Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid jäid käibele vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka n...
7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine
"kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK
Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 – 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksmplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel
Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav
kursiga. Kauba hind kujuneb kõige selgemalt turul – nõudmise ja pakkumise suhtest. Analüüsitakse valuuta ostu-müügi kurssi. (1 Eesti oma raha = 10 rubla) Saadeti raha valuutaturule. 1DEM = 80 Rubla. 1 DEM = 8 EEK Rahareform Eestis 92. aastal 20-22. juuni. 04:00. Kõige kaugemasse punkti suudeti raha viia kolme tunniga, ehk kella seitsmeks on kõigis punktides raha olemas. Rahajaotus punktid pidid raha laiali jagama 7:00-10:00. Tänapäeval on enamus ringluses olev paberraha ja mündid kaupa esindavaks rahaks, ehk rahamärgid Rahamärgid on väikese omaväärtusega või siseväärtuseta rahatähed. Kuni 20nda sajandi alguseni defineeriti eelkõige paberraha ja münte, kuid kaasajal on raha definitsioon oluliselt laiem, sest kupüüride ja müntide kõrval kasutatakse ka mitmesuguseid muid maksevahendeid. Tänu sellele võib raha kasutada mitmes definitsioonis: 1) Osa on seaduslik maksevahend ehk sularaha ( seaduslik maksevahend on
Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Rahandus * Raha tekkis selleks, et vahetada asju lihtsamalt. * Raha oli algselt vahetusväärtus ja see asi pidi olema piisavalt haruldane, et see oleks universaalne ja seda oleks piisavalt vähe, et selle väärtus püsiks. -) Inimese arengu käigus hakati rahana kasutama maavarasid (hõbedat, kulda, vaske), mis muutusid müntideks. -) Hiljem tuli kasutusele paberraha, mis aitas asja veelgi (muutes asja lihtsamaks ja kergemaks kaasas kandmisel). -) Kui asi arenes veelgi, siis väärismetallid jäid pangale/riigile ja nemad hakkasid jagama paberraha. Tekkis kullastandard, kus igaüks võis vahetada paberraha kulla vastu. -) Nii esimese, kui teise maailmasõja ajal vahepeal katkestati kullastandard, lõpuks lõpetati kullastandard kõikjal peale Ameerika kehtestati Bretton-Woodsi süsteem (1944a).
See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Ajalugu 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Euroopa liidu sümboolika Lipp - algselt 1955. aastast teise rahvusvahelise organistatsiooni - Euroopa Nõukogu lipuna kasutusel olnud Euroopa lipp võeti ELi institutsioonide poolt ametlikult kasutusele 1986. aastal. Aasta varem otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid
Selleks sai raha. 3 RAHA JA SELLE OMADUSED Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm.
VÄRVUSÕPETUS Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel. Sinine + kollane = roheline Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaati...
Trükiarv oli umbes 180 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksemplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel
Otsingute töö 10. klassile Nimi: .......................... Klass .......... Kirjuta punktiiri asemele nimi, klass. Vastused kirjuta (kopeeri) küsimuse järele. URL-id kopeeri URL-i rea järele. Pildid kopeeri teksti alla või kõrvale. 1. küsimus 8 p Millal ja kus võeti vastu esimene autoriõiguse seadus ja millal ta jõustus? Inglismaal 1992, 1993. Mida see seadus kehtestas? (4p) Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust URL. (1p) http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide- autorioigus/ Leia internetist pilt, mis tähistab autoriõiguse märki ja kopeeri see siia. (2p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://pildigalerii.wifi.kylezone.net/2008/39/4/ 2. küsimus 5 p Kuidas kirjutada termin know-how eesti keeles? oskusteave Millal ta kasutusele võeti ja kus? 1916. USA Mida mõistetakse praktikas...
Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused näitasid, et ühiskond on muutlik ja juhuslik. Paberraha kasutuselevõtt kulla asemel andis mõista, et kõike on võimalik millegi muu vastu välja vahetada. Keskseim probleem teostes Keskseim probleem on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on. Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige ürgsemad ja tõelisemad tungid, mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad. Tõe selgitamine
1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 1950 Schumani deklaratsioon 1957 Rooma leping 1960 asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud ¤Eli 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi, Ungari, Ühendkuningriik.
2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid 2)vara kogumise vahend - saab panna kõrvale ja hiljem kasutada 3)väärtuste mõõdupuu - saab määrata kaupadele ja teenustele hinna. 17. bartermajandus, väärismetallid, paberraha, arveldusraha, elektrooniline raha. 18. Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia,Jamaika). Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Kroon - raha vermiti kuningakojas. Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis 19
· 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid · 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse · 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte · 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10 · 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu · 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana (Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008) Raha tekkimise eeldused: · motiiv raha tekkimiseks;
Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid : WTO-maailma kaubandusorganisatsioon.
AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust
Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb lihtsatel tehnoloogiatel. NT: 4. Mida tähendab mõiste Lõuna riigid? Too 2 näidet. Arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatud, vaene elanikkond,tööpuudus, meditsiini puudumine jne. NT: Aafrika väiksemad riigid 5
Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale oma kriisist väljumise kava, mida ta nimetas uueks kursiks ning mille aluseks oli Maynard Keynesi kriisiravipoliitika (keinsianism). Keinsianismi põhimõteteks olid, et riik peab sekkuma majandusellu (kõigi vahenditega tarbimist laiendama), riik tekitab kunstliku inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti võimuletulekuks 19 000. Oma esimesel võimuloleku päeval sulges ta kõik pangad. Roosevelt sõlmib diplomaatilised suhted NSVLiga, 1935 kuulutatakse välja neutraliteedipoliitika.
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega.Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast.Kirik ehitati alati läänest itta,altar idapoolsesse otsa.Keskaja kiriku arhitek-
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
• Soov teenida kasumit, ehk kasumimotiiv, on nagu starter, mis käivitab turumajanduse mootori. • Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital) Turumajandus. Majandusringlus Turumajandus. Raha • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha Turumajandus. Valuutad Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas.
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste
intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele. Rubla väärtus langes järsult. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal jäid Vene ja Nõukogude rahatähed Eestis kehtima, kuid lisaks
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5
Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane. Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan, mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad
Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõ...
Maaelu 18. sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surv...
Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust?
2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto
makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
· kombineeritud tollimaks tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks · kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri · konvergents · konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu · krematistika uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. · kullastandard süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani · kulupoliitika prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes · kumulatiivne tulude jaotus iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale
konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust ettevõtte tulu – raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub ettevõtte väärtus – kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku ettevõttemajandusõpetus – majandusteaduse osa, mis käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti F fiat-raha – süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraha fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
Üks riaal jaguneb sajaks centavoseks. Hindu märgitakse R$1.50, see tähendab 1 riaal ja 50 senti. Sularahaautomaadid, millel on Cirruse või VisaPlusi logo, aksepteerivad VISA, Amex, MasterCard jt. Tavaliselt on bensiinijaamades ATM olemas. Münte on olemas kaks ,,perekonda", esimeses on kõik hõbemündid, teises on järgnevalt 1 sendine (vask), 5 sendine (vask), 10 sendine (pronks), 25 sendine (pronks), 50 sendine (hõbe) ja 1 riaaline (kullast äärega hõbe). Paberraha on järgnevates väärtustes: 1 (roheline), 2 (sinine), 5 (lilla), 10 (punane), 20 (kollane), 50 (oranz) ja 100 (sinine). 10 riaaliseid on veel ka sinisele polümeer paberile prinditud rahatähti, mis tehti 2000 aastal, et tähistada 500 aasta möödumist portugali maadeuuria Pedro Alvares Cabrali saabumisest. 1 USD = 1,70 BRL 1 BRL = 5,95 EEK Rahavahetus punkti nimetatakse casa de câmbino. Raha vahetavad ka mõned pangad. Parema kursiga saab vahetada enam kasutatud valuutat, ehk USD
20.sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi, Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikidevahelised rühmitused. rahvusvahelist olukorda pingestasid kriisid. Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa. Sõda ja Euroopa tsivilisatsiooni kriis? I Maailmaõsda tõi endaga kaasa suured muudatused. *Majanduses: A)lakkas toimimast maailmaturg ja suurel määral turumajanduse reeglid. B)majandustegevust reguleeris riik. C)Sõjamajandus põhjustas paberraha inflatsiooni, mistõttu lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus. E)Hävinesid kodanike säästud. *Õiguses ja eetikas: A)varisesid ko0kku 19.sajandi välja kujunenud õiguslikud ja eetilised alused. B)Kodanike õidused ja vabadused muutusid piiratuks. C)Sageli eirati kodanike võrdõiguslikust. *Mõttelaad: A)populaarsust kogusid olemasoleva korra suhtes vaenulikud poliitilised voolud ja ideed
Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse: lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee. 5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M
ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruroo- ja kohviistandusi. Suhkrukriisi tõttu hakkasid kaupmehed juba esimeste teadete peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega. Veebruaris tekkisid mitmel pool rahutused leiva pärast. Mitmel pool toimusid
MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui ühe või teise kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned:
ajutiselt tagada rahavoo, aga pikapeale muutuvad sõjaväe ülal pidamise kulutused väga suureks, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni4, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust. 3 isevalitsuslik võim 4 katteta paberraha väljalaskmine Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia 6 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustusideolo ogia_evelin.htm 4. Uusaeg III (11.kl ajalooõpik)
aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa
Et riigipanga rajamine võttis aega, kuid riigikassa juba tegutses, otsustas valitsus hakata raha väljastama kõigepealt riigikassatähtedena. Ajutise valitsuse 9. detsembri 1918. aasta määrus andiski Rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti, kusjuures Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, ja 500 margased riigikassatähed (Lisa 2). Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et ,,riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varandusega ja sissetulekutega". Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadusandluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud 5 Saksa marga
kasutusele juba test korda Eesti kroon. Rublad, mis sellel ajal kehtisid vahetati välja kolme päevaga ning peale seda oli ainuke seaduslik maksevahend praegu kasutusel olev raha. Rahareformi sümboolseks alguseks võis lugeda 26. septembrit 1986. Kui ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", kus soovitati võtta kasutusele Eesti kroon. 7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12. aprillil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üleminekut oma rahale 24. detsembril 1991, kahjuks tulenevalt vastuoludest Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks.
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara...............................................................................
tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14. Inflatsiooni mõju tarbijale Inimene, kellelon laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi; suurte säästude puhul kaotab, sest hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest; raha väärtuse e ostujõu langus 15. Hinnatõusu põhjused nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu); tootmiskulude kasv 16. Kuidas riik säilitab paberraha väärtust? Kasutatakse devalvatsiooni (alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes), indekseerimist (korrigeeritakse hindu/makseid vastavalt inflatsioonimäärale) ja annuleerimist (rajatakse uus rahasüsteem) 17. Rahvastiku jagunemine hõivestaatuse järgi: KIRJELDA Tööealine rahvastik (15-74a) Maj aktiivne ehk Maj passiivne tööjõud Hõivatud + töötud, kes Laps, vanur, kodus, otsivad tööd tudeng, puudega 18
· Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste, isegi usuliste veendumuste pärast, kui need ilmingud ei riku seadusega kehtestatud avalikku korda. · Kuna kogu eraomand on puutumatu ja püha õigus, siis ei tohi seda kelleltki ära võtta, välja arvatud juhud, kui seda nõuab ühiskondlik vajadus, mis on seadusega tõestatud, ja sel tingimusel, et makstakse ette õiglast tasu. 1789. a. november riigistatakse kirikumaad, mis lähevad paberraha ehk assignaatide tagatiseks. 1789. a. 5. oktoober Asutav Kogu ja kuningas sunnitakse ümber asuma pealinna. 1790. a. juuli vaimulikkond allutatakse tsiviilvõimule. Kirik riigistatakse, likvideeritakse kloostrid ja ordud. Preestreid hakatakse valima. 1790. aasta kaotatakse aadliseisus. 1790. aasta riik jagatakse provintside asemel departemangudeks. 1791. a. 20. juuni kuninga põgenemiskatse. Tekkis idee põgeneda Prantsusmaalt ja
karusnahad, tööriistad või majapidamises olevad loomad. Sellist kaupa, millel tegelikult oli rahaline väärtus olemas, kuigi see seda polnud, nimetati kauprahaks. Peale seda järgnes metallide kasutamine rahana ning kaua ei läinud ka kullast, hõbedast või vasest rahani. Kui raha ei olnud, pandi see kirja kaubakviitungile või kasutati muid raha asendavaid dokumente. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11. sajandil, Põhja-Ameerikas 17.sajandi lõpul ja Euroopasse jõudis paberraha 18.sajandi lõpul. 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON Eesti ei erinenud kaubavahetuse poolest teiste riikidega, ka siin kasutati kaubavahetuseks tööriistasid või näiteks ehteid. Kui esimesed kirjalikud teated Eesti müntide valmistamisest pärinevad 1265. aastast, siis viimased mündid tehti 1681. aastal ning 1918 novembris tuli Eestis käibele juba oma raha. Esialgu võis selle raha kõrval kasutada ka duubarubla, tsaarirubla,
Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajand trükiti sel moel Euroopas ka piibel. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi tema trükitud Piibel, milles igal lehel oli tekst kahes veerus ning mummalgi lehel 42 rida. Edasi hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
