2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine.
eellasteks on spermatogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermotogoonist moodustub 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid, munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo
Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid, tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula.
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ja nälg. Võivad esineda ka peapööritus ja iiveldustunne, eriti siis kui kanepit on manustatud koos alkoholiga. Kanepi kasutamine võib tekitada vaimset sõltuvust, kuid juba igapäevaselt suurte koguste tarvitamisel võib võimalikuks saada ka füüsilise sõltuvuse tekkimine. Kanepi suitsetamine suurendab ohtu südamehaiguste tekkele ja tõstab vererõhku. Ka skisofreenia ja depressiooni võivad suureneda. Sperma hulk ja liikuvus väheneb. Pidurdub ovulatsioon ja loote üsasisene areng ning seksuaalne aktiivsus tervikuna. Esinevad muutused reproduktiivsussüsteemi arengu see tähendab, et rakud, mis on hävinenud ei taastu enam nii kiiresti. Narkomaanide lapsed on olulisemalt lühemat kasvu ja kaaluvad vähem, tihti on nad ka väga närvilised. Kanepi sõltuvusest vabaneda on raske ja seda raskendavad veel ka võõrutusnähud, milleks on apaatsus, loidus, meeleolu halvenemine, pahurus, unehäired ja tagasihoidlikus Kanepi levik
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...
Meioos jätkub suguküpsuse saabudes; Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti; polotsüüti Iseloomulik on tsükliline küpsemine; küpsemine Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub menopaus; menopaus Elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine. Ovogenees Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni.
progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganismist eraldumisest surmani. (inimene) b. Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) ,
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuh...
spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund
temperatuurist) *pidev protsess *iseloomulik tsükliline küpsemine. *võib kulgeda kõrge vanuseni *(naise ei teki munarakke juurde ja need ei uuene) nendele võivad mõjuda halvasti kemikaalid slkohol jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab) Spermid: varustatud viburiga, saavad liikumis Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kestaga. kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi etappe (3) : 1. Vljastumine-spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine
spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund
valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Ovulatsioon toimub kordamööda kord ühes, siis teises munasarjas. Täieliku valmimiseni jõuab väike osa folliikuleid (400-500) ja neis olevaid munarakke. Enamus neist taandareneb. Lõhkenud folliikuli kohale moodustub kollakeha ( corpus luteum), mis toodab hormoon progesterooni. Eristatakse menstruatsiooni- ja raseduskollakeha. Menstruatsioonikollakeha
jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku inte...
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Ø ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid Ø tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: Ø kromatiidid keerduvad lahti Ø tekivad tuumakesed ja tuumaümbris Ø toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioosi tähtsus: Ø meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega Ø tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku Ø kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldava Spermotogenees Ovogenees d tunnused 1) Mõiste Seemnerakkude Munarakkude areng areng 2) Koht Munandite Munasarjas
Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinil- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Biol- 5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö. Mõisted. Ontogenees-ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Partenogenees-paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine- kalad, konnad- munarakud viljastuvad vees. Kehasisene vilj- inimene- munarakk viljastub munajuhas. Menopaus-sugurakud enam ei küpse, ovulatsioon lakkab 45-55 aastaselt. Menstruatsioon-vigastumata munarakk väljub organismist jne. Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Embrüo-loode. Embrüogenees-organismi looteline areng. Lootejärgne areng-algab sünnimomendiga. Moorula-kobarloode, areneb sügoodi lõigustumisel, varase embrüogeneesi staadium. Blastula-varase embrüogeneesi staadium, alamatele selgroogsetele omane.
................................................................... 10 3 Hormoonspiraal T-kujuline plastikust vahend, millesse on lisatud kollaskehahormoon ja mille arst paigaldab emakasse, nimetatakse hormoonspiraaliks. Toimeaine tulemusena muutub emaka limaskest viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ja emakakaela lima pakseneb seega on seemnerakkude pääs emakasse raskendatud. Harvem võib ära jääda ovulatsioon. Seda vahendit soovitatakse neile naistele kes soovivad pikaajalist kaitset, või neile kes hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada ei saa. Vase ioonid loovad viljastumiseks ebasoodsa keskkonna ja ei lase viljastunud munarakul emakaseinale kinnituda. Lisaks on spermal raske liikuda ja jõuda munajuhadesse, kus viljastumine aset leiab. Vahendi efektiivsus on umbes 98-99,7%. Hormoonspiraal on kasutamiseks viieks aastaks, peale seda võib juhtuda, et tulevad kõrvaltoimed.
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2 Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus
ja hüpofüüsi eessagaras. Hüpofüüsi eessagara hormoon FSH stimuleerib östrogeenide hormoone ja LH naisel produtseerib gestageenide produktsiooni. LH stimuleerib kollakehade arengut. Menstruatsioontsükkel · perioodiline muutus naise organismis, mis toimub hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, tupe limaskestas ja ka rinnanäärmes. · munasarja faase on kaks: 1) polikulaarfaas 2) kollakehafaas Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seiskab munaraku väljumise follüklis-' Emaka limaskesta faase eristatakse tavaliselt kolme: 1) deskvamatsioon e menstruatsoonifaas. Selle faasi kestvus on 1- 5(7) päeva ja selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millega kaasneb vere eemaldumine. 2) proliberaalne faas. Päevad on vastavalt sellele, kui pikk on esimene faas. 6-14 juhul kui tegemist on enamesineva 28 päevalise tsükliga. Selles faasis emaka limaskesta rakud kasvavad/vohavad. Limaskest muutub paksemaks
2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake)
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
Munaraku küpsemine (paisub, kogub varuaineid) toimub põiekeses - folliikulis. Folliikul toodab östrogeeni. Animatsioon folliikulist http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/images/stories/haigused_naiste/munasarjatsystid1.jpg Kui munarakk on küps, lõhkeb folliikul ja munarakk liigub munajuhasse - see on OVULATSIOON Lõhkenud folliikulist saab kollakeha, mis toodab progesterooni. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Order_of_changes_in_ovary.svg Vaata ovulatsiooni toimumist: http://www.youtube.com/watch?v=nLmg4wSHdxQ
emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom. SURROGAAT – asendusema. VILJASTUMINE „invitro“ – viljastamine väljaspool organismi. 3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal. Eestis alustati kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamisega 1993. aastal (alustas Andrei Sõrits).
Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. 2. Hormonaalne emakasisene vahend Tkujuline plastikust vahend, millesse on lisatud kollaskehahormoon ja mille arst paigaldab emakasse. Kuidas toimib? Toimeaine tulemusena muutub emaka limaskest viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela lima pakseneb nii, et seemnerakkude pääs emakasse on raskendatud; harvem võib ära jääda ovulatsioon. Spermitsiid Keemiline aine (bensalkooniumkloriid), mis pärsib seemnerakkude liikuvuse. Kasutamine: Saadaval kreemi, küünla, vahu, tableti või ainega immutatud käsnana, mis viiakse tuppe ettenähtud ajal enne seksuaalvahekorda. Lisaks: Ainsa meetodina kasutades väga vähe tõhus rasestumisvastane toime. Tõhusus suureneb, kui kasutada koos kondoomiga. Steriliseerimine
Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
(polükloonsed antikehad)? 13.Kus ja milleks saab monokloonseid antikehi kasutada? Nimeta 3 erinevat kasutusala. #gonaadid, gonadotroopne hormoon Inimese paljunemine. 1.Mis on nende elundite ülesanne, umbkaudne paiknemine organismis:munandid, munandimanus, eesnääre, seemnepõieke, munasari, munajuha, emakas. 2.Mille poolest erineb menstruatsioon menstruaaltsüklist? 3.Kus toimub inimese viljastumine? 4.Mis on ovulatsioon? Kuidas saab naine ise teada, millal on ovulatsiooni aeg? 5.Nimeta põhjusi nii mehel kui naisel, mis võivad tekitada lastetust. 6.Mida nimetatakse spermiks, gameediks, spermaks, folliikuliks, sügoodiks, embrüoks?
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad muna...
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes
Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? Sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Selgita ovulatsiooni toimumist. Tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi. Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kondoom, pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul.
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. ...
väljumist ja vere ning limaskesta eraldumist. Kuna see toimub korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muudatusi menstruaaltsükliks (~28 päeva tagant- menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni). Viljastamata munaraku etapid: 1)0-5 päev- viljastamata munarakk väljub koos emaka limaskesta paksenenud osaga ja verega (menstruatsioon). 2)6-13 päev- ühes munasarjas küpseb munarakk, samal ajal hakkab paksenema emaka limaskest. 3)14. päev- ovulatsioon, munarakk vabaneb munasarjast. 4)15-27 päev- munarakk liigub mööda munajuha emaka poole- 5)28. päev- viljasatama munarakk jõuab emakasse ja lõpeb limaskesta paksenemine. Munarakke ei valmi naise elu lõpuni. Üle 45-50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem lakkab täielikult, jääb ära ka menstruatsioon. Vananedes olemasolevate munarakkude viljastamisel kasvab risk vääraregnu järglase sünnitamiseks. Munarakud: 1)moodustuvad kõik looteeas
· Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104. Mis on ovulatsioon, mis menstruatsioon? Ovulatsioon munaraku valmimine ja väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid. Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Lakhliha eesmises osas urogenitaaldiafragmas asub tahtele alluv kusitisulgur. Veel läbivad seda mehel kusiti, naisel kusiti ja tupp
60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid: 8-9 kuni 14-15 aastat. 62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid: 11-12 kuni 16-18 aastat. 63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle tekke vanusepiirid: 12-13 aastat 64. Poiste puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab spermatogenees, selle tekke vanusepiirid: 15-16 aastat. 65. Selgita mõisted: pollutsioon, ovulatsioon, menstruatsioon. *Pollutsioon-iseeneslik seemnepurse. *Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. *Menstruatsioon-Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks.
Suguline diferentseerumine ja selle häired Klinefelteri sündroom • XY -> XXY • Kõige sagedasem kaasasündinud hüpogonadismi põhjus (1:500 – 1:1000) Turneri sündroom Andropaus Mean +/- SD Testosteroon nmol/L = ng/dl x 0,0347 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3146796/ Vaba testosteroon pmol/L = pg/mL * 3,47 LH Leydigi rakud – testosteroon Theca rakud – androgeenid Naistel ovulatsioon FSH Sertoli rakud – inhibiin Granuloosa rakud - inhibiin Otsing amenorrhea ja review • The pathophysiology of amenorrhea in the adolescent. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18574222 • Approach to the patient with hypogonadotropic hypogonadism. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23650335 • Endocrine consequences of anorexia nervosa. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24731664 • Autoimmune primary ovarian insufficiency. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24418305
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
