Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine
Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha.
munarakku, tursk üle viie miljoni) Kehasisene viljastumine roomajad, linnud, inimesed Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus on suurem, kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumine inimesel: Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabudes kõrge vanuseni. Sperm on viljastumisvõimeline 48 tundi. Naise sugurakud küpsevad tsükliliselt alates puberteedieast 45- 55 eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ja ovulatsioon lakkab. Et munarakkude valmimine toimub ligikaudu 28-päevase tsükliga, siis pole naine mitte alati viljastumisvõimeline. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Ovulatsioon munarakk väljub munasarjast munajuhasse. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi.Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud.
võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub. Toimub I meiootiline jagunemine, mille käigus tekib väikene I polaarkeha ja suur sekundaarne ootsüüt, mis pärib enamuse tsütoplasmast. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, kuid meioos peatatakse uuesti metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon ehk munairre – ootsüüt vabaneb munasarjast. (LH ja FSH) Kui sperm ühineb munarakuga ja viljastab selle, läheb meioos lõpuni. Metafaasiblokk vabastatakse ning meioosi lõppfaasis toimuva asümmeetrilise jagunemise tulemusena tekib II polaarkeha ja küps munarakk. 10 idurakk→oogoon→primaarne ootsüüt (meioos I) → sekundaarne ootsüüt+ polaarkeha sekundaarne ootsüüt (meioos II) → sügoot+II polaarkeha
" Suguti välja tõmbamine enne ejakulatsiooni ei ole kindel meetod. Pisut vedelikku, mis sisaldab spermatoisoide, väljub peenisest enne, kui mees jõuab tegelikult haripunktini. Võib juhtuda, et mõni mees ei suuda või ei ole võimeline sugutit enne ejakulatsiooni tupest välja tõmbama. 23. "Sa ei jää rasedaks esimesel vahekorral." Naine võib jääda rasedaks iga menstruaaltsükli ajal, kui toimub ovulatsioon. 24. "Ma ei vaja kontraseptsiooni, sest ma seksin ainult ,,ohutul" ajal. Ainus fertiilne aeg on 1 kord kuus." Selline arusaam tekib tavaliselt sellest, et ei saada täpselt aru, kuidas toimib menstruaaltsükkel. Menstruaaltsükliga on seotud neli peamist hormooni: FSH, LH, östrogeen ja progesteroon. Nende hormoonide õrn tasakaal reguleerib ovulatsiooni, fertiilsust ja menstruatsiooni. Kui naise tsükkel on enam-vähem regulaarne, siis seda hormoonide tasakaalu võivad segada
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus
103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus
Kõik oleneb sellest kuidas inimese keha raskele stressile reageerib. See kõrgendab vere kortisoolitaset ja muudab ainevahetust, nii et keha toodab kiiremini rasvu ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest rohkem ei söö. Stress teeb vinniliseks. Kemikaalid, mida aju stressi ajal eritab, ägendavad põletikku ning seega ka aknet, mis on naha põletikune seisund. Menstruatsioonid võivad ära jääda ning lakata ka ovulatsioon. Kõrgenenud kortisoolitase mõjutab ajurakke selles ajupiirkonnas, mis vastutab mälu eest. Nii võivad tekkida mäluprobleemid ning otsustamisraskused, mis ei pruugi stressi kadumise puhul enam ära minna. 7 (http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904) Kui lapsel pea valutab, siis ta ütleb seda tavaliselt lapsevanemale. Kui laps tuleb koolist, istub oma
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
täielikult nii, et viljastumine ei oleks võimalik. Nende toimemehhanismid on: 1. ovulatsiooni pärssimine: pärsivad folliikulogeneesi ja ovulatsiooni blokeerides hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja seose, negatiivse tagasiside kaudu langeb FSH produktsioon. 2. mõju emakakaela limale: muudavad lima viskoossemaks, spermatosoididele raskemini läbitavaks. 3. mõju endomeetriumile: endomeetrium on õhuke, ei toimu tsüklilisi muutusi, kuna puudub ovulatsioon. 3.1. Pillid e. peroraalsed kontratseptiivumid 1. kombineeritud pillid: eristatakse ühe- e. monofaasilisi ja mitmefaasilisi (kahefaasilised, kolmefaasilised) preparaate. Kõik need preparaadid sisaldavad östrogeeni (etinüülöstradiooli või östradioolvaleriaati) ning progesterooni (levonorgestreeli, desogestreeli, gestodeeni või noretisterooni vm.). Monofaasilistes tablettides on kõigi tablettide koostis ühesugune,
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
seista. On palju erinevaid seadusi ja õigusi lapse kasvatamisel ( lapsepuhkuse rahad, lastetoetused, sünnitoetused, elatusraha maksmise kord, isaduse tuvastamise õigus, rasedale kergendavate töötingimuste nõudmise õigus jne. ). Naine peab arvestama ka seda, et võibolla tuleb tal laps üksi üles kasvatada ! Munarakk ja ovulatsioon Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. · Ligikaudu 0,1 0,2 mm. · On kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. · Sisaldab 23 kromosoomi. · Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv. · Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes.
Vahend erineva sisu ja koormusega mikrotsüklite otstarbekaks reastamiseks. Kestus 3-6 nädalat, tavaliselt 4 nädalat. Vahekord 3:1, 4 nädalal 50-60% tugevaima nädala koormusest- taastava iseloomuga. Taastava nädala lõpus kontrollvõistlus. Igal etapil oma ülesanne (sissejuhatav, baas kontroll, võistlus, taastav mesotsükkel). 4 Naised- lähtumine menstruaaltsüklist! Ovulatsioon menstruatsioon- töövõime langenud. Ovulatsiooni ja menstruatsiooni järgne aeg- töövõime tõusnud. Mikrotsükkel Üksteisele järgnevad treeningpäevad. 7-14 päeva Treening ja võistlus mikrotsükkel Mikrotsükli põhitüübid Sissejuhatav- mahu ja intensiivsuse järk-järguline tõstmine. Arendav- suur maht, keskmine intensiivsus. Koormuslöök- maksimaalne maht ja intensiivsus.
pinna kõige soojemad piirkonnad on keal, õlad, rinnapiirkond, suuümbrus. Jahedamad on jalad, ka käsivarred. Kehatüve temeprauur ehk keha sisemuse temperatuur- saab mõõta pärasoolest, suu kaudu. Kaenla all ei ole sama temperatuur kui keha sisemuses. Lastel kontakttermomeetrisd, väga kiired, mõni sekund. Keha temeperatuur sõltub ka ööpäeva lõikes kellaasjast. Naistel sõltub, millise munasarja faasiga on tegemist- pärast ovulatsioon läheb munasari kollakeha faasi, tempratuur tõuseb 0,5 kraadi võrra, teeb kaasa ööpäevased kõikumised kõrgemal tasemel. Kõige kõrgem on õhutpoolikul, kõige madalam hommikupoole ööd. 4-6 õhtul tuleb arvestada, et on kõrgem kui tavaliselt. Haiglates mõõdetakse 2x päevas- hommikul 7 paiku, teine mõõtmine õhtul. Peab õhtul mõõtma, muidu ei saagi ehk kõrgemat tempeatuuri tõsust teada. Subfebriliteet- see on väike temperatuuri tõus. Temperatuuri tõusu
pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast. Innasesioon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit. Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 2. Käestpaaritus
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu 2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut 3) Kliitor SISEMISED: 1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid 2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine 3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik 4) Tupp 106) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: suguküpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk
spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon, endomeetriumi paksenemine. Diöstrus kollakeha funktsioneerimine ja seejärel algav regressioon, folliikuline kasvu algus. Anöstrus - inna ja munasarjaaktiivsuse puudumine; füsioloogiline ja patoloogiline anöstrus. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind
12.Meeleelundid ja nende talitlus, retseptorid muudavad närviimpulsiks, see suunatakse suuraju poolkerade poole vastavasse piirkonda, seal analüüsitakse, tõlgendatakse, tekib aisting, vastavalt aistingule ta reageerib 13.Sigimiselundkond: mõistedspermatogoon, spermatogenees, ovogoon, ovogenees 14.Kus toimub meestel spermatogenees, kus talletatakse sperme. 15.Mida spermid ei sisalda. mitokondriaalset DNAd 16.Naise suguelundid, mis toimub munasarjades, mis on ovulatsioon, ovogenees 17.spermategeesi, ovogeneesi 3 etappi 18.Katteleundkond, funktsioonid, ehitus 19.Pärisnahk, mis koest see on, mis seal asuvad, selle all naha aluskude ja rasvkude 20.Naha funktsioonid, ülesanded 21.Termoregulatsioon, etapid 22.Soojusbilansi osad 23.Kuna saabub organismi alumine temperatuur, mis siis juhtub 24.ülemine kriitiline, kui ta ei suuda enam jahutada 25.Konvektsiooni näide ja def,seisev vesi, tuuline ilm, tuulevaikne ilm jne
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
Numbriga 1 tähistatud elund on... → munasari, Numbriga 2 tähistatud elund on... → munajuha, Numbriga 3 tähistatud elund on... → tupp 124."Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. Kui toimub munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud..
väär väide eitust kasutamata. 45 tõene/väär Munasarjad on sugunäärmed, kus valmivad seemnerakud. ___________ tõene/väär Munarakk valmib perioodiliselt. ___________ tõene/väär Menstruatsioon on munaraku eraldumine koos vere ja limaskestaga. ___________ tõene/väär Munarakkude valmimine lõppeb naistel 60.-65. eluaasta juures. ___________ tõene/väär Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast on ovulatsioon._______ tõene/väär Mida noorem on naine, seda suurem oht on sünnitada väärarenguga järglane._____ 9.3 Endokriinsüsteem Vasta küsimustele. Sisesekretsiooninääre, mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni, endorfiine, reguleerib suguelundite ja luustiku arengut? __________________________________ Mis näärme hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust?
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
*Menstruatsioonitsükli iseloomustus – faasid ja regulatsioon. Kujutab endast regulaarselt toimuvaid muutusi naise organismis, mis paralleelselt leiavad aset: hüpotalamuses hüpofüüsis munasarjas emaka limaskestas suguhormoonide tasemes veres tupe limaskestas kehatemperatuuris Muutuseid vaadatakse: A) munasarja tsüklitena I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B) emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab
Kujutab endast regulaarselt toimuvaid muutusi naise organismis, mis paralleelselt leiavad aset: hüpotalamuses hüpofüüsis munasarjas emaka limaskestas suguhormoonide tasemes veres tupe limaskestas kehatemperatuuris Muutuseid vaadatakse: A. munasarja tsüklitena I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B. emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab
Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk
mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata
Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk
Ind aasta algusest kuni jaanipäevani, kõige tugevamni mais ja juunis(soe).Valmiva foliikuli ja hõpofüüsi hormoonid kutsuvad esile inna. Kordub iga 21 päeva järel. Kõik innad ja varssumised tuleks üles märkida. Ja kui on suurem tall, siis tuleks ka nimetahvlile üles märkida. Tunnused: märad rahutud, irnumine, urineerimine, lima. 4-7 päeva kestab ind Paaritus Tulemuse annab see paaritus, mis on tehtud vahetult enne ovulatsiooni. Kuid hobusel on seda raskem määrata. Ovulatsioon 24-36 tundi enne inna lõppu ja kestab ainult 3-4 tundi. Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja spermid hukkuvad 3-4 tunniga. Emakakaelas on leeliseline keskond ja spermid säilivad 8-10 tundi. Emakas
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tšehhimaa ja Lõuna-Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tšehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tšehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid 1930 – indutseeritud ovulatsioon hüpofüüsi kasutamisel (eksogeenne gonadotropiin). Karbamiidi kasutamine marja töötlemiseks. 27 28 tuh. tonni Karpkalatoodang 2007.a. (FAO andmetel) 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 e i n ria
läbimiseks. Permide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Ovogenees. Munarakkude ehk ovotsüütide areng. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat rakku, mis hukkuvad. Tsükliline küpsemine algab murdeeas. Munarakud. Suuremõõtmelised. Toitaineterikkad. Kaetud kestadega. Liikumatud. Munarakkude areng sõltub vanusest. 45-55 saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Menstruaaltsükkel. Munaraku küpsemine lõpetab meioosi. Menstruaaltsükkel- ühe menstruatsiooni lõpust teise lõpuni. Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast. Menstruaaltsükliga kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Viljastumine. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesik. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse
Ei avalda suu kaudu manustatuna toimet, sest lõhustuvad seedeensüümide toimel FSH POLLIIKULEID stimuleeriv Östrogeenid (põhjustavad inda) hormoon Valmivad munasarjades, ka platsentas, (tsertsiaalsete folliikulite kasvu ja kultidel munandites. küpsemise stimuleerimine munasarjades ning spermiogeneesi kontroll seemnetorukestes) LH lutiniseeriv hormoon Progestreoon (kontrollib tiinust) ( toimub ovulatsioon, tekib kollakeha, Valmistab emakat ette idulaste kultidel stimuleerib munandi vastuvõtuks, loob loodetele vajalikud seemnetorukeste vahelises sidekoes arenemistingimused. Stimuleeritakse asuvaid intertitsaalrakke ja vabastab kollakehas, platsentas ja neerupealstete neis valmivat testosterooni). koores. LTH luteotroopne hormoon - Isassuguhormoonid androgeenid (prolaktiin) reguleerib piimanäärme (valmivad sugunäärmetes)
kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Füsioloogilised: Kasv ja kehakuju muutumine, karvkate, higi ja rasu eritamine, rinnad arenvad välja, menstruatsioon, Vaimne värk sama mis poistel. 63. Üleminekuaastad ja kliimaks Klimakteerium ehk üleminekuperiood algab tavaliselt 4550 aasta vanuses. Selles eas naise viljakus järk-järgult kahaneb. Aegamööda lakkavad munasarjad tootmast naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni, mida nad on tootnud alates puberteedieast. Ovulatsioon, mis on toimunud regulaarselt igakuises tsüklis, jääb aegamööda harvemaks. Klimakteeriumi saabudes võivad menstruaalne vereeritus ja valu olla suuremad ja kesta kauem kui varem. Varieeruda võib ka menstruatsioonidevaheline intervall. Staadiumis, kus organism toodab väga vähe östrogeeni ja progesterooni, lakkavad menstruatsioonid täielikult, seda momenti nimetatakse menopausiks. Östrogeenipuudusest tingitud sümptomid jagatakse lühiajalisteks sümptomiteks ja
Metskitsede ,,päriskodu" on Taanis, Saksamaal, Lõuna-Rootsis, Inglismaal. Seda seepärast, et Kesk-Euroopast on hävitatud suurkiskjad ning raiutud metsade asemele kasvama hakkav taimestik on neile meeldiv toit. Sobilik kliima. Metskits puudus Eestist pmst 16-18saj, sest oli väike jääaeg. Arvukus Eestis: ~40000 Toitumine: Sööb kõrge toiteväärtusega taimeosi pungi, seemneid, vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel hakkab ovulatsioon, kui on eelnenud füüsiline pingutus, seepärast ajab sokk teda taga (tavaliselt ringratast). Siis tekivad nn ,,nõiaringid". Tiinus kestab 9 kuud. Talled ei järgne emale. Neil on varjevärvus, puudub lõhn. Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht. Ilves (Lynx lynx) Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased. Välimus: 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kg
sööma toitu, mis ei maitse. Kõige rohkem on organismil kasu toidust, mis on söödud hea isuga, meeldivas miljöös ja mõõdukas tempos. Meie kehas toimub pidevalt sisemise rütmi kooskõlastamine kehaväliste rütmidega. Biorütmide keskused asuvad peamiselt hüpotalamuses ja limbilise süsteemi piirkonnas. 3. Sugurakud. Munarakk ja seemnerakk. Esimesed rasedustunnused. Emakaväline rasedus. Rasedus. (Pilet 5) Munarakk ja ovulatsioon Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ligikaudu 0,1- 0,2 mm. On kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Sisaldab 23 kromosoomi. Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Küpsed munarakud on kaotanud jagunemisvõime ja ei kuulu ühegi koe hulka, nad on
2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS ) Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted: 1) Folliikulid - munasarjanääpsud 2) Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid 3) Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast 4) Kollakeha - munasarjas eraldunud munaraku kohale tekkiv kollane moodustis; toodab progesterooni 5) Valkjas keha - kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude 6) Progesteroon - naissuguhormoon (kollakeha hormoon); soodustab raseduse säilimist ja laste arengut 7) Östrogeen - munasarjades ja platsentas tekkiv naissuguhormoon 8) Menstruatsioon - emaka limaskesta kohandamine viljastatud munaraku vastuvõtuks;
Munaraku kromosoomid paiknevad blastodiskis rebu pinnal lohus. Munarebu on proteiini- ja rasvarikas ning sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Rebu proteiinid ja lipoproteiinid sünteesitakse linnu maksas estrogeenide mõjul . Ovulatsioonil, mis toimub keskmiselt kord 25 tunni järel, langeb munarakk koos rebuga munajuha lehtrisse. Kollakeha moodustumist munasarjas ei toimu, lõhkenud folliikul regresseerub kiiresti, reguleerides enne seda lühikest aega munaraku transporti munajuhas. Ovulatsioon ei sõltu kuke karjas viibimisest, seda indutseerib valgus, mis nägemisanalüsaatori kaudu toimib hüpotaalamusse, kus humoraalselt stimuleeritakse LH vabanemist. Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse puhul võib ovulatsioon ja munemine toimuda terve ööpäeva jooksul. Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist
OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit. Sünni hetkeks on primaarsed ootsüüdid (700 000 kuni 2 miljonit) I meiootilise jagunemise profaasis. Puberteedi ajaks on neid säilinud ca 400 000, milledest ja elu jooksul umbes 500 ovuleerub. Iga kuu 15-20 primaarset follikulit hakkab küpsema, kuid tavaliselt ainult saavutab küpsuse ainult üks. Ovulatsioon toimub kaks nädalat enne menstruatsiooni algust. KOLLASKEHA Irdunud munaraku asemel areneb irdunud folliikuli järelejäänud rakkudest mõne tunni jooskul lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale ovulatsiooni saavutab ta max mõõtmed( 1,5 cm). Ta eritab suures koguses östrogeene ja progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo jäigastunult 9-12cm. Ühes seemnepurskes (2-5 ml e kuni pool teelusikatäit) on keskmiselt 80-400 miljonit seemnerakku. Mehed võivad lapsi saada kõrge vanuseni. Naistel on paarilised munasarjad, kus toimub tsükliliselt ovogenees ja suguhormoonide (östrogeen ja progesteroon) süntees. Ovulatsioon on küpse munaraku eraldumine munasarjast. Menstruatsioon on tsükliline vereeritus (28 päeva/21 päeva/35 päeva), mille käigus emaka limaskest ja viljastumata munarakk väljutatakse naise kehast. Naised saavad järglasi kuni menopausi saabumiseni 45-55a, mil lakkavad ovulatsioonid. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, liikumisvõimeline ja konnakullese sarnane. Tema eluiga on kuni 48 tundi
3)kõrge temp-i mõju: terase sulatajad. Kuumapliidikokad. Autoistme soojenduste kasutamine. 4) naissuguhormoonide ja nende analoogide mõju. Naissuguhormoone saadakse toiduga kana ja toiduplastikust eralduvad naissuguhormoonide analoogid. Sündides emaorganismist saadud kõrgenenud naissuguhormoonide tasemest. Stress. Tulemus: ühest eellasrakust tekib 4 haploidset viljastumisvõimelist spermi. Ovogenees. Toimub paarilistes munasarjades, ovulatsioon toimub vahelduvalt ühest ja teisest munasarjast. Ovogenees algab looteeas munasarjade algmete, eelrakkude populatsioonide kujunemisega ning looteeas ka eelrakkde masspaljunemine. 5-7 arengukuuni on munarakkude arv kõige suurem 7 miljonit. Munarakkude eelrakud lähevad ka meioosi meioosi esimesse profaasi. Järgneb arenguline seisak munarakkude eellasrakkude arv hakkab kiiresti langema. Suguküpsuse algusajaks 12-13 on alles jäänud ligikaudu 300 tuhat munarakku. Ovogenees ei
· innasesoon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme hormooni melatoniini tootmisega · Melatoniini toodetakse rohkem lüheneva päeva tingimustes kui pikeneva päeva puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200-300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune
folliikulist nim. ovulatsiooniks (vaheldumisi kummaski 28 p. järel). II faas kestab 14 päeva ,H domineerib kollakeha(tekkinud folliiikulikestadest)poolt produtseeritavH progesteroon (meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. o rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada o Võib viia süsteemi tasakaalust välja, võib süsteemi destabiliseerida o Seotud patoloogiliste protsessidega o Füsioloogilised näited: sünnitustegevus, ovulatsioon, verehüübimine, tegevuspotentsiaal Negatiivne tagasiside o Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava spsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritava suuruse tegelikku väärtust esialgse nihkele vastupidises suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest.
Temperatuuri langemisel alla (+10°C) on lendavaid putukaid vähem ja nahkhiirte toitumise aktiivsus langeb (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Nahkhiired, nagu ka paljud teised imetajad meie loomariigis, annavad järglasi ainult üks kord aastas. Suguküps emane sünnitab enamasti ühe poja, harva ka kaks. Lendlaste suguküpsus saabub juba esimesel või teisel eluaastal. Talvitumisperioodil, mis toimub sügisest kevadeni, leiab aset sigimine. Talvituspaikadest lahkumisel aprillis ja mais toimub ovulatsioon ning viljastamine, millele järgneb loote areng (Masing, 1984). Mai lõpust kuni juuni alguseni kogunevad kõik poegi ootavad emased ühte varjupaika, moodustades poegimiskolooniaid, kus püsiv keskkonnatemperatuur mõjub positiivselt loote arengule. Juuni keskel sünnivad esimesed pojad. Enamus järglasi sünnib aga juuni lõpus või juuli alguses (Masing, 1984). Poegimisel jääb emane nahkhiir horisontaalasendisse, kõht ülespoole, hoides laest kinni kõigi oma nelja jalaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
