Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa",
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õ...
Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna. Kaupo Liivlaste vanem, esimene eestlane, kes võttis vastu ristuusu. Lembitu Sakala vanem, Madisepäeva lahingu eestvedaja, hukkus lahingus. Valdemar II Taani kuningas, 1219.a tuli Eestit vallutama, ehitas kivilinnuse. Innocencius III Rooma paavst, kellele allus ilmalik võim. Johann I Rajab Lihulasse linnuse Hendrik Alberti kroonika kirjutaja(Meinhard,Berthold, Albert, Saaremaa v.). Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? 1208-1227 Põhjused Tagajärjed 1.)Katoliku kiriku toetamine (ristisõja 1.)Baltimaade ristiusustamine (paganate väljakuulutamine, lootis kiiresti rikastuda, alistamine.) Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud.) 2
tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid. Itaalia ja Saksamaa ühendamine, kes aitasid kaasa, kes töötasid vastu , millal ühendati- sarnasused, erinevused. pooldas Sardiinia kuningas ja algul prantsusmaa sõlmides itaaliaga austria vastase liidu, kus ta hiljem lahkus ja ühinemise vastu oli, Paavst. 1861. garibald L.-Itaalia diktaator. Itaalia kuningriik. lõplik ühendamine 1870 Vene impeerium 19. saj- territooriumi suurenemine, valitsejad(reformid), valitsejad(tagurlikpoliitika), dekabristid, narodnikud, pärisorjuse kaotamine Ida.Eur, P.- Aasia, P-usa dekabristid- Liikumises osalesid riigikorralduse muutmist vajalikuks pidanud Venemaa sõjaväelased narodnikud- Kuna narodnikud eitasid valitsevat ühiskonnakorda, nii pärisorjust kui kapitalismi,
mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus.
Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Ta oli üks tuntuim teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 1244. aastal astus dominiiklaste ordusse. Õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Oma viljakamail aastail tegeles ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks ning suri. 1323 kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13
laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot. Erakordne mälu, Rooma paavst pani ta proovile, andes suvalise loo ja Mozart pani nootidel kõik kirja, peale ühte korda kuulamist. Keelte peal oli andekas. Mozarti muusikalised eeskujud ja mõjutajad-Itaalia Vivaldi ja teised heliloojad, Haydn ka veidi mõjutas teda. Millised olid kaasaegsete hinnangud W.A.Mozarti muusika kohta? V:Väga kõrge mainega helilooja. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Väga ebatavaline muusika oli tal.
· Galale tundus Dalí algul vastik ja talumatu, kuid ometi said nad sõpradeks. · Iga kord, kui Dalí tahtis Galaga rääkida, haaras meest naeruhoog, ja niipea kui Gala end pööras, väänles Dalí maas, püherdades naerust. · Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Galale armastust. · Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis "Port Lligati madonna" 1949.aastal käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt Neitsi ja laps inglite ja pühakutega. See pilt on saanud Kõige kuulsamaks katoliiklust kujutavaks maaliks Maal on sürrealistlik ehk ebareaalne, unenäoline, hallutsinatsiooniline nagu ka kõik ülejäänud Salvador Dali maalid
kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison. Poola kaart Tänan kuulamast!
oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus Põhja-Euroopa esimene ülikool oli
muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega
Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud. Põletatakse küünlaid, austatakse ikoone, põlvetatakse, neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni
sõjalise kaaskonna ülem Chlodovech I- Rajas Frangi riigi ja pani aluse Merovingide dünastiale Karl Martell- Võitis moslemeid Poitiers lahingus ja saatis nad Aktivaaniast ja Provincest ära. Sõjareform. Pippin Lühike- Kuningas, kukutas 751 a. eelmise valitseja. Pni paavsti riigile aluse. Karl Suur- Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja. Ideaalse kristliku kuninga sümbol. Ühendas Frangi riigi Põhja-Itaaliaga. Gregorius VII- Paavst, võimuvõitlus kiriku ja keisri vahel. Otto I- Saksa kuningas, purustas ungarlaste väe ja omandas kristlaskonna kaitsja
Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7. Suur kirikulõhe (millal, kuidas)? Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel
2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti
reformatsiooni ja ühteaegu usupuhastusega. Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms). Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid, ta armastas teatris käia ega peljanud Vatikanis isegi maskeraade korraldada. Leo x pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja
Alates 19saj nähtud vallutuses kolonialismi. Saksa koloonia siiski ei olnud. Aga selles mõttes küll, et institutsioonid toodi mujalt. Nii aga oli pea kogu Euros ju: Iirimaa, Šotimaa, Ida-Saksa. 1158/9 Aufsegelung – Liivimaale seilamine/üles leidmine. 16saj tekkinud idee. Samas tõenäoline, et kaupmeestel kontaktid enne Meinhardi juba. Meinhard ise tuli niisama Liivimaale uurima koos kaupmeestega. Idee päritolu Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee? Paavst tõesti toetas ettevõtmist, aga kust tuli initsiatiiv? Ilmselt Liivimaa taotlejatelt, kes tahtsid tegevust legitimeerida. Samasugune skeem Pürenee kampaanias hiljem. Üldiselt paavstlikud otsused viiakse täide kui on huvitatud osapool, kes ellu ka viiks. Võib vaadata väikse inimrühma algatust, mis järk-järgult arenes. Lateraani kirikukogul 1215 oli üle-euroopalises skeemis osake. Lõpetati vaid saratseenide vastane võitlus. Paavsti heakskiit pole tingimusteta: püha haud ju esmatähtis
aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi. Kaheteistkümne aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas,kus töötas ka Wolfgangi isa Leopold Mozart,Euroopas omal ajal laialdaselt kasutusel olnud viiulimängu õpiku ning paljude muusikateoste autor. Neljateistkümne aastasena võeti Mozart Itaalia reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle 3 Kuldkannuse rüütli aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperiteatris tervitati vaimustusega. [3.Lk 36] Mozarti vara õitsele löönud arenes ennekuulmatult jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Näis,et ta loob muusikat iseenesest,samasuguse endastmõistetava kergusega,nagu lind laulab. Vaatamata erakordsele edule ei õnnestunud Mozartil
Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid
tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati,
Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte- ristimist ja armulauda. Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark.
Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga · Hélène Napoleone Bonaparte (18161910), suhtest Albine de Montholoniga · Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (18051895) 3.3. Napoleoni keisriks kroonimine: Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti
....... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V: ?Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk
lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki
võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega
Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud. 1209. aastal otsustas Rooma paavst anda taani kuningale ja peapiiskopile õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse läänemere põhjakalda
läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike, kes asusid sõtta lootuses kiiresti rikastuda. Nad hävitasid siinseid inimesi ilma halastuseta, sest paganate vastu sooritatud patuteod lubas Rooma paavst neile andeks anda. Liivlaste maaala vallutati kiiresti ja lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Need rahvad panid sakslased enda heaks võitlema. Eesti rahval oli seetõttu palju keerulisem vastu panna. Eestlaste alistamisega läks aga tunduvalt kauem aega, kuna nad olid naabritest vapramad ja sõjakamad. Võitlus kestis 19 aastat ja saatis kord ühte, kord teist poolt. Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale
isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria sultan Saladin linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu lipp. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. Esialgu omas Saksa ordu valduseid Akko linna ümbruses, tema valdusesse läksid
sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Esimene ristisõda kuulutati välja 1095. aastal ning sõda ise kestis 1096-1099. aastatel. Rahvas reageeris paavsti (teine küsimus) üleskutsele väga suure vaimustusega, jutt
õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt suuri välja minekuid ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja meelitada. · Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel. · Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida.
Nad andsid 1585–1623. aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni. Vana-Liivimaa suurima kloostri – Pirita- vaated . Birgitiiniordule pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. 1999. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks Bernt Notke Surmatants Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa)
ja poeg said oma hariudse kõige parematelt õpetlastelt. Jane suri aastal 1511, pärast seda abiellus Thomas ühe lesega Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla 'Ülemvõimu aktile', mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt. Aastal 1935, 400 aastat hiljem, Paavst Pius XI kuulutas Thomas More pühakuks Rooma katoliku kirikus. More kuulutati välja poliitika ja riigimeeste kaitsepühakuks Pope John Paul II poolt aastal 1980. More lisati Inglise kirkukalendrisse 6 juulil, tema surmapäeval. Õpetused ja kirjanikutöö More oli tulemusrikas õpetlane, kriitik, kirjandusmees ja kunstipatroon .Tema kirjutised ja stipendium teenisid talle suure reputatsiooni humanismi alal üle terve Euroopa
Tegevus oli arusaadav kuna subtiitrite abiga sai aru,millest parasjagu kõneldakse.Minu meelest venisid mõned kohad liialt pikale,näiteks oli mitu seika ,kus Tosca lebas lava põrandal ja ei rääkinud minut-paar mitte midagi.Olin väga üllatunud kui pärast etendust avastasin ,et osades olid Eesti näitlejad.Sellele ei viitanud mitte miski,itaalia keel oli neil ladus ja ilma jõulise aktsendita.Eriliselt meeldis mulle need kohad,kus laval toimus väga kiiresti väga palju,näiteks kui paavst tuli koos nunnade ja õpipoistega.See ooperikogemus kujunes minu jaoks oodatust paremaks.
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
· Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. · Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine · Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded
Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos. Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt. Skulptuurilooming Skulptuuri alal ongi Michelangelo renessansi suurim kunstnik. Tema kuulsaimad tööd on "Taavet", "Mooses" ja "Pieta". 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma, mille kallal ta töötas 30 aastat aga jäi katkestatuna uutest tellmustest lõpetamata. "Taavet" kujutab üht kangelast. Skulptuuri juures ülistas Michelangelo noorust, tarkust ja jõudu. "Mooses" kujutab iisraeli rahva juhti sel momendil, kui ta on tulnud Siinai mäelt. Peas on tal toorarullid ja käes käsulauad. Mooses on vihane, kuid jääb vaoshoituks. Rahu ja väärikus igas olukorras oli ajastu nõue. Ehitusmeister
ühiskonnas olnud alternatiive (2 argumenti)? Ei oleks, Feodaalid poleks saanud ilma talupoegade tööta, kuna nendeta polnud maal väärtust. 6.Kuidas kujunes paavsti religioosne ja poliitiline autoriteet (2 põhjust/näidet)? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K
11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt kirjutatud. Eesti keskaeg kestis 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Kõige tähtsam sündmus sel ajal oli
Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes.
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges
ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega uhkeldamine sobis suurepäraselt baroki paraadliku ja detailidest üleküllastatud stiiliga. · Barokkskulptuuri kuulsaim skulptor oli itaallane Lorenzo Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Maalikunst · Maalikunstis põimusid omavahel mitmed vastuolulised suunad ühelt poolt oli hinnas toretsemine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus, isegi naturalism. · Itaalia realistlikku maalisuuna ja üldse baroki suurimaid meistreid
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli k...
ja pingelisi stseene. Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.(Keldriluugivalgus). Maalitakse enamasti usu- või antiikmütoloogilistel teemadel, luuakse portreid. Olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal. Holland. Natüürmort ja grupiportree."Väikesteks hollandlasteks" (Maalisid väikeseid pilte.) Hispaania Diego Velazguez 1599-1660. Kuninglik õukonna kunstnik. Paavst Innocentius X. Flandria maalikunst Peter Paul Rubens 1577-1640 ,,Lukippose tütarde röövimine". Hakati tegema paraadportreed(täispikkuses inimese portree) Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust
Koostas: Andrus Saartok Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% - 60%) mahuprotsenti alkoholi. Valmistamine Rääkides konjakist ja brändist, tasub tähele panna - nende jookide baasiks ei ole teraviljapiiritus, vaid piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Calvados`e baaspiiritus saadakse aga õuntest. Slivovitz`i oma aga sootuks ploomidest. Meelde tasub jätta ka väide - kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid. Mida see tähendab? Väide, et kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid, tuleneb põhimõttest, et konjakit võib valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal - Cognac`i piirkonnas. Ajalugu Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 128...
võimukorraldus senjööri ja vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Et võitluseks araamlaste vastu oli tarvis tugevat ja püsivat ratsaväge, andis Karl Martell oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Varakeskajal hakkas kristlikus L.Euroopas dominerima katoliiklus. Kiriku 1 hiigelaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood. Siis oli päevakajaline misjon ning paavsti autoriteedi kindlustus. Gregooruis pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit.Benedictus pööras tähelepanu munkade füüsilisele ja vaimsele tööle.Briti saartel üritati omavahel sobitada kristlik kultuur ja kohalik pärimus. 9.saj sai viikingite tegevus aktiivsemaks. Nende retked hõlmasid alasid P.atlandilt araabia maadeni
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud,aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud üles...
Keskaja piiritlusaja sündmused- algas Rooma impeeriumi lagunemisega ning lõppes Ameerika avastamisega( Kolumbus arvas et oli Indias) Piiritlust tähistavad- 476 Rooma impeeriumi lagunemine 1453 Konstantinopoli lagunemine 1492 Ameerika avastamine 1517 Reformatsioon (Ma pole väga kindel kas need 2 punkti on õiged) Islam: Usk mis sai alguse 7. sajandil, Saudi- Araabias 5 sammmast: usutunnistus Palvetamine Paavst Palverännak(Meka/Kaava) Saudi-Araabia Annetus Palvetamine- neil on palvevaip ning nad palvetavad 5 korda päevas Meka suunas Jumala nimi ja kujutamine: Nimi Allah aga nad ei ütle nii kuna nende arvates see pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda. Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) Badgdad- Iraagi pealinn/8. sajand Maailma suurim linn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
