soerd, kes oma leiutatud karjaseflöödil ehk süürinksil mängis viise, mis olid niisama kaunid kui ööbikulaul ning varitses nümfe. Paan oli ürgne viljakusejumal, ning olles kiimaline nagu sokk, hoidus alatasa noorte tüdrukute ja poiste lähedusse. Ühtlasi võis ta aga olla ka lõbus kaaslane metsanümfidele, kui nood tantsu lõid. Ta oli pidevalt armunud ühte või teise nümfi, kuid sai kõigilt korvi, kuna oli nii inetu välimusega. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud ja mäed, kuid üle kõige meeldis talle sünnipaik Arkaadia. Kui rändurid värisedes läbi metsiku looduse liikusid, pidasid nad kõiki hääli Paani tempudeks. Nime tõlgendus kuulub rahvaetümoloogia valdkonda ning on mõneti ebaõige, nagu ka hilisem kreeka pan (kõik), millest järelduvalt oleks Paan ülivõimas kõiksuse valitseja. Teda kardeti eriti keskpäevakuumuses ja lõunauinakutunnil. Paan põhjustas "paanilist" hirmu,
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastas...
Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel · Rahvusparkide moodustamise algus
Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel. Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire. Väärtuslike pool-looduslike koosluste meetrika ja ruumiline konfiguratsioon Taastatud kiviaedade osakaal (%) põllumajandusmaal 2. Maastiku hooldatuse indikaatorid Majandatud väärtuslike maastike osakaal Hooldatatud pool-looduslike koosluste osakaal 3. Maastiku köitvus Taastatud vaadete arv ja osakaal, Talu üldine heakord. 2) Ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paigad 2. ESTEETILINE VÄÄRTUS 3. LOODUSLIK VÄÄRTUS 4.IDENTITEEDIVÄÄRTUS 5. REKREATIIVNE VÄÄRTUS JA TURISMIPOTENTSIAAL 6. MUUD VÄÄRTUSED
6. eelistati selgeid värve, mis tihti nirisesid vabalt mööda pildipinda 7. kasutati kollektiivset töötamist (neljal käel) KUNSTNIKUD Asger Jorgen (19141973),taanlane, loomingus näitab läbi pingestatud ja figuratiivse joonistuse rahutust ja ägedust. Kasutab enamasti siniseid ja rohelisi toone.Eelistab tormilist, vaba ja peaaegu motiivideta kompositsiooni. Corneille (1922), hollandlane, vaba ja leidlik, eelistab teemasid nagu Madalmaade paigad ja kohad ühtaegu nii koidikul kui hämaruses. Tema teost saab vaadata Uue Kunsti Muuseumi püsiekspositsioonis. 6. INFORMALISM TAUST Tekkis Euroopas 1940.aa paralleelnähtusena abstraktsele ekspressionismile (USA). TUNNUSJOONED 1. esimesed maalid old väikeseformaadilised joonistused, mida oli akvarelliga esile tõstetud 2. hiljem kasutati enam suurt formaati ja maaliti õlivärvidega. Paks värv kanti lõuendile pintsli, spaatli või noaga, vahel pigistati otse tuubist 3
Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid
tänapäevani. Eesmärgist lähtuvalt keskenduti töös peamiselt erinevatel ajastutel levinud ehituskunsti suundade välja toomisele illustreerides tööd rohkete fotode näitel. 3 1. ÜRGAEG Esimesed kunstile viitavad mälestusmärgid pärinevad juba kiviajast ehk 40000 kuni 12000 aastat e.m.a. Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale on Hispaanias asuv Altamira koobas ning Prantsusmaal Lascaux leiukoht. Pronksiajal 2000-1000 e.m.a. ilmusid aga esimesed arhitektuurinäited. Rajati kivist kindluseid, milledest on saanud tuntumaks megaliitsed haudehitised nagu menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhirid olid lihtsalt maasse püsti paigutatud kivirahnud, aga dolmenid ehitati suurtest püstsetest kiviplaatidest ja kaeti rõhtsa plaadiga matmiskambriteks. [3] Joonis 1
c.) partitsiibist: Renate, Renatus- Rene d.) gerundiivist: Amandus, Amanda, Miranda jne. e.) üksikud algselt negatiivse konnotatsiooniga isikunimed: Barbara. 2.) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4 saj eKr- 1 saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Eeskätt said roomlastelt nime nende endi rajatud paigad, harvem nimetati varasemad paigad ümber ladinakeelse nimega. Paljud neist kohanimedest on seotud just keiserliku rajaja nimega või koloonia mõiste kui sellisega: Augusta Treverorum- Trier (Sksm); Caesaraugusta- Zaragoza (Hisp.); Caesaris Verda- Kaiserwerth; Colonia Agrippina- Köln; Lugdunum- Lyon (Pr.maa). Tänapäevases kasutuses on nad kohanenud kohaliku keele ortograafiareeglitega.
peavad sordi omadused läbi kumama, aga veinivalmistaja peab suutma rõhutada ka keskkonnamõjusid. 2.1 Viinapuude kasvukeskkond Viinapuu kasvab mõõdukas kliimas. Kõige sobivamaks on osutunud põhjapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi ning lõunapoolkeral 30. ja 40. laiuskraadi vahele jääv ala. Iga 10 meetrit kõrgust vähendab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra, seepärast tuleb viinapuud istutada madalatesse kohtadesse, välja arvatud väga sooja kliimaga paigad. Peale selle vajavad viinapuud kas parajal määral sademeid ( eriti talvekuudel) või kunstlikku niiskust. Prantsuskeelne termin terroir tuleb sõnast terre, mis tähendab maad, pinnast, kuid selle täpsem tähendus on piirkond. Selle terminiga tähistatakse kogu looduslikku kasvukeskkonda- topograafiat, kliimat, pinnast ja viinamarjaistandiku asupaika. Kirglikud terruaristid väidavad, et veinis peavad väljenduma viinamarjade kasvukoha omadusi
leidnud loomade pead ja pea osad: sarved, kihvad ja pealuud. VÄEGE SEOTUD ESEMED – mingi väe omandamiseks tuli vanasti omandada teatud esemed, kusjuures mingi eseme omandamine iseenesest ei tarvitsenud veel väge anda. Veevägi – allika, kose, hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi. Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris Puudega on seotud inimesed ise, matusekombestikud (ristipuud, kuused matustel). Hiied olid vanadele eestlastele pühad paigad. Puud, kui jumalad (puust kuju tegemine). Puudele on ka ohverdatud (kui kõht valutas, rebiti särgi küljest valutavat kohta puudutav riideriba ja seoti see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt. surmaended
• Meriski, kiivitaja, tutkas, punajalg-tilder, mustsaba-vigle • Liivatüll, suurkoovitaja, põldlõoke, sinikael-part, lambahänilane Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad • Raudtee- ja sillamulded • Kompostihunnikud • Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid
sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine. Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole tuvastatud, on õnneks Euroopa Liidus kasvuhormooni kasutamine keelatud. Seega on hea teada, et eestimaine ja EL pärinev piim peab olema kasvuhormoonivaba. (GMO... 2014) Geneetiliselt muundatud papaiasid ei tohi müüa Euroopa Liidus, kuid need võetakse avasüli vastu Ameerikas ja Kanadas. Papaia põhilised ekspordi paigad on Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai ja Vietnam. Lisaks papaiale turustatakse maailmas veel suvikõrvitsa ja maguskartuli viirusresistentseid GM-taimesorte. (GMO... 2014) 7 1.4 Kolm põlvkonda geneetiliselt muundatud organisme Maailmas kasvatatakse üldiselt kolme tüüpi geenmuundatud taimi: herbitsiiditolerantseid taimi, mis taluvad enamusi umbrohumürke (65%), taimi, mis sünteesivad oma kudede toksiini ja on
Kirjutatud ajast, mil Venemaal oli keeruline sotsiaalpoliitiline olukord. 1. üleüldine vaesuse periood, vaesumine 2. kuritegevuse kasv 3. prostitutsioon lokkas 4. suured alkoholismiprobleemid Dostojevski on öelnud, et tema raamatukreedoks on ,,olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgu plaanis kirjutada kriminaalromaani, kui see kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Dostojevski kirjutusstiil on meisterlik: autori eesmärk on lugejat mõneti sokeerida paigad on räpased, sünged; inimesed on kõige suhtes ükskõiksed, toored, ei püüdle millegi poole. Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
alanud Saksa- Skandinaavia ekspansioon. Võimalike vallutuseelsete eellinlike asulate (aolinnade) puhul ei saa kindlasti rääkida linnast kui kodanike õiguslikust, sotsiaalsest ja territoriaalsest ühendusest, millel oleks olnud oma esindusorgan. Eesti keskaegne linn oma institutsioonide, õiguse ja korraga oli võõrast päritolu, väljastpoolt sessetoodud näthuts. Tõsi küll, linnade rajamisel kasutasid vallutajad ära juba varasemast tuntud, eelkõige kauplemiseks soodsad paigad. (6) 4 1. Toitumine Toitumine pole pelgalt inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu, seepärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimisobjektiks ning saab kõneleda isegi uurimistraditsioonist. Esimesed sellesisulised teadustööd ilmusid 19. sajandi lõpul. Tõsi küll, enamasti ei olnud need spetsiaalselt toitumisküsimustele pühendatud, rohkem on
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
jumala usk. Usk või nähtus on olemas erinevates religioonides, aga on üks osa religioonis. Usku peaks vaatama kui inimgrupi hoiakut, mingisse asja. 19.sajandi lõpul hakata tundma loodusjumalaid, esivanemate hingedele, looduslikele vaimudele. Jumala definitsioon puudub ka. Piiri on raske tõmmata jumala ja mingi loodusliku jõu vahel. Püha – miski mis erineb argisest, tavalisest, mida peetakse võimsaks jõuks, mis võib valifisteeruda puhaku/jumala näol, on teatud paigad ja esemed, millele omistatakse ka tugevust. On püütud religiooni pühaduse kaudu defineerida. Religioonis on toodud välja kogemust, mis on pühaduse sfäär. Pühadus on inimestele ligitõmbava aga samas ka eemale peletav. Müstika – religioosuse tüüp, kus esiplaanil on inimese kogemus mingi ülemjõuga. Inimeses on nähtamatu teisik ehk hing või vaim, mis võib kehast väljuba ja kohata erinevate paikade ja inimestega
pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Erosioon Eestis Haritaval maal võib esineda pinnase erosiooni. Erosioon on pindmiste
Franciscuse mälestistega Assisi. Nüüd võiks jätkata teekonda rannikule Vahemere- linna Napolisse ja selle lähedal asuvate Pompei varemete suunas. Rännates sealt lõunasse üle Messina väina, jõuadki Sitsiiliasse. Saarel näed imelisi maastikke ning kreeka, araabia, normanni jm päritolu mälestusmärke. Et pika teekonna väsimusest puhata, veeda mõni päev Sardiinia saare või Aadria mere supelrandadel. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat, Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku. Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna -
suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid - Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud - Mõtteliseld jagunes Hansa veeranditeks, keskset rolli mängisid Vendi linnad (Lübeck ntx) - Hansa kontorid e. Esindused olid paigad, kus kaupmehed viibisid, et kauplemistingimusi välja kaubelda (Londonis, Novgorodis jne) - Liit püsis 16. Sajandini ja siis lagunes kiiresti, kuna esile kerkisid regionaalsed erihuvid ja teiste maade (Inglismaa) kaubanduse tugevnemine. Lisaks Poola, Rootsi, Taani tugevnemine ja nende oma kaubanduspoliitika - Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis - Kuidas katoliku kristus valdavaks sai? - Riigi kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigust jahile. 1875- esimene looduskaitseline org. (saksamaal) . 1888- esimene looduskitseline ssseadus (saksamaal). 1873-75- esimesed metsakaitseorganisatsioonid (põhja-am). Looduskaitse ajalugu Eestis: Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraiekolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1910-Asutati Vaika Linnukaitseala- esimene looduskaitseala Eestis. 1935-võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Miks kaitsta loodust: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
on takistatud. See neeldub õhus atmosfäär soojeneb. Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid, mida nim. kasvuhoonegaasideks. TUUL JA ÕHURINGLUS · Tuul on horisontaalse õhu liikumine. Õhu paneb liikuma: 1. Gradientjõud: põhjustatud õhurõhkude erinevusest, liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaardilt saab kindlaks teha kõige tormisemad paigad selle järgi, kus on isobaarid(õhurõhu samajoon) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui oleks ainult gradientjõud, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. 2. Coriolisi jõud: jõud, mis paneb vabalt liikuvad kehad liikuma oma liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril
Hülgeküti naisele ei olnud kombeks nutta ja halada kui ta mees on merel hukka saanud, see pidi jumala ja naise vaheline asi olema. Peeren Andres otsustas Eeriku vanematele kosjakindad tagasi viia ja ka preesi, mille Eerik Neemile andis. Eeriku ema lubas selle aga Neemile mälestuseks. Kelli jalutas läbi paiku, kus meenus talle Eerik, ta seletas Toora Jookusele igat väiksematki detaili. Kelli oli otsustanud, et ta ei saa siiski lahkuda, vaid sellepärast et need paigad olid talle nii kallid. Kuid Isa kurjad sõnad panid Kelli siiski Amadeusile naiseks minema. Katrina oli aga oma kompsud kokku pannud ja ta otsustas lahkuda, just sellepärast, et ta vihkab merd, seda merd , mis on nii karge ja tume, mis võttis talt ta mehe !
pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Erosioon Eestis Haritaval maal võib esineda pinnase erosiooni. Erosioon on pindmiste
ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu.
• nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne. • Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid • Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt
Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir- peaminister, emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid, õpetlased, muusikud, kunstnikud, tantsijad, levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti. Raamatukogud õukonnas, mošeede ja medreste juures. Tarkuse maja (raamatukogu) Bagdadis (antiiksete tekstide hankimine ja tõlkimine (tänu sellele on antiiksed tekstid säilinud)
Päike - suhteliselt madal kasutegur, masstootmiseks on vaja suurt pinda, fotoelemendid on kallid. + peaaegu puudub KK saastus (ioniseeriv ja soojakiirgus puuduvad) Tuul - kahju linnustikule, kalakoelmutele,tuuliku labade pöörlemisel tekib vibratsioon ja müra + KK säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale, tasuta ressurss, praktiliselt piiramatu eriti mererannikutel, suur produktiivsus. Maasoojus - geotermaalsed allikad - efektiivselt energiatootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas, sooja auru ei saa kaugemale kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi + piiramatu, ei vaja töötlemiskulusid, odav 1 Vesi - sõltub aastaajast ja ilmastikust, mõjub halvasti jõe veereziimile, raskendab kalade liikumist, muudab setete liikumist, suurte hüdroelektrijaamade rajamine on keeruline ja kulukas, sobilike jõgede arv on piiratud.
(vaesus, nälg, riigikord). Kriitiline realism tõi probleemid esile ning üritas osutada ka põhjustele. Ajaloo ja fiktsiooni vaheline suhe pole romantismiga võrreldes muutunud väljamõeldud lugu ajaloo taustal eksisteerib edasi. Triloogia ruum on üldjuhul fiktsionaalne, nt ,,Mahtra sõjas" on Vaitla küla välja mõeldud. 19. sajandi realistlikust kirjandusest võib leida palju väljamõeldud külasid realism tahab esile tuua üldistuse. Fiktsionaalsete paikade kõrval on ka reaalsed paigad. Väljamõeldist sünteesitakse tegelikkusega. Vilde on oma triloogia tegelased jaganud kolmeks 1) õige nimega ajaloolised tegelased 2) need tegelased, kelle nimed on muudetud, aga sündmustega üsna vabalt seotud 3) väljamõeldud tegelased. Vildel on veel üks oluline tegelane neutraalne vaatleja, kes üldjuhul pole kohaliku eluga otseselt seotud (välismaalane). Nt ,,Mahtra sõjas on selleks preili Juliette Marchand. ,,Prohvetis" on neutraalseks tegelaseks hoopis linnud
Mäslevate mägijõgede ületamine on omaette elamus. Seal, kus puud jõele langenud, on liikumine kergem. Kuigi tihtipeale on tüved libedad, saab sellistest kohtadest jalgade värinal ikka üle. Teisal aga tuleb sumada läbi kiire veevoolu, hüpata märgadel kividel, toeks vaid oksaraoke või päästev õlekõrs. Viimaks on ümberringi vaid õhk ning kauguses sinetavad mäetipud. Mägedevahelistes kurudes paistavad laiad tasandikud, kuhu koondunud linnad ja külad. Kohati on paigad päikesest kullatud, teisal paksu pilvemüüri sees või varjudest kaetud. Silmapiir ulatub kümnete kui mitte sadade kilomeetrite kaugusele. Naabermäed on osaliselt metsaga kaetud, kõrgemal aga paistmas vaid kaljusein ja jääliustikud. Kaugel all, orupõhjas, tabab silm ähmaselt tuttavaid kohtasid, kust tunde tagasi rännak alguse saanud. Siis annavad mäestiku uduseks muutuvad tipud ja kiiresti lähenev pimeduseloor märku lähenevast äikesetormist
Loojapaar tähendab seda, et neid on algusest peale kaks, androgüünsus käib ka siia alla. Kaksikud, kes käituvad ühte moodi. Võivad tülli minna, nt. siis kui mõlemad on meessoost. Üks võimalus, et loojapaar on erinev, üks on mõistlik, tõsine, teine vigurlik. Kividega surnuks viskamine - tavaline, et jumalat seostatakse kividega. 7. Müütiline ruum. Maastiku fenomenoloogia Tilley. Ilma kohtadeta ruumi polegi, tööstuslikku, ühtlast ruumi pole pärimuslikul maastikul olemas. Paigad, kus me alatasa käime, seotud isiklike mälestustega. Kodupaik. Ka linnas on mingid teatud paigad kodused. Kuidas on võimalik, et ruumis on veel mingi pärimuslik ruum? 8. Müütiline aeg. Müütiline aeg on ruumiga läbipõimunud. Eliade. Ennemuistne loomisjärk. Igavene tagasitulek - kui elatakse ajas, mis perioodiliselt täielikult uueneb. Lineaarsus. Eeldab monoteistlikku kosmogooniat. Mircea Eliade - kosmiline kristlus, esiplaanil pole lunastusõpetus, maailmalõpust, aga
- 2000 ema ja seda peamiselt laialdaste suhete tekkimisega eri ilmajagude vaheliste kaubateedena soolateed, siiditee (hilisem 200 ema 12800km Shanghaist Hiina Hispaania), merevaigutee, tinatee, kullatee, viirukitee jne. Kaubavahetusel ja rändrahvaste kasutuses olnud kaamel ja nende karavanid läbisid pikki vahemaid mööda karavaniteid. Kaamelite jootmiskohtadesse tekkisid asustatud paigad, mis arenesid edasi linnadeks, samuti teede ristumiskohtadele. Karavaniteed olid katteta ja tähistamata ja kulgesid looduses, orienteeruti tähtede jms abil. Kultusteed võeti kasutusele Babülonis, mis rajati 35cm paksustest 1,05m küljemõõduga lubjakiviplaatidest. Aluskihiks oli asfaldiga liidetud kolmekihiline tellisalus. Plaatide äärmised read olid kirjatud punavalgeks. Kultusteed olid levinud Egiptuses, Babülonis, Assüürias
Grigori Kuzmin Moskva teadlastele, eriti professor Pavel Parenagole, et provintsis võivad ka tublid teadlased kasvada. Kuna observatooriumist jäi külalistele hea mulje, siis kulgesid ka rahastamise asjad soodsalt ja kohapeal sai järgmiseks ülesandeks uue observatooriumi asukoha valimine. Selleks sõitsid juba meie hulgast lahkunud ja mõned veel elavad (akadeemik Jaan Einasto) astronoomid jalgratastel ja muude liiklusvahendite abiga läbi Tartu ümbruse potentsiaalselt sobivad paigad. Observatooriumi asukohaks sobib kõige paremini lage piisavalt suur küngas, kus nähtavus pole piiratud. Tõravere kasuks rääkis ka hea bussi-ja rongiühendus Tartuga. Järgnes projekteerimine ja 1958. aastal läks ehitamiseks. Esmalt valmis Valdur Tiidu juhitava aparaadiehituse sektori hoone. Hiljem tunti seda Teaduste Akadeemia Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo Tartu osakonna konstruktorite majana. Praegu tegutseb hoones trükikoda. Samuti said peatselt valmis kaks kolmekorruselist elumaja
põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi, ROMANTISM · 19. sajandi esimene pool · Vastandus liiga rangete ettekirjutustega klassitsismile. · Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool · Vastandus romantismile ja klassitsismile. · Ainestik: Igapäevaelu, realistlike teemasi, kaasaeg, vaeseid inimesi, tavalisi inimesi. · Iseloomulik: Moonutuste ja ilustusteta, tõetruud pildid. · Rembrandt, Daumier, Courbet, Leibl, Menzel, Thoma
aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. rRNA – ribosome, kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valkude sünteesil mRNA – messenger, RNA, millelt toimub translatsioon snRNA – small nuclear, osalevad intronite splaissimisel 57. Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? RNA sünteesi alguseks ei ole vaja praimerit, selle asemel on initsiatsiooni paigad DNA-l, mida nimetatakse promootor järjestuseks, kuhu külge peab kinnituma promootorvalk. 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni. Mõlemal juhul on tarvis DNA ahelad eraldada (lokaalselt). Eukarüootidel on initsiatsiooniks alati vaja transkriptsioonifaktoreid, et RNA polümeraas saaks seonduda promootor alale. 59. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon.
Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad. Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga. 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale.
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
Muidugi pole loomakestel võimalik endale pulbrit selga puistata või end aerosooliga üle pihustada. Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad, et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks. Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld! Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad. Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased korraldavad siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada.
Avalik küsitlus hetkel Euroopa Liidu liikmesriikides elavate inimeste hulgas tehti viimati 2006. a mais ning tulemuseks olid: 48% inimesi olid Türgi liitumise vastu, 39 % olid poolt. Suurimat poolehoidu Türgi liitumise suhtes on näidanud üles just uued liitunud riigid(sh ka Eesti)- 44% küsitletutest on liitumise poolt. Turism Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali. Kuni 1980. aastateni oli Türgi turism kõvasti maas teistest Vahemeremaadest. Özal'i valitsuse esilekerkimine tõi kaasa tormilise muutuse Türgi turismimaastikul. Turistide arv kasvas suurel kiirusel 90ndate aastate algul. Regiooniline päritolu näitab üpriski palju , kuhu turistid Türgis reisida soovivad. Keskklassi türklased eelistavad rannakuurorte Egeuse ning Vahemere kaldail; lääne-euroopa, iisraeli ning ameerika turistid kalduvad
emaklooster, millele alluti, asus endises kodukohas) _ vallutuste ja maadeotsimise ekspansiooniliikumine jättis seega püsivaid jälgi nii maavalduste kui ka munkluse geograafiasse. * Osad asuniku müüsid oma päritolu maid maha ning jäid oma uutesse asulatesse elama. _püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad. _kui jätta kõrvale need paigad, kus sisserännanute ja põlisasukate vahel oli etnilise ja religioosseid erinevusi, siis aja jooksul ei erinenud koloniaalaristokraatia enam millegi poolest kohalikust aristokraatiast, võib - olla ainult selle vahega, et nad ei unustanud vallutuste ja teerajamise sangarlike päevi. III peatükk-- Sõjatehnika ja poliitiline võim * keskaegne aristokraatia oli ennekõike sõjaline aristokraatia, ning mehed kes moodustasid
jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega
Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk
pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses hierarhias sakslaste ja mittesakslaste vahel. Võib pidada sotsiaalse mobiilsuse kihiks, üleminekukategooria. Kiht, keda 19 saj nim kadakasakslasteks. Keskaja tekstides kasutatakse ka sõna estones, suhteliselt harva küll ja haritumates tekstides. Kuivõrd estones ja undeutsch on sünonüümid, pole selge. Tavaline ladinakeelne sõna, millega maal elavaid eestlasi kutsutakse, on neofüüt
hobuste patroon. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama. Neist said üldtuntud ,,lastejutud".
2010. a võiksid olla 100 x 100 m. Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja arhitektoonilist aeda peetakse aiakunsti ajaloos teataval määral euroopa regulaaraia nurgakiviks. Olulised olid ka need Egiptuse aiad, mis olid paigutatud templite ja matmispaikade juurde, kuna need paigad olid egiptlaste vaimuelu südameks; siin kasvasid pühad hiied. Tavaliselt koosnesid nad palmidest ja viigipuudest. Siin paiknesid ka pühad tiigid; muruplatsid olid väikesed ning nelinurkse kujuga. Iga puu seisis oma väikeses nelinurkses süvendis, mis oli täidetud veega. Taimede jaoks oli üldse eraldatud palju maad. Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise hobiga. Tulles koju sõjaliselt ekspeditsioonilt, tõid nad alati kaasa uusi taimeliike, asetasid need
edasi, mured ei murdnud teda. Elu lõpu aastatel oli ta õnnelik, viisakas ja heal järjel. Koduses elus armastas ta tihti naljagi heita, tal oli vajalikuks kombeks aprillinalja teha, lastega lõbutseda. Lapsi kasvatas ta hästi, ise elas korralikult võimles, jalutas, armastas puhtust. Suur ja vägev hing sädeleb meile vastu kõikjalt selle saatuse valulapse teoseist (A.Meiessaar 1935:12). Oma iseloomult ei olnud Dostojevski mitte turist. Teda ei huvitanud eriti ei maastik ega ajaloolised paigad, ei haaranud teda palju ka kunstid: ehitusmälestised, teatrid, kunstigalleriid. Mis aga ta tähelepanu endale tõmbas, see oli rahvas ise kogu oma eluoluga tänaval, vagunis, lõbustuskohtades ja mujal. Mingi erilise vimma tõttu kõige võõra vastu ei saanud ta siiski ka ta süvenemine rahvaellu olla eriti põhjalik (O.Urgart 1936:90). 2. ,,Märkmeid surnud majast" Asumisaastatest kirjutas Dostojevski teose "Märkmeid surnud majast". "Surnud maja" sümboliseeib sunnitööliste maailma
sajandil. · Usk kui nähtus on olemas erinevates religioonides. Seda peaks vaatama kui üksikisiku või grupi hoiakut. Religioon ei piirdu ainult usuga. · Jumala definitsioon puudub!! - On paljuid religioone, mis pole jumala kesksed. · Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ning seda peetakse inimest mõjutavaks jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed, paigad, mida peetakse pühaks. - Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega kohtuda ja seda kogeda- Otto · Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei. (nt. Usk hauatagusesse ellu). · Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest. Elemente võib nim ka dimensioonideks: 1. Intellektuaalne- mis saab inimesest peale surma, mis on elu mõte. 2
Ootused Rotteri järgi on ootuse sisuks uskumus sellesse,et subjekti kindlale käitumisviisile(nt solvajale välkkiirelt vastamisele) järgneb kindlat laadi kinnistus.Vahel kogutakse ootuses kindel olemiseks(eeldatava ootuse kujundamiseks ) täiendavat infot.Rotteri järgi on ,,ootuse mõõdupuul"suur hulk astmeid nullist kuni saja protsendini.Eelootustega võib seletada ,miks meile meeldivad tuttavad meloodiad,vanad sõbrad,nostalgilised paigad jne.Meil on nende suhtes kujunenud positiivsed ootused.Ja vastupidi ,kui kellelgi pole täielikult teavet mingi turismiobjekti kohta,võib just see ootuste puudus mõjuda konkreetse reisi eelistamisele negatiivselt .Kooskõlas biheiviorismi üldiste põhitõdedega väidab Rotter ,et kindlasuunalise kinnistuse saamine mingit liiki olukorras kujundab paljuski nende käitumise seda laadi juhtumi kordumisel. Rotter teeb vahet situatsiooni spetsiifiliste ja üldiste ehk üldiistatud ootuse vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
