mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks jõudi kokkulepele, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid tegelikult kaotanud. Neljas ristisõda 1202-1204 Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku,et nad viivad ristisõdijad kohale, tingimusel, et viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole
Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9
Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused
harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid teolooge.Katoliku õpetuse arendaja.Benedictus Nursiast-520.-530.aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli.Rajas kloostri Itaaliasse ja pani aluse benediktlaste kloostri levikule.Dominicus- dominiilkaste ordu rajaja.Oli kõrgesti haritud ja tegi kiiret vaimuliku karjääri.Friedrich I Barbarossa-saksa-rooma keiser kolmanda ristisõja ajal.Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal
Rooma) oli Itaalia kõrgrenessa nsi maalikunstni k ja arhitekt. Biograafia · Raffaeli isa Giovanni Santi, kes oli olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze,
1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost. Palestrina kasutab selles kaht erinevat kirjaviisi. Missatsükli vähese tekstiga osades, kus teksti läbikostmine paljuhäälsest polüfooniast pole eriliseks probleemiks, püüdleb Palestrina polüfoonia ideaaliiseseisvate ja viimistletud meloodiate täiusliku kooskõla poole.
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas
Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista. Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Tänapäeva usu roll on vähenenud, usutakse teatud määral aga pole enam usk põhi prioriteet
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud
Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini).
Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st
a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil
toetaks. 8. Kirjelda Karolingide dünastia võimule tulemist. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja sai oma sõjaretkedega õhtumaa võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda. 9. Loetle Karolingide tähtsaimaid sõjalisi ettevõtmisi. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl Suur peatas Itaalias langobardid, kes ohustasid kirikuriiki. Ida pool hõivas Karl Suur mitmeid piirkondi ning pani sunniviisiliselt inimesed ristiusku uskuma. Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid. 10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks?
o Kuningas langes vangi ja Montfort(aadlike juht) kutsus kokku maa esinduskogu(suurfeodaalid, kõrgvaimulikud, 2 rüütlit igast kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol.
Eestlased tegid 20 aastat kestnud sõja vältel nii nagu oskasid. Selle ajal tuli üleelada umbes 50 laastavat sõjakäikku ja neile omalt poolt vastata. · Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. · Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. · Kasutati parimat relvastust ja sõjatehnikat. · Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja Rootsiga. · Paavst toetas ristisõdijaid. · Vallutajad olid head diplomaadid · Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi.
Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks maalil "Vulcanuse sepikojas". Aastatel 1634-35 lõi ta ajaloolise maali ,,Piigid", millel on kujutatud episoodi sõjast Madalmaade vastu. See on ühtlasi ka suurim maal temalt. 1650. aastal Itaalias käigu ajal, maalib oma ühe parimaist maalidest paavst ,,Innocentius X portree." Velazquezi suurimad meistriteosed on ,,Õuedaamid" ja ,,Ketrajad". Teoste võlu peitub eeskätt õhu, valguse ja reaalsuse kõige peenemate nüansside tabamisel. Oma viimastel aastatel( olles ka kuninga lossimarssal) maalis ta ka mõned mütoloogilised ja lisaks veel mitmed kuninga ja õuenarride portreed. Mitte ükski teiste maade kunstnik ei saavutanud portreekunstis sellist sügavust,
XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik
toetuda). Nende uuenduste tõttu sai peamiseks lahingjõuks raskeratsavägi ning tänu neile uuendustele võideti 732. aastal Poitiers'i lahing. Ta ei olnud nutikas ainult sõjaaladel, vaid mõistis, et ka vaimulike toetus on tähtis ja seetõttu hakkas ta määrama vaimulike ametitesse väejuhte, mis tähendas Karl Martell'i toetust nii vaimulikelt kui ka sõjaväelt.8 Pippin Lühike, kes tuli võimule pärast Karl Martell'i, oli väga ettenägelik valitseja. Ta märkas, et Rooma paavst on kaotamas oma võimsust ning läks appi. Abi tasus ära ning paavst kroonis Pippini ametlikult kuningaks. Sellega Merovingide ajastu lõppesin ning võimule sai Karoling Pippin. Tuntuim Karolingide valitseja Karl Suur oli tark valitseja ja kindlakäeline väejuht. Karl Suur, laiendas oma valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede arvelt, kui aeg oli Hispaania käes, sai Karl Suur valusa õppetunni kaotuse näol. Ta vallutas Barcelona ja rajas sinna äärealad, mille
*ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta
kahjustas. Monumentaalne tervisliku mõjuga freskomaal oli oma ajastu vääriline. Kuid Vasari andmetel ei pidanud Michelangelo ennast ise maalikunstnikuks, vaid skulptoriks ja olevat alati vihastunud, kui teda maalijaks nimetati. (Peatükke Kunstiajaloost Tallinn ,,Valgus" 1989 lk. 95) 1530. aastate alguses siirdub Michelangelo lõplikult Rooma. Ta tegeleb nüüd suuremal määral ka luuletamise ja joonistamisega. 1535. aastal tellib paavst Paulus III ,,Viimasepäevakohtu". Michelangelo tegeleb samaaegselt Kapitooliumi väljakuga, mille tänane kujundus põhineb tema planeeringul. Alates 1546. aastast juhib Michelangelo Peetruse kiriku ehitamist, kavandab selle kupli ja teeb tööalaseid korraldusi, mis kuuluvad täitmisele ka pärast ta surma. Michelangelo sureb 1564. aastal Roomas. (50 klassikut MAALID Rolf H. Johannsen lk 67)
professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa
Millised olid ristisõdijate motiivid 12. sajandil muutus ristimine populaarseks ning kõik ristimata alad taheti likvideerida ehk usustada. Eestimaale polnud usukuulutajad veel jõudnud ning see problem lahendati 12. sajandi lõpul, mil paavst nimetas meie maalapikese maarjamaaks. Peale paavsti kuulutust mõisteti, et pole mõtet oma jõude kaugele ida blokki saata, kui saab ka lähemal usku levitada. Kunagi lubasid inimesed, et nende vajaminemisel aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad
1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem?
· Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta.
suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.
- Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM
ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi
Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale
Ristisõdade põhjused ja eesmärgid *Paavst ja katoliku kirik- eesmärk oli usu levitamine ja rikkuste saamine *kaupmehed- olid huvitatud kaubateede laiendamisest ja sellega kaasa käivatest rikkustest. *feodaalid-saada maad ja rikkusi üldised põhjused olid: *islami pealetungi pidurdamine. *bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes *vabade maade hõivamine + lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast. 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult. II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192
Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2
Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh
Tema Roomas loodud tahvelmaalidest üks kuulsaim on "Sixtuse Madonna". 1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna", mis asub Dresdeni Galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Maal on loodud altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Maal on valmistatud õlivärvidega ning formaat on vertikaalne. Pildi taust on hästi lihtne, et tõsta esile pildil olevaid isikuid. Pildil asub Maarja lapsega, all inglid, vasakul põlvitab Paavst Sixtus III ja paremal püha Barbara, legendaarne ristiusu pühak, märter. Maal sai oma nime 440. a. märtrisurma surnud paavst Sixtuse III järgi, kes on maali vasakul serval Raffael ülistab oma madonnadega eelkõige emadust. Maali tehnikat on mitmed kunstikriitikud kiitnud. Vahelduvad heledad ja tumedad toonid ning rõhku on antud ja kehade vormimisele (varjud). Lisaks on positiivselt toonitatud seda, et kuigi iga
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14
Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei maitsenud just kõige paremini. Pealegi sõdisid ja taplesid sealsed inimesed palju rohkem omavahel. Onu Vootele seletas Leemetile mitmel korral, miks on metsas palju parem elada kui külas. Külas usuti Jumalat, käidi kirikus ning arvati, et paavst on Jumala asemik maal. Paavst pidavat oskama kõike. Seega pidasid külaelanikud usse ja ussisõnu saatanast. Külas pidi toidu lauale ning riiete selga saamiseks tegema rasket ja vaevarikast tööd. Metsas alistati loomad kavaluse ja ussisõnadega. Samuti polnud külas elavatel naistel erilist väärikustunnet. Nad magasid raudmeestega. Seda peeti auasjaks, eriti veel kui naine jäi rasedaks. Põllekandjad jäid oma lapsi üksinda kasvatama, või võtsid mehe, kes polnud võsukese isa. Metsas lõid pere
Jaapanisse ja Lõuna-Ameerikasse. Kõikjal saavutasid jesuiidid tohutut edu. 1583. aastal märtsis pandi alus Riias jesuiitide kolleegiumile. Joonistus Tartust 17. sajandil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rooma paavst andis 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses Iseloomulikku Jesuiitide ordu eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse reformatsiooni - vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel.
8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest.
1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur
· Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad.
Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine
KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide
põhialused. · 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal -monarhia jooned. · Hiliskeskaeg kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine. Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast. Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid. Metropoliit peapiiskop. Diötsees piiskop. Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida Rooma riigis kerkisid esile
krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa.
Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? Frankide kuningas, head suhted olid paavstiga, kuj. kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik? Pippin tegi 2 Itaalia-sõjakäiku(tulemus: langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna). 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse Pippin krooniti ametlikult. 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj. kloostreid, koole; Järeltulijaid püüti harida ,,roomlaste kombel". 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 817 jagunes riik kolmeks (Verduni leping): Ida-Frangi riik (Ludwig
sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö). Vulcanuse sepikoda (1630) Ülesanne: Kes oli Vulcanos vana-kreeka mütoloogias? Prints Baltasar Carlos 1635 Breda alistamine 1635 „Paavst Innocentius X portree“ (a. 1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga. Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Paavst Innocentius X portree 1650 Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste portreesid. Venus peegliga (1644-48) Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas.
vahel ära(tüüp. Barbari teema). Riik lahunes väikesteks riikidekd. Võimu ei omanud kunn vaid majordoomused ehk kojaülemad. 8. saj. Kerkib esile Karl Martell 732 anti tagasilöök araablastele. Hoiti ära edasine rünnak läeurp Viis läbi sõjaväereformi ning pani aluse feodalismile. Tema poeg Pippin lühike sai 751 Frangi kuniks. Merovingide dünastia asendus karolingide dünastiaga. Langobardidest aitas paavstil lahti saada. tänutäheks kroonis paavst ta. Endine kuningas saadeti kloostrisse. Osa neilt saadud maast andis paavstile, seal sai alguse kirikuriik 756. paavstile ilmalik ja vaimult võim 4. Karl Suur ja Frangi riik Tema poeg Karl Suur valitses 768814, pidas umbes 50 sõjaretke, juhtis pmts kõike ise. Üks osa oli kirdesse sakside vastu. 2 taktikat: 1) põletatud maa taktika ja 2)astustas umbes 10'000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
