Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paavstid" - 260 õppematerjali

paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates.
thumbnail
7
doc

Keskaeg

Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade ­ humanism. Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale. Inimesel on õigus elu nautida ja elust rõõmu tunda. Katolik kirik kaotab tähtsuse. Kõrgemad vaimulik, paavstid elasid patuelu, olid liiderdajad, ahned ja pillajad. Kirik ytles et ära käi minu tegude järgi vaid sõnade järgi. 15-16 saj hakkab levima ka uus stiil renessanss. Pöördutakse tagasi antiikkultuuri juurde. Antiikkultuur väärtustas inimest. Areneb teadus ja teadusega koos laieneb maailmapilt. Geotsentriline maailmapilt asendub heliotsentrilisega, millele paneb aluse Kopernikus, kes põletatakse. Tema järglane, kes ka...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg

See on pikk ajajärk,mis kestis umbes 10 sajandit.Keskaeg oli segaduste ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeeseme...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÕRG- JA HILISKESKAEG

Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid , kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

168-187.Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne.Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid , kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

§1.3 Paavsti võim varakeskaja lõpul ja ristiusu kiriku lõhenemine Pärast Frangi riigi lagunemist (843 Verduni lepinguga) nõrgenes ka paavstide positsioon. 9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia)....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ülikoolid keskajal ja tänapäeval, vanimad ülikoolid ja mõist

Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 1434–1737 vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. 4) Sõjatehnika uuenemine- 5) Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Samuti ka võitlus tulu toova villa üle, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud. Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

Jaroslav Tark ­ vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa Majordoomused ­ kuninga suursugused kojaülemad, valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel Kirikuriik ­ riik, kus paavstid olid ümbruskonna tegelikud valitsejad. Verduni kokkulepe ­ Frangi riik kolmeks. Naturaalmajandus ­ kõik tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Feodaalkord ­ Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest. Vasall- alamfeodaal Senjöör ­ suurfeodaal...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kommunikatsioon ja meedia

ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...

Ökoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus

Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Bütsants

Btsantsi riik seisis kindlalt keisrivimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriarhi valisid kll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid viimane sna ji siiski keisrile. Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut jtkuvalt htseks, suurenesid erinevused ida- ja lnekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa hiliskeskajal

Sakrament =pühatoiming. Ristimine, usukinnitus e leer e konfirmatsioon, armulaud (vein ainult vaimulikele), pihtimine (pattude ülestunnistamine), viimne võidmine (enne surma õnnistamine), kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Leer- pühakirja põhitõdede kordamine enne täiskasvanuks saamist. Kirik ja ilmalik võim. Kristus rajas kiriku ning määras apostel Peetruse oma asemikuks. Peetruse järeltulijad olid paavstid . Keisrid arvasid, et saavad võimu Jumalalt, kuid paavstid arvasid, et keisrid saavad võimu läbi paavstide Jumalalt. Kirikust väljaheitmine = kirikuvande alla panemine ­ ränk karistus. Suur kirikulõhe. Erinevused said alguse Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi ajal, kus patriarh allus Bütsantsi keisrile. Läänes nõuti, et vaimulik ei abielluks, idas oli see lubatud. Vaieldi Püha Kolmainsuse ülegi. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub ainult Isast e Jumalast. Läänes...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

RAFFAELLO SANTI

1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513. aastal Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Näiteks pidi kunstnik Leo X jaoks ette võtma arheoloogilised uurimised...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

"Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus" slaidiesitlus

ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk ­kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Frangi riik V-VII sajandil

lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Usupuhastus e reformatsioon - õppematerjal

Jesuiit-Katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige. Inkvisitsioon-XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani ehk inkvisitsiooni. Vastureformatsioon-usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Trento kirikukogu-Tehti põhjalikud muutused aastail 1545-1563. Keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte ning korrastati ja tugevndati vaimulike hariduslikku ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised tapalahingud, ainuüksi Pariisis tapeti 2000, kogu riigis aga kuni 20000 hugenotti. Nantes'i edikt-Alles 1598...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Reformatsioon

saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid · Paljud usuteenrid sh. Isehi paavstid elasid üpris ilmalikku elu · Ei peetud kinni tsölibaadist (abielukeelust) · Levis mitmesuguseid pahesid · Osa vaimulikke nõudsid kiriku puhastamist , kuid kirik osutus võimetuks seda tegema 7 · Paavsti ja piiskoppide õukonnad, diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaja kõik etapid ja maadeavastus

Inkade riik ei püsinud siiski lõpuni, 1532-1538 vallutasid selle hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati. 6. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Eeldused reformatsiooni tekkeks kujunesid juba keskaja lõpul. Pahameelt suurendas katoliku kirik kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

(Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus....

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine. Pilet nr.10 a)ristisõjad *Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga...

Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun