Nagu ei ole võimalik olla natuke rase, pole ka vanemate ja laste suhtes võimalik olla natuke demokraatlik. Vanema soov kasutada kõigi kolme meetodi kombinatsiooni tähendab eelkõige seda, et pöödeliste konfliktide puhuks tahab ta jätta endale õiguse kasutada I meetodit. Lihtsasse keelde tõlgituna kõlaks see nii: ,,Asjades, mis ei ole laste jaoks nii 11 olulised, annan ma neile otsustamisel sõna, kuid tähtsate küsimuste puhul jätan ma endale õiguse ise otsuse teha." On nähtud vanemaid, kes sellist kombinatsiooni kasutavad ja võib öelda, et see ei tööta. Kui lapsed kogevad, kui hea on lahendada konflikte, ilma et peaks kaotama, panevad nad pahaks, kui vanemad pöörduvad aeg-ajalt I meetodi juurde tagasi. Või kaotavad nad huvi III meetodi vastu ebaolulistes küsimustes, kuna neile teeb tuska kaotus olulisemates küsimustes....
vastu võtnud ning menetlusosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Eeltoodud halduskolleegiumi lahendi põhjal võib järeldada, et asja pädevale kohtule menetlemiseks saatmise üle otsustamisel peab Riigikohus oluliseks muuhulgas ka menetlusökonoomika põhimõtteid, et oleks tagatud asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kohtulahendi tühistamine ainuüksi seetõttu, et seaduse järgi ei kuulunud asi lahendamisele halduskohtus, tooks kaasa menetluse põhjendamatu venimise. Ka Kaljumäe järeldab, et menetlusökonoomika ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas on kohtupädevuse 5...
5 6 rahavoogusid (rahavood, mis on projektiga otseselt seotud). Arvesse tuleb võtta puhta käibekapitali muutused, sest alguses investeeritakse varudesse jms. Projekti lõppedes raha küll vabaneb, aga raha ajaväärtuse tõttu tuleb muutusi arvestada. Projekti vastuvõtmise üle otsustamisel ei tohiks arvesse võtta pöördumatuid kulusid 6 (sunk cost), sest need on juba tehtud ega mõjuta investeerimisotsust. Arvestada ei tohiks ka otseselt finantseerimiskulusid (intressikulusid), sest need kajastuvad kapitali hinnas, millega hiljem hakatakse rahavoogusid diskonteerima. Samuti ei tohi arvestada dividendi väljamakseid, sest nendega arvestab kapitali hind. Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on...
võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist o § 293 lg.4 lõpp o st tegemist on koosoleku korra rikkumisega 5 kui nõukogu liikme tagasikutsumise otsus on igal juhul tühine, mis siis saab muudest otsustest? (nt majandusaasta aruanne) jäävad kehtima, nende otsustamisel ei ole midagi rikutud IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 13. Aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestati nõue, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole aktsionär. Vaatamata nimetatud piirangule valis nõukogu juhatuse liikmeks isiku, kellele ei kuulunud nimetatud aktsiaseltsi aktsiaid. Uus juhatuse liige esitas aktsiaseltsi vastu nõude, et aktsiaselts kingiks või laseks talle välja tasuta aktsiaid, kuna põhikirja järgi peavad juhatuse...
Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks...
Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks...
Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel . Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros “kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks ....
järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse vähendamist muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregoorius VII järgi...
Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme vajadused. ( Maslow ise uskus rohkem Y teooriat). Ta leidis, et osalemine otsustamisel , vastutus ja tööde vaheldumine ning head rühmasuhted võivad suurendada töömotivatsiooni Organisatsiooni mõiste lk.7 Organisatsioon kujuneb välja mitmete üksikute inimeste liitumisel. See tähendab kui rääkida ettevõtmisest, siis tihti saab see alguse ühest inimesest ja kui ta enam oma ettevõtmisega toime ei tule, võtab ta täiendavalt tööle teisi inimesi, et saavutada oma eesmärgid ja ühiste jõupingutustena. Nii kujunebki välja omaette organisatsioon...
Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes, keskkonnakaitse organisatsioonides, korteri-ja suvilaühistutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. Ka demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja -organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Seepärast tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena. Riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Seejuures ei seata toetuse tingimuseks poliitilist ustavust valitsusparteile, vaid ainult kodanikuühenduse...
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks...
ja millised kaubagrupid on esindatud? Kui palju on konkreetsete kaubagruppide artikleid? Milliste kaubagruppide artiklid on esindatud? Kui palju leidub konkreetsete kaubagruppide variante? Millised konkreetsete kaubagruppide variandid on esindatud? Kui palju on konkreetse kaubagrupi kaubamärke? Millised konkreetse kaubagrupi kaubamärgid on esindatud? Milline on kauba kvaliteet? Lühidalt öeldes toimub hindamine üldiselt üksikule. Sortimendikontseptsiooni silmas pidades tuleb otsustamisel valik teha, kas kaubavalikut laiendada-kitsendada. Kaubavaliku kujundamisel on vaja arvesse võtta teatud arengusuundumusi ostjate ootustes ja käitumises. Siinkohal vaid mõnest üldisemast, kuivõrd üksikasjalikke soovitusi leidub piisavalt ostuteaduse raamatus (Underhill 2006). Kaubavaliku juures on väga olulised kauba hind ja kvaliteet. Nüüdisajal on kauba kvaliteet enesestmõistetav ka madalama hinnaga kaubal. Kvaliteediteadlikkus on hinnateadlikkusele järele jõudmas....
Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934...
dualistlik mudel - selle mudeli kohaselt tuleb KOV ülesannete osas eristada: 1) omavalitsuslikke ülesandeid (OV-likud ülesanded kuuluvad KOV omapädevus ehk olemuslikku pädevusse) 2) riiklikke ülesandeid (riiklikud ülesanded pannakse KOV-le seadusega ja nad kuuluvad ülekantud pädevusse) 2.2. Ülesannete liigitus põhiseaduses § 154 lg 1: kohaliku elu küsimused kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel on KOV-l universaalpädevus. Ülekantud pädevus (riigielu küsimused) moodustub seaduse alusel (seaduse reservatsioon) või riigi ja KOV kokkuleppe korras (haldusleping). § 154 lg 2: riigielu küsimused ("riiklikud kohustused") Seega kehtivas PS-s on avalike ülesannete liigitamisel aluseks dualistlik mudel. PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-ed, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt....
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi...
Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus...
Kaldub teisi imetlema. Suhetes on ESE seotud kohuse ja vastutustundega. Ta toimib nagu vajalik ja ootab seda oma partneritelt. Kuigi teda juhib printsiip: "Aga mida mõtlevad inimesed", mis võib teda erinevatel viisidel alt vedada, ta ikkagi jääb püsivalt armunud isikuks, kes püüab teha kõiki õnnelikeks nii ta seda mõistab. ESE keskendub olemasolevale ning tugineb otsustamisel kogemustele ja faktidele. Kuigi meeldib mitmekesisus, kohaneb hästi ka rutiinse, üksluise tegevusega. Ei meeldi tegelda abstraktsete ideedega, kuiva teoreetilise analüüsiga. Meeldib suhelda inimestega, tunda huvi nende ja nende murede vastu. ESE tüüp on rahul ja õnnelik, kui inimesed ta ümber on rahulolevad. Konfliktsetes ja pinget täis olukordades tunneb ennast ebamugavalt ning püüab omalt poolt teha kõik, et niisuguseid olukordi ei tekiks...
detsembril 1860 Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861 järgisid Lõuna-Carolina eeskuju Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas. 4. veebruaril 1861 olid need osariigid moodustanud Ameerika Riikide Konföderatsiooni ehk sisuliselt uue riigi. Selle eraldumise põhjuseid tuleks näha eelkõige nende osariikide rolli vähenemises poliitiliste ja majanduslike küsimuste otsustamisel , aga ka rahuolematuses Vabariikliku Partei majandus- ja maksupoliitikaga ning osariikide õiguste piiramises keskvalitsuse poolt. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda (American Civil War) ehk "sõda osariikide vahel" (War Between the States). Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15. aprillil miilitsaüksuste...