selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide alusel, osalejate järgi, teostamise ala järgi ja väga paljude muudel tunnuste, omaduste või muu järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee).
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär. Tihti aga tuleb ette olukordi, kus arvamusavaldusi soovitakse vägivallaga maha suruda, olenemata sellest,kas arvamus on tõene või väär. Mina leian, et mõttevabadus on ühiskonna edendamise oluline alus. Tegevusvabadusest kui mõttevabadusega võrdsest aspektist rääkida ei saa. Milli arvates saab tegevusvabaduse üle otsustamisel jagada teod kahte gruppi: esimeseks on teod, mis ei puuduta kellegi teise, peale indiviidi enda huve, kus indiviidil ei pea olema mingit vastutust ühiskonna ees. Teiseks on teod, mis toovad kahju ka teistele inimestele, kus indiviid on vastutav ühiskonna ees (välja arvatud lapsed, vaimselt puudulikud jne). Hukkamõistu (ka moraalset) väärivad minu arvates vaid need teod, kus inimese tegutsemine on teistele kahjulik. Tihti tulenevad Milli arvates amoraalsed teod sellest, et
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst
Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja otsustab maja seisukorra ja heaolu üle. See isik peab olema väga usaldusväärne, kuna tema pangakontole saadetakse iga kuu mingi summa. Juhuks, kui majale oleks tarvis ehitatada uus katus, siis ta küsib teiste elanike arvamusi ning seejärel hakkab ta seda organiseerima. Majavanem valitakse kõigi majaelanike ühisel otsustamisel. Nimelt saadakse kokku teatud ajal ja teatud kohas, ning hakatakse arutama. Ma arvan, et selline valimine ei pruugi lõppeda vahest ühehäälselt, kuna on ju teada, et inimesed on erinevad ning ühele meeldib üks rohkem, kui teine jne. Siis kujuneb välja vaidlus, kuid valimine lõppeb ikka enim poolehoidjaid saanud isiku võiduga. Kas seda nüüd võiduks saab nimetada, see oleneb juba inimsest. Sellega kaasneb palju rohkem hõivatust ning
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
kohtades olla ka keegi täiskasvanu. Keegi, kes saaks nii palju tagada, et keegi igavusest lollusi tegema ei hakkaks. Kriminaalidele nagu vägistajad, mõrvarid. Neile on määratud liiga leebed karistused. Inimeselt elu võtnud isik ei tohiks kunagi vanglast pääseda. Tartu maakohus ei vabastanud Vadim Polistsukki ennetähtaegselt talle mõistetud üheksa-aastase vangistuse kandmisest. Kohus arvestas Polistsuki mittevabastamise otsustamisel sellega, et tema toimepandud kuriteo asjaolud olid ülirasked ja selle tagajärjeks oli inimese surm. Õiglane on ikka mõista neile inimestele, kes on teinud teise elule lõpu võimalikult range karistus. Eesti üritab hoolida oma elanikest kuid see ei tule eriti hästi väljas, sest aina tehakse head paljudele teistele. Elanikud peavad aina maksma kõrgeid makse. Isegi vanglas on hea elu, sest seal ei pea maksma toidu eest midagi, sest seda teevad Eesti elanikud ehk maksumaksjad
Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks ÕIGE!! d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 10 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Teise inimese käitumise ja seisukohtade normaalsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast normist. Milliste normide kohaselt on otsuse langetamisel mõõdupuuks inimene ise ja kultuur, milles ta elab? Vali üks: a. Subjektiivne ja kliiniline norm b. Kultuuriline ja normatiivne norm c. Subjektiivne ja kultuuriline norm ÕIGE!! d. Statistiline ja kultuuriline norm
arengupoliitikat, pakkudes tõestusi ebaõigluse põhjustest, tõstes esile eri gruppide raskeid olukordi, vajadusi ja kogemusi. Uurimustulemused määravad sotsiaaltöö mõju, sealhulgas ka selle otstarbeid, ülesandeid ja protsesse. Erinevad tõenduspõhised uurimused julgustavad meetodeid valima. Uurimustõendite kasutamisel võib leida ka mõningaid negatiivseid külgi, kui uurimusi kasutatakse valikuliselt sõltuvalt poliitilisest taustast, ja et poliitika üle otsustamisel on olulisem poliitiline õhkkond kui uurimustöö ise. Mõned tõendid näitavad, et teatud liiki uurimustulemused leiavad pooldamist ja on järelkontrollitavad, samas kui teised ei leia poolehoidu tähendab, et on vähem vastuvõetavamad. (Wilson, 2008) Tänapäeval on sotsiaaöötajad ülemäära kinni kindlates meetodites ja kasutavad küll toimivaid, aga vananevaid programme. Sotsiaaltöös, tõenditel põhinevad uuendused, vajavad rakendamist. On vaja
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes
üksikvanemaga perekond, lapse eraldamine perekonnast, suhtlemine lahus elavate vanematega, õigus saada teavet puuduva vanema kohta, suhtlemine eri riikides elava vanemaga). V osa räägib lapse kohtlemisest ja karistamisest (Lapse kohtlemise üldpõhimõtted, hädaohus olev laps, kaitse seksuaalse kuritarvituse eest, lapse karistamine, spetsialistide arvamus õiguserikkujate karistamisel või lapse saatuse otsustamisel, lapse vabaduse piiramine, kinnipeetava lapse kohtlemine, kinnipeetava või piiratud vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine) . VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine). VII osa räägib laps ja elukeskkonnast ( õigus puhtale elukeskkonnale, laste
Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja otsustab maja seisukorra ja heaolu üle. See isik peab olema väga usaldusväärne, kuna tema pangakontole saadetakse iga kuu mingi summa. Juhuks, kui majale oleks tarvis ehitatada uus katus, siis ta küsib teiste elanike arvamusi ning seejärel hakkab ta seda organiseerima. Majavanem valitakse kõigi majaelanike ühisel otsustamisel. Nimelt saadakse kokku teatud ajal ja teatud kohas, ning hakatakse arutama. Ma arvan, et selline valimine ei pruugi lõppeda vahest ühehäälselt, kuna on ju teada, et inimesed on erinevad ning ühele meeldib üks rohkem, kui teine jne. Siis kujuneb välja vaidlus, kuid valimine lõppeb ikka enim poolehoidjaid saanud isiku võiduga. Kas seda nüüd võiduks saab nimetada, see oleneb juba inimsest. Sellega kaasneb palju rohkem hõivatust ning
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
kuid ka seadusandlus peab olema õiglane. 2. ühiskonna võim avaldub ka ühiskondliku arvamusena- indiviidi saab mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, veenmise ja suhete katkestamise teel. Milli arvates on inimliku elukorralduse põhiprobleem, kuidas sobivalt tasakaalustada individuaalset sõltumatust sotsiaalse kontrolliga. 9.Kuidas Mill õigustab mõttevabadust? Milli järgi peab olema mõttevabadus täielik. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda 1. Tegudest mis puudutavad ainult indiviidi enda huve –ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke mida ühiskond võib teha- mõista hukka, anda nõu, hoiduda suhtlemisest. 2. mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees, teda karistatakse, kui ühiskond seda vajalikukus peab. Mill õigustab mõttevabadust- peab olema täielik, ühiskond ei tohi piirata. Me võime oma mütteid avaldada usu, teaduse, moraali kohta
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees
maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik-Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada
vastavalt konventsioonis ja riikide õiguses sätestatud põhimõtetele. [2: 164] 1.2 2.sammas- otsustamise menetluses osalemine Üldsusele oluliste keskkonnamõjuga tegevuste otsuste tegemisel nagu näiteks- energeetika, metallide tootmine ja töötlemine, keemiatööstus jäätmekäitlus jne: tuleb asjast huvitatud üldsust teavitada otsustamise menetluse varases staadiumis, kus kõik variandid on veel lahtised ja üldsuse osalemine saab olla efektiivne. Peab ka tagama, et otsustamisel võetakse üldsuse osalemise tulemusi arvesse. [2:164] 1.3 3.sammas- juurdepääs õigusemõistmisele Konventsiooni artikkel 9 kohustab tagama õiguse pöörduda kohtusse või mu erapooletu ja sõltumatu organi poole. Selline õigus on diferentseeritud: 1.) Keskkonnateabe väidetava rikkumisega, see säte arvestab eesmärki, et tagada üldsuse esindavate võimalikult lai, efektiivne ja lihtne juurdepääs keskkonnateabele ja vajadusel õigusmõistmisele. 2
töötajale sisult arusaadav. Sealjuures, peab juhise andmine töölepingus ettenähtud tööülesande eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades, olema mõistlik. Tööandja peab töötasu alandamist kasutama viivitamatult pärast mittenõuetekohaselt töö vastuvõtmist. 3. Kui palgapäev satub pühapäevale – mis päeval peab tööandja töötasu üle kandma? Kas tähtaja saabumise otsustamisel tugined TsÜSile? TLS §33 lg 2. Palgapäeva sattumisel puhkepäevale, loetakse see saabunuks eelneval tööpäeval ehk siis reedel. 4. Kas tööandjal on õigus avaldada kolmadatele isikutele töötaja töötasuandmeid (nt. helistab töötaja abikaasa ja palub palgatõendit, et “hageda” lapsele elatist)? TLS §28 lg 13. Tööandja ei tohi mittemingil juhul ilma töötaja nõusolekuta (kirjalik) avaldada kolmandatele isikutele töötajale arvutatud, maksutud või maksmisele
A5: paheline elu karistab inimest ise Veenmine- Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. 2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. 4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise 5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. 6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes
ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Too 4-5 näidet lapsendamise tingimustest. Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu
(Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti omaks vaidlevad usu illusioon. teevad kõik selle religiooni, üle need, kes (Sigmund ületunde. mis sobib tegelikult ise ei Freud). (Charles kokku tema usugi. Carrothers) huvidega. (Benjamin Kui häda on (Joseph Franklin) käes, siis
võimalus, et otsustus tehakse ikkagi valesti seda nimetatakse bitiveaks. Selline asi võib juhtuda piirkonnas, mida on joonisel kujutatud viirutatult. Seda olukorda tuleb välistada Miks kahendsüsteem Vasakpoolsel joonisel on mürad suured, parempoolsel väikesed. Miks kahendsüsteem Olukord on keerukam, kui nivoosid ei ole 2, vaid rohkem. Järgmisel joonisel on kujutatud olukorda, kus nivoosid neli. Veategemise tõenäosus on nüüd otsustamisel suurem kui kahenivoolise edastuse puhul, sest igale otsusele on olemas 3 alternatiivi. Juhul, kui vastuvõtja otsustab, et edastati ,,0", on olemas veel mingisugused tõenäosused, et edastati hoopis ,,1", ,,2" või ,,3" jne. Kui kasutatakse suuremad nivoode arvu, seda suurem on ka bitivea tõenäosus (eeldusel et müratase jääb samaks). Miks kahendsüsteem Pildilt selgus , et oluline on nivoode erinevus ( 0 ja 1 vastavad pinged)
Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord. Balti erikord Asehalduskord Kes kehtestas? Millal kehtis? Kõrgeim kohapealne riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.
Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest
See tekitab harva organisatsioonilist pühendumist töötajate hulgas ning viib sageli madala käibe ja puudumisteni. Konsultatiivne liider küsib töötajatelt infot enne otsustamist. Liidrid võivad seda infot kasutada või ignoreerida. Kui töötajate nõu võetakse kuulda, tunnevad töötajad oma positiivset mõjujõudu, kui aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud. Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel
Kolmekümneselt võisid nad soetada pere ja omada maatükki. See aga ei tähendanud sugugi isikliku elu algust, sest pereisa pidi pidevalt viibima eemal perekonnast sõjalises treeningus. Nii ei saa rääkida perekonnavahelistest soojadest suhetest. Kuna spartiaate oli vähemuses, võisid nad mõnes lahingus surma saada ning seejärel oleksid järgi jäänud vaid mittekodanikud, neil aga ei olnud sõnaõigust riigiasjade otsustamisel. Nõnda oleks riigi stabiilne sisekliima ohtu seatud. Kodanikel ei olnud füüsiliselt aega tegeleda individuaalsuse arendamisega ega ka loomingulisusega. Spartiaadid ei olnud iseenda peremehed, vaid nad olid üks osa riigist. Seesugune süsteem tähendas aga seda, et Sparta kultuuri osa kreeka vaimumaailmas oli tühiselt väike. Kirjandus, luule ega kirjasõna ei arenenud Sparta läbi. Ateena kodanikkonna moodustasid enamuses kõik mehed, olenemata nende varanduslikust seisusest
kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2
ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel kasutatakse tasumisel personaalset ettemaksukonto viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras · maksukorralduse seadusest tulenevalt ei ole võimalik nn maksepuhkust rakendada Millest lähtub Maksu- ja Tolliamet esitatud avalduse rahuldamisel? MKS-i § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Mida võib esitada maksuvõla tasumise ajatamise tagatiseks? · Deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissummat
Atsükloviir on hädavajalik ravim, kui on tegemist zoster'i raskemate vormidega. Karbamasepiini võib kasutada trigeminus-närvi vöötohatise korral, mille puhul on probleemiks liigtundlikkus. Suurtes doosides steroidhormoonide manustamine vähendab valulikkuse kestvust ägeda vöötohatise puhul. Ometi kaasneb vöötohatise üldine levik ning seetõttu on paljud arstid suhteliselt tõrksed selle ravimi kasuks otsustamisel. Vähemalt 20% täiskasvanutest on oma elu mingil perioodil põdenud vöötohatist, kuid väga harva rohkem kui ühe korra. Viiruse taasaktiveerumist tuleb rohkem ette vanurite ja nõrgenenud immuunsusega inimeste, nagu näiteks aidsihaigete seas. Vöötohatise infektsioon võib olla ka tõsisema kuluga või eriliste komplikatsioonidega. Üks vöötohatisevorme on Ramsay Hunti sündroom, mille puhul on haiguses haaratud ka näonärv. Sellega kaasneb näo osaline halvatus.
üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. Kokkuvõtte Jüriöö ülestõusu lüüasaamine andis eestlaste vabaduspüüdlustele pikaks ajaks hävitava hoobi. Alles nüüd on eestlased saanud alistatud rahvaks, kes ei suuda oma saatuse otsustamisel enam kaua aega kaasa rääkida. Jüriöö ülestõus jäi Eesti muinasaegse vabaduse eest peetud võitluste veriseks lõppakordiks. Kokkuvõteks võib Jüriöö ülestõusu eelset aega, eeskätt 13. sajandit hinnata kui üleminekuperioodi, kus uue keskaegse võimusüsteemi kõrval ja osalt ka selle raames elab kohati veel võrdlemisi muutumatul kujul edasi muinasajast pärinev elukorraldus. (Laar, 1957) Kasutatud allikad 1. S. Zetterberg ,,Eesti ajalugu" 2. M. Laar ,,Kodu lugu" 3
inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga ka eri rühmade erihuve peegeldav sotsiaalne organiseerimine seda vaadates tundub, et argipäev peaks olema töine! Vähendamaks kodanike võõrandumist riigist ja kasutamaks efektiivselt olemasolevaid ressursse, on oluline kaasata kodanikke poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse ning rakendada nende initsiatiivi kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Rääkides kodanike kaasamisest ja kodanikeühenduste rollist on praegu Eestis oluline silmas pidada eelkõige mainitud tegevuste ennetavat ja tasakaalustavat rolli demokraatliku riigi kujundamisel ning aktiivse kodaniku kasvatamist. Lõpetuseks võiksime kõike seda silmas pidada, et riigi ülesanne on inimeste vabale koostöötahtele kaasa aidata, sest just aktiivne kodanik on riigi alustala ning et ainult aktiivses koostöös kodanikega tugevneb ka demokraatia ja ühiskond tervikuna.
1. Palun kirjeldage oma sõnadega efektiivset kontrollisüsteemi. Millised võiksid olla efektiivse kontrollsüsteemi tunnused? Ei piisa ainult loetelust, lisa ka põhjendused, miks? Et kontrollimissüsteem oleks efektiivne peab ta vastama organisatsiooni vajadustele. Töötajate omaksvõtt (töötajad peavad olema nõus kehtestatud standarditega, mida rohkem seda edukam on kontrollisüsteem ja motiveeritumad on töötajad) Balanss objektiivsete ja subjektiivsete andmete vahel (juhid ei saa adekvaatset infot kui kontrollisüsteem on ainult arvuline või ainult subjektiivne arvamus. Eesmärgiks on tasakaal mõlema vahel, saavutamaks mitmekülgset pilti tegevustest) Täpsus (Vertikaalne kommunikatsioon alt üles – töötajad räägivad tihti seda, mida juhid tahavad kuulda. Kontrollsüsteem peaks sellist kallutatust vältima) Paindlikus (kontrollisüsteem peab olema valmis muutuma, eriti reageerima välismõjudele. Rõhumine ainult kontrollile, eri...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..........
inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees
autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid:
Neid võib avaldada üksned Riigikohtu üldkogu loal. · Juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikkuabikandidaate ja üliõpilastest praktiante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. 7. Kohtunike sotsiaaltagatised: Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, pensioni, puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. 8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine. 9. Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega
rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus viis Krimmi sõjani (1853-1856), mille tulemusena muutus Viini kongressil kujunenud jõudude vahekord Euroopas. Venemaa tähendus rahvusvahelistes suhetes vähenes, nõrgenes Türgi, samas kasvas Inglismaa ja Prantsusmaa tähtsus Euroopa asjade otsustamisel. 19.sajand tõi endaga suuri muutusi sõjapidamises. Sõtta tuli arvukalt vabatahtlikke, väed muutusid efektiivsemaks. Mindi üle üldisele sõjaväekohustusele ja massiarmeele. Tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine
SUURRIIGID 19. SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Va...
3. Organisatsioonikäitumise mõtlemissuuna ajalooline kujunemisprotsess: too välja klassikalise teooria, inimsuhete ja organisatsioonikultuuri koolkonna juhtideed ja nende peamine panus. Klassikaline teooria: · Eesmärk: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta. · Korralduse ühtsus - korraldused ühelt juhilt (õige töö jaoks õige inimene). · Astmeline käsuliin - volituste suund ülemalt alluvale, kasutatakse suhtlemise ja otsustamisel. · Tööjaotus - spetsialiseerumine, mis tagab efektiivsuse. · Volitused ja vastutus - õigus anda korraldusi ja nõuda kuuletumist. · Distsipliin - reeglitele ja tavadele vastav käitumine, kuuletumine · Üksikisiku huvi allutamine üldistele huvidele - ranguse, eeskuju ja pideva kontrolliga. · Henry Fayol - sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine.
põhjustele, millest nähud tingitud on *Ei osata kehtestada prioriteete (tähtsuse järjekorras tegemine versus tekkimise järjekorras tegelemine) 21. Kuidas teha hea otsus (valikute hindamise kriteeriumid ja üldised vead) *Valikute hindamise kriteeriumid: ressursikulu järgi; eetilisuse seisukohast; muud kriteeriumid: kellegi silmis soosingusse/ebasoosingusse sattumine, karjäärivõimalused, väljakutsed jms. *Vead otsustamisel: otsus tuleb liiga kiiresti; lähtutakse ühest hindamiskriteeriumist (nt omakasu v kulude kokkuhoid); ei kaasata asjassepuutuvaid isikuid ja varjatakse infot; ei suudeta "maha müüa" neile, kes peavad ellu viima; ei suudeta tagasisidet vastu võtta (solvutakse, ollakse oma arvamuse õigsuses liiga kindel) 22. Mida kujutab endast ratsionaalne otsustamisprotsess, millal seda kasutatakse ja millised on selle piirangud? Kuidas otsustamine on seotud keskkonnaga?
RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus. 7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus. 8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks. 9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest. 10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele. 11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu. 12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest. 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult. 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. 16
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar, kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna. Ni...
Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega. Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi. Info liikumine on kiire, avalik, kõigile kättesaadav. Inimesed soovivad kaasa aidata otsustamisel, sest nende informeeritus on peaaegu sama, mis poliitikutel. Avatumad parlamendid on valijatele sümpaatsemad. Mugavus kaob. Tuleb valijatele selgitada, miks sa nii või teisiti käitud. Valija peaks teadma, kes kuidas hääletas. Püütakse seada enda ümber piire. Internet, kui saatanast loodu. Põhja-Koreas on kellaaega 30 minutit muudetud. Euroopa heaoluriikide pension kui vanurite sõltumatu sissetulek. EL kui vihmavari. Olulisim teema – kuidas eurooplastena edukam olla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
