Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
Müüja, kes soovib võimalikult palju kasu teenida, püüab alati selliseid asju peita. Ostja tuleb kohale, avastab mõned vead ning viib tehingu lõpule. Koju jõudes hakkab vigu vaikselt esile kerkima - alati jääb midagi kahe silma vahele. Olen ise kord sattunud sellise auto peale, mis oli minu käes umbes kolm kuud ning siis oli vaja klaasipesuvedelikku lisada. Proovides paaki täita avastasin, et vedelik jookseb välja - paak oli puruks. See oli müüja poolt varjatud viga, mida ma ostes tähele ei pannud - alati jääb miski märkamata. Vältimatu arengu printsiibi kohaselt areneb kõik meie ümber ja kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda või jääda samaks. Olen pidevalt kursis erinevate elektroonika toodete arengu ja hindadega. Ma ei osta eriti tihti tehnikat poest, vaid teen tehinguid teiste inimestega - kasutatud tehnikaga. Võib ju arvata, et ostetav tehnika ei ole uus aga vastupidi - inimesed on
kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. Hüdroajami elemendid: 1. Paak töövedeliku jaoks. 2. Pump koos pumbaajamiga. 3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks) 4. Reguleerimisseaded kolvi liikumise kiiruse ja õlirõhu reguleerimiseks. Juhtimisseadmed hüdroajami silindri juhtimiseks 1.Hüdrosilinder mehhaanilise energia saamiseks. 2.Süsteemi abiseadmed, filter ja torustik Hammasrataspump See on pump, mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga.
pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust, et juhet liialt kõvasti ei keri, ühenduskohad võivad viga saada. Masina korpus pühitakse väheniiskelt. Pihustist pumbatakse läbi leiget vett, vesi jäetakse voolikuss, et vaha või seep kuivades otsikut ei ummistaks. Kui pihustit ei kasutata regulaarselt, tuleb paak tühjendada ja puhastada. Kasutusel olnud lisaseadmed puhastatakse. HS põrandahooldusmasinad Peamine kasutusala vaha kõvendamine, läigestamine (hooldusainetega või ilma). Kombineeritud põrandapesumasin Kombineeritud põrandapesumasin peseb põranda ja seejärel imeb ära musta vee. Kombineeritud põrandapesumasinaga töötamine Põrandalt eemaldatakse lahtine mustus, planeeri kuidas alustad ja lõpetad töö Põrandapesumasin lülitatakse sisse
toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9 10 L 11 7
Läbisõitu on võimalik lähitulevikus oluliselt suurendada, kuna uuemad süsinikfiibrist mahutid võimaldavad juba kuni 70 MPa rõhku. Austraalias on katsetatud ka suruõhuga töötavat rootormootorit. Testsõitudel on selline pneumorootormootor saavutanud 50 km/h kiiruse ning olnud efektiivsem kui tavalised akudel töötavad golfiautod. Üks teravamaid küsimusi, mis suruõhul töötava tehnika kasutamisega seostub, on ohutus. Mis juhtub avarii korral, kas 300 baarise survega paak võib plahvatada? Ohutuse näitlikustamiseks tuleb meeles pidada, et kasutatakse ju samalaadseid mahuteid ka vedelgaasil liikuvates bussides, kus surve all ei ole mitte õhk vaid äärmiselt plahvatusohtlik metaan. Ka ei ole tõsisema avarii korral karta plahvatust, süsinikfiibrist balloon lihtsalt praguneb ning õhk tungib sealt välja. See tekitab küll suurt müra, kuid see on iseenesest ohutu. Pneumoautot saab laadida tavalisest elektrikontaktist, kuid see võtab aega
1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9 10 L 11 7
raudtee, millest on järel vaid tamm. Tahkuna neeme tipus asetseb Tahkuna tuletorn, mis on valmistatud Pariisis ja paigaldatud 1875.aastal. Torn on 42,6 m kõrge ja majaka tuli paistab 33 km kaugusele. Otse majaka taga asub mälestusmärk Tallinna-Stockholmi liinilaevale ,,Estonia", mis uppus 28.09.1994.a. 12. Kõpu tuletorn Kõrgessaare vallas Kõpu tuletorni ehitamisega tehti algust 1504.a. Algselt laoti üles paarikümnemeetrine paak. Tuld hakati põletama alles 17.sajandi keskel ja siis oli torn ka kõrgemaks ehitatud. Põletuspuud vinnati üles vintsiga ja neid kulus määratul hulgal, sest leek pidid olema sülla kõrgune. Algul roniti torni otsa mööda välistreppi, hiljem 1810.aastal raiuti torni sisse astmed. Kõpu majakas on ehitatud enam vähem samal ajal kui Kolumbus Ameerikat avastas. Kes pole Kõpus käinud, see pole Hiiumaad näinud!
U 18 H = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141 1.7 HOONE KÜTTEVÕIMSUSE LEIDMINE Q=H×t=141×42=5922 (W) 19 2. KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS Antud osas kirjeldatakse hoonesse valitud kütelahendust. 2.1 VALITUD VESIKÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS Valitud vesiküttesüsteemiks on pelleti küttesüsteem. Pelleti põletuskatel, akumulaator paak ja muud süsteemid asuvad tehnoruumis. Ruumidesse on valitud radiaator tüüpi soojuskandjad temperatuuriga 70/50. Ruumidesse paigaldatavad radiaatorid on plaatradiaatorid, mis paigaldatakse ruumis olevate akende alla. 2.2 RUUMIDESSE VALITUD KÜTTEKEHADE VALIKUTABEL Tabel 17 Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel. [7] Ruumi Küttekeh Küttekeh Küttekeha Küttekeh
toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9 10 L 11 7
akupatareidena. Joonis 3.5 EXIDE Corpration happeakupatarei tootenäide autodele ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 13 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Iga aku koosneb 3-st põhilisest osast: 1) plaatide plokk; 2) elektrolüüt 3) paak (valmistatakse tavaliselt eboniidist). Plaadid kujutavad endast võrku, kuhu on kantud aktiivaine. Negatiivsete plaatide aktiivaineks on seatina Pb, positiivsetel aga pliioksiid PbO 2 . Valmis positiivsed plaadid ühendatakse omavahel paralleelselt, samuti ühendatakse ka negatiivsed plaadid. Sellist elementi nimetatakse akupatareiks. Happeakudes kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe vesilahust (kasutada destilleeritud vett!), mille tihedus muutub piirides 1,2...1,35 g/cm 3 .
laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku Elektriauto aku täidab sama ülesannet nagu kütusepaak tavalisel sõidukil. See sisaldab tavaliselt 6, 8 või 12ne voldiseid akusid sarnaselt bensiinimootoriga autoga. Erinevat tüüpi akusid eristatakse selles olevate materjalide järgi. Kui tavaauto paak mahutab energiat 800 kuni 1500 kilomeetri sõitmiseks, enne otsa saamist, siis elektriautod saavad sõita ainult 80 kuni 200 km. 6 7 2. TEHNILISED NÄITAJAD Elektriautosid on täna saada väga erinevate omadustega. Linnasõiduks sobivad ka väiksemad ja omapärasema disainiga autod, maanteel on parem suuremaga sõita. Hea ülevaate erinevate elektriautode tehnilistest näitajatest saab alljärgnevast tabelist. Tehnilised andmed:
haagisepidurite vabastuse kraan, 6 pidurite õhupaak, 7 rõhureguleerimismoodul TEBS G2, 8 diafragmakamber, 9 ketaspidurimehanism, 10 vedrustuse õhkpadi, 11 vedruakuga pidurikamber, 12 õhkvedrustuse klapp kõrgusregulaatoriga, 13 pöörlemissageduse andur, 14 esitelje tõstepadi, 15 tõstetava esitelje klapp, 16 õhkvedrustuse õhujaotur, 17 kere asendi juhtimiskraan, 18 õhkvedrustuse paak, 19 kontrollklapp, 20 infomoodul TIM G2. Variandi 2S/2M korral on poolhaagise mõlemal küljel üks ratta pöörlemissageduse andur, mis koos mooduli rõhureguleerimiskanaliga moodustavad ühtse pidurdusrõhu juhtimise kanali. Ülejäänud rataste pidurdurõhu määratakse selle keskväärtuse järgi. Kui andur tuvastab ratta blokeerumise alguse, vähendatakse pidurdusrõhku kõikidel selle külje ratastel. Rõhureguleerimiskanalil on 3 tööasendit:
poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil; 3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
• Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik • Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. • Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve) • süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp) • reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel, rõhu regulaator) • juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) • hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
Mittelineaarsetest meetoditest räägitakse ainete ISS0021 Automaatjuhtimissüsteemid ja ISS0022 Automaat- juhtimissüsteemide jätkukursus raames. Süsteemi saab lineariseerida tööpunkti ümbruses (vt. näidisülesanne N13.1) või tasakaalu- olekus (vt. näidisülesanne N13.2). Saab määrata ka mittelineaarse süsteemi stabiilsust tasakaaluolekus. Näidisülesanne N 13.1 Mittelineaarse süsteemi lineariseerimist vaatleme praktilisel näitel. On antud paak: Paagi aluses on auk diameetriga a. A on paagi aluse pindala; H on paagi kõrgus; h on vedelikunivoo. Vaatleme paaki, kus A = 0,02m 2 (aluse diameeter d 16cm), H = 0,5m,
Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost. Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist. Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph<5 Töölahuse valmistamiseks täida paak esialgu poole kuini 1/3 ulatuses vajaminevast kogusest veega (min 16 C ), käivita segisti ja lisa vajalik kogus preparaati, seejärel ülejäänud vesi. Suuremate koguste korral lisa preparaat osade kaupa lisades vahepeal ka vett, et konts ei läheks liiga kõrgeks. Segisti peab töötama ka pritsimise ajal Pulbrid, pastad ja paksud emulsioonikontsenraadid tuleks eelnevalt eraldi nõus väikese koguse sooja veega segada ja kurnata
Hardi Twin süsteemis on õhukulu kuni 2000 m3 töölaiuse ühe meetri kohta. Õhutoru on aheneva ristlõikega see tagab ühtlase õhukulu kogu töölaiuse ulatuses. Pihustite ja õhuvoolu suund on liikumissuunas reguleeri-tav vastavalt tuule suunale (joonis 4). . Taganttuul Vastutuul Joonis. 4. Hardi Twin poomi asend sõltuvalt tuule suunast MUDEL NV Standardvarustus * Membraanpump 1203 või 1303 * 600 või 800 liitrine paak * 10 või 12 meetrine MB tüüpi poom * Rõhu ühtlustusseadmega BK-180 juht- pult * Kontrollseade HARDI-MATIC * Poomi sektsioonide jaotusklapid * Seade lahuse segamiseks paagis, ka töö ajal * Kolmekordne filtreerimine, imi-, surve- ja pihustifiltrid * Tilkumisvastaste klappidega SNAP-FIT pihustisadulad * ISO F110 seeria pilupihustid * Kardaan * Puhtaveepaak 15 L NV mudelid on varustatud tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline
- kontrollida ventiilide klappide ja nende pesade tööpindade tihedust. Lubatust suuremate defektide korral need detailid vahetada, väiksemad ebatiheduse tekitavad kõrvaldada sooveldamisega - kontrollida mõõteriistade olukorda ja vastavalt tähtajale või defektsed mööteriistad saata kontrolli - enne õli vahetust mahutid, kontrollklaasid ja filtrid puhastada. Õli vahetusel jälgid puhtusenõudeid , et ei satuks mustust paaki ja süsteemi. Täita paak kuni lubatud kõrgema nivooni. Enne ajami käivitamist pumbata õli hüdromootorist mööda läbi filtrite veendudes, et filtrid jääksid puhtaks. Peale seda juhitakse õli hüdromootori tühikäigul edasi-tagasi ringlusega samal ajal õhutades süsteemi kuni õhumullikeste kadumiseni. Vajadusel enne käivitamist lisatakse süsteemi õli. Hüdroajamite rikked: 1. Lekked süsteemis. 2. Õli enneaegne mustumine ja vananemine. 3. Filtrite mustumine ja filterelementide purunemine
Sünergism- Nt kasutatakse segusid, mille eesmärk on nt kahjurite hävitamine, eemale peletamine. Enamasti kasutatakse kemikaale. Nendega koos ka biolooogilise vahendeid. 93. Paagisegud, kleepeained - nende kasutamise põhimõtted. Paagisegu: Veega tehakse pooleks ja siis pritsitakse taimedele. Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid, herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada. Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94. Herbitsiidid ja vee kvaliteet (temperatuur, kare vesi, soolade sisaldus, pH tase),
juhtimisseadmed; e) pidurdusjõureguleerimisseadmed; f) rattapidurid; 26 pidurdusjõuregulaator; 27 - abisüsteemid (näit. mootorpidur) Pneumopiduriteseadmed Energiavarustusseadmed · energiaseade · rõhuregulaator · õhukäitlemisseadmed 91. Traktori hüdrosüsteemi agregaadid Traktori hüdrosüsteem Koostis: - Paak - Pump - Jaotur - Hüdrosilinder - Hüdromootor - Torustik - Juhtimishoovastik Agregaadid: ripp- ja haakeagregaadid 92. Hüdropumpade tüübid ja liigid Hüdropumbad jagunevad: 1. Tüübi järgi: - Hammasrataspumbad - Labapumbad - Kolbpumbad - Rootorpumbad 2. Tootlikkuse järgi:
4) volikirja, kui sõiduki esitaja ei ole omanik või registreerimistunnistusele märgitud kasutaja; 5) korduvülevaatusel eelmise ülevaatuse kontrollkaardi; 6) teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti erakorralisel ülevaatusel. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentidele tuleb esitada: 1) ohtlike veoste paak või paakkonteinersõiduki, autokraana ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist 7tonnise ja suurema tõstevõimega hüdrotõstukiga või 10meetrise ja suurema tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõiduki ülevaatuseks OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll. Kui ohtlike veoste paak või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel veol, tuleb lisaks esitada OÜ Tehnokontrollikeskus poolt
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
187. Mitu kolmnurka ja mitu nelinurka on joonisel? Vastus: 8 kolmnurka ja 5 nelinurka 188. Risttahukakujulise tiigi pikkus on 38 m ja laius 15 m. See tiik mahutab 1710 m3 vett. Kui sügav on tiik? Vastus: 3 m ( 38 x 15 = 570 m2 põhja pindala; 1710 : 570 = 3 m sügavus) 189. Vanaema aiamaa juures oli risttahukakujuline veepaak, mille pikkus oli 2,5 m, laius 1,6 m ja kõrgus 0,8 m. Mitu liitrit vett see paak mahutas? Vastus: 3200 l ( V = 2,5 x 1,6 x 0,8 = 3,2 m3 = 3200 dm3 = 3200 liitrit; 1 l = 1 dm3) 190. 16 - korruselise maja lift ei tööta korralikult. Tavaliselt sõidab see alla 2 minutiga, nüüd aga peatub igal korrusel 6 minutit. Mitme minutiga jõuab alla 16. korrusel elav inimene? Vastus: 84 ( 14 x 6 = 84; 16. korrusel ei peatu ja all astub maha; jääb 14 korrust) 191. Poiss ronib mööda redelit üles
Olemus: poliitikute suhtes umbusklik; ebausaldav; mässaja, kes rohkem kodus pahandab, kui tegudeni läheb; Lugu: Kuna need mehed, kes olid ka Breznevi ajal, üritasid eesti ajal ka Riigikokku pääseda, ei olnud Voldemar nõus neist ühtki valima. Ta oli vihane, et eestlased sellest aru ei saa. Tema meelest pidi peagi ots tulema. Surmapõhjus: loomulik surm 4.129. Osvald Allikas Sünnikoht: Harala Eluiga: 19191992 ehk 73 aastat Amet: autojuht Lugu: Kui tema kirstu transporditi, sai autol paak poole tee peal tühjaks. Juht ütles, et tal on kanistriga bensiini kaasas küll, aga tema tahab selle eest valuutat. Osvaldi naine hakkas nutma. Tal polnud raha. Perekond: Naine Pauline Allikas Surmapõhjus: loomulik surm 4.130. Pauline Allikas Sünnikoht: Harala Eluiga: 19201994 ehk 74 aastat Amet: õpetaja Olemus: ettevõtlik; Filosoofia: Laisk haliseb, virk võtab meetmeid. Lugu: Viisteist aastat tagasi ehitati parandatud maadele mitmesajale lehmale
Koostöös tühikäigusüsteemiga moo- valt masina margist 300 .., 450 km läbisõiduks. Paagi kuju dustub seega käivitamiseks vajalik rikas küttesegu. oleneb ta paigutuskohast. Nii meenutab mootorratta ben- Karburaator «Mikuni» (joon. 32), mida käsutatakse moo- siinipaak raami torule kinnitatud voolujoonelist sadulat, torrattal MJK-II «Sport», erineb eespool kirjeldatuist ujuki- motorolleril lamedat kärpi ja mopeedil -- suurt tilka. Paak kambri k.eskse paigutuse poolest. Seetõttu ei mõjuta moo- valmistatakse terasplekist ja ta sisepind kaetakse korro - torratta ' kallutamine kurvis kütuse taset pihustites. Selles siooni kaitseks bensümkindla bakeliitlakiga või fosfaadi- jaapani karburaatoris käsutatakse kaksikujukit, niis võib takse. Täiteava paagi ülaosas suleb pöördrüvi ja tihendiga tavalisel viisil õõtsuda sarniiri küljes või liikuda üles-alla varustatud kork
2.7.1 LÄÄNE-RINNE. 21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. "Verdüüni hakkmasin." Sakslased tapsid prantslasi nii palju, kui neid suudeti Verdüüni kaitsma tuua - toimus pidev kaadri voolavus. Prantsumaa 95-st diviisist purustati Verdüünis 65. Saksalaste 125-st 50. 01.06.1916-18.11.1916 Somme'i lahing. Inglased tungisid peale. 15.09.1916 kasutasid inglased esimest korda maailma ajaloos tanke. Neid oli 10 tükki. Tank - inglise keelest paak. 2,5m kõrge, 8m pikk, 4m lai. Suurim kiirus 4km/h. Tanki sees tõusis temperatuur 70°C. Hoolimata oma kohmakusest olid nad väga efektiivsed jalaväe toetajatena, kuid lahingus saavutatud edu oli lokaalne. 2.7.2 IDA-RINNE. Vene armee peastaap viid Mogiljovi. Ülemjuhatajaks oli kindral Brussilov - kavanadas Venemaa pealteungi plaani ida-rindel - "Brussilovi läbimurre." Brussilovit on peetud üheks Venemaa andekamaks kindraliks I maailmasõja ajal
tuleb pritsi pesta selleks ettenähtud kohas. Tootjatehas, vastavalt standardile, näeb alati ette igale pritsitüübile vastava mahuga puhta vee paagi. Puhta pesemisvee paagi maht peaks olema vähemalt 10% pritsi paagi mahust. On parim variant, kui puhas vesi juhitakse otse pritsimise süsteemi ja välja põllule läbi pihustite ning ka paagi sisemuse pesemine toimub spetsiaalse pesemispihusti abil ja surveveega. Peale igat pesemiskorda tuleb veenduda, et paak on tühi ja puhas. 8.7 Taimekaitsevahendite hoidmine Taimekaitsevahendeid tuleb hoiustada nii, et need ei satuks laste ja kõrvaliste isikute kätte ning ei puutuks kokku toidu ning loomasöödaga. Taimekaitsevahendi hoiuruum ei tohi paikneda veehaarde sanitaarkaitsealal ega lahtiste veekogude ranna- ega kaldavööndis. Hoiutingimused peavad tagama taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna, st temperatuur ei tohi langeda alla 0°C, samuti ei või hoiuruum olla liialt niiske
93) Kesksurve värvimisseade Seadmete komplekt koosneb kompressorist, õhuvoolikutest, värvipulverisaatorist koos selle all või kohal paikneva värvinõuga või eraldi surveanumast koos värviga. 94) Madalsurve värvimisseade Madalsurveseadmeid kasutatakse 0.3...0,6 bar rõhuga soojendatud õhku värvi, kruntvärvide ja pahtli kandmiseks detailidele. Nad koosnevad turboõhupuhurist, värvipüstolist, ühendusvoolikutest, värvi etteandmise seadmest (ise pealevoolav paak püstolil või survepaak) ning toitekaablist. Värvijoa ümber moodustub kaitsev õhumantel, mis hoiab värvitolmu koos. Värv jõuab värvitavale pinnale ega lenda laiali, andes minimaalselt kõrvalpritsmeid. See säästab värvi ja annab puhta töökeskkonna. Tööks sobivad metalli-, ukse ja aknavärvid, lateksvärvid, kõvendiga värvid, peitsid, immutusvahendid, helvestega dekoratiivvärvid, kiudainesisaldusega värvid. Madalsurvevärvimise eelised käsitsitöö ees
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
täpselt toimub. Erich Frommi (2006) arvates on ema armastus oma lapse vastu õndsus ja rahu, mida laps ei pea ära teenima see on tingimusteta armastus. Aga ehkki seda pole vaja välja teenida, ei saa seda ka saavutada, luua ja juhtida. Kui ta on olemas, siis on see nagu õnnistus. Kui ta puudub, siis nagu puuduks kõigel elus ilu ning miski ei aita seda luua. Igal lapsel on piltlikult öeldes emotsionaalne paak, mis täidetakse vanematelt saadud armastusega. Korrakem veel kord eespool öeldud mõtet: lapsed on kui tühjad anumad, mis tuleb täita armastusega, sest ainult siis saavad nad seda edaspidi ka ise jagada. Mis on armastus? Carl Jung (2004) ütleb, et armastus on saladus. Ma olen sageli kokku puutunud armastuse saladusega ja ma pole kunagi suutnud sellele lahendust leida. Armastuses kätkeb suurim ja väikseim, kaugeim ja lähim, kõrgeim ja madalaim
Mõnel juhul on nähtud ette ka tsisterni tühjendamine survega (ülerõhuga). Universaaltsisternis võib vedada mitmesuguseid vedelikke. Paagil on ülaluuk ja alumine tühjendusseade. Kaubaliigi vahetamisel/muutmisel tuleb paak enne pesta või aurutada. Erinevate vedelike veol on omavahel lubatud vahetada ainult naftatoodete tsisterne. Nende vahepealne pesu enne teistsuguse naftaprodukti vedamist on ökonoomsem kui iga naftasaaduse tarvis oma tsisternipargi soetamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
