*Templid (milles alati oli jumala kuju lihtrahvale *Templid (milles oli alati jumala kuju lihtrahvale keelatud näha) keelatud näha) *Jumal näitas end suurte pidustuste ajal (kuju) *Jumal ei näitanud ennast *Pöörati palju tähelepanu, detaile surmajärgsele elule *Inimesekujulised jumalad *Inimesekujulised jumalad (aga looma/linnu pea) *Paarperekond Paarperekond (mees, naine, laps) *Täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust *Naise tähtsus suurem (võis lahutuse korral saada *Naise tähtsus väike varanduse) *Naistel õigusi vähe *Naise õigused tagatud *Mees võis naise ära tõugata, kui see ei suutnud talle poega sünnitada *Valitsejatel palju naisi *Valitsejatel polnud palju naisi
loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentraliseeritud stabiilne jumalikustatud üks valitseja valitseja vaarao piiramatu võim hieroglüüfid kirjatundmine tagas kõrgema positsiooni kirjutati papüürusele astronoomia, matemaatika
ISLAM Jumal Allah , prohvet Muhamed Usk ja kultuur Alussambad: · Usutunnistus (ainujumal Allah) · Palvus viis korda nädalas, keelatud on palvetada laudas, käimlas, surnuaias, tapamajas. · Almus rahaline annetus vaestele ja abivajajatele · Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piir...
vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollile alluvad tegelased. Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus. Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi? Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu
kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida. Abielul polnud tol ajal üheselt mõistetavat tähendust nagu tänapäeval. Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast.
Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kuninga v6im tugines ülikkonnale, ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise 6igused.Naine säilitas abielludes oma vara ja v6is ka lahutuse korral saada osa perekonna varandusest. 3. Riigi v6imu seisukohast olid k6ige olulisemad jumalad: 1)Päikesejumal Ra - maailma looja ja selle esimene valitseja. 2) loomis ja viljakusjumal Amon-Ra - Uue riigi ajal peajumal. 3)Taevajumal Horos - pistrikukujuline;silmadeks päike ja kuu
Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 6.) Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll perekonnas/ühiskonnas. Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. 7
Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed. Abiellumisel oli nii mehel kui ka naisel oma eraldi vara, aga ka ühine vara, millest üks kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks
Egiptus Egiptuses kirjutati peamiselt papüürusele. 2. 1)Egiptus oli maaühiskond, sest suurem osa elu toimus maal. Suuremaid linnu oli vähe. Need kujunesid enamasti losside ja templite ümber, ega ei muutnud eriti ühiskonda ja selle olustiku ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi ...
-Kõik erinevad Egiptuse osad olid saavutanud tsivilisatisoonide tekke erinevatel aegadel. Kõige uuem kõige varem ja kõige vanem vastavalt kõige hiljem. 2. -Egiptuse ühiskond on maa ühiskond, kuna seal oli linnu vähe ning tegeleti eelkõige põlluharimisega. -Ühiskond oli rangelt hierarhiline, kuna selle tipus seisis apsoluutse võimuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. -Egiptuse tüüpiline perekonnamudel on paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. - Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg
jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki.
Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi mõtted ehk kirjutatud raidkirjas seadused koostas seadustekogu * karistuse määras vaarao * karistuse määrasid seadused seadusandlus Põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu" Perekond * tüüpiline pere oli paarperekond, * perekond oli patriarhaalne koosnes mehest, naisest ja lastest * isal oli suur võim kodakondsete * perekonnas oli võrdsus üle * lapsest võidi lahti öelda, kui ei * abielu sõlmiti peiu ja äia vahel teinud seda mida vanemad lepinguga soovisid * mehel võis olla mitu naist. Naisel
kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Ninive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki Mesopotaamia tähtsamaid kirjandusteoseid. Kuna savitahvlid olid vastupidavad, säilisid nad väga hästi ja pakuvad hindamatut teavet Mesopotaamia kirjanduse, religiooni ja teaduse kohta. Perekonnasisesed suhted erinesid Egiptuses ja Mesopotaamias veidi. Egiptuses oli tüüpiline perekonnamudel paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende lastest. Perekonnapea oli mees, kuid ka naisel olid oma õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis saada osa perekonna varandusest. Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike ja madalamate riigiametnike seas. Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel
Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge
Ülistuslaulud jumalatele muistsetest suurkujudest. Sinuhe jutustus: Eepilised poeemid. Räägib sellest, et inimene Eeposed nt ''Gilgames'' tuleks matta kindlasti ta kodumulda, sest siis saab ta hingerahu. Perekond ja naise Tüüpiline peremudel oli Perekond oli patriarhaalne. olukord paarperekond. Pereisal väga suur võim. Perepeaks oli mees, aga Abielu sõlmiti peigmehe ja tagatud olid ka naise õigused tulevase äia vahel lepinguga, Naine säilitas abielludes oma mis määras kindlaks vara ja peale lahutust võis varalised suhted. pretendeerida osale sellest. Mehel võis olla mitu naist ja
hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND Naise ja mehe roll sisuliselt võrdsed nii õiguste kui vara poolest. Meestel oli õigus haridusele. Mees kandis oma seisuse ja ameti pojale üle. Naised olid kodupidajad ja tütarde õpetajad, mehed õpetasid pojale kombeid. Paarperekond elatus perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed kolisid omaette. Ülikutel oli luksuslikud külluslikud söömaajad ja jahilkäigud, lihtrahval palmilehtedega savionnid, peamine toit kala, leib, puuvili ning lahja õlu joogiks. Ülikutel palju naisi. Enamik rahvast elas maal, linnad losside ja templite läheduses/ümber. VAARAO (valitses riiki, tegi otsuseid ning juhtis sõjaväge. Jumala asemik maal)
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender
Käsitöölised- töötasid vaaraode ja ülikute losside ning templite juures. Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid
Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega. Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest. Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket tööd selle nimel, et riik püsiks. Samas ülemkiht tegeles edukalt ühiskonna korraldusega. Tänu nendele püsiski riik edukalt.
Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu. Eluolu ja perekond Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või kolmekorrulistes maamajades. veedsid aega külalisrohketel pidusöökidel ja tegelesid delta alal ka jahi pidamisega. Perekond koosnes mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest paarperekond. Pojad asusid täisealistena elama eraldi. Abielunaise õigused olid mehega peaaegu võrdsed. Vara säilitati osaliselt eraldi kuid mehe varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Mehe surma korral päris kogu vara naine kui neil polnud lapsi. Võisid ka lahutada ja siis oli naisel õigus saada oma osa varast. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade
TV 15, lk. 34-39 vaarao kõrgem riigiametnik aadlikud preestrid kirjanikud sõdurid käsitöölised talupojad orjad 11. Eluolu ja perekond Egiptuses. Lk. 37 · Tüüpiline oli paarperekond mees, naine, alaealised lapsed · Perekonnapea oli mees · Tagatud olid ka naiste õigused · Naine säilitas abielludes oma vara ning lahutuse korral võis pretendeerida osale perekonna varandusest · Vaarao peanaisel suur mõju õukonnasiseste probleemide arutamisel 12. Tähtsamad jumalad, nende välimus, kaitsealune valdkond, tegevusalad. TV 16. lk. 41, vihik Jumal Millisena kujutati? Mida kaitses? Millega
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus)
Mesopotaamia 5. skeem Mesopotaamia riikide valitsemiskorralduse kohta · Märksa muutlikum süsteem, kui egiptuses · Kuningas- sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja (piiramatu võim) · Ka oli kuningas riigi ülempreester · Asevalitseja- alistatud kuningad. Nad lootsid oma endist sõltuvust taastada. · Suurmaavaldajad-ehk ülikud. Kuningas nimetas nemad asevalitsejaks. Nad pidid kuningat sõjasalkadega teenima · Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usun...
· Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides Keskmise riigi aeg lõppes (Aasiast) hüksoslaste sissetungiga. · Toiduks oli odra- või nisujahust küpsetatud leib, lahja Uus riik- u 1550-1075 eKr. Algas hüksoslaste väljatõrjumisega. õlu, kala Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi. Edukad · Paarperekond: ema-isa-lapsed. Mees ja naine olid võrdsel sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Väiksed muudatused positsioonil kommetes, tõekspidamistes, kuid üldine tsivilisatsiooni iseloom jäi muutmata. Valitseja kõrval tõusis preesterkond mõjukaks. · Vaaraodel oli mitu naist (haarem). Peanaiseks vaarao õde Hilis-Egiptuse periood- u 1075- 525 eKr- Palju võõramaiseid
4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud. 5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks. 4. a) USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel. Olulist osa etendasid Egiptuse religioonis pühad loomad, kes sümboliseerisid erinevaid jumalaid
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi. · Toimis üksikasjadeni reguleeritult, seda peeti jumalate poolt · Naiste positsioon ühiskonnas üsnagi kõrge. määratuks. Kiri&haridus
oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... . Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne. Pereisal oli suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, varalised võrdsused. Mehel võis olla mitu naist aga naine tohtis suhtes olla ainult oma mehega. Egiptuses oli paarperekond. Naine oli sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. USK Üldiseloomustus: Sarnasus: religioossete tõekspidamiste ja kirjapanemisega tegelevad preestrid; usk seotud riigivõimuga, põhjendades valitseja juhtpositsiooni; õpetuste ühtlustamisele ei pööratud suurt tähelepanu. Erinevus: Mesopotaamias polnud kuningas jumal ja sealne religioon oli rahvapärasem. Tähtsamad jumalad e. jumalate panteon (kogum): ANU jumalate isa taevas, taevajumal
töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond Egiptuses oli tavalisene paarperekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid mõlemad osapooled eraldiseisva vara. Kui lapsi ei olnud, päris naine mehe surma puhul kogu tema vara. Abielu võidi lahutada ja sel juhul oli naisel õigus oma osale perekonna varandusest. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine esile. Peanaist kujutati kunstis sageli vaarao võrdväärse partnerina. Juhtus isegi, et naine tõusis
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
mõned alamkihis. Kirjaoskus tõstis positsiooni. Õpiti matemaatikat, religiooni, tähetarkus. Igal linnal ja tegevusel jumal. Jumalad olid inimese kujulised (antomorfsed). Jumalatele ehitati templeid ehk pühakodasid, kust nende eest hoolitseti. Ajalugu Page 6 Perekond 9. september 2009. a. 10:47 Egiptus Mesopotaamia Peretüüp Paarperekond Mees, naine ja alaealised lapsed Mehe roll Perekonnapea ja ül. Naise roll Säilitas abielludes vara ja lahutuse korral võis pretendeerida ja ül. osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam. Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia
võib, täitis nende päevi töö.Vaheldust pakkusid iga aastased usupidustused (mis oli ilmselt oluline põhjus, et olla usklik). Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jooks odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Liha ei kuulunud igapäevasesse menüüsse kuna Egiptuse kõrvetavas kuumuses ei olnud seda võimalik säilitada ehk liha oli delikatess. Perekond Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev paarperekond. Täiskasvanuks saanud pojad vabanesid isa eestkoste alt ja asusid üldjuhul elama vanematest eraldi. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Abielu võidi ka lahutada ja siis oli naisel õigus kätte saada oma osa perekonna varandusest. Vaaraotel olid kümnetest naistest koosnevad haaremid
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena. Rooma riigi kord Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi. 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid 300 suguvõsaks gensi, ja need omakorda 3000 tuhandeks perekonnaks familia. Familia ei olnud paarperekond meie mõistes, vaid patriarhaalne suur pere, mille eesotsas seisis Pater Familias , kelle voli- potestase all, olid kõik tema järeltuljad, täiskasvanud pojad, naised ja nonde pojad. Oli õigus pereliikmete surma üle. Familia ei elanud koos, elas paarperekondadena, aga juriidiliselt olid selle Pater familiase võimu all, pärandas oma võimu esmasündinud pojale. Gens ja familia jaotusest, tuli ka nimete jaotus. Nimi on nomen .Prenomen(eesnimi), nomen- gens, cognomen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
