Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paavstid" - 260 õppematerjali

paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates.
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunst: Vara- ja kõrgrenesanss, barokk

Maalide kompositsioon on tihti kolmnurkne, ,,Sixtuse madonna", keskel kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad madalamad (n põlvitavad) figuurid. Raffaeli lemmikmotiiviks on madonna, jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastuselöe ja naiselikule õrnale ilule. Mickelangelo on kõigi aegade suurimaid skulptorid. Paavstid kuhjasid nad üle tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist. Micelangelo suutis oma suurejoomelisest kavandist teostada vaid kolm figuuri, nende hulgast on kuulsaim ,,Mooses". Kõige kuulsam Michelangelo teos on ,,Taavet", mis asub Firenzes. Micelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus maalikunsti vallas ­ kaunistada freskodega Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Maalingu motiivid on võetud piibist, kuid...

Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. - Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. - Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). 2 d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu....

Eesti ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat ­ lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat ­ grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Antiikaja kordamisküsimused

7. Talupojaseisus ­ sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid : kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maadeavastused, reformatsioon ja Hispaania ülestõus

Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda. Sellele järgnes aga Saksatalupoegade sõda (1524-1526). 1555. aastal sõlmitu Augsburgi usurahu ja see tagas mõlemale leerile võrdsed õigused. VASTUREFORMATSIOON ­ Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sesemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks..... Ignatius Loyola (1491-1556) ­ Rajas jesuiitide ordu ehk jeesuse ühingu. Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu ­ Põhalikud muutused tehti aastail 1545 ­ 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Linoollõige narridest

Nalju esitati kuningapaleedes või laatadel. See oli austusväärne ja põlatud amet. Narridel oli narrikostüüm, mis tegi nad eriti äratuntavateks. Iseloomustas seda värvikirevus, ruuduline müts, mille otsas olid kuljused või kellukesed, pikkade ninadega saapad või kingad, kaela ümber kolmnurkne sall, mille otsas olid samuti kellukesed või kuljused, riietuses oli palju ruuduornamente. Lõpetuseks sain teada, kuidas hääbus nende nn. narritamine. Kadusid troonidelt kuningad, paavstid , koos nendega narridest nõuandjad. Asudes linoollõike tehnika juurde, tutvusin esmalt linoollõike ajalooga. Selle kohta 5 palju materjale ei ole, kuid sain teada rühmituse nime ja milline nägi välja algne linoollõige. Seejärel tutvusin linoollõike tehnikaga. Kuidas tehakse ja valmistatakse linoollõiget. Missugust trükimasinat ja missuguseid vahendeid kasutatakse linoollõike tegemiseks....

Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Renessansi spikker

15. sajandil levis Itaalias ILMALIK portreekunst, väga populaarsed olid madonnarelieefis. MASACCIO maalis freskol „püha kolmainsus“. SANDRO BOTTICELLI maalis „veenuse BRUNELLESCHI valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. sünni“ (püütakse luua seoseid neitsi maarjaga) ja „kevade“. 15. saj lõpus hakkasid paavstid rohkesti Enne kupli valmistamist oli ta valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze kunsti tellima ja rooma suundus üle itaalia maalikuntsnike. Sixtuse kabeli seintele on fraskosi maalinud Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele korintose stiilis sammastele toetuv Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“...

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Karl V

Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel. Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane Leo X (paavst 1513–1521) andus rohkem hedonismile ning toetas kunsti ning arhitektuuri, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma (1054) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia, Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud, pühad reliikviad, inkvisitsioon, kirikukümnis. Lõhenes sest Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid üksteist kirikuvade alla. Hakati teineteiselt allumist nõudma, õigeusu kirik ei soovinud alluda ega oma usutunnistust muuta. Taheti teineteise üle võimu saavutada. Katoliku kirikut juhib paavst, õigeusu patriarh ja Bütsantsi keiser. Õigeusu...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keskaja linnad

Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid , et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

Martin Luther

 Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli  Kasinuses elamine  Paavst elas lõbustuste keerises  Tagasihoidlikus tseremooniatel,  Pidulikud lõunasöögid, kus paljad väljaskäimistel poisid tohutustest kookidest välja hüppasid  Paavstid tsölibaadis  Omati rohkesti armukesi  Esinduslikus, eeskujulik käitumine  Itsitamine jumalateenistuste ajal  Võrdväärne kohtlemine olenemata seisusest/jõukusest  Ei suutnud makse maksta kirikust väljaviskamine  Pihtimine ja andestuse palumine...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...

Foneetika
8 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega . Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet. 6. Feodaalsuhete kujunemine a. Vasalliteet, vasall, senjöör Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

Mingi aja pärast hakati uskuma et inimesed ei lähegi otse põrgu ja taevasse vaid puhastustulle kus nad piinlevad Püha Kolmainsus moodustub Jumalast kui isast, Kristusest kui tema pojast ja naid ühenavast Pühast Vaimust Sakramendid Sakrament ehk kiriku õnnistav toiming, sinna alla kuulusid ristimine usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisee pühitsemine Kirik ja ilmalik võim Kuna arvati, et algselt rajas kiriku kristus siis paavstid pidid olema Kristuse asemikud maa peal, siis kui paavstid leidsid, et nad on nii tähtsad ja, et nad ei peaks ainult vaimulike asjadega tegelema tahtsid nad hakata ilmalike asjadega ka tegelema aga see hirmutas keisreid ja see ei meeldinud neile seega keisrid otsustasid et paavstid peaksid ainult vaimulike asjadega tegelema Ja kui kirikule ilmselt ei meeldinud midagi siis visati inimesi kirikust välja et nad ei saaks jumala armastust Suur kirikulõhe...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
10
odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

10. saj-l taastati Püha Rooma keisririik. Keisririigi rajas Otto I (936 – 973), kes krooniti keisriks 962. Valitsejad kandsid kahte tiitlit: Saksa kuningas ja Rooma keiser. Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa võimsaimad valitsejad. Riik oli hästi tsentraliseeritud, stabiilne. Paavst oli keisri käpa all ning paavst valiti tavaliselt keisri poolt. Olukord hakkas muutuma 11. saj keskpaiku olukord muutus. Paavstid hakkasid vaidlustama keisrite legitiimsust. Murrangu alguseks võib pidada Cluny-liikumist, mis seadis programmiks vaimuliku võimu vabastamise ilmaliku eeskoste all. Võideldi tsölibaadi eest ja simoonia vastu. 1059 muudeti paavstide määramise kord, valida sai nüüdsest kiriklik kolleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. 1054 toimus kristliku kiriku lõhenemine ida- ja läänekirikuks...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Itaalia referaat geograafia

Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ningAragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

 Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda  Pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse  Rajas raskerelvastatud sõjaväe  Selleks jagas oma sõjameestele maatükke  Oli läänisüsteemile alusepanija 9. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike.  (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega . Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks....

Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun