Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda Enamasti pika paelja ning lülistunud kehaga ussid. Elavad selgroogsete sootorus. Areng toimub vaheperemehe kaudu. Seoses parasitismiga on nende kehaehitus tugevasti lihtsustunud. Neil puuduvad hingamis-, ringe- ja seedeelundid, esinevad umbtoruneerud protonefriidid. Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida)
o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad
Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja imendumine tõhusam ning toit ei pea ka olema lõplikult seeditud, enne kui loom uuesti süüa saab. Kõik loomad ei peagi seedima Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde, kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu.
Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson? lameussid (Platyhelminthes) kärssussid (Nemertea) ümarussid (Nematoda) ripsussid (Turbellaria) Mingitest ripsussidest põlvnevad parasiitsed ainupõlvsed (Monogenea), imiussid (Trematoda) ja paelussid (Cestoda). 95. Kõrgemad ussid: kes need on, ja miks neid nimetatakse kõrgemateks? Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer. Kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus?
Hüdraloomad ja karikloomad on ainuõõssed enamasti radiaalsümmeetrilise kehaehitusega. Mereloomad, filtreerivad veest väiksemaid elusolendeid, enamasti liikuvad (Eestis koralle ei ole, nemad ei liigu). Ka ainuõõssed on evolutsiooni ummikharu. Lameusside hulka kuuluvad: 1. Ripsussid - elavad veekogu põhjas või mullas. Pikkus mõni millimeeter kuni 3 cm. Kulgevad keha katvate ripsmete abil. Röövtoidulised. 2. Ainupõlvsed, kahepõlvsed ja paelussid kõik siseparasiidid. Lameussidel on esmakordselt evolutsioonis välja kujunenud bilateraalne sümmeetria. 33 Ripskõhtsed ja keriloomad pisikesed veeorganismid, moodustavad zooplanktoni (eriti keriloomad). Ümarussid ehk nematoodid - jõgede ja järvede põhja ruutmeetril on üle miljoni nematoodiisendi. Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
