vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon.
millest ta on pärit. Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid
Konsolideeritud formaalsed Sügav sotsiaalse perspektiivi Sotsiaalse korra säilitamine operatsioonid võtmine Sotsiaalne kokkulepe Universaalsed moraaliprintsiibid KK faktorid, mis mõjutavad moraalsete otsustuste arengut: Interaktsioon eakaaslastega - Seotud eakaaslaste populaarsusega - Eakaaslastega diskusioon, rollimängud moraalsete probleemide lahendamisel Vanemate kasvatuspraktika - Demokraatlik - Premoraalidiskusioonides osalemine - Vanemate mudel ja internaliseeritud väärtused - Madal tase sundi ja kõrge soojust, seotust suhetes?! - Induktiivsed kontrollimeetodid
5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. 1. Diskretsioon HMS § 4 lg 1: ,,Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel." Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik
peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine. Projektiga seonduvate lõplike otsustuste tegija peab olema määratletud; see võib olla üks inimene või rühm (näiteks juhtrühm). Viimasel juhul peaksid selles olema esindatud kõik põhilised huvirühmad. Projekti eesmärkide määratlemine. Eesmärgid võivad projekti täitmise käigus oluliselt täpsustuda ja ka teiseneda, sõltuvalt näiteks projekti täitmise ajagraafikus püsimisest, eelarve muutumisest jne. Näiteks NASA SEL (Software Engineering Laboratory) täpsustab reeglina
otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutamiseks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teise kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. 26. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine Otsustamine toimub n-ö otsustuskeskkonnas, mille olulisemad tegurid on järgmised: Õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused) Ühiskondlikud tegurid (ühiskonnas valitsevad väärtused, ideoloogiad jms) Tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused jne)
Väikeses asurkonnas on iga üksiku isendi osatähtsus suurem kui suures asurkonnas. Keskendub ja tähtsustab järgmiseid komponente: demograafiline stohhastika; geneetiline stohhastika; keskkonna stohhastika, ka kk katastroofid. Tugevalt toetatud teooriaga: stohhastilised mõjurid; metapopulatsioonid; minimaalsed elujõulised asurkonnad; efektiivne asurkonna suurus; populatsiooni elujõulisuse analüüs; tehistingimustes paljunemine; otsustuste analüüs; kaitsealade disain. Mis on kahanevate asurkondade paradigma? Suunab tähelepanu põhiliselt nende protsesside uurimisele, mis on viinud liigi( asurkonna) vähenemisele. Poovib leida vastust küimustele: Mis on liigi kadumise põhjused? Mis teha? suunab tähelepanu väljaspoole asurkonda. Väga nõrk teoeetiline baas; väga palju empiirilisi andmeid. Põhilised teoreetilie arengu valdkonnad: väljasuremise teooria; faktorite identifitseerimise viisid.
8. Mida teha vaatlusest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? Kolmandaks uurimismeetodiks on andmetöötlus. Vaatluse ja katse käigus kogutakse infot, mida tuleb talletada ja töödelda. Peale katset tuleb koostada saadud andmetest statistika ning hakata neid analüüsima. Nende andmete abil saab arvutada ka teisi vajalikke suuruseid (standardhälve, keskmine jne) Eesmärk saada soovitud infot, tegemaks nt järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist. 9. Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Värvikoodiga (sinine, kollane, roheline, hall) on vastavalt näidatud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele
3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste (vt joonis). Normiargumendid (normiküsimus). Õigusotsuse normiargumendid: a. legaalformulatsioonid (seaduse või kohtuotsuse tekst); b. autoriteetsed tõlgenduslaused; 2-1) tõlgendamisega tuletatud normilaused (normipropositsioonid); 2-2) tõlgendamisega tuletatud õiguse (mõõduandvad) printsiibid. Õiguse rakendamine käsitab:
Juht ei ole universaalne spetsialist Juhi koormus suur Otsuste pinnapealne läbitöötamine Vähene paindlikkus b. Funktsionaalne struktuur tippjuht finantsspetsialist arendusjuht varustusspetsialist personalijuht turundusjuht Eelised Otsustuste parem läbitöötamine Allüksuste juhtide valik lihtsam Kõrgemate juhtide koormus väiksem Puudused Suurendab seoste arvu Põhjustab spetsialistide arvu suurenemist Kõrgema juhi mõjutamise võimalused Konfilikte põhjustav c. Lineaar-funktsionaalne struktuur d. Maatriksstruktuur
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised. kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine
küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid.
et pelgast faktist, et inimesed püüdlevad X`i, ei tulene veel see, et X`i peaks ka tingimata eetiliselt õigeks pidama. Seevastu peetakse eetiliselt õigeks mitmeid käitumisviise, mis pole isikliku naudingupüüdlusega seotud või nõuavad selle piiramist, nagu näiteks enda elu ohverdamine teiste eest või lubadustest kinnipidamine ka siis, kui neid võiks märkamatult murda, ent neist tekiks teisele kahju. Seisukoht, et nauding ja valu (pathe) on käitumislike otsustuste kriteeriumiteks (kanon), ei tähendanud küll ka Epikurose jaoks muidugi seda, et inimene peaks tingimata püüdlema iga naudingut ja iga valu vältima. Kriteeriumiks on võimalikult kauakestev nauditav seisund. Selle saavutamiseks tuleb arvestada mitte üksnes teo vahetuid, vaid ka kaugemaid tagajärgi. Nii võib täiesti juhtuda, et inimene loobub käeulatuses olevast naudingust selleks, et selle
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
4. Kuidas kujuneb äratasuvusmaatriks (signaali avastamise teooriast)? Kaasaegne psühhofüüsika e. signaalide avastamise teooria (100 aastat hiljem) ·Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias). (vastamiskalle ingl k `bias'- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud) ·Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes statistiliste otsustuste teooriast tekib 2 tüüpi õigeid vastuseid: vt joonis! >Tabamused (hits) & >Õiged hülgamised (correct rejections); ning 2 tüüpi vigu: >Möödalasud (misses) & >Valehäired (false alarms) 5. Arvutage õigete eiramiste määr (correct rejection) (%) ja möödalaskude määr (misses) (%) õpilasel A, kui on teada, et õpilane A otsustas valikvastustega testis ei/jah küsimustele vastata teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral
Trim on väga oluline arstiteadusele, aga ei ole õenduse kui professiooni tähelepanu keskmes (Watson). Table 3. Watsoni hoolitsemise faktorid 1. Humanistlik-altruistlike väärtussüsteemide moodustumine 2. Usalduse-lootuse sisendamine 3. Tundlikkus enda ja teiste suhtes 4. Abistamise-usalduse suhte arendamine 5. Positiivsete ja negatiivsete tunnete esiletoomine ja heakskiitmine 6. Teaduslike probleemilahenduste meetodite kasutamine otsustuste tegemiseks 7. Isikutevahelise õppimise-õpetamise edendamine 14 8. Toetav, kaitsev ja korrigeeriv psüühiline, füüsiline, sotsiokultuuriline ja vaimne keskkond 9. Abistamine inimese vajaduste rahuldamisel 10. Toetus eksistentsiaal fenomenoloogilistele jõududele Source: George, 1995: 319. Tabel 4. Watsoni inimesest hoolimise väärtustega seotud oletused õenduses Vajadus saada armastavamaks ja hoolitsevamaks
milles autor võttis elupäästevõimekuse ajaliseks kriteeriumiks 10-11 minutit. Läbiviidud uuringu tulemusel järeldas autor, et juhul kui päästemeeskond ei jõua sekkuda tulekahju arengusse enne 10ndat minutit, siis inimese päästmise võimalus kahaneb umbes kaheksa korda (Põld 2013:15). Seega PTJ-l on väga oluline ajaline piirang ja Erkki Põllu lõputöö uuring seda tõestab. Mida rohkem PTJ omab informatsiooni sündmuskohast ja mida vähem ta kulutab aega otsustuste vastuvõtmistele, seda efektiivsemalt ja kiiremini on võimeline tema pääsemeeskond teostama inimeste päästmist ja kustutustöid. Autori arvates päästetööde valdkonna prioriteet on inimeste kiire päästmine. Uurides tegevuste ajatelge elupäästevõimekuse tagamiseks (vt Joonis 1) on võimalik määratleda kolm olulist etappi, mille eest vastutab PTJ: päästemeeskonna sündmusele jõudmise aeg; päästemeeskonna eeltegevuste aeg; päästetegevuse aeg. Joonis 1
Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline eesmärgipärane tegevus õiguskorra kujundamisel ei ole „sile“ ja probleemivaba. Nii näiteks püüab seadusandja transformeerida olulisemad eluvaldkonnad õiguse keelde. Jõudumööda aitavad teda siin õigusteadlased. Juristid – õiguse rakendajad – omakorda püüavad juriidiliste otsustuste tegemisel leida olemuslikke seoseid keerulise eluliste asjaolude maailma ja õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisu vahel. Nii kontrollivad nad kaasuste õiguspärasust või õigusvastasust. Seega puutuvad nii ühed kui ka teised kokku juriidiliste mõistete maailmaga.“ Õigusteaduse süsteemne-struktuurne käsitlus Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja
tundlikum keele tagumine osa. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maitsmine_%20haistmine_ %20kompimine_liisaojakoiv.htm Taju pole lihtsalt aistingute summa Lisandub: Varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Subjektiivsus Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks • Hermann von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria. (võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida). Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides.
eksitavat reklaami. AUDITEERIMINE Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rp.aruannete ning nendega seotud info kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad jur.isikud sõltumata sellest milline on nende tegevuse juriidiline vorm ning ettevõtte suurus. Audiitorettevõtja peab audiitorteenust osutades ning otsustuste tegemisel arvestama kõigi infokandjate vajaduste ja huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi rp.aruannetele tuginedes ja kes eeldavad, et auditeeritud rp.aruanded kajastavad finants seisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Audit tuleb korraldada nii, et ta hõlmaks adekvaatselt kliendi kõiki rp.aruannete seisukohalt olulisi valdkondi. Audiitorettevõtja peab jõudma veendumusele, kas rp algandmed ning muu lähteinfo on piisavad ja usaldusväärsed rp aruannete koostamiseks. A
3) Ühiskonnapoliitiline – KOV täidab olulisi ühiskondlikke funktsioone. Ta on koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor. KOV pksus on platvorm poliitilise jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. 4) Halduspoliitiline – KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Need on ka riiklike otsustuste rakendustasand, täites haldusinstitutsioonina mitmesuguseid seadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks .
avaliku õiguse normid 4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine. 5) Seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. 6) Halduse seotus. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel 7) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Kohtuvõim ja haldus Väärteod, seadusega loodavad organid VV ja haldus juhtimine, elluviimine 44. Avaliku halduse ülesanded (4)
Neil puudus ühine printsiip, kust nad oleksid tuletatavad. Kust selline printsiip siis leida? See tuleb leida subjektist või teadusest. Vaadeldakse aru ja otsustusjõudu. Aru on võime luua mõisteid ja otsususjõud on võime rakendada neid mõisteid. Mõistete rakendamise puhul on mõtlemisühtsus. Puhtad aru mõisted on erinevad viisid, kuidas seda tehakse. Kuidas on võimalik jõuda erinevate viiside tabamiseni? Kant toetub formaalsele loogikale (Aristotelese pärand). Lk 66-67 on otsustuste loogiline tabel. Formaalne loogika siis ta jätab kõrvale suhte objektiga ja vaadatakse vormi järgi ehk eristatakse vormi järgi, kuidas toimub ettekujutuste mitmekesisuse allutamine mõtlemisüldsusesse. Igale otsustele vastab üks arumõiste. Struktuur rakendub ettekujutuste mitmekesisusele. Arumõistete transtsendentaalne tabel (vastandub otsustuste loogilise tabelile). Hüpoteetiline otsustus: kui …, siis … . Otsustuse taga on intellektuaalne struktuur
võrdse otsustusõigusega (sünkretistlikud) ühisostud. Naiste otsustusvaldkonda jäävad sagedamini ostud, mis on seotud igapäevaste tarbeesemete, toidu- ja lastekaupade, riiete ja jalatsitega; meeste otsustusvaldkonnas 8 domineerivad tehnilised kaubad. Mida kallimaks ostud muutuvad, seda suuremaks kujuneb ühiselt vastuvõetavate otsustuste osakaal. Iga otsustusekategooria neljast võimalikust eeldab erinevaid turundusstrateegiaid ja -taktikaid. DOMINEERIMINE Pesemis- NAISE vahendid Lasterõivad
probleemist aru. Rahvas saab targalt otsustada, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks välispoliitilise strateegia või maksuprobleemidega ei saa inimesed nii hästi hakkama. ..Kuna suur hulk seadusi ja otsustusi puudutab palju inimesi, siis nende kaasamine nõuab aega jt kulusid. ..Paljude arvamuste tõttu inimeste seas võib otsustamisprotsess kauaks venida. 5. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil. ..Marxi lähtujad: osalemine poliitiliste otsustuste tegemisel on illusoorne, valimise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist. (mõned ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse osavatee kõnemeeste poolt, kandidaatide ring ei paku valikuid). Valijad valivad osalejaid ebaoluliste omaduste järgi (naeratus, välimus) ..Tuntud loosung ,,Kaks pead on ikka kaks pead" ei pea alati paika. Sellest lähtuvalt ühe riigi poliitika peaks, võrreldes teiste riikidega, targem olla. .
2. Meetodid, mis on seotud juhtimise ja kontrolliga hõlmavad koostööd Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamis 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 29. Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment. Abistamisfaktori uurimisel kasutatud.Uuriti üliõpilaste abistamiskäitumist, kas läksin kokkukägardanud inimesele appi. 5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid)
* Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.)* ~ 18 kuu vanusest kasutamise kontekst; "Maa on kerakujuline" ja "Maa sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 on lapik" pole enam teineteist välistavad kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. * "Mõiste on seaduspäraste otsustuste süsteem: v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) Opereerides iga üksiku mõistega, opereeritakse * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja süsteemi kui tervikuga" kusjuures iga kategooria kuju: "Taksonoomiline eeldus" ja"Tervikobjekti eeldus" taustsüsteemi valik on selgelt põhjendatav. "Kõik on + "Vastastikuse välistamise eeldus" ehk "leksikaalne kõigega seotud" kuid alati mingil kindlal selgelt
süntees. Ühiskonnapol: koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor (demok ja sots integrats erinevate korralduspm-te ühiskonnaeluks plaanipärase ühendamise, harmoniseerimise ja nüanseerimise mõttes). Platvorm pol jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. Halduspol: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ül-d, mille kaudu rahuldatakse maj-likke, sots-d ja kultuurilisi vajadusi. Ka riiklike otsustuste rakendustasand. Ratsionaalne, kiire, lihtne ja sobiv haldus. Spetsiifika: KOV ja akadeemilise OV (nt UT) olemasolu on PS-ga tagatud, teiste OVliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava OV-e moodustamiseks (nt PS § 50). KOV rajaneb terrprints-l. Muud rajanevad personaalsuse prints-l. KOV-i pädevus on piiritletud nii terr-lt (vastava valla või linna
mingitest neile olulistest kriteeriumitest. Ostuprotsessi etapid organisatsiooniturgudel on lähedased indiviidide omadele, sõltuvalt ostu iseloomust on neid 3-6. Võrreldes tarbekaupade müügiga on organisatsiooniturul ostjate ja müüjate vahel rohkem personaalseid kontakte. Arvukad müüki puudutavad küsimused lahendatakse sageli läbirääkimiste teel. Organisatsiooni ostuprotsessi mõjutavad sageli paljud inimesed. Müüja peab tundma võtmefiguure, nende sõnaõigust eri otsustuste puhul ning nende otsustuskriteeriume. Enamasti jagunevad ostuprotsessis osalejad järgmistesse kategooriatesse: Ostjad (varustajad) on isikud, kes määravad kindlaks hankijad, lepivad kokku tingimused ja teostavad ostuprotseduurid. Nad peavad leidma potentsiaalsed müüjad ja tegema nende vahel valiku, arvestades neile etteantud tingimusi. Kasutajad on isikud, kes hakkavad toodet kasutama. Sageli algatavad nad ostuprotsessi ja annavad hiljem ostule hinnangu.
vastu võetud teatud aeg tagasi. See distants muutub iga ajaühikuga suuremaks. Seega on objektiivne õigus õiguse rakendaja jaoks suhteliselt staatiline nähtus võrreldes dünaamilise ühiskondliku eluga. · Elulistele asjaoludele vastava abstraktse faktilise koosseisu mitteleidmine võib olla tingitud ka sellest, et seadusandja pole töötanud küllalt kvaliteetselt. Sel juhul on lünk juba algselt sisse programmeeritud. 4) Võimalus contra legem otsustuste langetamiseks. Probleem on õiguse mõistmisest õiguse rakendamisel ja see on taandatav kahele arusaamale positivistlikule ja loomuõiguslikule. · Positivism iga korralist õigusteed pidi sündinud seadus on vaatamata tema sisule kohustuslik (Hobbes, Kelsen, Hart); · Loomuõigus kutsub õigust ennast üles järgima ,,õiget" õigust (Platon, Kant, Hegel). Kumbki käsitlus pole probleemivaba objektiivset õigust ei saa jätta tähelepanuta, samas pole
Strateegia kui : Perspektiiv tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele Positsioon põhiotsustused, kuidas end tegevusharus positsioneerida Plaan määratletakse tegevuse eemärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada Tegevusmall otsustatakse, kuidas toimida, tagasiside kaudu tehakse tegevuses korrektsioone. Strateegia välja töötamisel peab arvestama RISKI! Strateegia hõlmab ettevõtte KÕIKI olulisi funktsioone ja tagab otsustuste KOOSKÕLA. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. 2 Läbimõeldud strateegilise planeerimise ja juhtimise eelised Ettevõttel on selged eesmärgid Planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja tegevuskeskkonna arengutendentsid (ohud ja võimalused) Ressursside koondamine ja kooskõlastatud tegevus Tegevuste järjepidevuse tagamine.
eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; "sidruniturg" informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka
Tehnoloogiaajastu Industriaalajastu Agraarajastu Rauaaeg Kiviaeg Aeg Joonis 1.1. Muutuste ajastud. Allikas: (Boulton et al 2001: 73). Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi. Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti -- Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Pareto avastas kaks seika: Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe. Ehk lihtsamalt öeldes: kui
* Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma teooriat, loogiline põhjendamine. II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.) * "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema kasutamise kontekst; "Maa on kerakujuline" ja "Maa on lapik" pole enam teineteist välistavad * "Mõiste on seaduspäraste otsustuste süsteem: Opereerides iga üksiku mõistega, opereeritakse süsteemi kui tervikuga" kusjuures iga kategooria taustsüsteemi valik on selgelt põhjendatav. "Kõik on kõigega seotud" kuid alati mingil kindlal selgelt määratletud viisil * Keeleliste kategooriate piirid on selged ja täpsed kuid muutuvad vastavuses loogiliselt põhjendatud konteksti valikuga X Ainuraksest inimeseks ... ja edasi 0. Meelelised tunnused * Kõik elusorganismid on võimelised õppima
21. Finantsülesanded. 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. Kasutusel üldmõistena ilma välise abita hakkamasaamise kohta. Vahel tähistab absurdselt ebareaalset ülesannet. 23. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Komponent Vastatav küsimus Missioon Kellele, mida ja kuidas me pakume? Põhiväärtuse Milliseid väärtusi oma tegevuses jälgime? d Visioon Milliseks tahame kujuneda pikemaajalises
• Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud • Ajaline vastasmõju • kohanemisvõime (adaptatsioon) • maskeerimine • Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine.
eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka
” HMS § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” II Diskretsioon ja määratlemata õigusmõisted15 1. Mõisted Loe lisaks: K. Merusk. Administratsioon diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn 1997, lk 25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja
ning võimalike vaidluste vältimiseks. Isikul, kellele haldusakt on suunatud, peab olema võimalus üheselt aru saada, millised on tema haldusaktist tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid toiminguid peab ettevõtja sooritama, et tagada oma tegevuse kooskõla tarbijakitsenõuetega). Samuti peab isik teadlik olema sellest, miks üldse selline otsustus tema suhtes tehti. Haldusaktist tulenevate otsustuste ja selle põhjendustega mittenõustumisel annab see talle võimaluse esitada vaie või pöörduda kohtu poole. HMS § 55 lg 2 sätestab: „Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada”.
Inimene on ühiskondlik olend. Kõik inimesed püüdlevad heaolu poole. Et olla õnnelik, peab suutma hoiduda nendes püüdlustes äärmustest. Ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehk mõistusele tuginemine, mis eristabki inimest loomast. Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (telos). Aristotelese eetika keskendub teo tegija isikuomadustele. Immanuel Kanti (1724 1804) eetika on sellele vastupidine, Kanti eetika vaatleb tegevusi kui eetiliste otsustuste tulemust. HELLENISTLIK FILOSOOFIA Algas Kreeka vallutamisega Aleksander Suure poolt. EPIKUROS (IVIII s. e.m.a.) Epikuros õpetas, et surma ei ole mõtet karta, sest pärast surma inimese jaoks enam midagi ei ole. Elus tuleb vältida kannatusi (selle asemel, et taotleda naudinguid). Epikuros tunnistas juhuslikkuse reaalsust. Oli hiline atomist (koos Titus Lucretius Carusega 1. sajandist e.m.a. Varased atomistid olid Leukippos ja Demokritos). Epikuros võttis kasutusele clinameni mõiste
- kiired ja pealiskaudsed järeldused, - kiired ja põhjendamata otsustused, - olulise ja ebaolulise segamine, - mitte asjakohane rakendamine jmt. · Teaduslik mõtlemine - võimalik iseloomustada järgmiste omadustega: - kasutatavate teadmiste algupärasus ja täpsus, - objektiivne ja salliv suhtumine uuritavatesse nähtustesse ja objektidesse, - olulise eristamine ebaolulisest, - süsteemsus, - järelduste täpsus, - otsustuste argumenteeritus, - tulemuste tõestatavus ja kontrollitavus, - adekvaatne rakendamine jmt. · Filosoofiline mõtlemine jaguneb - metafüüsiline mõtlemine (kuskil on tõde), - sokraatiline / sokrateslik mõtlemine (tean, et ma midagi ei tea) (Õppida mõtlema 2005). 2.4 Loovmõtlemine Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas
majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel (ajaloolistel) traditsioonidel, · väikestel majandusüksustel (perekond, kodumajapidamine, küla, kogukond), · algelisel tootmistehnoloogial (enamasti naturaalmajandus, s.o ise toodetakse, ise tarbitakse, toodetu ei lähe turule), · vähearenenud tööjaotusel (tööjõu vähene spetsialiseerumine), · ressursside jaotusel, mis toimub enamasti individuaalsete (perekond, hõim) otsustuste, valikute põhjal, · areng on aeglane, sest püütakse kinni pidada traditsioonidest ja teha kõike samuti, nagu on tehtud põlvest põlve, tootmine on ebaefektiivne. · jaotus toimub sageli kõigi pereliikmete vahel võrdselt. Tavamajandus on vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandussüsteem valdav, tänapäeval võib sellist majanduse
sõltumatult. · Kontsentratsioonisüsteem kui kogu h võim koondub vastavas h kandjas ühe organi kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi). · Dekontsentratsioonisüsteem kui reguleerimis ül jaotatakse vastava h kandja võrdses seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis üksteisele ei allu, kuid on võrdses seisus). Vertikaalne - sisuks iseseisvate h otsustuste tegemise õ üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. · Monokraatne süsteem organi juht esineb primus omnium kvalifikatsioonis võtab vastu ainuisikuliselt otsustusi. · Kollegiaalsüsteem kogul esineb ka juht, kuigi otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt (vabariigi valitsuse juht on peaminister). Esinevad primus inter pares kvalifikatsioonis esimesed võrdsete seas.
VV istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud VV töökorraldusküsimused sätestatakse VV määrusega kinnitatavas VV reglemendis. Otsuste tegemine VV istungil: VV teeb otsused peamin ettepanekul. Otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. VV istungi protokoll: istung protokollitakse, kus märgitakse toimumisaja, hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad, eelnõu ettekandja, vastuvõetud seisukohad ja otsused; otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused. Sõnavõtud salvestatakse vastavalt valitsuse reglemendile. Protokolli allkirjastav istungi juhataja ja riigisekretär. Vabariigi valitsuse õigusaktid: 1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja
3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, Jumala lähedalolu otsimist, usuliste kahtluste väljaütlemist ja usuliste piiride seadmist. 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist, teiste aitamist usulistel motiividel ja suhetega rahulolematuse väljendamist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 30. Darley ja Batsoni ,,Halastaja samaariamehe" eksperiment. Uurisid abistamisfaktoreid. Teoleegia õpilastel paluti minna üle pargi asuvasse majja ja pidada seal paari minutiline kõne. Maja ukselävel nägid maas lebavat meest, kes köhis ja oigas- 0- ignomine 5- max level abistamine. 1) Kiirustamine 2) Inimese aktuaalsed mõtted mille üle inimene parasjagu mõtleb.
Osutub ohtlikuks juhul, kui KI-d asetatakse gruppidesse mingi eelneva testi tulemuste põhjal, seetõttu soovitatakse ikkagi juhuslikku paigutamist gruppidesse. Nähtuse põhjuseks on reliaablusteooriast tulenevad argumendid, mille kohaselt mõõtmine ilma vigadeta ei ole võimalik, ja mõõtmisvead on skaala äärmistes punktides suuremad kui keskel, mistõttu korduvmõõtmistel on tendents saada keskmisele lähedasemaid tulemusi. TEEMA VII: SISSEJUHATUS STATISTILISTE TESTIDE KASUTAMISSE OTSUSTUSTE TEGEMISEL PS. 9[1 eksp. grupp, kellega teha mõõtm. enne ja pärast mingi loomul. muut. mõju] EKSPERIMENDI TULEMUSTE KOHTA Kõige parem statistikakäsiraamat suurte programmide help manual'id Peamine küsimus on selles, et tuleb otsustada, mis andmed sul on, leida andmeskaala, sundvalik (eelistus järjestusskaalal kui hakata andmeid töötlema, ei tohi seda ära unustada ei ole sõltumatud hinnangud, vaid sõltuvat, sest sundvalik (ei saa panna kõikidele võrdset hinnangut).
Ollakse kehvad kaastöölised, sest suhetes puudub paindlikkus. Olla täpne ja korrektne ongi nende inimeste keskne motiiv. Konfliktsituatsioonis iseloomustab neid inimesi detailidesse takerdumine. Passiivne vältimine tähendab eemaletõmbumist ja mittemidagitegemist. Sisuliselt lastakse asjadel areneda omasoodu, oodates, mis juhtub. Seda käitumisviisi harrastavad nii vältivad kui ka sõltuvad isiksused. Vältiva isiksuse eripäraks on mis tahes vastutuse, otsustuste, läheduse või riski vältimine, mis võiks kaasa tuua vähimagi kriitika. Nad kardavad häbisse sattumist ja seepärast hoiavad eemale. Kui asi läheb tõsiseks, võivad nad üle reageerida ja omistada konfliktile katastroofi tähenduse. 23 Sõltuvad passivistid annavad kergesti järele, kui nende käest küsitakse. Samas ollakse aga kibestunud nii enda kui ka teiste suhtes, kuna tuntakse, et asjad ei ole nii, nagu võiksid.
pälvida kriitikat. 19 Selliselt käituvate inimeste probleemiks on sundkäitumine, mis on hingeelu eripära, milles püüdluste põhisisu on käskude, korralduste ja eeskirjade täitmine. Passiivne vältimine - tähendab eemale tõmbumist ja mittemidagitegemist. Lastakse asjadel kulgeda omasoodu, vahele segamata. Vältiva isiksuse eripäraks on mis tahes vastutuse, otsustuste, läheduse või riski vältimine. Motiiviks on kriitika vältimine, ärevuse vältimine ja hirm hüljatuse ees. Probleemi lahendamine - sellega saavad kõige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed. Isiklikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist ka kaitsemehhanismid. Selle all peetakse silmas alateadlikku mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Psühholoogiline kaitse toimib eri viisidel. Nendeks on:
süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
