Reiner Brockmann (1609 1647) Juhuluuletaja ning tõlkija Sünnikoht: Schwan-Gränzdorf Sünniaeg (ukj/vkj): 28.04.1609 / 18.04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rost...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof · tegutses Inglismaal · ,,Hingest ja elust" · mujal reformatsioon, hispis ei olnud niivõrd protestijaid usu vastu, oldi pigem katoliikluse poolt Antonio de Nebruja · ametnik, tegeles piibliga · võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492 · 1517 kastiilia keele ortograafia Antonio de Guevara · ,,Valitsejate kell": Rooma keisri Marcus Aureliuse kirjad + õpetlikud jutud · Isabeli juures paas, hiljem preester Cristóbal de Villanón (1505-1581) · tähtis humanist · 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul,
perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii
mitmekilomeetrise amplituudiga kõrgendikke ja lohke. 2. Kivimid Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud liivast, ning on enamasti kihiline. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi lubjakivi,dolomiid ja mergli rahvapärane nimetus.Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabi. Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Lisanditena võib
Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. Kõigis neis osades karastunud inimene lepib oma olukorraga ja mõistab oma tähtsusetust. Peamine idee on selles, et inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks raas maast jõudu ammutama. Tegelased otsivad lunastust, iga neist on oma õigus ja põhimõtted, mille järgi nende arvates elu peaks käima. Läbiv tegelane Indrek Paas, kelle elukäiku vaadeldakse sünnist keskeani. Epopöäs on pikki tegelaste monolooge , milles arutletakse elu ja väärtuste üle. Pea igas romaanis on ka traditsiooniline armastuskolmnurk, mis lisab sündmustikku dramaatikat ja pinget. Lahendatakse epopöäs küsimusi, mis on inimkonnale kogu arengu vältel olulised olnud. · ,,Tõde ja õigus" I osa (analüüs) Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
0 paas kõrgemal kui 30 cm; A horisont huumusrikas, Kh´, Khg´, Gh´ - väga õhukesed A<10 cm Gh 1 allosas rähkne ja keeb; valdavalt rls ja rsl; profiil A (AT,
november 1994 17. aprill 1995) · Tiit Vähi (17. aprill 1995 17. märts 1997) · Mart Siimann (17. märts 1997 25. märts 1999) · Mart Laar (25. märts 1999 28. jaanuar 2002) · Siim Kallas (28. jaanuar 2002 10. aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.(2) 3.6.1 Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk
laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju. Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus, kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel tasandikul – poolsaare kirderannikul – ja ka poolsaare keskel kõige kõrgemal alal. Kvaternaarisetted on valdavalt esindatud Holotseeni Läänemere setetega. Ülem - Pleistotseeni kuuluva Järva kihistu Palivere staadiumi liustiku põhimoreen
Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid. Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti. Üks populaarsemaid spordialasid oli vanasti Tapa Gümnaasiumis korvpall, mida
ta on rahul, et polnud, sest Köögertal ja Vesiroos olid pankrotis. Karin sai raha tänu advokaadile ja oma välimusele. Karin sattis Itami juurde, kes palus, et too usuks, et nende poeg saaks kõhu haigusest terveks. Ja palus, et usuks, et jalad saavad terve Itamil, siis lubati anda terve maja koos aiaga. Karin otsustas uskuda esialgu ainult kõhu haiguse. Teose peategelaseks on kooliõpetaja Indrek Paas ja tema naine Karin, kes on jõuka Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb ...
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I" Andres Paas, umbes 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam.
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT PUHASTUSAINED Juhendaja: Heikki Eskusson Puhastusained Olga Komleva 021MT Tallinn 2008 2 Puhastusained Olga Komleva 021MT Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray............................................................ 5 Lubjasette ja rooste eemaldaja....................................................................................... 6 Vinyl & Linoleum Cleaner.............................................................................................7 ORO dushikabiini puhastusvahend.................................................................
aasta märtsis ja aprillis. 8 Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvako- missar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissa- riks, või tema asetäitja Aleksei Škurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eri- osakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväepro- kurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös
Telliskiviarhitektuur. Maarja kirik Lübeckis ja Tantrigis. · Eesti 13 saj. lülitus Euroopa kultuurikonteksti. Oli jagunenud mitme erineva poliitilise jõu vahel. Ilmalikus arhit. Olid võimsad linnamüürid (Tln müür)+tornid. Ordulinnused (Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Põltsamaa, Karksi, Kuressaare: väga heas korras, klassikalise Rooma kastelli eeskujul). Tln kodanlik arhit: raekoda, raeapteek, Kolm Õde, gildimajad. Lääne-Eesti ja Saaremaa - ehitusmaterjaliks paas /dolomiit. Peamiselt ühelöövilised kirikud. Valjala, Muhu, Ridala, Püha kirikud. Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud. Ambla, Koeru, Pilistvere. Põhja-Eesti + Tallinn paekivi. Tallinn üks unikaalsemaid, kompaktsemaid gooti stiili näiteid Euroopas. Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Toomkirik, Pirita klooster. Lõuna-Eesti + Tartu praktiliselt gooti stiili näited maapiirkondades puuduvad, kuna on olnud palju sõdasid. Kolmelöövilised basiilikad: Urvaste kirik
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Vähendamine/vältimine. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus: Eesti muldade leviku üldised seaduspärasused; erinevate muldade osatähtsus Eesti muldkattes; erinevate mullarühmade omavaheline seotus, kasvukohatüübid. - Paepealsed mullad Kh Tunnused: paas kõrgemal kui 30 cm, mullakoh võrdlemisi õhuke, kuni 30 cm, kuid huumus- ja toitainete rikkad.Need mullad on väga põuakartlikud. Tekib: kujunenud pae murendil või paasi katvatel setetel. Levib põhja.eestis lavamaa paekalda läheduses. Füüsikalised/keemilised omadused: valdavalt ls, sl ja l. Keskmiselt vastupidava struktuuriga. OVD väike, neutraalne reaktsioon. Huumusesisaldus kõrge (5...15%). N vähem kui 1%. pH 5- 7, vertikaalselt diferentseerunud.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
sl/ls,s ls ls/r,kr,v,p ls/l,sl ls/s s,s/l,ls,r,kr,v,p t/l,sl,ls,s t l - liiv - sand sl - saviliiv - loamy sand ls - liivsavi - loam s - savi - clay t - turvas - peat r - rähk - rubble v - veeris - pebble kr - kruus - gravel p - paas - limestone Joonis 3. Muldade jagunemine lõimise alusel. Figure 3. Distribution of soils depending on texture. Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %. Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %.
Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad.
esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine
vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn. Satiirilise ja koomilise kõrval on tunda ka teravat traagilist külge nende tõsielu vastuolude puhul, mida Tammsaare kirjeldab. Romaan tekitab niihästi naeru, viha kui ka kurbust. Siin seguneb naljakas ja traagiline süngega nagu eluski. (H.Tobias) Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi,
geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt
Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=11&table=Persons http://reinmets.pri.ee/lazarus/ http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=385 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler http://www.amandusadamson.eu/ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Amandus_Adamson http://www.hmk.ee/adamsonielu.php
sõna sees olev sulghäälik. · Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt. · Sulghäälik sõna sees Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). h õigekiri
sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati
sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati
On tekkinud saviosakeste, huumuse, rauaühendite või murenemisproduktide akumulatsioonil kohapeal või nende sisseuhtel ülemistest horisontidest. C mulla lähtekivim on mullatekkest praktiliselt mõjustamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi. R aluskivim varasematest geoloogilistest ajastutest pärinevad mullatekkest mõjustamata kivimid (liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.). G gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes taandumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. g gleistunud horisont kasutatakse indeksina põhihorisondi tähistuse juures. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont (g) gleistumistunnustega horisont Tähistab horisondis erinevaid lühiajaliselt liigniisketes
Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal, Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad. Põllumajanduslikult tähtsusetud. Kindel looduslik kooslus, mida tuleb igati hoida. Põhja-Eesti, Põhja-rannik. Paepealsed mullad jagunevad omakorda peeneselise kihi tüseduse alusel väga õhukesteks Kh`, õhukesteks Kh´´ ja keskmise sügavusega Kh´´´, valem A-D. 2)Rähksed mullad K -Ida-virumaal, loodeestis. Paas on sügavamal kui 30 cm
Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi 800 0.93 X i 50 Di 0.01Di X i uˆ i , i 1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2 0.82, F 15.342 ( p 0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 .
lubasid e lube, nugasid e nuge, ridasid e ridu) PÕHITÜÜP JÕUD · Jõu, jõudu, jõusse e jõudu, jõudude, jõude e jõudusid, jõududesse · Nõrgeneva AV-ga ains nom ja gen 1-silbilised sõnad · Nendes sõnades järgneb esimese silbi pikale vokaalile või diftongile d või g, mis genitiivis kaob (laug: lau, liug: liu, mood: moe, pood:poe, praad: prae) · Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas. VORMISTIKUST: · Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu, laadi, loodi, moodi, praadi) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu, tõusse e tõugu) · de-mitmus de-tunnuseline ja tugevas astmes (laugude, lõõgadesse, moodides, praadidest, roogadele)
peab liigitama vana Pearu fantaasia, et lollakas Eedi peab Tiina juures katsetama isakssaamist. Kuigi Pearu on veidrik, ometi ta oleks pidanud leidma mingi tavalisema ja kindlama tee, et näha, kas lollakas pojapoeg võib anda talule tubli pärija; peale selle ei ole ju väljavaateid, et Tiina kaudu oleks saadud kõige kiiremini või kindlamini selgusele. See motiiv on otsitult rakendatud, toob aga romaani põnevust ja traagilisi sündmusi ja kiirendab lõpplahendust. Indrek Paas ja tema maailmavaade, mis on väliselt peamine telg ,,Tõe ja õiguse" viie osa tervikuks kuuluvuses, on passiivne ja ehituslikult lõtv. Just tema vaimulaad ja tegumood paneb kõike laiaks valguma. Raske oli tema abil kuidagi üksikut osagi lõpetada. Lõpetamiseks oli tarvis midagi tugevamat. Selleks on rakendatud emale kiviga viskamise motiiv ja Tiina. Nendel on ,,Tões ja õiguses" tähtis ehituslik ülesanne ja nad tunduvad kunstlikkudena, kuigi nad kujunevad sügavkunstilisteks joonteks.
Volikokku saanutest kõige rohkem hääli sai Ain Saar, tema sisse hääletamiseks andis 23-24-st kohalviibijast 20 inimest oma hääle. Talle 30 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 15. 31 Ain Saar, lk. 75. 32 Samas, lk. 75-76. 33 VK 5291:1 Ar. 1944:1 Vaba-Sõltumatu noortekolonn nr 1 asutava kogu koostamise protokoll 34 Ain Saar, lk. 77-78. 12 järgnes Kadi Kuus 19 ja Raivo Paas 18 häälega.35 Ain Saar valimiste korrast: ,,Kui mu mälu ei peta, siis hääletamine toimus selliselt, et 10 inimest seadsid üles oma kandidatuuri Kolonni Volikokku. Kohal olnust 23 inimesest osales valimistel 20. Kuidas see hääletamine täpselt toimus, ma kahjuks ei mäleta. Raivo Paas pakkus välja mingi väga omapärase hääletamise variandi. Oli vist nii, et kõigil tuli jagada 3 punkti kümne kandidaadi vahel... aga päris kindel ma selles pole. "36 Koosolekut juhatas Ain Saar
tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest 1930 Belgias (Maasi org) 63 inimest 1962 Jaapanis (Osaka) 60 inimest 1963 New Yorgis 170 inimest Väävliühendid maapinnalähedases õhukihis Kõrge kontsentratsiooniga väävelhape mõjub lagundavalt mitmetele ehitusmaterjalidele. Marmor, paas (lubjakivi), dolomiit, katusekivid ning mitmesugused müürisegud muudavad selle toimel värvi ja murenevad. Põhjuseks on väävelhappe reageerimine karbonaatidega, mis on nimetatud ehitusmaterjalide põhikomponendiks see nõrgendab nende struktuuri. Happevihmade all kannatavate piirkondade taimestiku lehed värvuvad pruuniks ja okaspuudelt langevad okkad. Los Angelese tüüpi sudu Los Angelese tüüpi e. fotokeemiline sudu vajab tekkeks
2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrt...
poliitkorrektsuseta" (EPL-ED 13.04.2016) meelde riigi (maksumaksjate) ülisuurte rahasummade vähimagi vastutuseta raiskamist, kokkuvõtteks tõdemus: "... 8 / 20 korruptsiooni puhul on kõrvalmõjuks suur kahju ühiskonna kõlblusele tervikuna." Mõnikord on tolles ajalehes pealkirjadki Eesti õigussüsteemi suhtes kriitilised: "Kui Eestis muudetakse igal aastal 2/3 seadustest, ei saa seda pidada normaalseks" (Kadri Paas, EPLED 25.11.015). Toimetuse refereerivas artiklis "Eesti seadused on aetud liiga üksikasjalikuks" (EPL-ED 13.07.2016) nenditakse: leidub aastaid, mil Riigikogu muudab ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest! Mis põhjusel: kas muutuvad Eesti olud nii kiiresti, et kolmveerand kehtivatest seadustest tuleb ühe aasta sees muuta või tullakse järjepanu vastu huvigruppide tellimusele? Või advokaatidele, kes ainsatena selles seaduspadrikus oma kitsamas valdkonnas veel
kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist
erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus. Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda. · Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste, Oleviste ja Toomkirik algselt madalad hooned asendati suurte ja kõrgetega. Algse hoonena on säilinud Pühavaimu kirik.
valu ei ole.“ “Möödunud õnn on surnud õnn.“ “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“ “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele. Peagi mõistis kui kurvaks oli muutunud Krõõt Vargamäel olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga,
materjalil Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed (Kh?) paepealsed rendsiinad A-horisont 10-30 cm õhukesed paepealsed rendsiinad Kh?? 2. Rähksed rendsiinad K FAO - Calcaris Regosols Väljakujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluviogatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30cm Profiil: A-C-D; A-Bm-C-D Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed - K?; VII-X klass A-horisont 10-20 cm - õhukesed K?? A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass K?, K??, K??? - põuakartlikud K???? - parasniiske viljakas muld (rukis, lutsern) 3
Endla Reintam, 2009 16 poorsus A-s ca 50%, Mm põllum. 1,35 ja metsam 0,95 Mg m-3; eripins ls 4090 m2 g-1, sl Põhiomadused sarnased parasniisketele. Paas kõrgemal kui 30 cm. 2565 m2 g-1 AT D; A Cg D Gleistumise tõttu pae pind kollakas (sideriidistumine) ja A võib olla kergelt toorhuumuslik pHKCl 6,57,5, haritaval maal ca 7, harva rähavaba lähtekivimi või liivade korral pH 5 Khg´ - gleistunud väga õhukesed paepealsed mullad (A<10 cm): huumuskate niiske H8,2 < 3 cmol+ kg-1 A-s kuin 0 sügavamal
okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike omavalitsuste esinduskogusid volikogusid ning kohalike omavalitsuste funktsioonid pandi linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt tegevusse varasem Kuressare jaoskonna loomaarst Aleksander Koov (Amtsblatt, 1942, 1, 4). Kuressaare linnapeana määrati ametisse varasem linnanõunik Vladimir Kallas, Oskar Sepp kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18. veebruaril 1942 vabastati Koov Eestimaa kindralkomissari poolt isikliku taotluse alusel ametist ning ametisse nimetati paranenud maanõunik Arnold Paas (Amtsblatt, 1942, 4, 64). 5
Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG'id Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega. 25.Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis Ehitusmaterjalide erinevus Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda : 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru. Kodakirikud on
Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
