- VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks:
Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik.768.aastal Paavstiriik saab võimule Karl Suur. 774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782.aastal- Weseri lahing- lõppes saksa vangide avaliku hukkamisega. 800.aastal- Keisriks kroonimine- Paavst Leo III lubab rünnata Ida-Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814.aastal- Karl Suur sureb, troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817
näiteks liivlaste vanem Kaupo. *Pärast jagatakse eesti territoorium nelja võõrvõimu vahel, taani põhja eesti, saared ja läänemaa, saarelääne piiskopi , tartus tartu piiskop ja lõuna eesti saksa ordu. *Eestlased pidid tasuma makse peale võitlust, ja eestlased ristiusustati. PILET 2 Euroopa keskaeg mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik, munklus, kloostrid, linnad, Bütsants. Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41 -Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi. -Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kindlakäeline ja ettenägelik valitseja. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu, suunas ta pilgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea. Tugeva valitseja toetus oli paavstile hädavajalik ja Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. 754.ja 756 aastal korraldas ta kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Kõigi paavst. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur (768-814), kelle järgi dünastia ka nime sai. Ta oli raudse rusikaga valitseja. Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud geniaalne väejuht ning kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, teisalt võib tema arvele panna tervete rahvaste hävitamise ja ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. Võimule saades, hakkas ta kohe oma maid laiendama
kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne võidmine- surnutele ja raskelt haigete pärast pattude pihtimist. VI- abielu sõlmimine, VII- vaimulikuks pühitsemine. d) Paavstlus ja paavstiriik Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus, kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis
vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua Vana-Liivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas
peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t.
- Ida-Euroopa oli samasugune - Kogu kiriku juhiks oli paavst - Vara-keskajal oli paavstlusel lokaalne täendus - Gregorius suur suutis sel ajal mingiks ajaks võimu kindlustada, kuna oli väljapaistv isiksus - Paavstid oli seotud rooma võimuga - 8. sajandil kaitsesid roomat fragnid, kes purustasid langbardide nõol tuleneva ohu - Alad, mis Pippin roma ymer vallutas, andis ta paavstile valitseda - Selles saab alguse kirikuriik e. Paavstiriik - Ideoloogiliseks toeks sai lugu konstatiniuse kingitusest. Võltsyrik, mille järgi juba Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle - Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla - 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia - Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
· Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt · Raskemõõga kasutuselevõtt · Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest · Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768 · Pippin lühike abistas paavsti võitluses langobardide vastu, mille tulemusel loodi ametlikult Paavstiriik 756 a. · Paavst omakorda kroonis Pippin Lühikese Frangi riigi kuningaks Tema surma järel tuli troonile tema poeg Karl Suur 768-814. Tema valitsemisajal: · Laiendas Frangi riigi piire o Sõjakäik Hispaaniasse kuhu rajati Hispaania mark (piiriäärse territooriumi nimetus) o Sakside alistamine. Võttis aega üle 30 aasta. Saksid ristiusustati. o Baierimaa liitmine
Uuest võeti sihtmärgiks Egiptus ja ka see lõppes täieliku põrumisega. Kaheksas ristisõda 1270 Louis IX juhtimisel rünnati Tuneesiat, aga see ebaõnnestus haiguste tõttu, mis levima hakkasid ja tapsid ka lõpuks kuninga enda. Ellujäänud pagesid tagasi Euroopasse Tagajärjed Ristisõdu võib kokkuvõttes pidada, kui täielikku läbi kukkumisi, kuna midagi ei saavutatud. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muslemite kätte ja paavstiriik ei suurenenud. Ainukesed, kes ristisõdades midagigi võitsid olid Itaalia kaupmehe, kuna nad suutsid idakaubandusest tulevaid kasumit enda kasuks kasutada, aga isegi selle hind oli liiga kõrge. Peale selle ristiusk puutu kokku teiste usunditega, mis levisid idas. Ristisõdijad said aru, et teised usundid suudavad ka inimest õnnelikuks teha ja sellest tulenevalt loobuti vaadetest, et ristiusk peab maailma valitsema. Kujunes välja rüütliseisus ja rüütlieetika. Paljud teadused
Renessanss võtab uuesti kasutusele sambad, pilastrid Kaovad keskaja piilarid RINASCIMENO ehk renessanss 15. Sajandi alguses tekkisid Itaalias ka pangad Itaalias tekivad uuesti suured linnad Suurimaks linnaks kujuneb 15.sajandil Milano (100 000 - 200 000 el) Suuruselt teine Veneetsia Itaalias on säilinud ka tugevaid linna vabariike, arvukalt väikseid linnriike (eriti Kesk- Itaalias) Suuremad linn vabariigid Milano kõrval: Genova, Firenze, Siena, Toscana Paavstiriik Vastandumine keskajale Gooti ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri Renessansiajastu kunstil on 1 kindel tunnus - eneseteadvus Levis teadmine, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust Hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri (antiikkultuuri) varasemast rohkem Antiigi tundmaõppimine Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu
Nap III ründas Austriat. Aust.sai lüüa. Eriti tuntud Solferiono lahing. Tulemuseks Zürichi rahu- Austria loobus Lombardiast SP kasuks. Nizza ja Savoi sai Pr.maa Itaalia sõjaline ühendamine 1860 ja Itaalia kuningriigi moodustumine 1861.- 1860 saabub tagasi Garibaldi patriootiline võitlussalk “punasärgid”. Vallutatakse Ballermo, Napoli, Mõlema Sits.Kuningriik- liituvad SP’ga. Marsib paavsti armee vastu ja saavutab võidu. 1860.okt Itaalia ühinenud va Rooma paavstiriik ja Veneetsia. 1861 Itaalia kun.riigi moodustamine. Vittorio Emanule II’st saab ühinenud It.kuningas. Pealinnaks Torino. Itaalias nn Kolmas iseseisvussõda (1866). Liit SP ja Preisi vahel. Austria pidi loobuma ka Veneetsiast(1866 Viini lepinguga). Rooma liitmine 1870. Pr.maa polnud enam võimeline paavsti kaitsma. 1870.okt oli kogu Itaalia ühendatud tänapäevastes valdustes. Konstitustiooniline monarhia. Itaalia rahvusliku identideedi kujunemine. ühtset kultuuri, keelt, regionaalset
Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD – saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja –veini näol). IV PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE – surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst – katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel – Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Mõisteti hukka monoteleetiline õpetus (Kristusel kaks loomust, vaid üks tahe tegelt kaks tahet). Kuna Rooma paavst toetas seda kaotas ta võimu kiriku üle. 7. 787 Nikaias tegeleti pilditüli küsimusega. Otsustati pilte lubada kui austusväärseid kujutisi. 8. 869-870 Konstantinoopolis toimusid kirikupoliitilised tülid. Rooma paavst sai võimu kõigi kristlaste üle. Idakirik seda kirikukogu ei tunnista. Kirikuriik ehk Paavstiriik eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja
viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Pilet nr 17. Ristisõdade aegne kultuur Ristisõdade olemus ja nende tulemus. Koos paavstivõimu tõusuga kasvas ka usuline vaimustus, mis avaldus muu hulgas ka soovina vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid:vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus Põhjused: levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust Kokku toimus 7 ristisõda-180 aastat, 1096-1270(XI-XIII saj). Oluliseimad neist olid esimesed neli. Lisaks toimus ka laste ristisõda, mis oli kohutav katastroof. I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192 IV 1202-1204(Konstantinoopoli vastu)
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks. Tema juhtimisel võideti 732. aastal Poitiers' lahingus Araablased. Pärast tema surma päris võimu tema poeg Pippin lühike. Ta maandas kirikumaade jagamisest tekkinud pinged sellega, et tunnistas laialijagatud maad kiriku omandina ning nõustus neilt makse maksma, 754. aastal ja 756. aastal korraldas ta kaks sõjakäiku Itaalia vastu, mille tulemusena loovutasid langobradid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna, nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik, tasuks selle eest krooniti Pippin ametlikult. Karl Martelli sõjaväereform: Võeti kasutusele senisest pikem ja raskem möök ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas mõõga ja piigi löögijõudu suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. Selle ülalpidamiseks aga kirikuga heade suhete säilitamiseks andis ta sõjaväejuhtide kohad kõrgematele vaimulikele. Riigi laienemine Karl Suure ajal: Laiendas valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede suunal, 774
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
