MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrun...
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19. metall + hape sool + vesinik (lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 20. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 21. 22. alus + hape sool + vesi 23. 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O 24. 25
+1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine (keemiline ühend), mille üks koostiselement on hapnik. 1) Metallioksiidid tahked kristalsed ained (Na2O, K2O, CaO, CuO, Al2O3, Fe2O3, MgO) 2) Mittemetallioksiidid gaasid, vedelikud või tahked ained (SO2, CO2, P4O10 N2O5) Oksiidide saamine: 1) Lagunemisreaktsioonil CaCO3 = CaO + CO2 Rasklahustuvate hüdroksiidide lagunemisel Cu(OH)2 = CuO + H2O 2) Oksüdeerimisel e. hapnikuga reageerimisel 4Al + 3O2 = 2Al2O3 C + O2 = CO2 Keemilised omadused: 1) Metallioksiidid a) Leelismetalli oksiid reageerib aktiivselt veega, tekib leelis CaO + H2O = Ca(OH)2 b) Reageerib happelise oksiidiga, tekib sool CaO + CO2 = CaCO3
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...
12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul 4)Kas piisab 9 hapniku molekulist, et oksüdeerida 8 alumiiniumi aatomit alumiiniumoksiidiks? 8aatomit ? x = 8 * 3 = 6molekuli (O2) 4Al + 3O2 --- 2Al2O3 4 4aatomit 3molekuli 2molekuli Vastus: 9 O2 molekulist piidab, et oksüdeerida 8 Al aatomit. Joonised.. 1)õhuväljatõrjumine 2)veeväljatõrjumine
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA...
reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla
OKSIIDID Töö autor: Helle Mürk Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium Õppeaine: Keemia Klass: 8. klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NI...
küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement. Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa. Topeltsuperfosfaat : saadaks fosforridi töötlemisel fosforhappega. Liitväetis : ammofoss(NH4H2PO4) Fosfaatide liigne kasutamine põhjustab veekogude kinnikasvamise.
Kovalentne side esineb molekulides mittemetalli aatomite vahel, aatomeid seovad ühised elektronpaarid. · Mittepolaarne kovalentne side - ühesuguste mittemetalli aatomite vahel - H2, Cl2, Br2, N2, P4 - ühised elektronpaarid kuuluvad võrdselt mõlemale aatomile - X=0 · Polaarne kovalentne side - erinevate mittemetallide aatomite vahel - H2O, HCl, H2SO4, SO2, P4O10 - ühised elektronpaarid nihkunud elektronegatiivsema elemendi poole - X<1,9 Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu. Iooniline side esineb + ja ioonide vahel(soolades, alustes, metalli oksiidides). - elektronide üleminek metallilt mittemetallile - X>1,9
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailma-toodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Reageerimine: · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P 4O6. P4 + 5O2> P4O10 või siis P4 +3O2> P4O6 · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga : 2P + 8H2O -> 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga), 6Zn + P4> 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas.
aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust otse gaasilisse üle). Keemilistelt omadustelt on sarnane punase fosforiga. ÜHENDID P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. PH3 fosfaan (fosfori vesinikuühend) Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline
tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid. Need on paksuseinalised, kaanega hermeetiliselt suletavad nõud. Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning selle kohal on portselanrestil lahtises nõus kuivatatav aine. 8) Vedelike (lahuste) aurustamiseks ja soojendamiseks, samuti ainete kuumutamiseks kasutatakse portselankausse. Portselankausi võib kuumutada ainult asbestvõrgul, kinnise spiraaliga elektripliidil või liivavannil. Ainete peenestamiseks kasutatakse uhmreid. 9) Ainete kaalumiseks kasutatakse kaaluklaase. Need on õhukeseseinalised
Keemilised omadused Fosfor on väga aktiivne ja mittepüsiv (Voskressenski, 1987). Metallide ja vesiniku suhtes käitub oksüdeerijana ehk redutseerub. Hapniku, halogeenide või väävliga käitub redutseerijana ehk oksüdeerub. (Taskutark) Oksüdatsiooniaste võib olla nii +3 kui ka +5 (sõltuvalt tingimustest). Nt õhus põledes: 4P + 3O2 = P4O6 (hapniku vaegusel) 5 4P + 5O2 = P4O10 (mürgine) (Taskutark) Õhuhapniku käes oksüdeerub valge fosfor aeglaselt, on näha kuidas selle pinnalt õrna valget suitsu eraldub. (Vt. Joonis 4) Valge fosfori isesüttimistemperatuur on 50˚C, seega reaktsiooni elavdamiseks võib fosforitükki kuumaõhupuhuriga soojendada. Nii saab näha, kuidas fosfor energiliselt põlema süttib ja eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Joonis 4. Valge fosfori süttimine. (Chemicum) Punase fosfori saab põlema süüdata tuletikuga
siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II Al2O3 alumiiniumoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Aga: II -II FeO raud(II)oksiid III -II Fe2O3 raud(III)oksiid OKSIIDIDE SAAMINE Oksiide saadakse peamiselt põlemisreaktsioonides on ju põlemine eelkõige reageerimine hapnikuga. Iseloomulik on reaktsioon: LIHTAINE + HAPNIK OKSIID Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste (IA, IIA, Al), on lihtne võrrandit ka kirjutada (koostame tekkiva oksiidi valemi oksüdatsiooniastmete abil)!
ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed.
1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline · 30% lahus - auto akus 4) H2SO3 - Väävlishape · H2O + SO2 -> H2SO3 · keskmise tugevusega 5) H2CO3 - süsihape · CO2 + H2O -> H2CO3 · H2CO3 -> H2O + CO3 | · karastusjoogid VESI + OKSIID -> HAPE 6H2O + P4O10 -> 4H3PO4 H2O + SO3 -> H2SO4 Happevihm: 1) Looduslik : pilvedes on H2O, maalt tuleb CO2 koku sattudes tekib H2CO3, mis alla sajab. 2) Mittelooduslik : pilvedes on H2O, tehastest tuleb NO3, autodest SO3 ja SO2 kokku sattudes tekib : H2SO4, H2SO3, HNO3 mille alla sadamisel okaspuud hävivad ning lubiehitised lagunevad. Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad:
väävlishape SO32- sulfitioon vääveldioksiid H2SO3 SO2 (orto)fosforhape PO43- fosfaatioon tetrafosfordekaoksiid H3PO4 P4O10 fosforishape PO33- fosfitioon tetrafosforheksaoksiid H3PO3 P4O6 lämmastikhape NO3- nitraatioon dilämmastikpentaoksiid HNO3 N2O5
· Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus
9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool. Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3 ***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid. Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt, dissotsiatsioonimäär) Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus! 10. Ioonvõrrandi koostamine. Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit. Vihikus!
Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 sulfit kaaliumhüdroksiid - KOH
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid
10 p 2. a) 3 Fe + 2 O2 = Fe3O4 (1) b) CO2 + C = 2 CO (1) c) 2 NaHCO3 = Na2CO3 + CO2 + H2O (1) d) 4P + 5O2 = P4O10 (2) e) N2 + 3H2 = 2 NH3 (2) f) 2 C18H38 + 55 O2 = 36 CO2 + 38 H2O (3) . 10 p 3. a) i) Tuumas on neutraalseteks elementaarosakesteks neutronid. (1)
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (...
hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus.
c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed
Püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V. Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid on mürgised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust fraktsioneerival destilleerimisel. 2. Eraldub gaarina, kuna on madala keemistemperatuuriga gaas. Laboris 1. Saadakse ammooniumnitriti kuumutamisel. o Fosfori saamine
Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid o mürised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust fraktsioneerival destilleerimisel. 2. Eraldub gaarina, kuna on madala keemistemperatuuriga gaas. Laboris 1. Ammooniumnitriti kuumutamisel saadakse.
Ca + O2 8. Li2O + HNO3 32. Fe + O2 9. HCl + K2S 33. Mg + O2 10. H3PO4 + MgSO4 34. Fe + S 11. HCl + FeS 35. Na + S 12. H2SO4 + Fe 36. K + Cl2 13. HCl + Cu 37. Na + F2 14. HCl + Mg 38. Mg + Br2 15. HF + Na 39. K + H2O 16. NaOH + SO2 40. Na + H2O 17. KOH + P4O10 41. Ca + H2O 18. NaOH + CO2 42. Zn + CuSO4 19. CuSO4 + NaOH 43. Mg + FeSO4 20. FeSO4 + KOH 44. KCl + AgNO3 21. NaCl + NaOH 45. BaCl2 + CuSO4 22. SO3 + H2O 46. AlCl3 + Na2CO3 23. CO2 + H2O 47. NaCl + K2SO4 24. NO2 + H2O 48. CuSO4 + K2CO3 LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID
Ca + O2 8. Li2O + HNO3 32. Fe + O2 9. HCl + K2S 33. Mg + O2 10. H3PO4 + MgSO4 34. Fe + S 11. HCl + FeS 35. Na + S 12. H2SO4 + Fe 36. K + Cl2 13. HCl + Cu 37. Na + F2 14. HCl + Mg 38. Mg + Br2 15. HF + Na 39. K + H2O 16. NaOH + SO2 40. Na + H2O 17. KOH + P4O10 41. Ca + H2O 18. NaOH + CO2 42. Zn + CuSO4 19. CuSO4 + NaOH 43. Mg + FeSO4 20. FeSO4 + KOH 44. KCl + AgNO3 21. NaCl + NaOH 45. BaCl2 + CuSO4 22. SO3 + H2O 46. AlCl3 + Na2CO3 23. CO2 + H2O 47. NaCl + K2SO4 24. NO2 + H2O 48. CuSO4 + K2CO3 LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID
8) sool + sool à sool + sool vahetus Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2NaCl 2KI + Pb(NO 3)2 à PbI2 + 2KNO3 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 9) aluseline oksiid + happeline oksiid à sool ühinemis SO2 + CaO à CaSO3 6K2O + P4O10 à 4K3PO4 Reaktsioonil tekib happelisele oksiidile vastava happe sool 10) metall + mittemetall à sool ühinemis 2K + Cl2 à 2KCl (kaaliumkloriid) kõigi halogeenidega Ca + S à CaS (kaltsiumsulfiid) 6Na + 3N2 à 2Na3N (naatriumnitriid) 3Ba + 2P à Ba3P2 (baariumfosfiid) Keemilised omadused 1
8. Li2O + HNO3 32. Fe + O2 9. HCl + K2S 33. Mg + O2 10. H3PO4 + MgSO4 34. Fe + S 11. HCl + FeS 35. Na + S 12. H2SO4 + Fe 36. K + Cl2 13. HCl + Cu 37. Na + F2 14. HCl + Mg 38. Mg + Br2 15. HF + Na 39. K + H2O 16. NaOH + SO2 40. Na + H2O 17. KOH + P4O10 41. Ca + H2O 18. NaOH + CO2 42. Zn + CuSO4 19. CuSO4 + NaOH 43. Mg + FeSO4 20. FeSO4 + KOH 44. KCl + AgNO3 21. NaCl + NaOH 45. BaCl2 + CuSO4 22. SO3 + H2O 46. AlCl3 + Na2CO3 23. CO2 + H2O 47. NaCl + K2SO4 24. NO2 + H2O 48. CuSO4 + K2CO3
*Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga.
hal2 – Cl2, I2, Br2, F2 – madala keemistemperatuuriga, vees vähelahustuvad, I 2 sublimeerub (muutub tahkest otse gaasiliseks), Cl 2 ja F2 mürgised gaasid, Br2 vedel, I2 tahke; kasutatakse bakterite eemaldamiseks, joodi haavade puhastamiseks 7. Oksiidide lühiülevaade H2O – väga polaarne, hea lahusti, üsna püsiv, nõrk elektrolüüt H2O2 – vesinikperoksiid, ebapüsiv, pleegitav, söövitav P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks SO2 – mürgine gaas, happevihmades 2SO 2 + O2 → 2SO3 + H2O → H2SO4 SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid
4 Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (III, III jt) fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks. Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P4O6. P4 + 5O2 P4O10 P4 +3O2 P4O6 Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga: 2P + 8H2O 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sbga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas.
Fosforil on mitu allotroopset teisendit, tuntumad valge fosfor(P4[valge,tahke , vees ei lahustu, org. lahustis lahustub, suht aktiivne, toatemp. võib süttida, pimedas helendab, väga mürgine]) ja punane fosfor (Pn [tumepunane tahke, ei lahustu kuskil, väheaktiivne, ei ole mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku hõõrudes tekib valge fosfor ja läheb põlema. Fosfori põlemisel tekib tetrafosfordekaoksiid P4O10, see on väga hüdrosgoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda ka vett teiste ainete koostisest. Kasutatakse kuivatamiseks. Happeline oksiid, mille reageerimine veega on astmeline ja kui vett on piisavalt tekib ortofosforhape H3PO4. See on valge kristlane aine, mis lahustub hästi vees, keskmise tugevusega hape, dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
- 1. - , () . . - , (, ) - , ; , . , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . , . - , 1 ...
• NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab • Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine Kasutusalad: • P4O10 – happeliste gaaside kuivatamine • H3PO4 – Coca-Cola's • Ca3(PO4)2, CaHPO4, Ca(H2PO4)2 – superfosfaatväetised • apatiit – fosformineraalis • 6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid). C Allotroobid: Kasutusalad: Si Allotroobid: Kasutusalad: 7. Mis on allotroopia? Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena
Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines. Punane: ei ole mürgine, ei lahustu üldse Mille poolest erinevad fosfori allotroobid? Keemiliste omaduste poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): P4O10, H3PO4, Ca(H2PO4)2, CaHPO4, Ca3(PO4)2. Milliseid aineid saab kasutada väetisena? Miks on fosfor taimedele vajalik? Fosfori biofunktsioonid. Süsinik Millised on süsiniku o-a? IV - -IV Süsiniku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Tahke, ei lahustu Mille poolest erinevad süsiniku allotroobid? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): CO2, CO, H2CO3, CaCO3, NaHCO3, Na2CO3. Kirjelda süsiniku ringkäiku looduses.
2 Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid CH3ONa + Br- CH2 - CH3 CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300
·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised:
Soolade saamine: METALL + HAPE SOOL + VESINIK (H2) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 ALUS + HAPE SOOL + VESI LiOH + HNO3 LiNO3 + H2O ALUSELINE OKSIID + HAPE SOOL + VESI Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 6Be(OH)2 + P4O10 2Be3(PO4)2 + 6H2O ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL Na2O + SO3 Na2SO4 METALL + MITTEMETALL SOOL 2Li + Br2 2LiBr Happelised oksiidid SO2 ; SO3 ; CO2 ; P4O10 ; N2O5 Kaheaatomilised molekulid O2 ; H2 ; N2 ; F2 ; Cl2 ; Br2 ; I2 ; At2
Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Fosfori oksiidide struktuur baseerub tetraeedrilisel PO4 ühikrakul, mis sarnaneb SiO4 ühikrakuga. · Valge fosfori põlemisel hapnikuvaestes tingimustes tekib fosfor(III)oksiid P4O6: P4(s) + 3O2(g) P4O6(s) · Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom. · Fosfori põlemisel hapniku liias tekib fosfor(V)oksiid P4O10: P4(s) + 5O2(g) P4O10(s) · Fosfor(V)oksiid on valge tahke aine, mis reageerib energiliselt veega ja seetõttu kasutatakse seda laboris erinevate ainete kuivatamisel: P4O10(s) + 6H2O(l) 4H3PO4(aq) 40. Võrrelge fosforishappe ja fosforhappe omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
väga mürgine ( vastumürgiks 2% CuSO4) . Kõige vähem satabiilne. Tuleohtlik, seetõttu säilitatakse vee all ( vees ei lahustu) . Põleb 4P + 5O2 à P4O10 Amorfne, tekib valge fosfori pikaajalisel 0 Punane fosfor kuumutamisel üle 180 C Pn Tumepunane pulber või tükikesed, Ei ole tuleohtlik ( süttimistemperatuur
seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tº-del) vees praktiliselt lahustumatu lahustub ülihästi CS2-s (≈ 90% 10ºC juures), tunduvalt ka NH3-s, PCl3-s jt. anorg. ühendites, benseenis (3,2%) jt. kaldub isesüttimisele Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, kui sisaldab valge fosfori jälgi) Fosfori põlemisel õhus, hapnikus → P4O10 + P4O6 reag. veeaurudega (kõrge tº, kat) → H3PO4 + H2 mitteoksüdeerivad mineraalhapped: ei reageeri HNO3 oksüdeerib → H3PO4 leeliste (KOH, NaOH) lahustega kuumutamisel → PH3 (fosfaan) jt. fosforvesinikud väheakt. metallide (Cu, Pb, Ag jt) sooladega (ainult valge f.): tõrjub lahusest välja → fosfiidid vesinikuga: ei reageeri (hüdriide saadakse kaudsel teel) fluoriga: plahvatusega (valge ja punane f.) Cl2-s ja Br2 aurudes: valge f
Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3 Kõige püsivama oksiidi moodustab o.-a. V. Põlemisel tekib P4O10. See on valge tahke aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli
O - R C - + NH 3 + OH O Nitriilid Nitriile saab amiidide dehüdraatimisel. Amiidide reageerimisel P4O10 või keeva atseetanhüdriidiga moodustuvad nitriilid. O P4 O või (CH 3 CO) O 10 2 R C R C N + H 3 PO või CH 3 COOH kuumut. 4 NH 2 (-H 2 O)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
