veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas.1 Esimene toob meile suure hiiglaslikud kuldnokaparved. osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed. Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub. N: joonte ristumiskoht, maantee ja oja ristumiskoht. 3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?
Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Vee reostamine
Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem..
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis
Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead paljaks, see tähendas nende väe äravõtmist. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu
(Lisa 1.) (Tallinna turism 2014) 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat. Kristlastel ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad eelkõige Jeesusega seotud paigad.. Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite hulgas kõige enam, annab sisenemine pühasse ruumi ettekujutuse, mida tähendab sisenemine igavikku, enne kui nad surevad. Traditsiooniliselt tulevad kreeka õigeusklikud Pühale maale palverännakule vanas eas. Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
2.4 SUVETEATER Vabaõhuetenduste traditsioon ulatub Eestis tagasi 1920. aastatesse. Iseseisvunud Eestis hakkasid suvelavastused hoogsalt populaarsust koguma 1990ndate teisel poolel. Tugeva tõuke andis Linnateatri ülimenukas ,,Kolm musketäri". Just suveteatris avaldub kõige ilmekamalt püüd leida uusi põnevaid mängupaiku väljaspool teatrihoonete tuttavaid saale, kuid muidugi otsitakse neid ka sisehooaja lavastuste tarvis. Sellised nn leitud paigad mängivad etenduse mõjuväljas iseenesest suurt osa. Eesti teater on muutunud ruumitundlikumaks, osatakse hinnata mängupaiga erilist õhustiku. KOKKUVÕTE Kui alguses mõtlesin, et teatrite tekkimisel pole midagi erilist, siis töö käigus taipasin, et olen valesti arvanud. Igal teatril on oma lugu ning igal teatritrupil on oma eesmärgid, head ja vead. Nagu on öelnud Mati Unt: ,,Teater on tegu, juhtum, valik, situatsioon, lugu, meeleolu rütm, jne."
1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: l Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta l Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad l Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest l Talupojad lootsid leida paremat elujärge l Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: l Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) l Kuningavõimu tugevnemine l Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng
Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas
Ta on levinud kõige põhja pool - Lõuna-Sudaanis, Lõuna-Etioopias, Keenias, Ugandas, Tansaanias ja Sambias. Savannisebrat kui liiki iseloomustavad suhteliselt väikesed kõrvad, rinnaloti puudumine ja ka see, et vöödid ei moodusta laudjal ruudulist mustrit. KÄITUMINE Savannisebra elab savannides ja muudel rohumaadel, kus kasvab kõrrelisi või nii kõrrelisi kui ka põõsaid, eriti kui need paigad asuvad küngastel ja madalate mägede laugjatel nõlvadel. See liik talub halvasti veepuudust ja siirdub kuival ajal niiskematesse paikadesse (sageli metsadesse) või tõuseb mägedesse, sooritades regulaarseid rändeid. Savannisebrad elavad püsivates peretabuunides, millesse kuulub maksimaalselt 9- 10 looma. Sagedamini on tabuunis 4-5 looma (Krügeri rahvuspark) või 6-7 looma (Ngorongoro looduskaitseala). Tabuuni eesotsas seisab vähemalt viieaastane täkk,
Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad:
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne. Tegelased on inimesed. 33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja kohapärimus väljaande kohta. Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid: Mari-Ann Remmel ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus" ja ,,Päritud paigad: Kohajutte ja legenda Rae vallast" Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik" 34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on sarnase skeemiga lood. Imemuinasjuttu kuuluvad imed, mida tegelikkuses ei leidu lendavad vaibad, imelised rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt
· "Hernani" (1830; · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) 6 ,,Jumalaema kirik Pariisis" sisukokkuvõte: Teos keskendub peamiselt kahele süzeeliinile: ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab XV sajandi elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imetegude Õu. Tegevus algab 6. jaanuaril ja lõpeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud. Tagasihaaravalt kujutab Hugo ka sündmusi, mis leidsid aset varem; romaani lõpupeatükis räägib aga sellest, mis toimub hiljem. Tegelased on väga erinevad: Esmeralda on kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega, ta on õrn, kaastundlik, naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu
2. Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine Tuleb otsida operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti, kõige populaarsema firma Microsofti toodete puhul eelkõige. Enamik hävituslikumaid viirusi tungib arvutisse, kasutades süsteemi haavatavusi, jättes kasutaja teadmatusse. Tarkvara tootjad annavad regulaarselt välja lisaprogrammijuppe ehk paikasid, mis nõrku kohti kaitsevad ja sulgevad viiruste võimaliku sissepääsukoha. Sellised paigad on internetis saadaval legaalse tarkvara kasutajatele. · Mitte avada kirjadega kaasas olevaid faile, kui pole sisu turvalisuses veendunud Seada e-meilitarkvara üles nii, et kirjadega kaasas olevaid faile automaatselt ei avataks. Nii saab enne faili avamist seda viiruste suhtes skaneerida. · Skaneerida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju Alati tasub faile viiruste suhtes kontrollida. Seda tasub teha ka siis, kui faili saatja on teie tuttav ja fail oodatud
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor....................................................................................
nende tähelepanu kiriku varast eemale. f) Arenesid käsitöö ja kaubandus ,kaupadele oli vaja uusi turge, eriti olid sõdadest huvitatud Veneetsia, Genoa, sest tahtsid saavutada kaubandusliku ülevõimu Vahemere ida osas. 10. Ristisõdade tagajärjed/tulemused. + - Euroopa rüütlid elasid sõdades välja oma Ei täitnus oma ülesannet, sest pühad paigad seiklushimu ja vallutusiha, see aitas lõpetada jäid vabastamata. feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Algas Itaalia linnade kiire areng , eriti Bütsantsi impeerium sa purustava löögi , Veneetsia, Genova ja Pisa. pealinn Konstantinoopol hävitati. Algas elav liiklemine Euroopa ja Aasia vahel. Kasvas usuline sallimatus juutide ja moslemite vastu.
Selle kopleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses. KASUTATUD MATERJAL Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad. - Tln.: Ersen, 1999.- 238 lk. UNESCO maailmapärand: ajaloomälestised. - Tln.: Karrup, 2007.- 400 lk. Maailma imed. Tln.: Karrup, 1998.- 240 lk. Maailmaimed. Tln.: Varrak, 1996.- 64 lk. Masso, Tiit. 100 ehitist. Tln.: Valgus, 1983.- 228. Lk. Internetimaterjalid
Mai keskpaigast septembrini toob edelamussoon kaasa vihmase, sooja ja pilvise ilma. Novembrist kuni märtsi keskpaigani on kliima jaheda kirdemussooni tõttu kuiv, vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz. Tai massaaz sai alguse Indias ning põhineb traditsioonilisel india meditsiinil ja joogal, koosneb massaazist ja venitustest. Tai köök on kogu maailmas tundud oma ürtide ja
aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Anton kolis elama Tallinna. Kirjaniku peres kasvas kaks last: tütar Riita (17.02.1921 2004) ja poeg Eerik (17.11.1928 1980) Muuseumi kohta 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu,
jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel eristatakse allrajoone ehk paikkondi. Väiksemad hierarhilised maastikuüksused on paigastikud, paigased ja paigad. Paik on ühel pinnavormi osal või väikesel pinnavormil kujunenud ühesuguse pinnakatte, veerežiimi, mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem. Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms) kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased.
ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Kalevipoeg-tugev,vaikne,flirtiv, julge,vapper,nutikas,kaval,verehimuline,uudihiulik,kattemaksuhimuline,hooletu,kahetsev,töökas,jõuvägilane,uhk ustab oma jõuga,tark,heade soovidega virmalised poletavad laeva, Lapi saarel Kaaren valetas, peab parema jalaga maha põrutama Kp hobuse jäänustest tekkisid uued paigad looduses, kalevite te peipsi äärest loode mereni kivivisked- viskevõistlused, lambavarga hundi tabamine, kiriku purustamine/tassimised- silla/tee ehitamine, linna asutamine, kalmuküngas Kp tõi palgid Pihkvast, Kp pärast surma valvab põrguväravas valgehibuse seljas Sarvikut et ta välja ei pääseks, vaim saadeti kehasse tagasi, lööb rusika kalju seina,jääb kinni, Kp võimalik tagasitulek. “kes sind enne ise kannud, siisap mõõka, sõbakene, murra jalad tal mõlemad” lk 168
Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud? Wallace'i puudujääk (Wallacean shortfall) lisaks mitmekesisuse hinnangute umbmäärasusele (Linne puudujääk), puuduvad adekvaatsed ja põhjalikud andmed ka liikide globaalse ja lokaalse leviku kohta (seda nii minevikus kui ka olevikus). Samuti ka ekstinktsioonifaktorite geograafilise dünaa...
sellega kaasneb ka meie ettevõtte majanduslik langus. Riskidest parema ülevaate saamiseks koostti lühike SWOT-analüüs, mis näitab ära meie konkurentide tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. S strenghts tugevused W weaknesses nõrkused O opportunites võimalused T threats ohud Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on: huvitavad ekskursiooni paigad, madalad püsikulud, keskkonna säästlikkus, kaasaegsed giidid, ainulaadne lähenemine. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on: vähene kogemus antud ärivaldkonnas, suur konkurents, palju sarnaseid teenuseid, vähene klientuur. Ettevõtte välisteks võimalusteks on: laieneda Tartust jaTartu maakonnast väljapoole, konkurentide tagasitõmbumine, omavalitsuse toetus, uute sihtpaikade ja võimaluste pakkumine.
kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult surnud inimesi, vaid ka loomi. Piisab ka pildist või filmist, et paanikahoosse sattuda. 5. Nüktofoobia e. hirm pimeduse ja öö ees. Kõige levinuim foobia lastel, mis
kui epopöa alguses. Lihtsas eluviisis ja füüsilises töös leiab peategelane uuesti sisemise tasakaalu. Muuseumid 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud
kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult surnud inimesi, vaid ka loomi. Piisab ka pildist või filmist, et paanikahoosse sattuda. 5. Nüktofoobia e. hirm pimeduse ja öö ees. Kõige levinuim foobia lastel, mis
Uus perekonnaliige. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves
Alpi jänesvill (Trichophorum Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Tupp-villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda
Osaleti maaisandate sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Rööviti ka sõjasaaki. Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutust vähenes. Oluliseks põhjuseks oli majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mereräävidega seotud majandus lakkas ning Eestis hakkas toimine rahvusvaheline kaubandus. Saareline asend ei soodustanud linnade teket. Põllumajandust takistas vilets põllumaa. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemikohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Linnade asustamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Põhilise elanikkonna moodustasid alguses Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed + eestlased. Jüriöö ülestõus 23.apr 1343-1345 Põhjused: 1. Talupoegade rahulolematus suurte koormistega. 2. Taani kuninga soov müüa ära Harju-Viru alad Saksa ordule. 3. Eestlaste soov taastada oma iseseisvus. Käik: · Relvastatud mäss
külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana. Samas aga sulades todavad need näiteks jõgesid 2. Maakera kõik paigad ei saa ühepalju soojust ja valgust. Millest see tingitud on? 1p See sõltub koha geograafilisest laiusest: Pooluste lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte vaheline nurk väike. (Need alad saavad vähe soojust) Ekvaatori lähedal langevad päikesekiired maapinnaga risti (otse lagipähe)-need alad saavad palju soojust 3. Iseloomusta eelneva kliimadiagrammi põhjal kliimat! 1p
(213 151km), lennuteed ning veeteed (3219km). Välisvedudel on oluline koht lennuliiklusel (lennujaamu 247) ning mereliiklusel. Teedekvaliteet ei ole eriti hea riigis ning seda põhjustab kindlasti omal määral mägederohkus, mille tõttu ei ole võimalik stabiilselt häid teid luua. Ka lennuliiklusel on üle poole lennujaamadest sillutamata maandumisradadega. (164, 247-st) Eestist otse Filipiinidele pole võimalik lennata. Vahepeatused on tavaliselt Euroopas. Populaarsed paigad peatumiseks on Amsterdam ning Moskva. Vahepeatusi võib olla ka 13 Aasias. Näiteks Hong Kongis või Šanghais. Kui arvestada ainult lennuaegu, siis kõige kiiremini on võimalik jõuda Filipiinidele umbes 20 tunniga. Turism Maailma 10 külastatuima riigi hulka 2012. aastal Filipiinid ei mahtunud ja kuigi seda riiki külastas 4 272 811 inimest, siis esikohta külastati peaaegu 20 korda rohkem. Seega
kohas, kahe jõe kaldal ( ilmselt Tiigrise ja Eufrati jõe kaldadel). 7 Kokkuvõte Referaadis oli kirjeldatud vanim babüloonia eepos, mis räägib suurest maailma veeuputusest. Sumerite ja akaadide eepostest, nii nagu meilgi eesti ja soome Kalevipoja ja Kalevivala eepostes tegelased ja tegevused on sarnased, lihtsal mõningad paigad, kus tegevus toimub on omapäraseks tehtud või hoopis teitpidi kirjeldatud. Sumerite ja akaadide eeposed suurest veeuputusest on väga sarnased. Mõlemal on sarnane süzee ja peategelane, kelle nimi nii sumerite, kui akaadide keeles omab üht tähendust ,,see, kes leidis pikade päevade elu". Mõlemas eeposes suur vihmasadu, mis põhjustab veeuputust, kestab 8
Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid. Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks, daami südame võitmiseks, kuulsuse võitmiseks, sellega kaasnes duelli ja treeningu võimalus, turniir oli ka kokkusaamis paigaks. 12. Linnade tekke põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. 13.sajandiks olid linnad taas muutunud käsitöö-ja kaubanduskeskusteks. Linnade kujunemise põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise, 2) inimeste soov saada kvaliteetset kaupa, 3) käsitööliste koondumine ühte paika, et end paremini kaitsta ja oma kaupa müüa. Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe
Kükita, Tiheda ja Kasepää külad. Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub Mustvee vanausuliste muuseum. 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Peipsimaa Külastuskeskus Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal
väljalülitami ne. · Kasu tage tulemüüri. Windowsi tulemüür või mõni teine tulemüür saab aidata hoiatada teid kahtlasest tegevusest, kui viirus või uss proovib luua ühendust teie arvutiga. See saab samuti blokeerida viiruste, usside ja häkkerite katsed laadida teie arvutisse potentsiaals elt ohtlikke programme. Kaitse arvutiviiruste eest Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ? · Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. · Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic. · Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Näiteks viirustõrjetarkvara Symantec Antivirus.
hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis
talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-seda, mida kaitsti selleks, piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Avalikud paigad tänavad, väljakud ja surnuaiad 10) Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand. l. 38 Estlased keskajal
perioodil rohkem kui lõunaosas, aga kokkuvõttes pole sademeid palju: põhjaosas 700 mm/aastal, lõunaosas 500 mm/aastal. Mägedes sademete hulk on ligi 2500 mm/aastal. Vahe sademete hulga põhja- ja lõunaosa vahel on seotud üleminekuga ühest loodusvööndist teisesse.[4] Joonistus 3. Keskmised temperatuurid 1.3.3. Loodusvarad Portugal võtab esimest kohta Euroopas wolfraami tagavara eest. Selle maht on umbes 13 tuhat tonni. Ka rikkad uraani paigad asuvad Urzeirikas. Oluline koht võtab tina, vase, piriiti, berriliumi, marmori, plii, kivisüsi ja soola tagavara, aga Portugal on vaene kütuseressurside suhtes. Üks olulisemaid looduvarasid on korgipuu.[4] 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad Portugal on Euroopa Liidu liige, Vahemere Liidu osaleja, Euroopa Nõukogu, NATO, OECD (The Organisation for Economic Co-operation and Development), Portugaalkeelte Maade Kogukonna ja Ladina Liidu liige.[6]
29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad
29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad
ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust
usust lahti ütlema. Sellest hoolimata on baha'i usund võitnud järgijaid erineva usulise, etnilise ja sotsiaalse taustaga piirkondades kogu maailmas. 1937. aastal koostatud ja seniajani kehtivate kavade järgi on baha'i usundit levitatud kõikides maailma riikides peale Vatikani ja püütakse rajada selle usundi administratiivseid institutsioone kõikides riikides, kus need ei ole seadusega keelatud. (Ibid: 422) 1.2 Baha'i Maailmakeskus ja pühad paigad 8 Bahá'u'lláh' Akko lähistel asuv hauapühamu ning Bábi hauapühamu Karmeli mäe veeral Haifas on baha'ide jaoks kaks kõige pühamat paika. Igal aastal külastavad Haifat ja Akkat palveränduritena tuhanded baha'id ja neil on eesõigus külastada neid kohti koos oma usukaaslastega kõigist maailma paigust. (Baha'i Maailmakeskus...)
häid karmavilju. Kõikjal Indias on sadu palverännakuid , alates pühadest mägedest ja jõgedest ning lõpetades templite ja väikeste pühamutega.Mõned neist nt Varanasi Gangese jõe ääres.Kailase mägi Himaalajas, meelitavad kohale hindusid nii Indiast kui ka väljastpoolt Indiast.Samas on ka kohaliku tähtsusega palverännakupaiku.Palverännakuid võib teha aasta ringi ning igas pühapaigas saab abi erinevatele probleemidele.Ühed paigad on seotud haiguste ravimisega, teised soodustavad laste eostamist, kolmandate külastamine toob majanduslikku õitsengut ja õnnistust.Paljud lähevad palverännakule, et jõuda jumalale lähemale. Riitused Iga hinduismi siirderiitus koosneb mitmest rituaalist, mida nim samskara'teks ning mis algavad juba enne sündi ja lõppevad surnukeha tuhastamisega.Need on hindu perekonnaringis suurteks pidustusteks ning need tugevdavad ka kogukonnasiseseid sidemeid.
kannatuslill, viinapuu, rosmariin, kukekannus ja heliotroop. Kui võimalik, laseks Lõvi pilgul puhata ümbrusel, kus kasvavad loorber, kreeka pähkel, oliiv ja tsitrusepuud. Tema loomusega sobivad kokku veel palmid. Kanakeste kasvatajat Lõvist pole. Talle on märksa enam meeltmööda suured murdjad mõistagi tiigrid ja lõvid. Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja elevandiluu. Tema vererühmaga klapivad sellised paigad nagu Rumeenia, Sitsiilia, Tsehhi, Lõuna-Iraak, Liibanon, Lõuna-Prantsusmaa ja Itaalia. Neitsi kasvatagu eredaid väikesi lilli Neitsi lilleaias kasvagu nartsissid, astrid ja krüsanteemid. Üleüldse tunneb ta tõmmet eredate väikeste lillede poole hea, kui need on sinised või kollased. Puudest sulanduvad tema meelelaadiga kirss ja pähklipuud, loomadest kassid ja koerad, kes aga peaksid ka üksindusega leppida suutma.
Seega on tarvis terviklikku lähenemist selleks, et planeerida kahepaiksete asualade säilitamise ja eluapaikade majandamise meetmeid. Joonis 1. Testmisala (4067 km2) Prantsuse alpides Materjalid ja meetodid Uuringus kasutati sigimistiikide asukohti graafiku sõlmpunktidena. Graafikut kasutati maastiku tüübi ja läbitavuse suhte kirjeldamiseks. Kõiki aspekte hõlmava graafiku ülesehitamiseks kasutati: 1) Iga-aastased asustatud paigad pandi sõlmpunktidena paika, optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1)
Taimestiku liigirikkus, hulk ja koosseis jõeosades erineb oluliselt. Kümnes uurimislõigus leiti kokku 32 liiki soontaimi. Ühes uurimislõigus varieerus soontaimeliikide arv vahemikus 5-15 ja soontaimede katvus alla 10% kuni 60%. Soontaimedest on jões sagedaim ja ohtraim liik järvkaisel. Levinud on ka harilik konnarohi, harilik kuuskhein, ussilill, kollane vesikupp, pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik.
Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist "Kirjandusteos on midagi enamat kui keel, et keel vormib maailma, vormib peaaegu müstilisel kombel midagi hoopis muud kui tähemärgid paberil. Keele kaudu avanevad lugejaile inimesed ja elud, paigad ja saatused midagi sellist, mida lugeja tajub vähem või rohkem tervikliku maailmana" (Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002) Mõisteid vt Annus 2002: 19. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
