php?&PID=news&ID=1165 12. Laasme, E. Lapsele mobiiltelefon? Vanema jaoks turvalisem ja hirmutavam 03.12.2005 http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=306670 13. Mobiilne hullus 20.04.06 http://gsm.usk.ee/kogutode.htm 14. Mobineti koduleht 1.04.06 http://www.mobinet.ee/ 1.04.06. 15. Nokia koduleht 1960-1980 17.03.06 http://www.nokia.ee/about/company/history/1960s_1980s/ 17.03.06 16. Olesk, A. Mobiilikiirgus kahjustab inimese DNAd 23.12.2004 http://www.postimees.ee/020305/lisad/tehnoloogia/153382.php 17. Paas, K. Tundmatu kiirgus meie taskus ja ajus 11.04.2006. http://www.sloleht.ee/%28is1udx45ecfxyu55l00sftua%29/index.aspx?id=165522&r=1 18. Postimees. Mobiiltelefon võib põhjustada kõrvavähki 15.10.2004 2 http://www.postimees.ee/151004/esileht/majandus/147415.php 19. Postimees. Oht püksitaskus 14.12.2004. http://www.postimees.ee/151204/esileht/arvamus/152585.php 20. Riikoja, H. 90 protsenil elanikest on taskus mobiiltelefon 15.10 2004.
pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres).
Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...
Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi
peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. · SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. · Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal. · Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. · Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID · MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel
ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus
tahtis teda jälle põllutööd tegema. 1898. aastal jätkusid A. H. Tammsaare õpingud Tartus- Hugo Treffneri I järgu eragümnaasiumis. Treffneri koolis õppimise eest oli võimalik tasuda tööga ning seetõttu osutus ka see kool valituks. Kirjaniku põhiametiks oli valvuriamet kooli ooteruumis. Tammsaare asendas vahest ka õpetajaid. Gümnaasiumi ajal tutvus noormees teadussaavutustega ja loodusteadustega. Ta elas seal läbi samasuguse tõekspidamiste ümberhindamise nagu Indrek Paas Tõde ja õiguse II osas. Trefneristid võtsid osa ka keelatud ringide tööst, millest Tammsaare oli teadlik, kuid ei osalenud neis. Vaimselt sai ta siiski sellest osa. A. Hansen toetas neid kaastööga, kuid ei liitunud siiski ühegi ringiga. Ta jälgis tähelepanelikult uusi mõttesuundi. Anton Hansenile eriti lähedased olid vene klassikud. Ning samuti mõjutas tema kirjanduse arengut tolleaegsete eesti kriitiliste realistide-Vilde ja Liivi- looming. Gümnaasiumi-aastal
Alkoholi mõju tervisele Tihti oleme leidnud ennast haaramas klaasi, pudeli või pitsi järgi, kus asetseb alkohoolne jook. Üldjuhul kas tähistatakse midagi, võetakse pokaal veini söögi kõrva või lõõgastuseks pärast rasket päeva ning ei saa välistada ka välja arenenud alkoholismi. Hetkelisel ajal on tõusnud probleemiks aina noortemate alkoholi tarbimine. On teada ka tõsi asi, et alkohol on kahjulik. Alustada tuleks naistest, sest alkoholi poolset mõjutust esineb nendel rohkem kui meessoost isikutel. Üheks põhjuseks, miks joodud alkoholi kontsentratsioon naise organismis suurem on, on see, et võrreldes mehe kehaga sisaldab naise keha umbes 10 protsenti rohkem rasva ja vähem vett, mis on alkoholi lahjendaks. Tiheda tarbimisega võivad kaasneda probleemid nagu: 1) suurem rinnavähi risk. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi puhta alkoholi (nt klaasi veini) tarvitamisega päevas. 2) Naistel esineb...
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on pea...
kultuurisuhted, suhted ametkondade, näiteks piirivalve ja tolli vahel. Spektri teisel poolel on aga küsimused, milles Eesti ja Venemaa praegu on erinevatel seisukohtadel. Eelkõige on see erinev hinnang ajaloosündmustele, siiamaani seisab piirileping. Sinna vahele jäävad majandussuhted ning turismi kasv järjest rohkem venelasi külastab Eestit, sest Eesti pakub venelastele huvi ka kui turismimagnet. Ka Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" peavad Andres Paas, Vargamäe peremes, ja Mari, endine talu tüdruk, võitlema minevikuga. Pärast Andrese naise Krõõda surma jääb Mari hoolitsema pere laste eest, kuna ta oli Krõõda eluajal andnud talle lubaduse hoolitseda nende eest, kui temaga peaks midagi juhtuma. Sellepärast jätab ta unarusse oma abikaasa Jussi, kes käib teda palumas,et ta tagasi sauna tuleks. Kuid Maril pole südant jätta Krõõda lapsi omapäi. Nii saab Juss armukadedaks Andrese peale ja lõpuks ei leia
Riiklik Projekteerimise Instituut Asutus: RPI Eesti "Estongiprogorstroi" Projekt Autor: H. Sigur Autor: Braginskaja Keel(ed): Eesti keel , Vene keel Uuringupunkti Š - 1 de arv liikide PA - 5 kaupa: Pinnas(ed): TEHISPINNAS Asfalt ALUSPÕHI Paas lubjakivi Diktüoneemakil t KALLETE KAART(V.T JOONIS 4) Joonis 4 Kallete kaart [2] Vastav skeem näitab Toompeal oleva nõlvaku kalde suunda. KOHAPEAL TEHTUD PILDID Pilt 1 Toompealoss Pilt 2 Lähivaade Pilt 3 Lähivaade VARASEMAD UURINGUD Uurimistööd Toompea nõlvaku kohta osutusid vajalikuks seoses Toompea tugimüüri varisenud osa
Kõik elusorganismid koosnevad süsiniku ühenditest,samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. Leiukohad · Antratsiit (parim tihe läikiv must kivisüsi) sisaldab 9095%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. · Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas
lapsed on igal pool ning just täiskasvanud on need, kes ei pruugi seadustest kinni pidada või kes saavad midagi muuta. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses on õigused ja kohustused tasakaalus, kuna kõike korraga rakendades saame kokku terviku ning tänu sellele püsib ühiskond toimivana. Koostanud: Tagne Luts, Kätlin Marjapuu, Sigrid Malva, Loolo Treial, Mariliis Paas Kela 2014 Kasutatud allikad: http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,14,0,0,1,0 https://www.riigiteataja.ee/akt/741888
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil. Sambal keskel paksendus, nimetatakse ORTOOSIKS, kapiteel koosneb kahest lihtsast plaadist, sammas toetub otse alusele- stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist. JOOPIA STIIL; Pärid Joonia maakonna nimest, iseloomulikuks tunnuseks kapiteeli kaunistav rullispadjand e voluut, sammas pikem, kitsam, toetub baasile, friis koosneb ühest katkematust mustrist( munavööt, hammaslõige, meander, lainevööt jne) KORKINTOSE STIIL; (ORDER) Rikkalikum, Pärsia mõjudega, iseloomulikumaks tunnuseks kapiteeli õiekarika kuju, kus tihti kaunistuseks akantuslehe motiiv. Samba osad kinnitatakse metallklambriga
Uurimustöö Vajangu Põhikool Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei
temaga tuttavaks sai oli päris ebatavaline ja viimaks see, kui Marilyn sai teada, kes Jan tegelikult on, ning kui Marilyn ise avastas, et on esimest korda oma elus armunud noormehesse mitte noormehe rahasse. Mõtteid teosest ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa Peategelased Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka
otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" annab Andres Paas edasi sõnumi töökusest ja maa-armastusest, tema poeg Indrek aga hariduse väärtusest. Teise näitena võib tuua E. Vilde romaani ,,Külmale maale", kus autori sõnumiks on, et kuritegevus ei võrsu mitte niipalju pahelistest kalduvustest kui sotsiaalsetest tingimustest. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem loeb ta selliseid teoseid, mille sõnum ei tule nii kergesti esile. Laps siseneb kirjandusemaailma muinasjuttude kaudu. Enamik
Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära, andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi, kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et
klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kriidina esinev
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed info saadud : http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html
● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinililled- paemurrus paljas paas. Luik 2009:134 Küsimus Minu mälus su suud ja silmi enam mitte miski ei muuda. See, mis tuleb, see tuleb ilmsi, meie muutume ühe kuuga. Köögis kuivavad õunakoored, suurte puude all õu on pime. Kas jääd elu lõpuni nooreks nagu siis, kui me kohtusime? Luik 2009:128 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas.
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud
a) lihtainena Maal ei esine. H 2 on palju ~20% õhu koostisest. kosmoses. Ta esineb tähtedes, tähtede b) Ühenditena on Hapnik Maakoores kõige vahelises gaasis, kosmilises kiirguses jne. levinum element, moodustades ombes poole Umbes 90% kõikidest universumi aatomitest maakoore massist. Hapnikku esineb ka õhus: on vesiniku aatomid. Õhk - CO 2 ~ 0,03% b) ühenditena on laialt levinud. Kõige tuntum Pinnases: nt. liiv- SiO 2 ; paas CuCO 3 ühend on vesi. Ta kuulub kõikide looduslike Vesi: H 2 O kütuste, süsivesikute, rasvade ja valkude koostisesse. III Füüsikalised omadused - värvuseta, lõhnata, vees vähelahustuv gaas. III Füüsikalised omadused veidi raskem kui õhk: *on kõige kergem gaas. M (O 2 ) = 32 g/mol o 14,5 x kergem, kui õhk M (õhk) = 29 g/mol
tõttu. Lg- üksikteralise strukt. Hästi õhustatud, toitainetevaesed, tugevald happelised, ei sobi põllukultuuride kasvatamiseks. Gleimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud, leede(Gh, Gk, G0, G(0), LG, LkG) - Alaliselt liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamatel osadel pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T alla 10cm. Allpool tugevasti gleistunud G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas. Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või
Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal. Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud
,,Tõde ja õigus" Andres ja Pearu Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab
2)tsementeerunud setted:liivakivid, brechad ja nende konglomeraadid SETTEKIVIMID C)orgaanilised setted(organogeensed Kivimid, mis on tekkinud vees elanud taimede või loomsete organismide jäänustest või nende elutegevusel tekkinud produktide jäänustest. Nt. lubjakivi Lubjakivi- tihedus: 2200...2500 kg/m3 , survetugevus: 400...120 MPa, veeimavus: 2...10 % Kasutusala: siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid, jämetäitemarterjal, tsemenditööstuse toormaterjal MIS ON PAEKIVI???? Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paekivi koosneb lubjakivist ja dolokivist Lubjakivi:56% CaO, 44%CO2, dolokivi 30% CAO 48% CO2 22%MgO 2.4.3 Moondekivimid Kivimid, mis on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliste aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsioon...... 2.5 Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.5.1 Massiivist eraldamine : lõhkamine, saagimine, hüdrauliline kiilumine, lahtiste materjalide kaevandamine 2.5.2
Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nende suguvõssa. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus
Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest. Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread, kui ta ise põrmu ei pilla oma süttivat sulepead. Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde,
Inertsete oksiidide keemilised omadused Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on N2O CO AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH) 2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Värvuselt on paas hallikas. Ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. Kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. On tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
http://www.abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline voolu...
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet.
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentide...
saamises p 3) 3. Reageerivad alustega (leelistega) tekib uus sool ja uus alus (Vt. saamises p 6) 4. Reageerivad sooladega tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8) 5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks MgCO3 à MgO + CO2 Rahvapärased nimetused NaCl keedusool NaHCO3 söögisooda Na2CO3 pesusooda CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit, paas, paekivi CaCO 3 MgCO3 dolomiit AgNO3 põrgukivi CaSO4 2H2O kips KmnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit Ca3(PO4)2 fosforiit CuSO4 5H2O vaskvitriol FeSO4 7H2O raudvitriol
Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vaeva ning aastaringset hoolikat tööd. Teose ,,Tõde ja õigus" Eespere peremees Andres Paas nägi alates Vargamäele saabumisest põldudega suurt vaeva. Põllu pidamiseks polnud sealne pinnas kiita, kuna maa oli soine ja seda tuli kuivatada kraavide abil, mis suunasid üleliigse vee jõkke. Lisatööd tekitas ka see, et kevadel tekkisid maa alt välja alati kivid, mis nõudsid meestelt suurt jõupingutust, et nendest vabaneda. Mäe Andres ütles: ,, Aga põllul on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahandus ja majandusteooria instituut Matemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Laura Kallasvee, Liisi Saksakulm BRUTOPALKADE SEOS HARIDUSE, SOO JA ELUKOHAGA EESTI MAAKONDADE LÕIKES AASTATEL 2005-2008 Ökonoomeetriline projekt Juhendaja: dotsent Ako Sauga Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1. REGRESSIOONANALÜÜS..................................................................................................7 1.1. Ökonomeetriline mudel....................................................................................................7 1.2. Töös kasutatavad andmed.....
Lõimis kerge liivsavi, mille pH oli 5,4. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk. Kihisemine räha tükkidelt oli pinnalt. Kihiseine mullas oli 17cm pealt. Bw 25-55+/30+ : Horisont selgelt välja kujunenud. Sellest horisondist tuli ette suured paekivi plaadi tükid. Mulla struktuursus oli väga tihe. Horisont oli vähe poorne ning ei sidunud peaaegu üldse. Mulla plastilisus ja kleepuvus olid väiksed. Lõimiseks oli keskmine liivsavi, mille pH oli 6. R 55+ Pärast Bw horisonti tuli paas, mis algas 55cm pealt. 12 7. Muldade agronoomilised andmed 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed: Sügavkaeve kaevati kuni lähtekivimini ning nähtud andmete abil määrati muld karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki...
(lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiit • -sisaldab fosforit • -settekivim • -kasutatakse väetisena • -on tekkinud organismide settinud jäänustest Fosforiidi leiukohad Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama
Eespere talu lapsedki nägid, missuguseks Vargamägi Andrese muutnud oli ning soovisid üle kõige sealt lahkuda, mis peremeest väga pahandas. Vargamägi oli täis kohustusi ja kokkuvõtteks tõde polnudki olemas. Autor kirjeldas, et tõde ongi see, mida suudetakse tõendada millegi alusel ning õigus on sellel, kellel lihtsalt on õnne. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Paas oli tegelane, kellega toimub teose käigus areng. Mehe iseloom muutub lootusrikkast ja optimistlikust, konservatiivseks, tujutuks ja kalgiks. Noor peremees kolis Vargamäele oma perekonnaga, et alustada ilusat elu. Ta ei kartnud raskusi ja usukus, et suure tööga saavad kõik ta eesmärgid täidetud. Vargamäele asudes tuli tal silmitsi seista aga karmide kohustuste ja raske töö ja vaevaga. Kuid ta oli kindel nagu raudpolt, et viib oma
neist, et too polnud poisslast saanud. 5. Kuidas mõjutas Krõõda surm elu Eesperes? Andresel oli vaja uut perenaist, tal oli vaja ka täita Krõõda soov, et perenaine oleks hea lastele. Uueks perenaiseks sai Mari, kes kasvatas lapsi nagu omi ja rügas tööd, et Andresele heameelt teha. 6. Missugused olid Mari käitumise motiivid pärast Krõõda surma? Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega. Peale Jussi surma hakkab Mari ennast kõiges süüdistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
