patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et
(7: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Maailma lõpus viimne kohtupäev - seejärel paradiis maa peal · 12. sajandist usk puhastustulle piineldes pattude lunastamine kuni viimsepäevani · 24.2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist
langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku
poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku
Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.Investituuritüli.Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada.Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta.Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122
Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja
kaua igatsenud. See teeb kristluse mõjukamaks teistest sektidest, mida Roomas on väga palju. Kristlus oli seniste uskudega võrreldes eksootiline. · Kristlust tugevdas ka kristlaste komme kokku hoida ja üksteist aidata. Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega
õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda. Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles. Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus
sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Tundub, et keskaja inimesed olid liiga usklikud, kohati ka naiivsed, et lasid oma enda raha eest kõik oma patud kinni maksta. Kirik aga kasutas seda meelsasti ära ja leiutas üha uusi finantseerimisvõimalusi. Keskaja inimesed peetsid kirikut ja selle pead ehk paavsti oluliseks, kuna paavsti autoriteet oli kasvanud tänu ,,Piibli õigele tõlgendusele", mille järgi on paavst sõltamatu isik, kellele kuulub terve vaimulik võim. Ajaga soovisid paavstid taotleda oma võimu ka ilmaliku ülemvõimu üle. Katsed allutada keisreid ja kuningaid viisid aga sageli teravate konfliktideni. Nii tekkis tuntud investituurtüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Paavst seletas oma käitumist sellega, et soovib lõpetada keisri õigust ise määrata ametisse piiskoppe. Muidugi polnud keiser sellega nõus. Kõigel on piirid
muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku
saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks. Parimaks näiteks siinkohal võiks tuua aastad 1203 ja 1205, kui koos oma piiskop Diegoga siirdus kuningas Alfonso VIII ülesandel Põhja-Saksamaale. Seal silmas ta kaht Õhtumaad ähvardavat ohtu: Lõuna-Saksamaal katarite hereesia ja Põhja- Saksmaal paganlikud kumaanid. Dominicus ja Diego läksid Rooma ja palusid paavst Innocentius III luba teha nende paganate seas misjonitööd, kuid paavst keeldus. Diego ja Dominicus algatasid uued misjonimeetodid: nagu Jeesus ja apostlid läksid nad jalgsi teele ning kerjasid endale elatist, kuulutasid Evangeeliumi. Temast on ajaloosse jäänud kui jumalakartliku mehe pühadus, kuid võttes arvesse seda, et tänapäeva kirjeldused ja mälestused Pühast Dominicusest on säilinud vaid kolmandate silmade läbi, võib ainuüksi vastuhakust
Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused. Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla
Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu. 6-7sajandil frangi riigi võimsus nõrgenes põhjuseks oli vana tava ,et kuninga surma järel riik jagatakse poegade vahel.See tõi kaasa kodussõjad.niisuguse riigi kindlustamise perioodilkerkisid esile majortoomused.Need olid kuninga lähemad abilised ,kes pidid kuningale nõu andma majandus küsimuste alal ,kuid järk järgult koondasid nad enda kätte tegelikuse võimu. 7saj nim
Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige
rohkesti tellimusi. Taavet (1501-04) 1508. aastal sülmis Michelangelo vastumeelselt lepingu Julius II-ga Sixtuse kabeli laemaalide teostamiseks. Ta alustas uskumatu energiaga ja laiendas paavsti antud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Sixtuse kabeli laemaalid (1508-12) Aastal 1505 sai Michelangelo oma senise karjääri tähtsaima tellimuse. Paavst Julius II kutsus Michelangelo Rooma ja tellis temalt oma hauamonumendi. See valmis alles aastal 1545, mil paavst ise oli juba surnud, ja koosnes 40 kujust ja arvukatest pronksreljeefidest. Paavst Julius II hauamonument (1505-45) Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Roomasse, kus uus paavst Paulus III võttis ta oma teenistusse. Ligi 60 aastane kunstnik võttis taaskord suuna Sixtuse kabelisse, et maalida seinamaal viimse kohtupäeva teemal
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli
kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik 1,2. Tekkisid 1054.aastal. Tekkisid suure kirikulõhe tõttu- 395.aastal seoses Rooma impeeriumi jagunemisega 2ks riigiks tekkisid lõhenemise eeldused. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ning usulistes tõekspidamistes. Lisaks ei tunnistanud paavst ja patriarch teist endast kõrgemaks. 1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e
muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p. hakkasid Roomat ohustama Põhja- Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitse oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole: Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile valitseda 756.a. (nn. “Pippini kingitus”). Kirikuriigis oli paavstil palju vaenlasi, Karl Suur aitas võimuloleval paavstil 2 kord majja lüüa – krooniti vastutasuks keisriks)
Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Itaalia ajaloost Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi
mõte ja peamine sissetulekuallikas. Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist muhameedlaste käest. Mauri tsivilisatsioontähendas see vallutust sõna otseses tähenduses. RISTISÕJAD Need on Lääne Euroopa feodaalide ja kiriku tegelaste vallutussõjad Lähis Idas 11.13 sajandil. Eesmärgiks oli vabastada ristiusu pühad paigad muhameedlaste käest. Tegelikud eesmärgid olid: Paavst soovis laiendada ristiusu mõju piirkonda. Euroopa riikide kuningad (Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi sid oma rikkusi suurendada. Itaalia kaubalinnad soovisid hakata kontrollima Vahemere kaubandust. Ristisõdade võrdlus Ristisõjad I Ristisõda II Ristisõda III Ristisõda IV Ristisõda V Ristisõda VI Ristisõda VII Ristisõda VIII Ristisõda Millal
Tema hingejõud peegeldub südamekujulistes silmaterades. Vaimset meelekindlust ja keskendatust rõhutab kulmukibrutus. Taaveti füüsiline tugevus väljendub kätes. Kuidas? Taaveti käsi on Michelangelo kujutanud liiga suurtena. Hiiglaslikel kämmaldel on näha vihast paisunud veresooni. Võimsad käed tõestavad Taaveti maagilist võimu Koljati üle. 1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale hauamonumendi. Paavst Julius II hauamonumendi kavand oli suurejooneliselt võimukas: monument pidi olema kahekordne ja koosnema rohkem kui 40 figuurist, igaüks üle elusuuruse. 3 Michelangelo asus Rooma elama. Ta otsis Carrara mägedest monumendi jaoks marmorit, töötas palehigis, ent jõudis valmis teha vaid üksikud figuurid. Üks neist oli vitaalse iisraeli rahva juhi Moosese figuur. Michelangelo on Moosest kujutanud momendil, mil Mooses on Siinai mäelt kahe
Calvin avaldas inimene peab olema lihtne, raamatuid oma vaga ja töökas õpetustega, Kenfist püüdis teha 'jumalalinna' Inglismaa Paavst kartis keisriga Henry VIII Kuningast saab TULEMUS: tülli minna. kirikupea, Anglikaani kiriku kloostrite väljakujunemine, sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega
peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast, nn õilisvabadest. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jagunes aadel kõrgaadliks ja alamaadliks. 3. Kolmas seisus ehk laboratores- need, kes töötavad. Siia kuulusid esialgu põhilised töötajad, talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam- vähem sama
igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks. Indulgents Patukustutuskiri. Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avingoni linna Prantsusmaal. Seal tundus elu rahulikum, sest Roomas ülikud tülitsesid paavstidega ja võisid ohustatada nende julgeolekut. Itaallastele see ei meeldinud et paavst eemal viibis ja nad nimetasid paavsti eelviibimist Avigoni vangipõlveks. Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks.
aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu)
ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutendale
MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija
kasse Karl suure keisririik Frangi riigi kujunemine Frangi riigi rajas 5 sajandil Clodovech,kes pani alguse Merovingide dünastiale. Ta allutas peaaegu kogu Gallia ja võttis vastu ristiusu.Chlodovechi surma järel riik nõr Genes ja valitsesid nii nimetatud laisad kuningad ja tegelik võim kuulus hoopis nende kojaülematele ehk majordoomustele.Et saada abi langobardide tõrjumiseks, palus paavst abi Frangi majordoomus Pippinilt. Kui Pippin oli teda sõjaliselt aidanud kuulutas paavst teda kuningaks ning sellest algas Karolingide dünastia. Paavst sai Sama korda valdused Itaalia keskosas ning tekkis kirikuriik(u 1000.a) Frangi riik Karl Suure ajal Peale isa surma päris Karl Suur isa trooni ning aastal 800 krooniti ta Rooma keisriks. Seega oli Romma keisririik taastatud. Tol ajal peeti Karl Suurt ideaalseks valitsejaks: ta taastas riigis
ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst,
võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohta kloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid
head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962),
Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle. Investituuritüli vaimulike nõue keisritele, et keisrid loobuksid oma õigusest otsustada kellele vaimuliku võimutunnused anda. Vaimulikud soovisid, et see oleks paavsti õigus.
Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513. aastal Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Näiteks pidi kunstnik Leo X jaoks ette võtma arheoloogilised uurimised Rooma iidsetes ehitusmonumentides. Et toime tulla kõigi talle antud tohutute ülesannetega, oli Raffael sunnitud kasutama õpilaste abi. Tööga ülekoormatus põhjustas Raffaeli originaaltööde hulga vähenemise
3 Saksamaa 3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid.
· Gregooriuse laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Gregorius I Valitsemisaja algus 3. september 590 Valitsemisaja lõpp 12. märts 604 Eelkäija Pelagius II Järeltulija Sabinianus Sünnikuupäev 540 ? Sünnikoht Rooma Surmakuupäev 12. märts 604 Surmakoht Rooma Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 12. märts 604) oli paavst 590604. Ta oli 64. paavst. Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser Maurikios oli teda tunnustanud. Gregorius I oli esimene munk, kes sai paavstiks. Teda austatakse katoliku kirikusKiriku doktorina. Gregorius sündis 540. aasta paiku Roomas. Tema isa Gordianus (surnud 574) oli jõukas aristokraat, kes pidas kirikuametit (regionarius). Ta pärines tuntud suguvõsast (arvatavasti Aniciuse suguvõsast) ja oli paavstFelix III järeltulija
Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks. Tegelikkuses oli Rooma piiskop algselt samasugune nagu teised, tema lihtsalt elas pealinnas. Piiskopi religioosset ja poliitilist võimu suurendas aga keisrivõimu nõrgenemine
VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole.
vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast.
vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama. Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid, mis olid omavahel vastuolus. Seepeale kirjutas Galilei raamatu ,,Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo" (,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta"). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda,
Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis
kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poega oli sellel ajal täiesti normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima.
Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal kogunesid kõik Frangi riigi ja Rooma ülikud Püha Peetri kirikusse ja paavst kroonis Karl Suure nende silme all keisriks. Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis.
(1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks, aga Gregorius VII eluaegne tüli Heinrich IV-ga ei andnud talle mahti sellega tegeleda. XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov
kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
· voogav riidevoldistik · taust sinine või kuldne N: Tallina Niguliste ja Oleviste · väänlev ornamentidega kirikutes on tahvelmaalidega raamistik tiibaltarid miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid Vaimuelu Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
