sellega järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse OVULATSIOON küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse SÜGOOT viljastunud munarakk MENSTRUATSIOON emaka limaskesta irdumine, mis toimub, kui viljastatud munarakk sinna pärast ovulatsiooni kinnitunud pole MENSTRUAALTSÜKKEL ajavahemik, mis jääb kahe menstruatsiooni alguspäevade vahele ning mille jooksul toimub ovogenees ja ovulatsioon VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine pungumise, pooldumise või kudedes olevate eristumisvõimeliste rakkude abil, mille puhul järglane on vanemaga identne TOLMLEMINE - on tolmuterade ehk taimede isassugurakkude kandumine emakasuudmele või seemnealgmele PARTENOGENEES teisisõnu neitsisigitamine, paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljatumata munarakust, nt mesilased SUGUKROMOSOOM kromosoom, milles asuvad organismi sugu määravad geenid,
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi. Kuni kõrge eani võib neid tekkida. Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon. Naisel lõpeb ovogenees looteeas. Uusi munarakke juurde ei teki, need ei uuene. Küpse munarakk vallandub munasarjast ja läheb munajuhasse- ovulatsioon. Kui ei viljastu siis tsutsufrei. d) Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga.
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
Selgita meioosi evolutsioonilist tähtsust? Võimaldab organismil elada diploidsena, mis vähendab genotüübi muutustest tulenevaid järske riske. Läbi sugulise sigimise võimalik kiiresti rikastada genoomi uute geenide omandamise teel. Loob liigile võimalusi kasulike mutatsioonide kinnistamiseks. 20. Kirjelda üldsõnaliselt ovogeneesi ja spermatogeneesi toimumist inimesel? Mis on ja kus ning arenguliselt millal toimuvad tähtsamad etapid nendes protsessides? Ovogenees embrüonaalses ovaariumis, kus oogoonid paljunevad mitootiliselt. 3-8 lootekuul algab meioosi I profaas ootsüüdid. Ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti. Meioos peatub diploteenis aastateks. Meiootiline jagunemine toimub tsükliliselt (iga kuu) suguhormoonide toimel. Meioos peatub II metafaasis ja läheb lõpuni alles pärast viljastumist. Tsütokinees ebasümmeetriline 3 väikest polaarkeha
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul. - Hormoon suru maha uut ovulatsiooni, muudab keskkonna spermidejaoks ebasoodsaks, et ei viljastuks korraga mitu munarakku. - Kui vabanenud munarakk ovulatsiooni käigu ei viljastu, taandaeneb kollaskeha vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab limaskesta irdumise ja verise vooluse (ehk algab uus tsükkel). - Munasarjas on ovogenees. Mittesugulise paljunemise puhu saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. - Geneetiliselt on järglane identne vanemaga - Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasiitidele ja haigusetekitajatele edukalt vasu seista - Kõige lihtsam paljunemise viis Vegetatiivselt, eoste ehk spooride vahendusel Vegetatiivse paljunemisviisi jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga kiire protsess.
· iga kuu valmib 4x109 tükki 3 Naise sugurakud · valmivad munasarjades · elab 2436 tundi · eellasteks on ovogoonid · munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks · ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas · korraga valmib ainult üks munarakk · mistahes kahjulikud mõjud võivad kahjustada korraga kõiki munarakke · OVOGENEES · tsükliline küpsemine menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ainult üks munarakk · esimeses tsütokineesis jaguneb tsütoplasma ebavõrdselt üks suurem ja teine palju väiksem rakk · meioosi lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolma tillukest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüt) · munarakud valmivad keskmiselt 28päevase intervalliga
nikotiin, kekkonnamürgid) kahjustada saanud. · Ööpäevas moodustub sadu miljoneid sperme, mille eluiga on umbes neli kuud, misjärel need hävivad. Spermatogenees on pidev. Naine. · Peamine suguhormoon on östrogeen, teada on veel vähemalt 5 naissuguhormooni, millest osa on seotud rasedusega. · Sünnimomendil on umbes miljon ebaküpset munaraku alget, mis murdeeas hakkavad ükshaaval küpsema · Ovogenees kestab umbes 50 eluaastani · Kuna muarakke elu jooksul juurde ei teki, mõjutavad neid mürgid, haigused, elu jooksul tekkinud geenihäired · Munarakud jagunevad meiootiliselt · Igas tsüklis (umbes 28 päeva) küpseb üks munarakk. · Viljastumata munarakk hävib, emaka limaskest irdub ning seetõttu eritub verd (menstruatsioon) 16
Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim. seda stabiilseks populatsiooniks. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Populatsiooni arvukus ajas suureneb. Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Võivad põhjustada kliimategurite suured muutused: paduvihm, põud, maavärin, kõrge/madal temperatuur jne. 3. Ülesanne vererühmade pärandumisest Nr 18 1. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti
3) spermid on pidevalt uustekkelised rakud Häired: · Liiga vähe sperme spermas: o Kõrge temp o Põletikulised protsessid o Häiritud verevarustus (istub eluviis) o Naissuguhormoonide või nende analoogide tarbimine o Stress, elukoht o Mehed, kui nõrgem sugupool Spermatogeneesi tulem ühest tekib 4 spermi. Ovogenees: · Koht: toimub naise organismis paarilistes munasarjades · Algus-lõpp: algab looteeas. Looteeas ovogenees seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisel. Suguküpsus lõpeb menopausi/klimakteerumisega (vanus 50/55) · Tsükli kestvus: ajavahemik ühest ovulatsioonist teiseni (28 päeva) Eritingimused: 1) Eelrakud sünnist saadik olemas. Neid juurde ei tule 2) Ovogenees ei kesta elulõpuni mida vanem naisterahvas, seda rohkem mutatsioone munarakkudega toimunud 3) Ühest eelrakust 1 munarakk: a. Välditakse mitmikrasedusi b
eoste biol vastupidavus on väga suur (paksud kestad vähe vett) idanemisvõime võib säilida väga kaua eosed levivad hästi õhu ja vee abil eostega paljunedes saadakse geneetiliselt erinev järglaskond pärilik muutlikkus tagatakse: juhuslike mutatsioonidega eostes meioosiga, mille läbivad kõik eosed Suguline paljunemine Sugurakkude valmimine imetajatel (inimese näitel) Tunnus Spermatogenees Ovogenees Toimumiskoht Munandite väänilised Munasarjad seemnetorukesed Algus Mõlemad protsessid algavad looteeas seoses suguorganite algmete eristumisega, ainult et spermide tootmine algab seoses suguküpsuse saabumisega, munarakkude valmimine käivitub looteeas, siis pidurdub, üksikute munarakkude valmimine jätkub
SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Sperm - seemnerakk Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub. Puberteedieas ovogoonide meioos jätkub igas kuus ühel rakul. Tsütpolasma jaotub tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Tulemuseks on 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti) Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
1. Aluspaari väljalõikamisega seotud reparatsioon. DNA ühel ahelal olevate vigastuste parandamiseks on kolm peamist süsteemi: · Base excision repair (BER), mille käigus eemaldatakse DNA ahelast üksik kahjustatud nukleotiid mis asendatakse uuega. BER-i kasutatakse peamiselt oksüdeeritud, alküleeritud, hüdrolüüsitud ja deamineeritud nukleotiidide väljavahetamiseks. · Nucleotide excision repair (NER), mille käigus asendatakse DNA kahjustuse ümbrusest umbes 30 nukleotiidi pikkune üheahelaline DNA lõik. NER tunneb ära vigastusi, mis tekitavad suuremaid muudatusi DNA üldises struktuuris. Sellisteks on näiteks tümiini dimeerid ja DNA üheahelalised katked. NER jaotub kaheks alaliigiks: 1) transcription-coupled repair (TCR), mis aktiveerub, kui RNA polümeraas "avastab" DNA kahjustuse ning jääb seetõttu transkribeeritavale alale seisma. TCR tagab transkri...
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti Liikuvad rakud Praktiliselt liikumatut Spermid väiksemad Munarakk suurem
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees. Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellasrakk on ovogoon. Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE. Partenogenees ehk neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need. Kogu varustus käib erilise biobarjääri, mida nim. hematotestikulaarne barjäär. Selle barjääri purunemisel tekib viljatus. Regulatsioon: · Põhineb hormoonidel-strestohormoon.?? Häired: · Põletikud · Hormoonmõjud(Plastmassidest eralduvad ühendid). · Temp, riietus, stress Tulem: · 4 geneetiliselt erinevat haploitset spermi tekib Ovogenees Koht: · Toimub naisorganismides paarismunarakkudes. Algus-lõpp: · Ovogenees algab looteeas, eristuvad ürgsugurakud ja need paljunevad massiliselt. Looteaes ongi kõige suurem. · Kujunevad välja munasarja algmed. · Eelrakud lähevad meioosi esimesse faasi ja pärast seda plokeerub. · Taaskäivitub üksikute munarakkude ovogeneesiga???(11-13 aastaselt). · Lõpp- ei kesta elulõpuni ovogenees, lõppeb menopausiga(51..52 eestis). Tsüklikestvus:
antiinfektsioosne toime), naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng/kasv o Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega o See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Retinooli ja retineenhappe toime on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnane!!! 3. Reproduktsioon (retinool) spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng o Rakku võetud retinool vabaneb ja seostub tuumavalkudega o Toimib teatud geenide ekspressioonile 4. Antioksüdantne regulatsioon 5. Glükoproteiinide süntees (retinoolfosfaat) glükoproteiinse lima teke Defitsiit: ohustab kasvueas lapsi, ühekülgselt toitujaid · Teke karoteenist häiritud suhkruhaiguse, hüpotüreoidismi korral
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
........................................................ 27 5.13. Joonistel on kujutatud sugurakkude moodustumist. Seostage joonised tabeliga, kasutades tähti A, B või A ja B. 4 punkti Joonis A Joonis B Joonis Spermatogenees Ovogenees Toimub munandites Toimub munasarjades Tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed Selgitage, miks ei kaasne viljastumisega igas järgnevas põlvkonnas DNA hulga kahekordistumist. .................................................................................................................................................... ........................................................................................................
5.10. Viljastumisvõimeliste spermide teke meioos; haava paranemine mitoos, sõnajala eoste lõplik valmimine meioos; kassipoja kasvamine mitoos. 5.11. Somaatiline rakk, sügoot, naharakk. 5.12.Vasakul on sperm, paremal munarakk. Erinevused: Munarakk on mõõtmetelt suurem, sisaldab X kromosoomi, sperm on viburiga, mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud, sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees B, ovogenees A, toimub munandites B, toimub munasarjades A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEHBCFG 5.16. 1 sugurakkude valmimine, 3 blastula e põisloote kujunemine,6 postembrüonaalne
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis spermini, kestab suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni, toimub pidev mitoos ja meioos. Ovogenees - munaraku areng, sugurakkude paljunemine (mitoos) lõpeb looteeas, suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikudes munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimelikne u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon, st emaka limaskest eemaldub naise organismist. Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe mensese algusest teise mensese alguseni.
Muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises üldplaanilt oma vanematega. mitmekesisuses, liigisiseses populatsioonide Otsepooldumine bakteritel esinev lahknemises ja populatsiooni isendite paljunemisviis. omavahelistes erinevustes. Eristatakse pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse muutlikust. munarakuni. Muutuja tegur, mille mõju teaduslike teguritega Ovogoon emasorganismis esinev munaraku uuritakse. eellane. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 7
7 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo jäigastunult 9-12cm. Ühes seemnepurskes (2-5 ml e kuni pool teelusikatäit) on keskmiselt 80-400 miljonit seemnerakku. Mehed võivad lapsi saada kõrge vanuseni. Naistel on paarilised munasarjad, kus toimub tsükliliselt ovogenees ja suguhormoonide (östrogeen ja progesteroon) süntees. Ovulatsioon on küpse munaraku eraldumine munasarjast. Menstruatsioon on tsükliline vereeritus (28 päeva/21 päeva/35 päeva), mille käigus emaka limaskest ja viljastumata munarakk väljutatakse naise kehast. Naised saavad järglasi kuni menopausi saabumiseni 45-55a, mil lakkavad ovulatsioonid.
geenide omavaheline kaugus. Geenide aheldust rikub kromosoomide ristsiire. Mida lähemal kromosoomis geenid paiknevad seda väiksema tõenäosusega nad ristsiirde käigu ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kõiki sugukromosoomides asuvaid geene nimetatakse suguliitelisteks. Y-kromosoomis on geenid, mis määravad: meessoole omaste tunnuste kujunemise, spermatogeneesi, üksikud muud tunnused. X-kromosoomis geenid, mis määravad: naissoole omaste tunnuste kujunemise, ovogenees, palju ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. Sugukromosoomid on see kromosoomi paar, mis meestel ja naistel erinevad. Autosoomsed on ülejäänud kromosoomid. Suguliitelised puuded. X-liitelised: daltonism (punarohepimedus), hemofiilia (vere hüübimatus). Y-liitelised: ainult meestel- kõrvalestade karvasus. 39 Organismide muutlikus Organismi võime teistest erineda.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
· energeetiline · varuaineline, taimedel on õlid koondunud seemnetesse (raps, kanep) või viljadesse(oliivid, pähklid) · lahusti, rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q). 25. Rasvas lahustuvad vitamiinid · A retinoidid nägemisprotsess, somaatiline funktsioon (kasv ja diferentseerumine limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent.
b.) munandites eriline verevarustus, kus verd toovad ja verd viivad veresooned on tihedas kokkupuutes, sissetulev veri jahutatakse maha), tõõtamine/pidev viibimine kõrge temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik ning toitained jõuavad kohale läbi erilise bioparjääri, barjäär läheb katki siis tekib steriilsus. Ovogeneesi eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni, mis tagab selle, et see on a.) 38 kaitsekohastumus, kuna munarakud on mitteuuenevad siis vananedes tõuseb nendes mutatsioonide arv. Teine ovogeneesi eritunnus: inimesel ja enamustel imetajatel viljastatakse mitte meioosi läbiteinud vaid meioosis olev munarakk. 7. Tulem: meioosil 1 eelrakust 4 spermi ja oogeneesil 1 eelrakust 1 munarakk ja 3 polotsüüti.
Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur. Spermatogeneesi häirivad tegurid : a) suitsetamine - tekivad väheliikuvad ja vigased spermid. Abiks on 3x annus vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB! tsükkel võib elu jooksul muutuda.
Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur. Spermatogeneesi häirivad tegurid : a) suitsetamine - tekivad väheliikuvad ja vigased spermid. Abiks on 3x annus vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB! tsükkel võib elu jooksul muutuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
