Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud. rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika piiblist. temaatika piiblist. Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja Basiilika- rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekutehoone tüüp
nad oma liitlaseks. Paganlust ei keelustatud, kuid soosima hakati kirikut. Kirikutele anti raha, preestrid vabastati maksudest ja pühapäev määrati puhkepäevaks. Milano ususallivusedikt 313.a. Kehtestatakse täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus teiste uskude kõrval. Tagastatakse konfiskeeritud kirikuvarad. Paganlust üritas elustada veel keiser Julianus (361-363. a.), kuid edutult. ``Sa oled võitnud, Galilealane``, ütles Julianus surivoodil. 392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa. Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne Kristlus hakkab assimileerima antiikkultuuri ja teeb selle nii kättesaadavaks keskaegsele Euroopale ja selle kaudu meile. Kristlus vajutab oma pitseri seadusandlusele, koolile ja moraalile
Mis on moraal? Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal"...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII saj. hakkasid sakslased liikuma itta. Vallutasid lääneslaavlased ning 1143. a. rajasid düübeki linna, millest sai paljude sündmuste alus. Nüüd hakkasid Läänemerel sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale augustiinlaste koorihärra Meinhard. Tema kuulus ristiusku. Berthold oli temaga kaasas ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Selle...
vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud
Kallis Friedric, Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada
mida valitsesid vanemad. Naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega samuti koostööd ei tehtud. Fakt on, et teedevõrk kõikide maakondade vahel oli peaaegu olematu. Siit järeldub, et info levik oli väga halb. Maakondade vahel puudusid sidemed ning seega oli see üheks allajäämise põhjuseks Muistses vabadusvõitluses. Ristisõdijatel oli kindel eesmärk ristida kõik Euroopa rannikualad ja neil oli välja mõeldud strateegia vallutada iga paganlik riik üks haaval. Kui järg eestlaste kätte jõudis, olid soomlased, venelased ja latgalid juba ristitud ning järeldub, et Eesti poleks kindlasti ainsana ristimata jäänud. Ristisõdijad liikusid strateegiliselt Euroopast põhja poole, et lõpuks jõuda Eesti aladele, kus alustada uute alade ristimisega. Eestlastel poleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus. Nii palju tegureid oli, mis takistasid võita vabadusvõitlus
Pani alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj.
aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas
Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil
ristiusku · Silmad, lamp, härg, pistoda,palmioks (märterluse sümbol) Püha Luukas Weyden "Püha Luukas maalib Neitsi Maarja portreed" · Üks Uue Testamendi autoritest, Apostlite tegude raamatu autor · Arstide kaitsepühak, ise ka arst, Süüriast pärit · Olevat ise maalinud Neitsi Maarjat (legend) · Tiivuline härg (sõnumitooja ja ohvriloom),raamat, kunstnikupalett Püha Barbara Jan van Eyck · Isa paganlik valitseja · Hoidis tütart tornis luku taga · 3. aken (Püha Kolmainus) · Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus
Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla. Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus
"kiriku valdusse saada"; kõikide pühakute päev ehk halloween ka see päev määrati paljude ajaloolaste arvates 1.novembrile just paganlike traditsioonide tõttu, kuna sel ajal oli mitmete rahvaste uskumustes hingede liikumise aeg; 2. novembril hingedepäev, mil tänapäevalgi paljud eestlased aknal ja surnuaial küünla süütavad; mardi- ja kadripäev; ning loomulikult jõulud, mille eelkäijaks samuti paganlik rahvausund ning mis alles hiljem, 4. sajandil, Jeesus Kristuse sünnipäevana kristlike pühade nimistusse seati. Teadaolevalt pole Jeesuse täpne sünnipäev teada, see võib olla hoopis kevadel, 20. mail, ent ilmselt tundus kirikule mõttekam paigutada nii oluline püha talvisele pööripäevale, mida niikuinii tähistati, et jätta mulje kristliku püha tähistamisest ning nii paganlik püha summutada.
Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust. Ristiusu teemad on olnud inspiratsiooniks mõnedele suurtele Euroopa meistrite
Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik 1,2. Tekkisid 1054.aastal
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule. Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi. . I vanaaeg (algab üldkogukondlikust ajast kuni 10.saj.-ni), II keskaeg (10saj-17.saj 1.pool), III uusaeg (17.saj tänapäevani) Vanaaeg Rahvamuusika teke ja areng Vanemad rahvalaulud tekkisid üldüldkogukondlikul ajal. Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja täiesti tundmatuid laade. Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika
hellenid. Seega olid mängud osa hellenite identideedist, kuigi ühtset riiki Kreekas sel perioodil ei kujunenud. Olümpiamängudel osalenud mehed olid soositud. Oma kodulinnades said sportlased suure au osaliseks. Näitena võib esitada Vana-Kreeka luuletaja Pindarase luule. Lisaks lüürikale olid olümpiamängud ainestik ka vaasimaalidele. Vana-Kreeka olümpiamängud on mõjutanud tänase ühiskonna spordirituaale. 4. sajandi lõpul mängud keelustati. Põhjusena toodi välja mängude paganlik päritolu. 19. sajandi lõpul mängude traditsioon taastati. Lisaks iga nelja aasta tagustele olümpiamängudele toimuvad ka teised rahvusvahelised spordivõistlused, mis aitavad kaasa nii tervislike eluviiside kui ka moraalsete väärtuste levimisele. Kuna 1979. aastal viis NSV Liit oma väed Afganistani, boikoteeris mitu riiki protestiks 1980. aasta Moskva olümpiamänge – ka soov rahupüüdlikkusele on säilinud. Filosoofia – tõlkes tarkuse armastus – pärineb samuti Vana-Kreekast
esindusorganisatsioonides üle Ameerika. NSDAP kasutasid Riiklikud Sotsiaalsed Saksa Töötajate Parteid. Pinwheel Swastika (Nõelratta Swastika) muudetud versioon natsi ristist mille haarad on kumeralt paigutatud, moodustades ringi. White power (Valge Jõud) ülestõstetud käsi mida kannavad skinnheadid oma jakkidel. Odin's Rune (Odini Ruun) kasutas paganlik usklik organisatsioon Odinism. Kuigi algupäraselt ei olnud see sümbol ega ka organisatsioon rassistlik on see natside poolt kasutusele võetult muutunud rassismi sümboliks. Deaths Head (Surma Pea) kasutasid alguses Natsi SS sõdurid Teise maailmasõja ajal,nüüd on see kasutusele võetud natsistlike ja rassistlike vaadetega inimeste poolt. Märki kasutatakse ka rassistliku muusika
Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal 7. saj lõpp) üksteise sisse põimuv ornament (eeskujuks paganlik paelornament) taimed, loomad üksteise sisse. Kõige kuulsam Karolingide ajastul Book of Kells- Dublini rahvusraamatukogus 2. Karolingide ajastu- Pippin Lühike 8. saj kesk- 10.saj algus, Karl Suur (Frangi riigis 7.saj kodusõda + 8.saj araablaste sissetung, tähtsaim vaenlane- islami maailm, rünnakud Roomale ja Sitsiiliale Karl Suur Hispaanias) Uued koolid Reini jõe taga, Iiri mungad õpetajaks- ei oska kirjutada. Puudub pealinn , püüab teha Aachenisse.
jõulutoidud. Ennustati ilma, pandi ristikheina jänestele toiduks, siis metsavana hoidis suvel koduloomi ega lasknud hunte karja hulka. Kolmekuningapäeva ööl vaadati taevast: kui tähed särasid ja ilm oli külm, tuli hea vilja- ja heina-aasta. Nii kristlikus kui rahvalikus jõulutraditsioonis valitses jõulurahu - rahu ja puhkus igapäevase elu askeldustest. Kristlikus traditsioonis seostus see rahuvürstiga, kes on ise rahu tooja, paganlik põhjamaa aga nõudis jõulurahu surnute hingede koduskäimiste pärast. Jõulurahu kehtis toomapäevast nuudipäevani (7. jaanuar). Kas peetakse jõule kristlikult või mitte, iseenesest on hea juba see, kui inimesed korraks saavad argirutiinist välja, mõtlevad elu üle järele, peavad tulevikuplaane, puhkavad tööst ja tegemistest, teevad lähedastele kinke ja on perega koos. Jõulud pole ju vaid kristlik püha. Ei saa öelda, et inimesed, kes Kristust jõulude
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim. stiil,saj, maa. 15.saj., basiilika, Eesti Nim
15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased pidasid romantismi liiga sentimentaalseks, sellist ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kohatuks. Kasutasid klassikalisi ja eksootilisi teemasid. 17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Kuigi kristlikke autoreid, nii ladina kui kreekakeelseid, oli rohkem, paganlik kirjandus oli sallitud. 2 18. Loetlege barokkkirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e
1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480. a Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi ülemvõimust. Linnade teke ja kaubanduse areng.
Algses araabia keeles ei olnud vokaale, ainult konsonandid. Täishäälikud märgitakse kas konsonandi üles või alla punktidena. · Araabia keel on arenenud moodsaks keeleks (TV, ajalehed, ajakirjad jne). · Araablased on kõrberahvas, elavad araabia poolsaarel ning neile on omane rändav eluviis. Rändkarjakasvatajad. · On arendanud välja kõrgtasemelise tsivilisatsiooni samas suur osa inimesi elab ikka veel kõrbes. · Algselt paganlik rahvas. Eripiirkondades on väga erinevad jumalad. Ristiusk ja budism avaldasid palju mõju. · Ristiusu mõjul tekkis ainujumala kultus. · Peamine kristlikkond elab Liibanonis. · Muhammad, prohvet, oli uue ilmutuse tooja. Ingel Gaabriel ilmutas talle koraani. Allah tähendab jumalat. Kujuneb mõjukaks. · 100 aasta pärast Muhhammadi vallutavad Türgi, vallutavad PõhjaAafrikani välja. · Ei ole viisakas öelda muhamedlane vaid MOSLEM!
õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29. september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina
Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5.
vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi kuulsaima autori, riigifilosoof Edmund Burke'i teoses Reflections on the revolution in France. Riigikirik oli Burke'i arvates vabade kodanike jaoks möödapääsmatult vajalik, sest see kehastas inimestele võimu ja korda. Konkordaadiga sai Prantsuse uus poliitiline kord paavsti autoriteedi kaudu oma pühitsuse ja heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne
) 1. Bremeni piiskop lootis kehtestada oma võim Baltimaades 2. Eestlastel ei olnud ühtset riiki 3. Ristisõdijaid toetasid Saksa kaupmehed 4. Rüütlid tahtsid laiendada oma alasid 5. Muuta kohalikud enda sarnasteks, kellega oleks võimalik koostööd teha. Saksa kaupmehed ei soovinud jagada tulusid siinsete rahvastega pidi vallutama. 6. Kristaniseerida kogu Euroopa ja likvideerida paganlus Baltikum oli viimane paganlik piirkond. Rooma paavst soovis laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid 7. Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks. 8. (ristimine, kaubandus) 2. Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu? 1. Taani (Eestimaa e. Põhja-Eesti) 2. Eestimaa piiskop (Tartu piiskopkond) 3. Riia piiskop (Saare-Lääne piiskopkond) 4. Liivi ordu valdused 5. Piiskop Albert (Riia piiskopkond)
Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed ei tahtnud ise otsustada ja lasi kaamelil mööda linna ringi käia. Koht, kus kaamel sööma jäi, ehitas Muhamed oma maja. Tema elupaigast tehti mosee. Muhamedist sai poliitik, kogukonna- ja sõjaväejuht. Yatribis oli Muhamedil tõsine tegu juutidega. Algul püüdis ta olla juutidega ühtemoodi. Palvesuund muudeti algul palvetati Jeruusalemma poole, pärast Meka poole, kuigi Meka oli sellel ajal veel paganlik linn. Yatrib saab nimeks Medinet-et-Nebbi (suupäraselt Mediina) e. prohveti linn. Meka vallutamine sai eesmärgiks. Meka karavane röövitakse mediinlaste poolt. Meka linn alistus ilma lahinguta aastal 630. Kaaba tempel moslemite kõige püham paik. Muhamed pani käe sealoleva kivi peale ja lausus: ,,Jumal on ainus!" Muhamed suri aastal 632. Kui Muhamed suri, ei jätnud ta täpseid juhiseid, kes peaks saama kogukonna juhiks. See jäi nende enda otsustada
armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. Sarnanedes rüütliromaanile on ta võrreldes teiste Euroopa kangelaslugudega kõige traagilisem. See oli ka esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Arvatakse, et eepose otseseks aluseks on olnud kaks lühikest eepilist laulu, kuhu lisandusid süzee hargnedes uued tegelased ja episoodid. Eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri elust, kuid kannab ka rahvuslikke jooni. Eri ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat
Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena. Traditsioonilisest söögisedelist kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul ehk jul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930. aastate lõpuks ning pole sellest peale oluliselt muutunud. Ei loe kõhn rahakott ega kaalujälgimine, sest kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült, sea- või hanepraad, ahjukartulid, hapukapsas ja verivorst. Nii algabki uus aasta eestlasele sageli paarinädalase dieedipidamisega. Kõik see jõuab aga järgneva üheteistkümne kuu jooksul kenasti unustusse vajuda ning kordub suure
palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. Kiriku elu ja korraldus Kristliku elu keskmeks oli algusest peale jumalateenistus. Selle juured ulatuvad tagasi nii sünagoogi jumalateenistuseni kui ka Jeesuse seatud õhtusöömaaega. Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks.
1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse
kristliku iseloomuga. Selged paganlikud elemendid on vastsündinud laste tapmine ja ka templite rüüstajate artikkel. 3.1. Vastsündinud laste tapmine Friislaste hulgas oli lubatud tappa vastsündinud last. Seadus ütleb, et selline õigus oli emal (V: 1). On ka üks teine allikas, kus on sellist tava mainitud: jutlustaja Liudgeri biograafia räägib vanaemast, kes tahtis lasta oma vastsündinud lapselast tappa. Ta käskis kahel talupojal lapse uputada. Biograafia mainib, et selline paganlik õigus kehtis ainult niikaua kuni laps polnud söönud. See ka selle lapse päästis: mingi naine söötis talle kiirelt mett (Halbertsma, 1984, lk 28; Siems, 1980, lk 334). Ka Skandinaavias on sarnane reegel eksisteerinud, kuid see õigus oli isal (Siems, 1980, lk 336). Lex Frisionumis on kohe peale seda paragrahvi mainitud, et ema, kes tappis oma lapse, peab maksma kuningale trahvi. Seega on seda paganlikku reeglit tegelikult nõrgestatud. 3.2
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
· Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid ning pöördusid kõrgrenessansi-eelse ja keskaegse maali poole. Prerafaeliidid · Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. · 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d`Arthur", Dante "Jumaliku komöödia") · Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown (1821 1893). · Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema, kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne- Jones (1833 1898) ja William Morris (1834 1896). · Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal.
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad kaasa ka preestrid ja mungad,sest paganatega ei julgetud väga kaubelda ja mungad pidasid kaupmeestele jumalateenistusi. Seega hakkasa väiksem kokkupuude risiusuga.Oli väga vähe neid inimesi, kes võtsid vabatahtlikult vastu ristiusu, ilmselt nad aga aru ei saanud, mis usku nad nüüd on. Austasid endiselt oma haldjaid jne. Preestritele see ei meeldinud ja Euroopas tõusis teadmine, et on üks paganlik piirkond(Rootsi,Soome juba usustatud) 12. saj saadeti euroopas piiskoppe, kes asusid tööd tegema.See oli aga raske, sest üldiselt nad löödi maha või aeti ära. Planeeritud ristiusu levitamine algas 12. saj lõpus. Tänapäeva Lätimaale Ükskülasse saadeti ristiusu levitajaid. Esineme oli piiskomm Meinhard, kes oli veendumusel, et ristiusku peab levitama jutustades ja hea sõnaga. Tegeles eelkõige Liivi aladel. Eestlastele tal seega suurt mõju ei olnud.
palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda- Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. 9 Apostel Paulus ja ristiusk Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise
Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Kristlik inimarmastuse ideaal ei lähtu antropotsentrismist, vaid jumalast (jumal käskis Kristuse kaudu ligimest armastada). Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Enamiku tolle aja inimeste jaoks oli piir usu ja ebausu vahel hägune. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, vastuvõetavamaks kui näiteks plastika, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju (püüe kujutatavast distantseerida ja nii vältida pildi- või kujukummardamist jumalaaustamise asemel). Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. (Onasch, Schnieper 2003) Lääne teoloogid (hilisemas idakirikus, õigeusukirikus, peetakse siiani ikoone väga
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj.
Medicite pankurite suguvõsa. · Huvituti antiikautorite töödest. · Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). · Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b. Francesco Petrarca: · Sonetid luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes.
KOKKUVÕTE Eesti kultuurielu arenes sõja järel kuni vabanemisaastateni kord tugevama, kord nõrgema, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Tuleb mainida ka infosulgu, mis oli suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris (Vahtre 2000). Eesti rahvakultuur on saanud mõjutusi nii läänest kui idast ning sajandite jooksul on kokku sulanud nii kristlik kui paganlik maailmavaade. Kuigi maa on väike, võivad erinevused olla piirkonniti üpris suured. Ehedat rahvakultuuri kohtab tänapäeval üha harvemini, kuid Seto ja Kihnu kultuuriruum on vaatamata muutustele suutnud siiani säilitada oma terviklikkuse (Porgasaar 2004). 19 KASUTATUD KIRJANDUS Avaldatud allikad Mustmets, E. (1955). Nõukogude Eesti. Tallinn Porgasaar, K. (2004). Eestimaa. Tallinn Vahtre, L. (1992)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
