpne keel, tundepalangu uudne käsitlus – Fayette’i peavoorused. La Rochefoucauld: uusaegse maksiimižanri mõjukamaid kujundajaid ja esindajaid. Prantsuse. „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid“ - teos, kus võtab kokku oma eluvaatlused, moraalsed sententsid ehk maksiimid. Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse
Pöörlevat keha võib vaadelda punktmassina vaid suurelt kauguselt, kui keha üksikute punktide liikumine pole jälgitav. Mehhaanika ainevald jaotatakse kolme ossa: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatikas kirjeldatakse kehade liikumist, süvenemata selle põhjuste selgitamisele (otsitakse vastust küsimusele "kuidas?"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks. Ühtlase liikumise kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Kui keha ajavahemiku t jooksul läbib vahemaa s, siis kiirus avaldub: s v= .(2.1)
Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m Kaaluta olek olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud. Keha kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. 3 Mass on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni II seadus kiirendus, millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed. Pascali seadus kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul.
7. Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis? Suurim võimalik kiirus vaakumis on valguse kiirus. 8. Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon? Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel. 9. Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas. Sest klassikalise valemi u' = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem kiirus valguse kiirus. 10. Relatiivsusteooria postulaat. Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 11. Kuidas oleneb mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise liikumisega. 12. Aine ja energia jäävus seadus. Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus. 13. Kirjelda tuuma ehitust. Prooton. Neutron. Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma mõõtmed on ligi 100 000 korda väiksemad kui aatomil. Tihedus on tuumal väga suur.
6. Vasaraga löödi alasile. Löögi käigus muutus vasara impulss 2 võrra. s Arvutage löögi kestus, kui keskmine löögijõud oli 200 N. 18 25. P 25.1. Mõisted:inerts, inertsus, kiirendus Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. 25.2. Sõnastada Newtoni seadused. Newton I - Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub
at 2 kiirendusega s=v 0 t + v=v 0 +at 2 2 4. KULGLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED 1.Mass (+mõõtühik) Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust (1KG) 2.Inerts(+inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. 3. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 4. Jõud(+mõõtühik) Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub nende liikumishulk. (1N) 5. NEWTONI 3 SEADUST (+ VALEMID JA JOONISED) 1.Newtoni esimene seadus
Pöörlevat keha võib vaadelda punktmassina vaid suurelt kauguselt, kui keha üksikute punktide liikumine pole jälgitav. Mehhaanika ainevald jaotatakse kolme ossa: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatikas kirjeldatakse kehade liikumist, süvenemata selle põhjuste selgitamisele (otsitakse vastust küsimusele "kuidas?"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks. Ühtlase liikumise kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Kui keha ajavahemiku t jooksul läbib vahemaa s, siis kiirus avaldub: s v=
Lihtustatult öelduna leidsid nad eest juba kubismi kuid leidsid, et need killud ei peaks olema staatilise kompositsioonina , vaid kujutama liikumist. Võimalik viis vahet teha kubismil ja futurismil oleks see, et esimene kujutab objekti mitme eri nurga alt, futurism aga üritab edasi anda liikumist. - üks kuulsamaid ja iseloomulikumaid f. teoseid CARLO CARRÀ /radikaalne maailma muutmine, imponeerisid nii mussolini kui anarhistid paigalseisu j atradistsiooni eitamine) GIACOMO BALLA GINO SEVERINI ANTONIO SANT´ ELIA Rõhutatud tehnitsistlik! Uued materjalid! Loobumine vanast! ABSTRAKTSIONISMI TEKE JA LEVIK VASSILI KANDINSKY peetakse esimeseks teadlikuks ja programmiliseks abstrakstionistiks. Tegutses 20saj. Alguse Münchenis.Algselt õppis majandusteadust (pidi tartusse õppejõuks lausa tulema :P). Huvitus kunstist juba nooruses. München oli kosmopoliitne keskus, lähedases kontaktis Pariisiga
Elektriliste osutmõõteriistade vead ja määramatused. o Digitaalmõõteriista määramatus (viga) arvutatakse mõõteriista passis antud valemi järgi. o Osutmõõteriista täpsusklass on arv, mis näitab suhtelist viga protsentides, kui osuti asub skaala viimase jaotise kohal (st skaala lõpus). 4. Mehhaanika, hüdrostaatika. · Mehhaanika aine ja liigitus. o Mehhaanika on teadus, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi. · Keskmine kiirus, kiiruste liitmine. o Keskmine kiirus =
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom
karjääriotsingute süvenemine. 30. kuni 40-44 ELUAASTAD Küps iga Periood, mis on tugevasti seotud enesemääratlemisega. TUNDEELUS JA INIMSUHETES võib ilmneda ärritust, tagasilöögid tekitavad masendust. SOTSIAALNE POSITSIOON on arengule suureks toeks. Õpingud on jäänud selja taha, käiakse tööl ja pajud hakkavad perekonda looma või on juba loonud. Sotsiaalse positsiooni puudumine võib tekitada eraldumine või paigalseisu tunde. FÜÜSILISES ARENGUS esimesed muutused ( esimesed kortsud, juuste hõrenemine, esimesed terviseprobleemid ). ENESETEADVUSE ARENG kulgeb kolmes suunas: - nõrgeneb e juurtetus - tugevneb - jäigastub (egoism) 35. eluaastat nim sageli elu keskpunktiks. Siia kuulub nn ,,jalgade mahasaamine", inimene on juba midagi olulist saavutanud. Selles vanuses hinnatakse sageli ümber seniseid väärtusi, mis on seotud oma jõu ja võimete tunnetamisega
dissertatsioonis "Muutuva massiga punkti dünaamika" 1897. aastal. Seda arendas ta edasi ja üldistas 1904. aastal. Raketiteooria looja on K. Tsiolkovski (1857-1935). §2. Dünaamika aksioomid Dünaamika aksioome on neli. Kolmeks esimeseks on Newtoni kolm seadust. Neljanda aksioomi, nn "jõudude mõju sõltumatuse printsiibi" esitas hiljem Lagrange. 1. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Selle seaduse avastas juba G. Galilei 1638. aastal. Asi oli nimelt selles, et Vana- Kreeka teadlased arvasid, et igasuguse liikumise põhjustajaks on alati jõud -- "kus on liikumine, seal peab olema ka mingi jõud" (Aristoteles). Kui kehale mingit jõudu rakendatud ei ole, siis nende arvates peab keha olema paigal. Galilei taipas, et see väide ei pea alati paika
Newtoni seadused. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt
hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades, ehk vahelduva koormusega detailidel. 17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele. 18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed. Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine. 19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine. Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre. Hõõrdejõu arvutamiseks tuleb leida kokkupuute pinna projektsioonpind ja siis arvutada : Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur. 20.Kulumise mõiste, liigid. Pindade kulumispüsivuse tõstmise teed. Kulumiseks nimetatakse detailide tööpindade kuju ja/või mõõtmete järk-järgulist muutumist hõõrdumise tagajärjel. *väsimuskulumine kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide
arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. RÜTM motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. 31 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g,x = K0 g,z kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3. Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K0 = 1- sin (6.6)
vk = = = = 1 2 24 + 16 t t1 + t 2 l l l (v1 + v2 ) v1 + v2 h + v1 v2 v1 v2 v2 = 16 km/h Leida: vk Kehade vastastikmõju Mass. Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. [ m] SI = 1kg see on Pariisis hoitava etalonkeha mass. Jõud. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab
klassikalise mehaanika looja. Avastas gravitatsiooniseaduse. Newtoni mehaanika jäi kaheks sajandiks füüsikalise maailmapildi aluseks. Newtoni esimese seaduse ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Sellest seadusest järgneb, et kui kehale teiste kehade mõjud kompenseeruvad (kustutavad üksteist), siis ta liigub kiirusega, mis on muutumatu nii suuruse kui ka suuna poolest. Paigalseisu vaadeldakse kui liikumise erijuhtu, kus kiirus on võrdne nulliga. Mõlemal juhul puudub kiirendus. Seega, kui kehale ei mõju teised kehad, siis ta liigub kiirenduseta. Keha omadust säilitada oma esialgset liikumisolekut ( paigalseis või ühtlane sirgjooneline liikumine ) nimetatakse inertsiks. ( Inertia - ladina keelest - liikumatus, tegevusetus. ) Inerts avaldub näiteks auto järsul pidurdamisel, kui sõitjad kalduvad ettepoole,
seda, samal ajal ohtlik, kui rahule ei jää/kui rahuldatud saad. Rahudldatus miski, mida tuleb karta. Kahtlane, tuleb umbusaldada, rahulduse mudelid, mida ühiskonna poolt pakutakse. Kuidas püsida rahuldamatu? Rolling Stones'i lugu räägib sellest, et lääne ühiskond ei nõua meilt midagi (kangelastegusid), keskpärassus, võimalus saada pidevat rahuldust kõikjalt, see ei rahulda teda. Ameerika olemus, tühermaale rajasid tsivilisatsiooni. Rahulduse ja rahuldamatuse vastasseis. Paigalseisu ja liikumise vastasseis, 60ndate popkultuuris (USAs ennekõike) nähtaval. Vaba oled kui sa liigud, ei jää seisma. Sisemine vabadus. Liikumise, teel oleku motiiv oli teemaks mitte ainult rokkkultuuri sees, vahetult enne ka kirjanduses J. Keronac ,,On the Road" 1957. Raamat räägib kahe mehe eneseotsingutest. Vabadus tähendab ka vasutust. Biit kirjanike koolkond, boheemlastena tundsid huvi musta kultuuri vastu, kalduvus negriidse väljenduse poole.
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
vk = = = = 1 2 24 + 16 t t1 + t 2 l l l (v1 + v2 ) v1 + v2 h + v1 v2 v1 v2 v2 = 16 km/h Leida: vk Kehade vastastikmõju Mass. Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. [ m] SI = 1kg see on Pariisis hoitava etalonkeha mass. Jõud. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Tähistatakse F. [ F ] SI = 1 N . Newtoni II seadusest m F = m a tuleneb, et 1 N = 1 kg 1 2 , st 1 N on selline jõud, mis kehale massiga 1 kg annab
1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. · Kilogramm ja tema etaloon.
on võrdne nulliga. harmooniline. Ainult mõnekraadiste nurkade puhul saame sellise võnkumise, kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised Järelikult pendli äärmises, maksimaalse pendlid(Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks hälbe asendism paigalseisu hetkel, on kiikuv pilt seinal). võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu m-võnkuva keha mass moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, a-pöörlemistelje ja masskeskme vaheline mainitud jõudude momentide summa on kaugus võrdne nulliga ehk need jõumomendid on I-inertsimoment, telje suhtes, mis läbib võrdsed ja vastassuunalised vektorid. kinnituspunkti ja on keha
Jamesi esmane suhtumine koosolekukeskusesse oli see, et tegu on esmaklassilise kohaga, mis varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalaid ja kõrgemaid vajadusi. Teda ümbritsenud õhustik oli täis õnne, harmooniat, kainust, töökust, mõistlikkust jne. Valitses üldine headus ja kord, kus puudusid kannatused, patt ja pahameel. Tegu oli ideaalse ühiskonna vastega. Selline turvaline õhustik hakkas Jamesis tekitama igavust ning paigalseisu tunnet, kus hakkas tasapisi ka inspiratsioon kaduma. Ta hakkas mõistma halbuse rolli headuse väärtustamises ning inimese sisemist vajadust millegi nimel pingutada, võidelda. Elu peaks inimest kihevile ajama, sisaldama ohtu ja põnevust, sest muidu kaob inspiratsioon ja asjade väärtus. Kui kõik on nii lihtsasti kättesaadav, kaob saavutuse tunne. 2) Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“?
võlli AB külge y A 21 Variant 39. Ühtlane ketas 1 veereb libisemata mööda paigalseisva kiilu 2 kaldtahku. Leida hõõrdekoefitsiendi minimaalne väärtus kiilu ja põranda vahel, mis tagab kiilu paigalseisu. z 1 m1 =100 kg m2 = 40 kg 2 300 y _________________________________________________________________________________ Variant 40. Leida müüritise A reaktsioonikomponendid eeldades, et ühtlane ketas 1 veereb libisemata mööda tala 2. z
tuletist.Kiireneva pöörlemise korral on ta suunatud nurkkiiruse vektori sihis, aeglustuva korral sellele vastu. Pöörleva keha punkti kiirendusvektor: . 5. Inerts. Newtoni 1 seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Mida väiksem on keha mass, seda kaugemale ta lendab- Galilei katse masside võrdlemiseks. Massi mõõtühikuks on 1 kg. Aine tiheduseks nim tema massi ja ruumala jagatist, ühikuks on kg/m3. Jõu mõiste. Newtoni 2. Ja 3. seadus.
Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks. Seejärel tutvume liikumise kirjeldamisega, liikumise põhjuste ja suurustega, mis on seotud liikumisega. Järgneb füüsikaliste nähtuste kirjeldamine liikumisvormide kaupa. Lõpetuseks
2. sein on piisavalt tugev pinnasesurvest tekkivate paindemomentide vastuvõtmiseks; 3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
