maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist,
04.12) Rahareformide olemus ja näited Neljas rahareform Eestis 1.jaanuarist 2011.a. leidis aset sündmus, mida planeeriti juba ajal, mil Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga - Eestismaal võeti kasutusele Euroopa ühisvaluuta euro. Kuigi Eesti ühines Euroopa Liiduga juba 1.mail 2004.a., läks vajalike tingimuste täitmisega aega veel kuus aastat. Eestis ühisvaluuta kasutuselevõtmise otsustusprotsess lõpes 13.juuni 2010.a. Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid tegelikkuses aga juba enne liitumist Euroopa Liiduga. 28. juunil 2004 liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM II (Exchange Rate Mechanism II) mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
Tegevuse kulukäituri määr- võrdub tegevuse kulukogumi kulu jagatud tegevuste arvuga ja näitab vastava tegevuse kulu ühe tegevuse kohta. Ajakäitur- tellimuse täitmiseks kulunud aeg, on enamasti lihtsalt mõõdetav. Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel)
Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri erinevaid tüüpe. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrolli erinevad liigid. + Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus
(nt omakasu v kulude kokkuhoid); ei kaasata asjassepuutuvaid isikuid ja varjatakse infot; ei suudeta "maha müüa" neile, kes peavad ellu viima; ei suudeta tagasisidet vastu võtta (solvutakse, ollakse oma arvamuse õigsuses liiga kindel) 22. Mida kujutab endast ratsionaalne otsustamisprotsess, millal seda kasutatakse ja millised on selle piirangud? Kuidas otsustamine on seotud keskkonnaga? Tavakujutluses on otsustusprotsess oma olemuselt ratsionaalne ning koosneb kindlatest etappidest: · vajaduse tunnetamine ,,Selle asja peab ära otsustama!" · diagnostika ,,Mis selle asjaga siis õieti on?" · erinevate alternatiivide otsimine ,,Mida selles olukorras võiks teha?" · optimaalse lahenduse leidmine ,,Selles olukorras oleks kõige õigem ..." · valitud lahendusvariandi elluviimine · saadud tulemuste hindamine nende otstarbekohasuse seisukohalt
arvestada ning see võib tuua lahendustes palju muutusi. Koostöö all peetakse silmas just avatud suhtlemist, koos osalejatega arutatakse läbi kõikvõimalikud lahendused, töötatakse välja eelnõu, vajadusel täiendatakse ja valmistatakse otsus ette. Parterlus on pidev koostöö otsuste tegemisel. Võimustamise puhul saab kaasaja anda teistele oma rolli üle ehk siis toimub pikema aja jooksul tööjaotus. (Ibid., 14) Juhinduma peaks sellest, et mida keerulisem ja tähtsam on otsustusprotsess, siis seda rohkem peaks kaasama ka teisi otsustusprotsessi (Ibid., 15). 6 Tabel 1 Kaasamise osalemise viisid Hea tava kohaselt arutatakse otsuse prognoositavate mõjud läbi, arvestatakse partnerite soovide ja vajadustega, kaasatakse võimalikult vara ja kogu otsuse kujundamise jooksul, teavitatakse ja antakse tagasisidet toimuvast avalikkust ning huvirühmasid pidevalt (Ibid., 20).
Vaheldust otsiv käitumine: osalusmäär madal, tooterinevused suured. Dissonantse vähendav käitumine: osalusmäär kõrge, tooteerinevused väikesed. Ostuprotsessi etapid: Ostueelne protsess: Probleemi tunnetamine Info otsimine ja alternatiivide hindamine Ostuprotsess: Otsustamine ja ostmine Ostujärgne protsess: Tarbimine ja hindamine Tuleviku otsustusprotsess Ärikliendi ostuprotsessi eripärad: Ärikliendid organisatsioonid, kes ostavad tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma toodete valmistamisel, teenuste osutamisel või müümisel. Probleemi tunnetamine----vajalike omaduste, koguste selgitamine Potensiaalsete pakkujate valimine ja hindamine------ pakkumiste kogumine------- pakkumiste analüüs ja hindamine-------tellimise ja maksmise rutiinide valimine----- ostujärgne analüüs.
kriminaalõigus. Õiguskord meenutab Lissaboni leppe järel konstitutsioonilist õiguskorda. Kui enne oli kriminaalõiguses õigusloome kokkuleppeline riikide vahel, siis nüüd meenutab ta rohkem riigikorda. Olulised tunnused: sammaste süsteem on kadunud ja enamik riikidevahelisi koostööelemente, otsustusprotsess toimib tavamenetluse teel ja see on supranatsionaalne (toimub institutsioonide tasemel), Euroopa Parlamendil on rohkem kontrolli ja otsustusprotsess on rohkem demokraatlik, komisjoni kui järelevalve suurenenud roll (ei ole ainult formaalne kontroll, vaid nüüd võib komisjon siseriiklikul tasandil kontrollida tegelikku praktilist kooskõla EL õigusega), direktiividel on teatud juhtudel otsene mõju (ei saa olla karistusõigusliku normi aluseks, kuid menetlusõiguste puhul, kui see on väga täpselt defineeritud, võib isik tugineda otse direktiivile), põhiõiguste hartal on nüüd samasugune
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 27 Tabel 5.1 Ettevõtluse vormide poolt ja vastuargumendid Ettevõtte tüüp Poolt Vastu Ainuomandus Lihtne asutada Halbu otsuseid ei kontrollita Lihtne otsustusprotsess Omanik riskib kogu oma heaoluga Kasumeid maksustatakse vaid ühe Ettevõte sureb koos omanikuga korra, kui omaniku sissetulekut Kapital on kallis Töö on kallis Täisühing Lihtne asutada Konsensuse saavutamine on
Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? Kolm suurt rollirühma:
Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? Kolm suurt rollirühma: Tegutsejad – peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpuleviija rollis.
Sotsiaalne dumping on ettevõtete üleviimine nõrgema poliitika ja julgeolekukomiteeks. tööjõuregulatsiooniga maadesse. Kunstlikult madalad tootja kulud annavad ebaausa eelise rahvusvahelises 109. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III kaubanduses. samba poliitikad) peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 105. Sotsiaalne dialoog (mõiste) Peamised institutsioonid: Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- Ülemkogu põhiprinstsiipide looja ja üldsuuniste kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil määraja. otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, Nõukogu pidev kujundaja ja suunaja ning ühise ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil
juhtimisel. Laia käsitluse kohaselt samastatakse otsustamine majanduse juhtimisega tervikuna. Kitsa käsitluse korral, mis on omane just formaalsele matemaatilisele suunale, mõistetakse otsustamisena parima lahendusvariandi valikut alternatiivsete tegutsemisvariantide kogumist. Otstarbekaks ei saa hinnata ei ülemäära laia ega liiga kitsast otsustamise käsitlust. Laia käsitluse kohaselt hõlmaks otsustusprotsess ka motivatsiooni-, täite-, ja kontollimehhanismide rakendamist. Selline tõlgendus läheb vastuollu loogilise ettekujutusega otsustusprotessist, mille tulemuseks on otsustus. Samas ei kujune motivatsiooni-, täite- ja kontrollimehhanismid iseenesest, vaid vajavad sellekohaste otsuste vastuvõtmist. Selles mõttes puudutab otsustamine tõepoolest kogu
lahendust. Leia võimalusi valikute, õiguste ja ressursside laiendamiseks. Instrumentaalsed (vahendite) ja strukturaalsed (võimu) konfliktid on tingitud ebavõrdsest kontrollist ressursi üle või selle ebavõrdsest jaotusest või omandusest, samuti ebavõrdsest võimu või autoriteedi jaotusest. Muuda läbirääkimised seisukohtadekesksest huvidekeskseks. Püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess. Vajaduskonflikti puhul pole inimesel võimalik oma olulisi vajadusi rahuldada või on see raskendatud. Lahendatakse läbi selle, et vaadatakse üle mõlema poole vajadused ja nende rahuldamise takistused. Väärtuskonfliktid on põhjustatud erinevatest kriteeriumidest ideede või käitumise hindamisel (erinevad eluviisid, ideoloogiad, maailmavaade, religioon). Väärtuskonflikti kontrollimine taandub konfliktsete väärtustega seotud vajaduste ja nende rahuldamise takistuste uurimisele
Ühinemine võib toimuda kas vabatahtlikult (ülevõtmisega kaasneb üleandmine) Selle organisatsioonitüübi peamised plussid ja miinused on: või ülevõtja initsiatiivil, kasutades survemeetmeid, millest levinuimad on: · sooduspakkumine raha ja/või aktsiate (osade) asendussuhe, + kiire ja paindlik otsustusprotsess, · häältevõitmise tehnika (väike)aktsionäride/-osanike mõjutamine. + ülim koordineeritus, Osaluse omandamine teises äriühingus on pikaajaline finantsinvesteering kas: + odavus ja lihtsus; · tütarettevõttesse (-ühingusse) -- omandatakse üle 50% hääli,
· vanus, sugu, tervislik seisund... (Oht kalduda diskrimineerimisele!) · õiglase töötasu kehtestamine; · erialane ettevalmistus ja praktilise töö kogemused. · soodustuste ja täiendavate sotsiaaltagatiste kehtestamine. Inimvõimed muutuvad inimese eluea (ka lühemate perioodide) jooksul. Kuna PERSONALIVALIK on otsustusprotsess, milles valitakse töökoha taotlejate inimvõimete summa on suurim keskeas, on kasutusele tulnud mõiste hulgast sobivaimad kandidaadid nende täitmiseks peab on võrdluse abil: "inimese elukaar". · peab - objekt on vaba töökoht, mis esitab teatud nõudmised kohataotlejale,
teeninduse jne. kohta. · Tarbija ostukäitumine uute toodete puhul 326. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: 1. Tajumine (tarbija märkab toodet) 2. Huvitumine (kogutakse infot toote kohta) 3. Hindamine (kaalutakse prooviostu) 4. Katsetamine (esimene ost) 5. Tunnustamine (regulaarne ost) 327. 328. 329. Organisatsiooni ostukäitumine 330. 331. Otsustusprotsess, mille käigus organisatsioon teeb teatavaks ostetavatele toodetele ja teenustele esitatavad tingimused ning valib eri toodete ja teenuste ning pakkujate vahel. 332. 333. Organisatsioonide ostukäitumist mõjutavad: · Üksikisikud ostavad tooteid enamasti lõpptarbimiseks, ettevõtted aga edasimüügiks, töötlemiseks või oma tegevuses kasutamiseks. · Organisatsioonide nõudlus on tuletatud nõudlus, mis sõltub tarbijate nõudlusest
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võ istlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võ ideldakse positsiooni pärast. Tö ö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ü hiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõ eline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostö ömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tö öd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 74. Meeskonna erinevad inimtüübid • Intellektuaalne tüüp ..
kvaliteedikontrollis; 2. Inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist. 3. Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. 33. Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. · Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. · Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. · Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. · Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi.
t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama (pole varusid) 2. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühist...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist,
23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub
(hoiakutestid ja küsitlused; Likerti, Thustone`i, Osgoodi skaalade kasutamine); 2. Uute hoiakute loomine. Püütakse luua soodsaid hoiakuid reklaamitava kauba ning reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised
retoorika" (Perelman), ,,õiguse transformatsioonide teooria" (Peczenik) jt. 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid Juriidilise argumentatsiooni piirid kontinentaal-euroopas: 1) juriidiline argumentatsioon on vahetult seotud otsustusprotsessiga, mistõttu on see alati seotud sotsiaalse konfliktiga. Juriidiline argumentatsioon ei või väljuda siduvate reeglite nõuetest. Otsustusprotsessis on võimalik kasutada kirjalikku või suulist vormi, kuid otsustusprotsess peab alati võimaldama kirjaliku vormi. 2) Juriidiline otsustusprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset vaidlust, mille sisuline külg on määratud eluliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selleks, et hakata jõudma teatud järeldusteni. 3) Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Protsess on üldise otsustusprotsessi või argumenteerimise erijuhtum.
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
• ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. kas ajaröövel või kiire otsustusprotsess?• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid. O seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma Vookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt.Netvibes, Pageflakes) võimaldavad tellida ja kombineerida tegevusest teada anda.• Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem erinevaid infovooge vastavalt infotarbija vajadustele
Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. b) Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. c) Arendamine – saavutatakse teatud kogemused selgelt märatletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. d) Valmisolek – tõeline tiim. Isiklikud kontaktid, ühised koostöömudelid, tugev perekonnatunne. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 154. Meeskonna erinevad inimtüübid INTELLEKTUAALNE – ideede genereerija ja projektide väljamõtleja, kelle eriliseks
Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice’i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsess a. otsedemokraatiaks b. osalusdemokraatiaks c. tööstusdemokraatiaks d. korporatiivseks demokraatiaks 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus a. on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel b. otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes c. kesksel kohal on kodanikeühendused d. avalikku arutelu ei toimu. 14. Milised järgmistest on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale (loengu põhjal)? a
on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 1.5. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende
Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindus...
Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice'i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks. 108. II ja III samba poliitikate peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
eksperimenteeriv meesk (pingutamine)- meeskonnaliikmed on valmis riskina; rahulolematuse tekkimine; juhile vastuhakkamine; aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine; konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad; produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega, 3. ühinev meesk (arendamine)- suhete parenemine ja töö tulemuslikkuse tõus; rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas; tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Juhi roll ei ole enam nii oluline kui varasemates faasides ja otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. arenenud koostöötav meesk (valmisolek)- meie-tunde tekkimine, ei lahkuta kergelt; formaalse juhtimishierarhia lagunemine; liidrirolli jaotumine situatsioonist lähtuvalt; tekib initsiatiiv ja 16 vastutustunne, meeskonna heaks töötamine ning emotsionaalse rahulolu suurenemine; töötulemused paranevad jätkuvalt
- osanikud teevad (võrdseid ) sissemakseid - osanikke koheldakse võrdsetel alustel võrdselt - kõigil osanikel õigus ja kohustus osaleda juhtimises - lõpetamine likvideerimismenetlusega Täisühing EELISED: - jagatud vastutus (kõik osanikud) - lihtne organisatsioon - pole miinimumkapitali nõuet - kasumit lihtne kaasata Täisühing PUUDUSED: - piiramatu vastutus, s.t. et osanikud *osalevad kahjumi katmises *vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga - aeglasem otsustusprotsess - ühingu lühike eluiga ( seotud osanikega) - vaidluste võimalus - kasumit vaja jaotada Usaldusühing Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja * vähemalt üks (täisosanik) vastutab kogu oma varaga ning * vähemalt üks (usaldusosanik) vastutab sissemakse ulatuses - usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida - kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid · Eelised ja puudused- vt. täisühing · Üks osanikest on täisosanik, kes vastutab
· Tarbimise iseloomu järgi jagatakse tooteid: tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmiskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. · Ostuharjumuse alusel klassifitseeritakse tarbekaubad: esmatarbekaubad on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi. Otsustusprotsess on lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st. esindatud võimalikult paljudes kauplustes; valikkaupade ostmise eel võrdlevad tarbijad tavaliselt pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides, ostuotsustusprotsess on keerukam. Valikkaupade hulka kuuluvad nt. kodumasinad, mööbel, autod ja rõivad. Valikkaupade müügil kasvab reklaami ja hinnapoliitika tähtsus; erikaubad on need, mille tarbijad on
· III samba 7 "ühist huvi" pakkuvat valdkonda viidi üle I samba alla (valitsustevaheline koostöö -> riikideülene koostöö) · III sambasse jäid alles : o Õigusalane koostöö kriminaalasjades o Politseikoostöö 50. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III samba poliitikad) peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess · Ülemkogu - põhiprintsiipide looja ja üldsuuniste määraja · Nõukogu - kui pidev kujundaja ja suunaja ning ühise seisukoha määraja (põhimõttelised otsused võetakse vastu ühehäälselt) · Sekretariaat [koos peasekretäriga] tegeleb ÜVJP igapäevase koordineerimise ja praktiliste küsimuste lahendamisega · Peasekretär (alates Lissaboni lepingust VJP kõrge esindaja) vastutab Ülemkogu ja Nõukogu
î Millised on praeguste ja tulevaste klientide arvamused toodangu kvaliteedist, hinnast, firma juhtkonnast, kaubandusest? î Millisel viisil langetavad otsuse eri segmentide kliendid? î Millised on põhilised tarbijatüübid? D kaubandusest î Millised on põhilised kaubanduskanalid, mille kaudu kaup läheb tarbijale? î Milline on erinevate kanalite efektiivsus ja võimalused? î Millised kaubandusketid eksisteerivad? î Kuidas toimub otsustusprotsess ketisiseselt? D konkurentsist î Kes nad on, millised on nende tugevad ja nõrgad küljed, milline on nende turuosa, kuidas nad plaanivad seda muuta? î Millist mõju võivad turule tulevikus avaldada mitmesugused uued asendajad? 3 Riskid rahvusvahelises turunduses võib jaotada: D poliitilisteks riskideks î Üldise ebastabiilsuse risk, mis tuleneb sellest, et firma juhtkonnal ei ole võimalik ette
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 190. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 191. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. 192. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 193. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 194. 11.Kirjeldage meeskonna erinevaid inimtüüpe 195. Intellektuaalne tüüp 196. ..
rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: -
reeglitest, millest ka ju arg ei tohi väljuda. Otsustamisprotsess peab alati võimaldama kirjalikku vormi, jälge. Juriidiline otsustamisprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset diskursust, mille sisuline külg on määratud konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud faktiliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selles, et jõuda teatud õiguslike tähelepanekuteni. Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Jur otsustusprotsess on vastavalt kas üldise otsustusprotsessi või üldise arg erijuht. Neljas piirikivi: jur arg on tänapäevase riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav nii legislatiiv- kui ka täidesaatva võimu poolt. Iga poliitiline süsteem, mis ennast õigusriigina defineerib, ei ole tegelikkuses õigusriik. Eksisteerib traditsiooniline riigiõiguslik mõtlemine, mis kas kont või common law’s lähtub õigusriiklikest asjadest, eelkõige
Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis hea juht kui liider. 399. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel. Töö efektiivsus on madal. 400. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 401. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond teeb loovat tööd. Juhil on pigem suunav roll. 402. 403. 404. 77. Meeskonna erinevad inimtüübid 405. · Intellektuaalne tüüp - ideede genereerija ja projektide väljamõtleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellu rakendamine pole tema tugev külg. 406
● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
