Leedulased, kes sulasid ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus, Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased - Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud. Leedu muinasaja lõpul- Esile oli tõusnud suuremaid varandusi ja võimu omav ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli väga suur. Jumalustena austati loodusjõude - päikest, kuud, tähti, tuld, vett, välku. Kõige tähtsam jumalus oli Dievas - Headuse ja õigluse jumal, kes jälgis korra järele ja määras saatust. Perkunas - Kõue ja äikese valitseja, kes loopis süüdlasi. Valinas - Pimeduse ja allilma valitseja. Laima - Jumalanna, kes määras inimese sündi ja õnnelikku elu
Saaga eeldab imepäraseid hetki, dramaatilisi lahinguid, fantaasiat. Mida fantaasiaküllasem lugu, seda kaugemale paigutati. Samas ei saa eitada retki, kuid saagades suured teod minevikus ja kaugel. Vana-Vene allikad Tšuudid – Loode- ja Põhja-Vene aladel. Räägitakse, et tšuudidel oluline roll Novgorodis. On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika. Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes. 1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi. Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad.
Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid. Eesmärgiks oli välja juurida rahva paganlik usk koos sellele omaste taigadega, mida katoliiklus selgesõnaliselt ja tingimusteta ära keelas. Eepilistes loitsudes püütakse loodetud tulemust saavutada analoogilise jutustuse abil. Salaloitsud on peaaegu eranditult esinenud kirjalikult, amulettidele ja loitsupaberile kirjutatuna. Kirjatähemaagia kasutamisel moodustati salaloitse, millest tuntuim on "ABRACADABRA". Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt
21 omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat
austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Võrreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid, torkab silma, et meil on väga vähe suuri ja tähtsaid nn. kõrgjumalaid. 6. VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD · Eellugu: 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. Saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal elavate slaavlaste vastu. 40 aastat kestnud vallutussõja tulemusena liideti paganlik Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga, mis avas uksed Läänemerele saksa kaupmeeste jaoks. · Eeldused ristisõjaks: saksa kaupmehed toetasid ristisõda, sest olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Tsistertslased olid samuti paganate vastu ning seega olid nad kujunenud kõikjal Euroopas ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks.
Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses" Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus · Poliitilisest elust: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma
saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
ristisõdijaid, laevu pidi nii palju olema. Teiseks kui me räägime sotsiaalsetest rühmadest, siis ministeriaalidel oli 12. saj lõpus linna juhtkonnas veel silmapaistev roll. Ministeriaalid kui maahärra ametnikud võisid olla seotud nii rüütelkonnaga kui ka linna juhtimise kaudu ka linna kaupmeeskonnaga - kaupmehi ja rüütleid vastanduda ei saa. Kaupmeeste huvi oli Vene kaubanduse keskused, Saksa sidemed olid olemas juba nende keskustega enne ristisõdade algust. Väidetavalt paganlik maa Läänemere ja Venemaa vahel polnud takistuseks kaubavahetuse toimimiseks, samas kaupmeeskond profiteeris sellest, et sõdade tulemusena tekkisid Liivimaal linnad. Kaupmeeskonnale ei võõras ka misjoni ideoloogia, ka nemad olid huvitatud hingeõnnistusest. Liivimaast on 13. sajandil saanud ka relvastamata palverännakute sihtpunkt. Oli tavaks, et palverändurid hankisid endale sihtpunktis märgi selle kohta, et nad on
Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand)
* Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. * Uus usk katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga külakatoliikluse eksisteerimine ehk paganlik mõtteviis säilis. Reformatsiooni plus oli emakeelne jumalateenistus, kuid miinuseks oli paganluse väljasuremine. * Maailmapilt katoliikluse ajal oli miinuseks kuulekus, kuid plussiks oli avaram kultuuriruum ehk inimesed said käia ringi mööda maad ja mungad tulid Eestisse ning õppisid ka eesti keelt. Pärast reformatsiooni oli plussidks töökus ja inimeste initsatiiv, kuid miinuseks oli kultuuriruumi väiksemaks muutumine.
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
Ent kuidas mõista siinkohal väljendit jumalakartlik? Kui Jumal on niivõrd armulik, milleks teda siis karta? Kas see tähendab, et hirmu eest pole pääsu? Kui Jumalat peab kartma, siis miks mitte karta selle asemel Saatanat ning tunda rõõmu vähemalt neist asjadest, mida jumalakartlikkus välistab. Ilma taolise hirmukampaaniata poleks usujuhtidel midagi, millega oma järgijaid vaos hoida. Germaani surnutejumalanna Loki tütre nimi oli Hel, ta oli paganlik karistuse ning piinamise jumal. Veel üks ,,L" (inglise keeles tähendab Hell Põrgut) lisati Vana Testamendi loomisel. Prohvetid, kes Piiblit kirjutasid, ei tundnud sõna Hell; nad kasutasid heebreakeelset sõna Sheol, kreekakeelset sõna Hades, mis tähendas hauda, kreekakeelset sõna Tartaros, mis oli langenud inglite loss, allilm, ning heebreakeelset nime Gehenna, mida kandis Jeruusalemma lähedal asuv org, mida valitses Moloch ning kus ladustati ja põletati prügi. Just sealt ongi
Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool. Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada. Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid. Mõeldi ka, et kui savinõu maa alla panna, siis see võib paljuneda. Renessanssi ajal leide ei uuritud. Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks. Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid
tahab Andrest visata, too on liiga kiire ja Indrek viskab emale külge. Tammsaare lugu horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Töösse suhtumine. Töö Vargamäel töö tänapäeva talus. Enne oli lapsi vaja töö tegemiseks. Elueesmärk pole enam töö tegemine nagu kunagi oli. Pidev töö. Töö ei saa kunagi otsa. ,,võitlus maaga" Andres võttis tööd täie tõsidusega, Maa kui Jumal. Piibel pole kui usu teema. Paganlik jumal. Loodu kui jumal. Põlluharimine kui jumala teenimine. Pearu valetas ja kõik teadsid, et ta valetab. Andres rääkis koguaeg tõtt seega keegi ei osanud oodata et ta valetab. Mõlemad ajasid oma õigust taga. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" Vana Andrese sõnas. Pole mitte üht tegelast, kes oleks saanud armastuse kuigi tegid tööd ja nägid vaeva. Harjutused tunnis: 1. Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari enda juurde elama?
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
moraalselt valitseda. Põhja Euroopas kujunesid 2ks suurvõimuks Taani ja Rootsi ning 1397a sõlmisid nad lepingu uniooniks. Uniooni kuningaks sai Taani kuningas. 1523 Rootslaste ülestõus Gustav Vasa juhtimisel saavutas iseseisvuse. Sellest ajast tekkis vaen rootslaste ja taanlaste vahel. Ida-Euroopas kujunes hiliskeskajal välja Leedu suurvürstiriik. See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik. Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki. Samal ajal olid venelastel teravad vahekorrad saksaorduga. Saksaordu piiras Leedut nii põhjast kui läänest. Liitlaseks sakslaste vastu sai Leedule poola ning 1385 sõlmiti poola ja leedu vahel personaalunioon ning Leedu kuningas sai Poola kuningaks, eeldusel, et ta võtab vastu ristiusu. Sealt kujunes Poola-Leedu liitriik
Maarja sekkumine. Püha Nikolaus elas 4. sajandil, oli imetegija, seotud karnevali naerunäoga. Tema päev on detsembris ning temaga algab jõulukarneval. Kuna üliõpilased pidasid teda oma eestkostjaks, siis see oli nende pidupäev ning ülikooli hierarhia pöörati peapeale. Teda peeti varguse eest kaitsjaks. Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad. Aitas alati kõige vaesemaid, kinkis neile hädavajalikku. Tänapäeva Santa Clausi traditsioon on moonutatud ning paganlik püha. Oli osaline nii karnevalis kui ka liturgias. Teada on 8 liturgilist draamat, kus Püha Nikolaus on peategelane. Liturgilist draamat hakati esitama kiriku trepil. Liturgia sai tagasi oma esialgse terviklikkuse. Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed
Hiljem kirjutab 3 kirjapaari, nt Ilus Helena ja Paris. „Ars Amatoria – armastuskunst, humoorikad õpetussõnad, kus ja kuidas armastust le+ida, kuidas südant võita ja kuidas armastust hoida. „Remedia amoris“ – ravimid armastuse vastu, kirjutatud kriitika põhjal „AA“ pihta; mis aitab armastuse vastu? Töö, matkamine, sõjaretk. 2.loomeperiood – luule mütoloogilistel teemadel „Metamorfoosid“ (keskajal paganlik piibel) – ahelpoeem, 200 muundumisest. Algab maailma teke kaosega, lõpeb Caesari surmaga, kus ta muutub komeediks. Ladus, mitmekülgne, varieeruv. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal koostatud teos, käsitleb kuude kaupa muistendeid, pühendusega Augustusele, JÄI POOLELI 3.loomeperiood – pagendusaeg „Kurvad laulud“ 1. Roomast lahkumine ja teekond – pöördub naise ja sõprade poole. 2. Pöördumine Augustuse poole, vabandus. 3
Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut. Igas linnas piiskop =järelvaataja =koguduse pea. 22 Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus. Abti ülesanne kiriku haldamine. Üksikisiku pöördumine paganlikus ühiskonnas ristiusku on keeruline, sest paganlik kultus on see, mis kogukonda ühendab. PRIMA SIGINATIO esimene ärgistus, toimub mõni hetk enne ristimist (varem võib olla ei ristitudki?). Iiri kloostrid olulised kultuurikeskused, misjonärid Sotimaal ja Gallias. Kui germaani kuningad kristlaseks valmis saada =halduspoliitiline akt. Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida. Anglosaksi misjonärid Madalmaades ja Saksamaa aladel. 754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz piiskoppide residents
Jääb üle olla õnnelik õndsuse ootuses. Tõeline õndsus mille poole peab püüdlema seisneb igaveses elus ja rahus teispoolsuses. Augustinus oli pessimistlik ka riigi eesmärkide suhtes. Riik ei saa samamoodi seada õnne oma kõrgemaks eesmärgiks, vaid riik on tekkinud pattulangemise tulemusena. Riik hoiab patuseid inimesi vaos ning on hädavajalik inimeste vahel rahu hoidmiseks - seega on ta osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik on kõrgem, ta teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlikel inimestel elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust. 7. Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral siiski võimalik. Seda on võimalik saavutada, kui hoolitseda piisavalt oma hinge ja ihu eest.
(1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil. Tähtsamaid konkureerivaid kultusi Rooma riigis: 1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil.
mis on ära määratud mingi erilise traditsiooni Lääne teaduse ja ratsionalismi tra ditsiooni poolt. Selline küsimuseasetus on tänapäeval siiski võõristust tekitav. Vaevalt keegi kahtleb kaasaja teaduse väärtuses, tema üleolekus mütoloogiast, Aristotelese füüsikast, legendidest jms: Teadlased ja teaduse teoreetikud esinevad siin ühisrindena niisama nagu enne neid on seda teinud ainsa õndsust garanteeriva kiriku esindajad: tõene on ainult kiriku õpetus, kõik muu on aga paganlik mõttetus. Tõesti: teatud vaidlus ja sisendusmeetodid, mis kunagi tagasid kirikliku tarkuse hiilguse, on tänapäeval leidnud endale uue asukoha teaduses. Feyerabendi arvates ei ole võimalik tõestada teaduse üleolekut viitega tema tulemustele. Selline viide oleks korrektne ainult sellisel juhul, kui oleks võimalik näidata, et:1.Teised mõtlemisviisid ei ole kunagi midagi sellist loonud, mis oleks võrreldav teaduse saavutustega;.Teaduse saavutused on autonoomsed, s
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel. Riik on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, et saaks elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha ,,oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitilisest elust Aristotelese taasavastamine Euroopas ja tema filosoofia kohandamine kristlike põhimõtetega ideaalne kristlik filosoofia
lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Nii on paavst Honorius 1221. aastal keelanud oma kirjaga tollal juba katoliiklikku ristiusku astunud soomlasi pidamast kaubavahetust "naabruses asuvate barbarirahvastega", kuna need ahistavat kristlasi. Kaheksa aastat hiljem mõistis paavst Gregorius IX hukka ojamaalased, kes olevat varustanud paganaid kristlaste kiusamiseks vajaminevaga. Egili saagas on kirjeldatud juhtumit, kus paganlik nimikangelane koos oma venna ja kolmesaja kuuekümne mehega läbis prima signatio astumaks kristliku Inglise kuninga teenistusse. Kindlasti pole sarnane võimalus välistatud ka siinsete sõdalaste puhul. Tolleaegses maailmas oli pealike või kuningate, sealhulgas võõramaiste, sõjateenistusse astumine prestiine samm ning suur osa Eesti lähinaabreid 11.12. sajandil vähemalt ametlikult juba ristiusustatud. Üpris kindlalt võib arvata, et enne 13
Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes.
Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri "Jumalik komöödia": Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma
Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. Huvituti antiikautorite töödest. Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. Renessansi kirjandus Dante Alighieri “Jumalik komöödia”: Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid – luuletused armastatud Laurale. Poeem “Africa” muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio “Dekameron”: Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma
silmas mitte ilmutatud salajast teadmist, vaid pigem iseloomu arengut. Sarnane on vaid see, et ei gnoosis ega individuatsioon pole silmaga nähtavad asjad. Seega jääb lõppkokkuvõttes pigem küsitavaks Jungi seostamine gnostitsismiga. Mõningad kokkulangevused käsitlustes ei anna selleks piisavalt alust. 5.5.Jung ja Luther Võrreldes hea ja kurja küsimuse käsitlusi Jungil ja Lutheril, paistavad silma mitmed asjad. Esiteks on mõlema jaoks (eriti nende noorpõlves) elav germaani paganlik taust. See ulatus küllaltki jõuliselt läbi kristliku ,,pealispinna" mõlema ellu ja teadvusse. Nii väidab Jung oma mälestuses enda ema olevat kummalise kuju, kelle ümber mitmel korral olevat aset leidnud poltergeisti fenomenid ning kes ärganud vahel tundmatus ähvardavas keeles prohveteerides. Lutheri ema Margaret on uurijate poolt vihjamisi kujutatud tagurliku maanaisena, kelle jaoks nõidus ja paharetid olid igapäevane reaalsus. Luther on oma kaasaegsetele täie veendumusega
tavapäraselt peetakse ebamoraalseks (raha ja jõuga kui ta kirjutas Giuliano de Medici'le ja peale tema surma Lorenzo de Medicile, siis nende ajal oli paavstivõim tugevnenud. 1513-st on paast Giovanni de Medici, Leo X). Virtu ja Fortuna Fortuna on saatus või ettemääratus, saatus on vägagi muutlik, sest olukorrad, millesse inimene satub, muutuvad kogu aeg. Virtu on inimese mehisus, inimlik tugevus, inimlikud oskused. Ka Aq Thomas kasutas voorustest rääkides sõna virtu. · Paganlik virtu ideaal, kangelasliku Fortunaga võitluse ideaal. Vanas Roomas oli mitut sorti fortuunat lühike, kõhklev, halb õnn (fortuna mala), mehe õnn, naise õnn, lahinguõnn. Machiavelli leiab, et saatus jätab poole asjadest inimese määrata, kui inimesel on piisavalt mehisust ja oskust. Inimese teod määravad ära poole tema saatusest, teise poole määrab saatus, saatus on Machiavelli sõnutsi kui naine, keda tuleb lüüa ja alistada ning kes alistub pigem noorele ja tormakale...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
