EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit....
Konfidentsiaalsus peab olema tagatud!!! Hankimise protseduurid - tulevikku suunatud inimressursi planeerimine - töökoha kirjeldus ettevalmistus - töötajatele esitatavad nõuded - reklaamkuulutus - konsulteerimine personali infopanga omanikuga otsingud - teised allikad (tuttavad, tööbörs) - avalduse, ankeedi täitmine - intervjuu, analüüs valik - testimine, analüüs hindamine - soovitused - läbirääkimised - otsustusprotsess , analüüs töölevõtu lõpetam - organisatsiooniline külg (vormistamine) - tutvumine, kohanemine - koolitus (töökohal või kursustel) kohanemis- - stazeerimine (kuni 6 kuud) protsess - töötulemuste analüüs Valiku protsess: 1)eelintervjuu; 2)ankeet; 3)soovituskiri; 4)töölevõtuintervjuu; 5)käitumisülesanne; 6)test; 7)valiku tegemine. Intervjuu plaan int. võimaldab saada kahepoolset infot(eelmise töö kohta; senise töö tulemuste...
Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament) Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus · väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte · lubab paremini arvestada erinevate huvidega · oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatlikku riigi kõrgeim seadusandlik organ Parlament võib olla: · ühekojaline- Balti riigid, Skandinaavia (v.a Norra) · kahekojaline- (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) a) ülemkoda b) alamkoda- seadusandlik tegevus Mõlemad kojad on võrdsed, seadus jõustub, kui mõlemad on heaks kiitnud. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel Ülemkojal kaks põhimõtet:...
Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid Olenemata sellest milliseid otsuseid me teeme, kas rutakaid või pikalt kaalutud, on otsustamise etapid samasugused, kuigi väliselt on need väga erinevad. Lihtsate ja keeruliste otsustuste erinevus on selles, et keeruliste otsuste korral käiakse otsustusprotsess mitu korda läbi. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 5 1. Probleemi väljaselgitamine seisneb seisukohavõttu nõudva küsimuse või olukorra tuuma väljaselgitamises. 2. Võimalike lahenduste otsimine lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine ja hindamine. 3. Valiku langetamine lahendusteisendite võrdlemine ja hindamine ning selle alusel parima...
Kuidas tagada optimaalne personalivalik? Kuidas luua optimaalsed tingimused inimese tööjõu rakendamiseks? Kuidas korraldada töö tasustamist? Kas, kui palju ja milliseid sotsiaalseid lisasoodustusi pakkuda? PERSONALIVALIK on otsustusprotsess , mille tulemuseks on kohataotlejae hulgast nende inimeste väljavalimine, kes antud töökohtadele kõige paremini sobivad. a) milliseid nõudmisi töökoht töötajale esitab b)kas potensiaalne töötaja vastab esitatud nõuetele. 1.Kui võimed ja oskused on väiksemad kui eeldatakse, ..................................................................
2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa institutsioonidele, mille nad on loonud, nii et otsused teatud ühise huvi küsimustes tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. ELi otsustusprotsess ja eelkõige kaasotsustamismenetlus hõlmab kolme põhilist institutsiooni: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis...
Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa (toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul). Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, 8 ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine,. Muid eesmärke ei vaadelda. 3.2. tootmistegurite liigitus Inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised 3.3. esilagsesse analüüsi kaasatavad tegurid Tööjõud L ja kapital K. 3.4. samakulujoone tõus näitab kuidas proportsioonid erinevates tootmistegurite kombinatsioonides vahetuvad, niiet kulud...
27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: -...
Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
· Tarbimise iseloomu järgi jagatakse tooteid: tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmiskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. · Ostuharjumuse alusel klassifitseeritakse tarbekaubad: esmatarbekaubad on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi. Otsustusprotsess on lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st. esindatud võimalikult paljudes kauplustes; valikkaupade ostmise eel võrdlevad tarbijad tavaliselt pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides, ostuotsustusprotsess on keerukam. Valikkaupade hulka kuuluvad nt. kodumasinad, mööbel, autod ja rõivad. Valikkaupade müügil kasvab reklaami ja hinnapoliitika tähtsus; erikaubad on need, mille tarbijad on...
1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess , mile tulemuseks on vastav plaan. - Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend). Täitmine eeldab ka juhtimist ja reguleerimist. - Kontroll. Vastava haldusorgani sisene kontroll (internne kontroll). Eesmärgiks on haldustegevusest tagasiside saamine....
Leia võimalusi valikute, õiguste ja ressursside laiendamiseks. Instrumentaalsed (vahendite) ja strukturaalsed (võimu) konfliktid on tingitud ebavõrdsest kontrollist ressursi üle või selle ebavõrdsest jaotusest või omandusest, samuti ebavõrdsest võimu või autoriteedi jaotusest. Muuda läbirääkimised seisukohtadekesksest huvidekeskseks. Püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess . Vajaduskonflikti puhul pole inimesel võimalik oma olulisi vajadusi rahuldada või on see raskendatud. Lahendatakse läbi selle, et vaadatakse üle mõlema poole vajadused ja nende rahuldamise takistused. Väärtuskonfliktid on põhjustatud erinevatest kriteeriumidest ideede või käitumise hindamisel (erinevad eluviisid, ideoloogiad, maailmavaade, religioon). Väärtuskonflikti kontrollimine taandub konfliktsete väärtustega seotud vajaduste ja nende rahuldamise takistuste uurimisele...
see on vajalik õigusteenuse osutamiseks 6)kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ameriasutustele esitavate dokumentide ärakirju ja allkirju 7)tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana 8)tegutsema pankrotihaldurina,kui ta on koja liige Eesti Euroopa Liidus Eesti prioriteedis EL-s *tugevam EL *konkurentsivõimeline majandus *energeetika ja kliimamuutused *tõhus otsustusprotsess *paremini suunatud eelarveraha kasutamine *täieliku lõimumise suunas *avatud liit Eli õigusaktide rakendamine*direktiivide õlevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist *direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reglina ministeerium,kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest EL Nõukogus *direktiivi vastuvõtmisel tagab vastutav ministeerium selle ülevõtmiseks vajalike siseriiklike...
Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess , mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist,...