KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine.
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku
-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes.
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke: · alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid · järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni · 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel · saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad · 756. aastat moodustati neil maadel Paavstiriik · Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim · 756. aastal sai paavst ilmalikuks valitsejaks Itaalia paavstiriigis- Vatikan. Ristiusu kiriku lõhestatus: · erinevused lääne ja ida vahel ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel · süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes · oluline vaidlus oli selle üle, millest lähtub Püha Vaim · 1054
10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv)
Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern
Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast. Langobardide valitsetud Benevento hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. 9. Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa. Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime
Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks.
küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
* katoliiklus * feodalism * ühiskonnastruktuur Katoliiklus polnud tolle aja inimese jaoks mitte ainult usk vaid ka ideoloogia. Maailma nähti väga must-valgelt ja valida oli ainult taeva ja põrgu vahel. Kõik kartsid põrgusse sattumist ja seega palvetati tihti ja usk mõjutas suurelt igapäevaelu. Tähtsaim usuline tegelane on paavst, kelle nimi on lähtunud Rooma piiskopi ametit, algselt tal teiste piiskoppide üle võimu ei olnud. Aastal 756. moodustati Pippinilt kingituseks saadud aladel Paavstiriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Ühiskonnastruktuur ehk seisused jagunesid kolmeks: Vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud. Seisused oli üks feodaaltsivilisatsiooni tunnusteist tähtsamaid. Kõrgemail kohal olid vaimulikud, sest nendele kuulus jumala arm ja nad olid selle edastajad rahvale ja terve keskaeg seisneski Jumalas. Tähtsuselt teine oli aadlikud, kes olid rikkad kes olid talupoegade isandad. Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on
hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli Karolingide ajaks saanud impeerium, mis hõlmas tohutult suurt maa-ala. Vallutatud aladel oli suur kultuuriline mitmekesisus, kuid impeeriumil puudus seesmine ühtsus, tegu oli vaid sõjaliselt liigendatud piirkondadega. Sellepärast oli Karolingide impeerium võrreldes Bütsantsi keisririigiga maailmamajanduse seisukohalt alaarenenud ääremaa. Bütsantsis
16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7) Sakrament ehk püha toiming, rituaal. Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi,
7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees Oskas Kreeka ja Ladina keelt, õppis lugema, kirjutamist ära ei õppinud. Karolingide kultuur- karlingide renessanss. Olulised reformid:
313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak.
sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga. Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tem...
Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus: Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed, 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul
10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? Frankide kuningas, head suhted olid paavstiga, kuj. kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik? Pippin tegi 2 Itaalia-sõjakäiku(tulemus: langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna). 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse Pippin krooniti ametlikult. 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj. kloostreid, koole; Järeltulijaid püüti harida ,,roomlaste kombel".
29. Kes ja mis aastal tunnistas Rooma riigis lubatuks ristiusu?(2) Constantinus Suur aastal313. 30. Mis õigused kaasnesid preestriks olemisega?(3) Preestriks ordineertuil oli õigus pühitseda armulaudu ning jagada teisi sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36
saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile. Head suhted rooma paavstiga. Frankide kuningas. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks
3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertsog,kes 1066a.hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti, et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning idaja läänekristlus tegutseks koos. 6.Hospitalide ordu,Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, mis tegutsesid IEuroopas. 7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast PItaalias:*kirjutas abilistega 1223.a ordu reeglid*idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas*tuntud kui hallid vennad *hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad
suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks. Suurte vallutuste tagajärjel kroonidi Karl Suur ka keisriks. 9
juhtiva kunstniku Perugioni juurde. Alates 1504. aastast läks ta elama Firenzesse. Seal ta õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Hiljem tulevikus töötasid kolm kunstnikku koos Sixtuse kabeli kujundamisel. 1508. aastal kutsus paavst Julius II teda esimest korda Rooma, et kaunistada paavsti eluruumid. Projekt insprireeris Raffaeli niivõrd, et tulemuseks olid geniaalsed tööd ning sellest alates ostis paavstiriik kõik tema teosed. Ta näiteks täitis Julius II suurtellimuse maalides Vatikani lossis freskosid. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Kuni paavsti Julius II surmani võis Raffael töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus aga 1513. a Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Et toime tulla kõigi talle antud tohutute
Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega.
Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
o Läänistamine o Tugeva vasallkorra kujunemine MAAHÄRRADE KONFLIKTID JA SÕJATEGEVUS 13.-15. SAJANDIL o Vastuolud: taani vs mõõgavendade ordu; saksa ordu vs piiskopkonnad o Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid o Ordu eesmärk piirata piiskoppide võimu o Paavsti sekkumine legaatide vahendusel – paavsti saadik, kellele ta andis õiguse teha mingeid otsuseid tema nimel o 1225-1233 Põhja-eestis paavstiriik Probleem ja tulemus: tähelepanu omavahelistel suhetel, mitte maa arengul Ei tekkinud ühtset riiki Vana-Liivimaa kaitsevõime langes o 13.sajandil ristisõdade jätk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu 1243 JÄÄLAHING Kujunes katoliku ja õigeusu piir 14.-15. sajandil maapäeva kujunemine Seisuste esinduskogu
..................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine........................................................................................................................7 Viru vasallide paavstiriik ja Saaremaa vallutamine......................................................................................................................8 Kaotus ja selle põhjused..........................................................................................................................9 -10 Kasutatud kirjandus…………………………...………………………………………10 1. PÕHJALA RISTISÕDADE ALGUS, ESIMESED SÕJARETKED
tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv
oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks. Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss
*võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu KARL MARTELLI 714-741 tähtsus *saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:1. Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis;2. Austraasia KirdeGallias;3. Burgundia endise burgundide riigi alal;4. Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist. 754. ja 756. Aastal korraldas Karl Martelli poeg Pippin Lühike kaks Itaalia-sõjakäiku,mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastia vahetuse. Nii olidki Frangi riigis võimule tulnud Karolingid. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi dünastia ka nime sai. Paljudele kaasaegseele oli ta raudse rusikaga valitseja,kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
Philippe IV Ilusaga. Konflikti võitis Prantsusmaa, ning selle tagajärjel tekkis paavstivõimu kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid Prantsusmaa kontrolli alla. 1378. aastal valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Kesk-Itaalias domineeris paavstiriik. Kokkuvõte Paavstivõim sai alguse Roomast. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Algul oli keisrite ja paavstide vahel hea koostöö teineteist vajati oma võimu kindlustamisel. Aja jooksul paavstide võim kasvas, nad hakkasid nõudma, et keisrid (st ilmalik võim) neile alluksid
· 1304 sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud PõhjaEesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu VanaLiivimaal. Ordurüütlid
liitlane Rooma paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale 774. aastal Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis tal võimalus reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. See aitas tal tugevndada suhteid Rooma paavstiga. Karl Suure valitsusajal oli Frangi riik oma vägevuse tipul. Isegi Saksa-Rooma keiser pidas ennast Karl Suure järeltulijaks selleks, et saada pärandiks tema suurriik. Aastal 814 Karl Suur suri ja suurriik jäi tema pojale Ludwig Vagale. Ludwig Vaga Ludwig Vaga oli Frangi riigi keiser aastatel 814-840 ning oli eelmise keisri Karl Suure poeg
Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda.
· Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 5. Paavstlus ja paavstiriik. a. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: · Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. · Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. b. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: · 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina.
pidada Canossa patukahetsust 1077. 11. saj-l saavutati siiski kompromiss: maa läänistas keiser, vaimuliku tunnuse andis paavst. Konflikti kulminatsioon oli Hohenstaufenite ajal. Friedrich I Barbarossa üritas keisri pretensioone legitiimsusele seada. Friedrich tugines Rooma õigusele, mille järgi oli võimuandja keiser. Friedrich maksustas tugevalt Itaalia linnasid, mis põhjustas vastuseisu keisrile. Keiser kaotas sõja Itaalia linnadele (1176 Legnano). Friedrich II (1212 – 1250) ajal paavstiriik ümbritseti Hohenstaufenite valdustega, kuna Friedrich omandas Sitsiilia. Friedrich aga keskendus põhil Sitsiilia poliitikale. Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks. Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel: 1210- Ümera lahing, mille eestlased võitsid 1217- Madisepäeva lahing eestlased jäid alla, Lembitu ja Kaupo hukkusid, muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi 1219- taanlased ründasid Põhja-Eestit ja alistasid Tallinna oma võimule 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1225-1233- Põhja-Eesti paavstiriik 1227- saarlased alistusid ja lasid end ristida 1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
