aastatest ja edasisest ajast. • 12. veebruaril 1564 ühe oma “Pieta” kallal töötades hakkas kunstnik end haigena tundma. Varsti heitis ta voodisse ja vaatamata oma arstide pingutustele suri 18. veebruaril. • Paljud kunstnikud püüdsid oma loomingus Michelangelo kiretut ja isikupärast stiili järele aimata. Niimoodi sai alguse manerism, mis oli pärast kõrgrenessanssi järgmine suur kunstivool. Maalilooming • 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Paavst Clemens VII palus 1530. aastate alguses maalida Sixtuse kabelisse sünge pildi. Teema, mille Clemenes valis, oli viimane kohtupäev. • Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos. • Michelangelo lõpetas selle tohutu suure maali 1541. aastal. Michelangelo tööd
Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks Aastal 1613 andis akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus 1618 nähti kolme komeeti Galilei vaidlused jesuiitidest astronoomidega 1623 avaldas poleemilise kirjanduse meistriteose "Il Saggiatore", mis oli pühendatud paavst Urbanus VIII'le Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks Aastal 1619, Galilei järgmise Roomakülastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne Esialgu sai Galieo paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast
1. Prantsusmaal Inglismaal võesti vastu rahulikum stiil ja kannab nime vana klassitsism 1. Hollandis omandas barokk realistlikuma mulje Barokk Hispaanias · Üheks kõige aegade parimaks Hispaania kunstnikuks võib pidada Diego Velazquez. Teda peetakse üheks paimaks portreede maalijakas, osates maalile jäädvustada tõetruult maalitava isiku välimuse kui ka karaktri. · Tema parimateks töödeks peetakse: o Paavst Innocentiuse X portreed - maal kus kunstnik on väga naturalistlikult jäädvustanud jõhkrat ja despootliku paavsti. Paavst ise arvas, et see portree on liiga sarnane talle. o "Õuedaamid" - selle maalil kujutab kunstnik ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas, maalitavatest kujutised peegelduvad tagaseinas olevas peeglis. Teose mõju on rajatud õhu ja valguse vahelisele mängule.
4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama gregooriuse koraalideks. 6. Gregooriuse laulu tunnused- ühehaalne, saateta, ladinakeelne, laulsid mehed, võib laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid,
Tema isa oli Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingide dünastia Pippin oli tugev valitseja. Tema toetus oli paavstile hädavajalik( Paavsti ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ja linnas endas selle alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond). Pippin korraldas 754. ja 756. kaks sõjakäiku Itaaliasse, mille tulemusel loovuttati paavstile mõni Rooma lähipiirkond. Tekkis kirikuriik. Tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasti Frangi dünastiate vahetuse kroonis Pippini ametlikult. Nii tulid Frangi riigis võimule Karolingid. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulija, Karolingide soost valitseja, kelle järgi dünastia nime sai. Ideaalsete kuninga omadustega.Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja ja edendaja samas hävitas rahvaid ja jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. Ludwig I Vaga oli Karl Suure poeg ja Frangi keiser 814-840
üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV. Paavst tahtis kogu võimu, tuginedes Constantinus kirjale järelikult peaksid keisrid paavstile alluma. Keisrid ei tahtnud seda kuulda. Heinrich teatas, et Gregorius paavstina on kehtetu. Gregorius teatas, et Heinrich polegi keiser (tal oli ju see ,,õigus"), tagandas ametist, heitis kirikust välja, teatas etkõik ta alamad on vabastatud muutust lindpriiks, ei saanud sakramente (hingeõnnistust njetu). Oli ka feodaale, kes astusid Heinrichile meeleldi vastu
konkreetseid vallutusplaane ja tegu oli pigem sügavale Frangi riiki ulatunud rüüsteretkega. Võimalik, et Karli 737. aastal saavutatud võit araablaste vastu oli tunduvalt otsutavama tähtsusega kui Poitiers´oam, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Pippin Lühike Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas ning Karl Martelli poeg. Ta valitses Frangi riiki aastatel 741-768. Ta kuulutas end kuningaks aastal 751, kroonis end ise 752. aastal ning paavst kroonis ta 756. aastal. Ta oli Karolingide dünastia asutajaks. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. 747. aastal loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Seega oli kogu võim Frangi riigis läinud Pippin Lühikese kätte. Peale Pippin Lühikese surma 768. aastal Läks võim tema poja Karl Suure kätte.
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
Ühel nutikalkaubitsejal õnnestus ,,Cupido" Roomas antiikskulptuuri pähe maha müüa ja saada selle eest märgatavalt rohkem hinda, kui ta oli ise Michelangelole maksnud. Kui ostja, antiikkunsti koguja ja asjatundja kardinal Raffaelle Riario pettust märkas, siis ta nõudis ja sai oma raha tagasi. Pärast kardinaliga kohtumist tutvustati Michelangelot mitmele väga võimukale inimesele, näiteks Borgiate perekonnale, kust pärines mitu vanemat vaimulikku ja samuti paavst. Ent Micheangelo saabudes polnud Igavene Linn aga sugugi oma toreduse tipul. 14. sajandi suur skisma oli kiriku võimu nõrgestanud ja 15.sajandi lõpuks oli Rooma linn alla käinud. Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud ,,Bakchose" ja meeltliigutava ,,piet´aga" avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile. 5.1 Bachos Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes.
aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu.
ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli. Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim. Loomulikult hakkasid Vahemere maade kaubateed õitsema, kuid Läänemaailma, Bütsantsi ja Islamimaade vahel süvenes vaen.
Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. Nende sooviks jäi pöörduda tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Ketserite liikumine oli eriti kiire Vahemere piirkondades, kus linnade areng oli kiire ning kus raha tähtsus kasvas kiiremini kui usu tähtsus. Vaimulikud nägid ketserites ohtu katoliku kirikule ning nad hakkasid leidma viise ketserite tagakiusamiseks ning väljajuurimiseks. Üheks viisiks sai inkvisitsioon, mis sai alguse 13. sajandil paavst Gregorius IX poolt, et välja selgitada ketsereid ning neid tagasi katoliku kiriku poolele tuua. Juhul, kui ketserid ei palunud andeks ega pöördunud katoliku kiriku rüppe, ootas neid kas vanglakaristus või surmanuhtlus. See kõik aga ei peatanud ketserluse tormilist edu Euroopas. Erinevate riikide majandusliku tõusu tõttu tõusis ka inimeste eneseteadvus. Kisendav ebaõiglus tööd rabavate inimeste ning elu
Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertslaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. Alles pärast tema surma,1323. aastal, kuulutas katoliku kirik ta pühakuks.
Laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja algul vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga, kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks? · Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele
(lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, algelisemate, julmemate ja meile võõrastena. (16) Kristlikel aladel, kus valitses religioosse ja ilmaliku võimu suurem võimulahusus kui islamimaadel, oli pärast Rooma impeeriumi lõpuaegu tekkinud 2 peamist risiusuvoolu: kr õigeusk, mis tugines Bütsantsi impeeriumile, ja ladinakristlus, mille keskmeks oli formaalselt Rooma paavst, aga mida suuremalt jaolt hoidsid üleval kohalikud, ülikute juhtimisel tegutsevad kirikud ning kloostrite võrgustik. (20) Stabiilsete kultuuri- ja poliitiliste institutsioonide loomiseks ei olnud kristlus ega islam hädavajalikud. Läänemere idakaldal algas usuvahetus alles XII-XIII saj. Leedu jäi kindlalt paganlikuks XIV saj lõpuni ja ka siis toimus usuvahetus poliitilistel põhjustel ning Leedu seatud tingimustel. (21)
tuleriidal. Kuid on ka teada, et kui Jeanne oleks loobunud meheriiete kandmisest, oleks ta tuleriidalt pääsenud. Neiu keeldus. Kohtuotsus viidi täide 30.05.1431 Rouen´i turuväljakul. Jeanne d´Arc oli vaid üheksateistaastane. Kuid kartmatu ja vapra Orleans´ neitsi legend elas ja elab edasi ka peale tema surma. Juba 1456.a. vaatas kiriklik kohus uuesti läbi tema "süüasja" ning mõistis ta õigeks ning kuulutas Jumala ustavaks saadikuks. 1909.a. kuulutas paavst Püha Pius X ta õndsaks. 1920.a. kanoniseeris kangelanna paavst Benedictus XV ning Jeanne d´Arc kuulutati katoliku pühakuks. 1922.a. kuulutati Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi Prantsusmaa kaitsepühakuks. Jeanne d´Arc on olnud lugematute muusika- ja kirjandusteoste (kuulsaim Fr. Schilleri "Orleans´i neitsi"), filmide, draamade ja kunstiteoste inspiratsiooniallikaks.
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast.
*Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena
Kus siis? 3. Milline keel oli Aliénori emakeel? Kas seda keelt mõisteti ka Pariisis? 4. Miks Prantsusmaa kuningas oma poja ja Aliénori pulmadega kiirustas? 5. Miks polnud Aliénori esimene abielu õnnelik? 6. Mida prantsuse õukonnas Aliénorile ette heideti? 7. Miks soovis Aliénor koos mehega 2. ristisõjas osaleda? 8. Prantsuse vägede peatus Antiookias sai Aliénori elus pöördeliseks. Mis seal juhtus? 9. Rooma paavst tühistas Aliénori ja Louis VII abielu. Mis sai nüüd Akvitaaniast? 10. Kellega Aliénor õige pea pärast esimese abielu tühistamist abiellus ja kelleks sai tema uus mees 1154. aastal? 11. Kas Aliénori teine abielu oli õnnestunum kui esimene? Põhjenda! 12. Millise poliitilise kaose Lääne-Euroopas tõi kaasa Aliénori teine abielu? Milleni see kaos hiljem viis? 13. Kas Aliénor oli hea ema? Millist oma lastest ta enim armastas? LUCREZIA BORGIA [bordza] EHTNE FEMME FATALE1
Vaevalt leidub teisi ajaloolisi pilte, kus sündmus oleks kujutatud loomulikumalt ja sundimatumalt, ilma paatose ja zestita. Pildi peamisi võlusid on õhu ja valguse ainulaadselt meisterlik kujutus. "Innocentius X portree" Aastatel 1649-51 sooritab Velazquez teise reisi Itaaliasse. Jällegi ruttab ta algul Veneetsiasse, peatub siis ligi aasta Roomas ja külastab teisi linnu. Roomas maalib ta 1650 aastal ühe oma parimatest töödest, paavst "Innocentius X portree". Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas (ta oli nimelt kuninga lossimarssal) Velazquezilt palju aega ja energiat röövisid, on viimased üheksa aastat tema elus äärmiselt produktiivsed. Nüüd loob kunstnik mõned mütoloogilised pildid, millest tuntuim on "Veenus
,,Praegune Milano mõjub nagu pärast pommitust", ütleb Milano tuntumaid kultuuritegelasi Emilio Tadini. Paavst resideerib Roomas Rooma on ristiusu tähtis keskus. Lisaks ristiusule esineb Itaalias ka teisi uskumusi, kuid ükski pole rahva, kultuuri ja riigiga nii seotud kui seda on ristiusk. Tolles peatükis räägib autor lähemalt ristiusust ja sellega seotust. Kirik ei tegutse omaette, vaid ka mõnes mõttes vastutab poliitika ja isegi kunsti eest. Praegune Rooma kiriku pea on paavst Johannes Paulus II, kes on üle pikkade sajandite mitteitaallasest paavst. Kaugel Roomast tegutseb üks jesuiitide kogukond, mis elab oma igapäevast elu teistmoodi kui teised inimesed. Ilma Kirikuta oleks Itaalia ühiskondlik areng käinud hoopis teist teed. Maffia Maffia on salaselts; elukutseline kurjategijate suurorganisatsioon; armee oma pealikute ja soldatitega; riik riigis. Esimest korda mainiti sõna ,,maffia" aastal 1658. See on muutunud
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta,
ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism Aluseks Piibel Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine Paavst eksimatu Paavst eksib Rituaalne usk Abstraktne usk Neitsi Maarja austamine - Pauluse uus teoloogia: 1. Leping juutidega 2. Juudid ei järginud lepingut 3. Jumala poeg / sureb kõigi inimeste pattude eest ristil 4. Usk / lunastatud surmast ja patust - Juudi- ja mittejuudi (paganlikud) elemendist kristluses:
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane.
Pippin Lühikese ajal tugevnesid suhted suhted paavstiga. Kriitilistes olukordades tuginesid küsimustes frangi riigi valitsejate poole. Paavsti toetust oli vaja kuningatiitli saamiseks. 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756 pani aluse kirikuriigile andes Kesk ja Põhja-Itaalia ümbruse paavstile. Karl suur valitsemise ajal tõusis võim haripunkti. Laiendas piire kõigis suundades. Oli ka langubardide kuningas. Suur osa Lääne-Euroopast allus talle. Paavst vajas sõjalist ja poliitilist kaitset. Aastal 800 kroonis paavst ta keisriks. Keisrivõim oli seega taastatud. Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega (Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi). Ida-Frangist saksa kuningriik. Lääne-Frangist Prantsuse kuningriik ja Lõuna-Frangi riik lagunes. Seetõttu keisri tiitel kaotas autoriteedi. Riigi lagunemisega algas killustatus ja anarhia ajajärk. Killustatust kasutasid ära araablased,
Colosseum Ehitatud Roomas u. 1940 aastat tagasi. Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
kuskilt loota. Lapsed nägid oma vanemaid suremas ning vanemad oma lapsi, inimesed leppisid sellega, et nad olid võimetud. Brotherhood of flagellants Kuna katku siiski peeti Jumala karistuseks, hakkasid tekkima enesepiitsutajate rühmad(brotherhood of flagellants), kes käisid läbi külade ennast piitsutades ja Jumalalt andeks paludes. Nad karistasid ennast ning niimoodi lootsid pääseda Jumala vihast. Lihtrahva seas olid nad populaarsed, nad võeti omaks. Paavst nägi selles ohtu kirikule, kuid algselt ei teinud midagi. Enesepiitsutajaid nähti kui kangelasi ning paavst uskus, et peagi võivad nad mässe hakata korraldama. Kohalikud kirikud, kes ei tunnustanud enesepiitsutajaid- nendesse suhtuti agressiivselt. Samuti röövisid nad kiriku vara ja ründasid juute. 1349. aastal paavsti käsuga enesepiitsutajad vangistati ja hukati. Juudid Eraldi olukorras olid juudid. Juuditel oli kindel kuninga luba linnas viibimiseks ning
Chlodovech-Frangi riigi rajaja Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija, saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse
Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas indulgentside müüki
160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 2 Napoleoni keisriks kroonimine: Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis- talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle
augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks.
KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokku, kus toimub diskusioon, mis on väga äge. Luther ütleb, ei loobu oma seisukohast ning ta kuulutatakse lindpriiks, sellest hetkest muutub usupuhastus poliitiliseks, mis tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad
ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu ja pärilussõdu. Paavst toetas sõdu lobitöö ja rahaga. Sõjast võtsid osa templirüütlid ning johanniidid. Üldiselt iseloomustas sõda kristlaste ekspansioon. Sõda lõppes kristlaste võiduga, tekkisid portugali ja hispaania kultuur, keel ning riigid, mis hakkasid tuleviku maailmas tähtsat rolli etendama. Esialgu lasti mauridel Ibeeria poolsaarele jääda, kuid hiljem muutus Ibeeria poolsaar marukatoliiklikuks, kus teiste usundite uskujatel pole kohta ning riigist põgenesid moslemid ja juudid
4. Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia(kirikukoha raha eest ostmine) ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust. 5. Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti ülevõimu kreeka katoliku kiriku üle. 6. Kirikulõhe. Millal? Miks? Tulemused? 1054a Kõik sai alguse sellest, kui paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius põõrasid tülli. Selle tulemusel jagunes katolik kirik kaheks 1.Rooma katolik kirik (selle alla läks ka Eesti) 2.Kreeka katolik kirik. 7. Ristisõdade põhjused. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõjast" ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju noori sõdalasi üle kes olid seiklustehimulised ja neid oli hea ära kasutada. 8
· Ohtlikeks peeti elu ekvaatori lähedal o Ookeani vesi nii kuum, et keeb · Piirati laevaga reisimisi o Kardeti merekoletisi o Kardeti ka üle Maa serva alla kukkuda · XIII sajandist said tuntuks itaalia kompasskaardid, millel oli eriti täpselt kujutatud rannajoon Kiriku osa keskaegses ühiskonnas · Kirik kujutas ennast feodaalse monarhina, kelle kuningas - Jeesus Kristus - viibib taevas · Rooma paavst oli jumala asemik maal · Paavst kinnitas, et tema olevat Rooma linna esimese piiskopi apostel Peetruse järglane ja aujärje pärija · Katoliku kirik oli rikas organisatsioon · Indulgentside muumist õigustas kirik, et heategusid oli üle ja paavstil oli õigus neid laiali jaotada · Kirik teenis indulgentside müümisega, algul taheti raha ja pihtimist, hiljem ainult raha
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest
Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus Hansa Liit Läänemereäärsete linnade kaubandusühendus Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal: 1054 skisma ehk suur kirikulõhe Lääne kirik ehk katoliiklus Ida kirik ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast Tsõlubaat-abiellumiskeeld Alamvaimulikel abielu lubatud Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB
Caracalla edikt Konstantinoopol uueks pealinnaks Impeeriumi äärealade isemeelne tegutstemine 50. aasta jooksul vahetus 20 keisrit Tugev sõjaline surve kolmest suunas · Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid! Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. · Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe? Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst. · Nimeta feodaaltsivilisatsiooni tunnused! Põhiliseks tootmisüksuseks oli talupoegade väike majapidamised Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent, loonusrent · Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel? Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet · Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele? Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust
aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse
Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a
771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Rohelise kärbseseene söömise tõttu on surnud näiteks Rooma keiser Claudius, paavst Clemens VII ja Saksa-Rooma keiser Karl VI. KOOSTANUD : Silver Zimmerman KASUTATUD KIRJANDUS: et. WIKIPEDIA.org
Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel. Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale.
Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema
õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ateena kool Parnass St Catherine Ansidei madonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
