Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis. Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid. Lõplik tüli tekkis püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast) aga paavstid kinnitasid et lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). 1054 panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde
Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastad moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099 vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis
õpetajateks. Õpetajad olid tavaliselt abielus ja õpetaja amet oli lugupeetud ja hinnatud. Sageli olid naissoost õpetajad nõus selle väärika ameti pärast oma pered maha jätma, kuna õpetaja amet nõudis väga palju rändamist. Munkadel, kes olid õpetanud usuteadust või õigusteadust, oli rohkem võimalusi tulevikus. Nende kiriklik karjäär oli palju suurem, kui nad olid olnud õpetajad. 13. - 15. sajandil olid paljud piiskopid, kardinalid ja paavstid olnud enne usklikku ametit õpetajad. 13. sajandil sai üle 33 protsendi Pariisi ülikoolis usuteaduskonna endistest õpetajatest tulevikus tööd piiskoppidena, ministritena või kardinalidena. Õpetajate koht keskaegses ühiskonnas Vaatamata sellele, et õpetajad kutsusid ennast meistriteks ja doktoriteks ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head, sest inimesed kadestasid neid. Esimeste ülikoolide ja õpetaja ameti tekkimisel said õpetajad tunnustust paavstidelt
Püha Vaim lähtub Isast ja Õpetuslikud eripärad Püha Vaim lähtub Isast Pojast Ilmalikud said ainult Armulaua sakrament Kõik said hapendatud hapendamata leiba leiba ja armulauaveini 5 sõrmega Ristimärki tehti 3 sõrmega 3.2. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted: Alates 11.saj hakkasid Rooma paavstid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, seistes vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et kõrgemaid vaimulikke seadsid ametisse ilmalikud valitsejad. Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII
täiendustest ja tõlgendustest · Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt · 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid · Paljud usuteenrid sh. Isehi paavstid elasid üpris ilmalikku elu · Ei peetud kinni tsölibaadist (abielukeelust) · Levis mitmesuguseid pahesid · Osa vaimulikke nõudsid kiriku puhastamist , kuid kirik osutus võimetuks seda tegema 7 · Paavsti ja piiskoppide õukonnad, diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe
Sissejuhatus 12. sajandi lõpul tekkisid suuremad Saksa kaubakirikud Novgorodis, Visbys ja ka Tallinnas. Põhjuseks oli saksa kaubandusmonopol, mis tekkis Venemaal. Paljud kaupmehed olid sunnitud talved veetma just suuremates kaubakirikutes. Peale kaupmehi tulid ka misjonärid, kes tulid siia poole usku levitama ja rahvast usku vahetama suunata ja seda just poliitilistel põhjustel. 12.-13. sajandil arenes roomakatuliku ja kreekakatoliku kiriku võitlus. Peale jäid Rooma paavstid ning peale seda vallutasid nad teist usku riigid ja sundisid enda usku peale. Baltimaade rahvad ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237
seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. o 6-7 sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL. Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE.
1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus Antiikaja paganluse kohatine matkimine ei tähendanud enamasti siiski konfliktiminekut katoliku kirikuga. Ühelt poolt olid mitmed selleaegsed paavstid ise tüüpilised renessansiinimesed ja kirik oli tihti üpris leplik ilmalikkuse avalduste suhtes. 1.9. Renessansi periodiseering 5 Kunstiajalooalases kirjanduses on levinud itaalia renessansi periodiseering itaaliakeelsete sajanditähistustega: Trecento e. eelrenessanss, Quattrocento e. vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze
Püha Kolmainsus Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna. Surmajärgne elu taevariik ja paradiis viimne kohtupäev enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust? - Nad väitsid, et olid oma võimu saanud otse Jumalalt, samas kui keisrid said selle vaimulike vahendusel. Avignoni vangipõlv 1309-1377 kestis paavstide äraolek, nimelt elati Avignoni lossis, sest suhted keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga? - Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata
kirik ehk kas toomkirik või katedraal. Preestril oli koguduse kirik. Paavstil oli vaimulik võim, kuid teatud territooriumil omas ta ka ilmalikku võimu Kirikuriik, Kesk-Itaalia aladel. Kirikuriik tekkis, kui Pippin Lühike aitas paavstidest vabaneda langobardidest ning andis teatud alad paavstile. Kirikuriik tekkis aastal 756. See eksisteeris aastani 1870. Hiljem, 1923 loodi konkreetselt Vatikani riik. Seoses Kirikuriigi tekkega on seotud pettus paavstid pidasid vajalikuks kinnitada ilmalikku võimu, selleks väideti, et Rooma piiskopile andis need alad juba Constantinus Suur 4.saj. 8.saj koostati paavsti kantseleis Constantinuse võlts kinkeürik kui Constantinus viis oma väe itta, jättis ta läänepoolsed alad kirikule. Karl Suur (8-9. sajand) seadustas kombe, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule, millest kujunes välja kirikukümnis. Katoliku kiriku õpetuse väljakujutamisel, olid olulised ka kirikuisad. Need olid 2- 8
Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509
4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse., Innocentius III ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg. Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks. 5.Ristisõdade ajend, eesmärgid,osavõtjad
Katoliku kirik oli oma võimsuse tipul ning Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse ja paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Kirik oli oma hiilguse tipul, kuid 4 siseringkondades leidus tõsiseid probleeme. Usuteenrid, piiskopid kiriukutegelased elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ning muudest pahedest. Selle tulemusena nõuti kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. Paavstid ja piiskopid vajasid väga palju raha sõjaväe ülalpidamiseks, sõdades osalemiseks, kirikute ehitamiseks, nende sisustamiseks jne., mille tulemusena lisaks kirikukümnisele mõeldi välja uusi makse. Ajastu vaimset palet mõjutasid suurel määral humanism ja renessanss. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, saksa keelt ja saksa õigust. Saksamaa usupuhastuse tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther (1483-1546). Martin Luther sündis 10
õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks. Olukord muutub tema jaoks kriitiliseks novembris 1510-1511, mil ta Roomat külastas. See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana, kuid kohkunud oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516. aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. 1.4 Abielu aastad 1523
Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid, kus valitseb ülev rahu, ilu ja harmoonia. Maalide kompositsioon on tihti kolmnurkne, ,,Sixtuse madonna", keskel kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad madalamad (n põlvitavad) figuurid. Raffaeli lemmikmotiiviks on madonna, jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastuselöe ja naiselikule õrnale ilule. Mickelangelo on kõigi aegade suurimaid skulptorid. Paavstid kuhjasid nad üle tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist. Micelangelo suutis oma suurejoomelisest kavandist teostada vaid kolm figuuri, nende hulgast on kuulsaim ,,Mooses". Kõige kuulsam Michelangelo teos on ,,Taavet", mis asub Firenzes. Micelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus maalikunsti vallas kaunistada freskodega Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Maalingu motiivid on võetud piibist, kuid
b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Kujunes uus ühiskonnakategooria- õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad Hiliskeskaeg 15-16.saj Püha Saksa Rooma keisririik 962-1806. Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni 1378.a. kõik paavstid olid siis prantslased. See tekitas rahulolematust, nõuti, et paavst naaseks Rooma. Paavstiriigis valitses segadus. Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks
Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud
vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel. Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane Leo X (paavst 1513–1521) andus rohkem hedonismile ning toetas kunsti ning arhitektuuri, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas
Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head
võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj
· Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist. · Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud ,,Narruse kiitus". · Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid. · Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid. · ,,Narruse Kiituses" rõhutab ta, et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja mõõgaga edasi, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. · Suri 1536. aastal. Johannes Reuchlin · Saksa humanist. · Peeti koos Erasmusega ,,Saksamaa kaheks silmaks". · 1509. aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega. · Teoloogid taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist, väites, et need on kristlusele vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute
eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste
Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja
Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a
Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja
linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite. Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Euroopas aga kloostrite massiline rajamine 5-6 sajandil. Kloostrid olid tähtsad usu, haridus ja kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju.
Kõige selgemalt annab selle Roomaliku enesemõistmise edasi Rooma paavst Gelasiuse dekreet 5. saj algul: „Rooma kirik pole teistest kirikutest esile tõstetud mingi sinodaalotsuse kaudu, vaid on oma eesõiguse saanud evangeeliumi kaudu…“ Hakatakse üles ehitama kiriklikku aparaati, mis algul koosneb diakonitest ning on hilisema kardinalide kolleegiumi eelkäija, diakoneid on 7, pühenduvad kuriaalsele tööle. Paari sajandi jooksul on näha, et esile tõusevad üksikud paavstid, kes hakkavad seda Rooma kiriku eelisseisundit mõtestama. See toimub keskkonnas, kus kirik on sattunud välisesse ohtu (germaanlased!). Paavstid kasutavad seda olukorda nii mõnigi kord ära – nt Innocentius esimene (402-417), kellele oli segadus kasuks, sest kirik ja paavsti institutsioon saavad Rooma järjepidevuse sümboliks, mis viib kirikliku ja poliitilise tähtsuse tõusuni. Leo I Suur (440-461). Valitsusaeg jääb Halkedoni kontsiili aega. Rooma kuuria asub selle
Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea. Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria. Kuni 6. sajandini olid silmapaistvad paavstid veel Innocentius I (seisis silmitsi rünnakutega Rooma linnale) ja viimane iseseisev Rooma paavst Gregorius Suur (590 604), keda kirikuajalugu tunneb kui munkpaavsti, kelle moraal oli eeskujulik ja kes näitas ideaalpaavstina teed järgnevatele paavstidele. Järgnes periood, mil paavstid olid Ida-Rooma keisri võimu all. 4. Keskaegne munklus Läänes kuni Cluny kloostrireformini. Martin Toursist, Johannes Cassianus, Benedictus ja tema reeglid. Varakeskaegsel Lääne munklusel ei olnud erilist seost katolikumaailmaga, pigem pärinesid mõjud Idast, kus mungatraditsioonid suuremas aus olid, ja millest Lääne munklus pärines. Üks esimese kloostrisüsteemi rajajaid Gallias oli Tours'i Martinus 4. sajandil
lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13.
Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis- Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed
Talupoeg haris maad ning sai sealt oma perele toidu. Maa kasutamise eest pidi maahärrale tasuma raharenti. Tihti maksti ka teotööd tehes või põllusaadustega. Talupoegadel oli kõige raskem töö keskajal, sest nad pidi toitma tervet ühiskonda ning koormised olid suured. Pidid maksma kirikumaksu ning maahärrale renti, mis ei olnud väiksed maksud. Nälg oli normaalne nähtus. 11. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. Gregorius VII, Innocentius III Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Peetrus Rooma esimene piiskop ning esimene Rooma paavst. Pealinnas asumine tegi temast küll metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Alles keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Gregorius Suur Esimene paavst, kes üritas oma ametikohta poliitiliselt ära kasutada.
Õigusteadus oli üks põhjusi, miks ülikoole hakkas keskajal järjest juurde tekkima. Peamiselt seetõttu, et valitsejad keelasid õppida teise välisriigi õigust ja seadusi, seetõttu hakkasidki erinevad valitsejad ülikoole looma, kus õpetati just oma kuningriigi seadust. Õigusteadust hakkas ülikoolides levima alates Bologna Õigusteaduskooli menukusest, kus õpiti esmalt tsiviil- ja kiriklikku õigust. Viimase õpetamisest olid loomulikult väga vaimustunud paavstid ja seepärast sai selle õppimine kiiresti populaarseks. Itaalias õpetasid Bologna kõrval tasemel õigusteadust ka Padua, Pavia, Perugia, Siena ülikoolid. Pariisi ülikoolis õpetati vaid kiriklikku õigust ja teda ei hinnatud niivõrd õigusteaduse poolest. Mujal Prantsusmaal õpetasid tsiviil- ja kiriklikku õigust Montpellier’i, Orleans’i, Toulouse’i ja Avingoni ülikoolid. (Woods 2005) Inglismaal loodi esimene õigusteaduskond Oxfordi ülikoolis. Prantsusmaa ja Itaalia
b. Francesco Petrarca: · Sonetid luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. · Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). · Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. 3. Trükikunsti algus (1440. aastatel)
Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik SaksaRooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule
vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid
Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus.
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade humanism. Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale. Inimesel on õigus elu nautida ja elust rõõmu tunda. Katolik kirik kaotab tähtsuse. Kõrgemad vaimulik, paavstid elasid patuelu, olid liiderdajad, ahned ja pillajad. Kirik ytles et ära käi minu tegude järgi vaid sõnade järgi. 15-16 saj hakkab levima ka uus stiil renessanss. Pöördutakse tagasi antiikkultuuri juurde. Antiikkultuur väärtustas inimest. Areneb teadus ja teadusega koos laieneb maailmapilt. Geotsentriline maailmapilt asendub heliotsentrilisega, millele paneb aluse Kopernikus, kes põletatakse. Tema järglane, kes ka
tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval
Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana- Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. 23. Varakristliku muusika Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist.
vaimulikkonnaga. Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid
(Aava 2003:26) 6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 1445. Aastal avas enne olematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samasalgas kohe ka inimeste mõjutamine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks näiteks ongi reformatsioon.( Aava 2003: 29) 16. saj kasvas vastuseis katoliku kirikule. Sõdadeks , mida paavstid oma kiriku riigi pärast pidasid, kuid ka pillava õukonna ülapidamiseks oli paavstidel pidevalt raha vaja, mistõttu laiendati keskaja lõpul patukustutuskirjade müüki. Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks. Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse
Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei
a. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise 1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust. Ristisõjad Põhjused 1. Katoliku kiriku pühasõja doktriin. See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2. Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise 3. Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest 4. Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine 1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099)
Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali. Rooma Ülikooli kabeli fassaad. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. Santa Agnese kirik 6.Rooma kirikud, väljakud ja fontäänid 7.Kunstielu Roomas- Academia St Luca vs Pariisi akadeemia Rooma: Roomat peetakse 17.saj olulisemaks maalikunsti keskuseks. Paavstid olid seal patronaažid ja pakkusid tööd paljudele kunstnikele. Itaalia baroki maalikunst oli peaaegu tervenisti kiriku teenistuses ja paljusid kunstnike kutsuti sinna paavsti, tema sugulaste ja sõprade tellimusi täitma. Paavstid demonstreerisid oma võimu ja rikkust tööde tellimisega. 17.saj Roomas polnud ühtset maalikoolkonda, pigem mitu eri suundumust. Ühel pool kindlasti Carracci akademism ja teisel pool Caravaggio realism. Accademia di San Luca asutati 1593
Lääne-Euroopas, kuid süvendas veelgi enam Ida ja Lääne kiriku eraldumist. §1.3 Paavsti võim varakeskaja lõpul ja ristiusu kiriku lõhenemine Pärast Frangi riigi lagunemist (843 Verduni lepinguga) nõrgenes ka paavstide positsioon. 9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia).
,,Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja vähema valitsema öösel, ning tähed." (Moosese 1:16) Michelangelo kujutas päikese ja kuu loomist muljetavaldava, raevuka liigutusena. 8.JULIUS II HAUAMONUMENT Aastal 1505 kutsus paavst Julius II Michelangelo Rooma ning tellis temalt enesele hauamonumendi. Michelangelo töötas paavsti hauamonumendi kallal üle 40 aasta. Ta ise kurtis, et ,,hauakambri tragöödia" röövis temalt nooruse. Hilisemad paavstid, kes püüdsid Michelangelot järeleandmatult omaenda ettevõtmistesse kaasata, ei lasknud tal haua kallal segamatult töötada. Julius lükkas hauamonumendi Peetri kiriku ümberehitustööde tõttu edasi ning tegi 1508. aastal Michelangelole ülesandeks Sixtuse kabeli lae maalimise. Viimaks püstitati see 1545. aastal San Pietro in Vincoli kirikusse Roomas. 9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR Michelangelo pidas end eelkõige skulptoriks, mitte maalijaks
kuid tänapäeval on seda raske mõista. Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud. Samas võib märkida ära ka kolmanda grupi, mis tegelikult pole eriti tähtis ja ei mängi suurt rolli. Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas
1479-Hispaania uuendamine-ühendati ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
