Tallinn 2011 Kas ja kes on kuningas 2011 klienditeeninduses? Meie ümber on tohutu hulk inimesi, kellega me otseselt või kaudselt kokku puutume. Mida liikuvam ja suhtlemisaltiv, seda enam puutume kokku erinevate inimestega erinevates valdkondades. Ühes olukorras võime olla klient, teises olukorras hoopis teenindaja. Suudame etendada erinevaid rolle. Kas me suudame panna klienti kuningana tundma ja kas klient on üldse kuningas? Kuningas on reeglina otsustaja ja juht, kelle peamiseks ülesandeks on kõiki protsesse ise juhtida. Klient samas just reeglina ei tea päris täpselt, mida või millist toodet tal on vaja ning seetõttu vajab pidevalt suunamist, juhendamist, nõustamist ja otsuste toetamist. Nagu juba selgus, siis reeglina tarbija ei tea, mida ta tahab. See olukord pole juhtunud just nüüd ja praegu, vaid tegelikult pole ju tarbija kunagi teadnud, mida ta tahab ja tõenäoliselt ei hakka ta seda ka kunagi teadma.
Otsustuste teooria Otsustused "Mäng" otsustaja ja keskkonna vahel · määramatuse tingimustes · riski tingimustes Otsustaja valib m alternatiivi Ai vahel Keskkond võib olla n olekus Bj Tasuvusmaatriksi element näitab otsustuse Ai kvantitatiivset tulemit tingimuse Bj realiseerumisel · maximax reegel määramatuse tingimustes { } Riskialdis otsustaja, optimistlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna parim olek a * = max max aij i j { } Otsustuste kriteeriumid a * = max min aij · i j maximin reegel määramatuse tingimustes Konservatiivne otsustaja, ettevaatlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna halvim olek
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust. 4. KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse.
alternatiiviks nimetatut) ainult väliskeskkonna tingimustena, mille mõjusid arvestades seab subjekt endale tegutsemise eesmärgi ja valib selle saavutamiseks sobivaima tegutsemisviisi. 2. Selgitage eesmärgi käsitluse erinevusi juhtiva ja juhitava subjekti poolt juhtimise vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes). Protsessi juhtimise eesmärgi ja tegevusvariantide endogeenne väljaarendamine toimub otsustaja poolt organiseeritud (läbiviidud) majandusanalüüsiga. Otsustaja lähtub analüüsiülesande püstitamisel ja tulemuste hindamisel seejuures oma isiklikust huvist (oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui
süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. KMH ülesandeks on leida võimalused kavandatava tegevusega taotletud eesmärkide saavutamiseks, integreerides ekspertide ja avalikkuse hinnangud selle tegevuse ning tema reaalsete alternatiivide keskkonnamõju kohta, ning edastada saadud tulemused otsustajatele ja avalikkusele. KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks. KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi, mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/ 2.2
auditi kriteeriumitele, ning selle protsessi tulemuste edastamine kliendile. Järelaudit toimunud auditi objektiivsust hindav audit. Määratakse kindlaks, kas ja kuivõrd asjakohaselt on ellu rakendatud auditi tulemusel antud soovitusi. Strateegiline planeerimisdokument riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatav dokument, mille koostamise käigus viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk - varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruande koostamist. ISO on ülemaailmne ja EMAS ainult EL riikidele. Kolmanda osapoole audit kui auditi viib läbi sõltumatu audiitor, kellel ei ole otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja
keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Keskkonnamõju hindamise etapid Järgnevalt on välja toodud KMH etapid ja nende läbiviijad KMH programmi koostamine- KMH ekspert KMH programmi avalik väljapanek- otsustaja KMH programmi avalik arutelu-arendaja Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine-KMH ekspert, arendaja KMH programmi heakskiitmine-järelvalvaja KMH aruande koostamine-KMH ekspert KMH aruande väljapane-otsustaja KMH aruande arutelu-arendaja Tehtud ettepanekute arvestamine/mittearvestamine ja põhjendamine--KMH ekspert, arendaja
seisukohalt tuleb infost rääkides eristada sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. - Alginfo ülesandeks on vaatlusaluste nähtuste ja protsesside adekvaatne peegeldamine. Alginfo kujutab endast üldiselt raamatupidamise või statistika andmeid ja see on infotöötluse sisendiks. Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. - Otsustusinfo on otsuste ettevalmistamise formaalne alus, millele otsustaja lisab teadmised infosüsteemis kajastamata jäänud mitteformaliseeritavatest või ebastandardsetest juhitava protsessi omadustest. 3. Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab seda vastuolu lahendada? - Isegi suhteliselt väikese progressiooniteguri korral hakkab majandusprotsesside kajastamiseks vajaliku alginfo maht paratamatult järsult suurenema
Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus.
saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava
muugieelset ja järgset teenindamist. Turundustegevuse põhiulesanded on samad, kuid lisaks on äriturgudel: Jaotuskanalid luhemad ja konkurentsitihedamad Ostjaid on raskem mõjutada Muumine on pikaajaline protsess Ostuotsustajaid on palju Muutused eeldavad sageli tootmistehnilisi umberkorraldusi Juhtkond osaleb aktiivselt turundustegevuses Varustuskeskusesse kuuluvad kasutaja, mõjutaja, varustaja, otsustaja ja infosõeluja Kasutaja on ostetava toote tegelik kasutaja Mõjutaja siia kuuluvad liikmed, kes otseselt või kaudselt mõjutavad ostuotsust. Varustaja neil on ametlik õigus määrata tegelik muuja ja ostutingimused. Otsustaja selle kategooria inimesed teevad toodete ja muujate lõpliku valiku. Infosõeluja (informaator) need isikud kontrollivad varustuskeskusesse saabuvat informatsiooni. Muutumatu taasost: taasostmise olukorra loob pidev või korduv tavapärane vajadus
32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C- kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine;
Eetilise konflikti lahendamise skeem Juhtumi analüüsis tuleb eristada olulised faktid määratleda huvilised eristada eetilised probleemid Juriidiline külg Juriidilisest küljest võib juhtum olla: Eetiline ja seaduslik Eetiline, kuid ebaseaduslik Ebaeetiline, kuid seaduslik Ebaeetiline ja ebaseaduslik Abijuhised Formaalsed Ettevõtte poliitika, eetilised koodeksid, Kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga Mitteformaalsed testid Ema-test kas avaldaksite oma otsuse (kui oleksite juhtumis otsustaja) oma kõige lähedasemale inimesele TV-test kas te julgeksite oma otsuse avaldada (enda nimel) kõige laiemale üldsusele Lõhna-test kas lahend "lõhnab" hästi, st. tundub hea ja õige Teise-nahas-olemise-test: kas teile meeldiks lahend, kui seaksite enda teise (vastas- osaleja) kohale Turu-test: kas teie otsus annab teile turul eelise Eetilise printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Vastavuse printsiip (kas säärast tegu...
või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või
SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt............................................................ 8 2.2. Otsustamise käsitlemine otsustaja seisukohalt............................................................ 8 3. OTSUSTAMISPROTSESS............................................................................................... 9 3.1. Probleemi selgitamine..................................................................................................9 3.2. Võimalike lahendite väljatöötamine.......................................................................... 10 3.3. Valik ehk otsustamine............................
Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab alternatiivsete võimalustega ning annab nende prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet Arendaja, reaalselt aga ekspert. paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline sätestatud nõuded. keskkonnamõjust ja hüvedest; arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise,
hilisema muutmise käigus strateegiline keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks
Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Arvestame tegelikke vajadusi Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat
rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
tagasi lapsepõlve. Vanemad, kes oma last julgustavad vastu võtma esimest iseseisvat otsust panevad nurgakivi iseseisvusele. Vanemad, kes aga naeravad pilkavalt või ei lase noorel inimesel ise midagi otsustada kasvatavad noore, kes hiljem ei suuda öelda ei kiusatustele. Või teisel juhul hoiavad sellised noored eraldi ning suhtlevad väga väheste inimestega. Vanemate kohustus on oma lapsi julgustada ning õpetada, kuidas olla enesekindel ning iseseisev otsustaja. Samuti on kodu tähtis tulevaste eesmärkide loomisel. Kodu, kus ei väärtustata midagi võib kasvada laps, kes väärtustab seda, mida ta oma kodus pole kogenud ning tahab seega oma lastele luua parema kodu. Üldjuhul ei oska väärtusteta kodust tulnud noored väärtustada midagi ning see on vaimne nõrkus. Inimene, kellel pole tulevikuplaani ega enesekindlust on vaimselt nõrk. Tulevikuplaan aitab olla kindel oma väärtustele
Crmen n. s. crminis, pl. crminum kuritegu, roim, eksimus, süüdistus Is n. s. iris, pl. irum õigus, eesõigus, privileeg, voli Pater m. s. patris, pl. patrum isa, pl. patriitsid, senaatorid Lx f. s. lgis, pl. lgum seadus, -eelnõu, reegel, korraldus, kohustus Familia f. s. familiae, pl. familirum pere, kodakondsed (k.a orjad) Idex m. s. idicis, pl. idicum kohtunik, otsustaja, hindaja Servus m. s. serv, pl. servrum teenija, ori Cvits f. s. cvittis, pl. cvittum kodanikuõigus, kodakondsus, kodanikkond dictum n. s. dict, pl. dictrum edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus Caput n. s. capitis, pl. capitum pea, elu, õigusvõime, juht Officium n. s. offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. s
maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited.
Vana-Kreeka muusikaõpetus Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka muusika käsitleb helisid seoses arvudega. Mida arvas Pythagoros? Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos samade arvsuheteke ja seeläbi peegeldab muusika kogu maailma korraldust. Mida arvas Aristonexos? Arvas, et rütmiõpetust on vaja süstematiseerida ja kõrgem otsustaja muusika üle on kõrv. Plaaton? Arvas, et muusikas peavad valitsema kord ja traditsioonid. Ta leidis, et erinevad muusikaliigid ja helilaadid omavad positiivset kasvatusmõju. Aristotheles? Arvas, et kombeline ja meeleline muusika on erinevad ja omastas suurt tähelepanu esteetilistele väärtustele. Varakristlik muusika I aastatuhandel kujunes välja universaalne kristlikkultuur. Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika.
Laiskus sunnib neid oma tuleviku teiste hooleks jätma. Mugavuse tõttu ei saagi me enamik eales teada, millised niiditõmbajad otsustavad meie käitumise ja meie väärtushinnangud, kelle nimel me tööd rügame ja kes meie tasu oma tasku paneb. Me ei oska, ei suuda või ei tahagi küsida neid küsimusi, mis tegelikult peaks meie jaoks olema olulised. Niimoodi usaldame me pimesi inimesi, kes on endale ise määranud otsustaja tiitli. On kaks võimalust sa kas elad ise oma elu, või elatakse seda sinu eest.
SWOT-analuusi eesmark on oma voimekuse kaardistamise kaudu osata muuta praeguseid tegevusi voi olukordi selleks, et: kasutada rohkem ja arendada oma tugevusi, korvaldada norkused, naha ohte ja olla valmis neile vastu astuma kasutada ara siiani kasutamata voimalusi. Ettevotte sisetugevusteks: unikaalne toode koolitautud personal -//- norkused: kehv kvaliteet suured uldkulud Valised voimalused: uute odavate transpordivoimaluste tekkimine Konkurentide tagasitombumine Valised ohud: Turu kasvu peatamine Ostjate eelistuste muutumine MINZBERGI juhi rollid: Suhtleja esindaja, eestvedaja, sidepidaja Infovahetaja Vastuvotja, jagaja, koneleja Otsustaja ettevotja, probleemilahendaja Suhtleja -kategooria holmab teavet ja ideid Ettevõtja on isik kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil Ärisaladus teabel on majanduslik hinnatav väärtus, teabest teadlikud...
võimalus helistada emale ja rääkida oma muredest. Kuid mis selle kõik siis põhjustab? Ma arvan, et selle põhjus ei saa olla miski muu kui see, et inimene on ise liiga naiivne ja laseb oma otsused langetada teistel. Kindlasti tuleb ette ka olukordi kus inimesel on tehtud suured ja ilusad plaanid tulevikku. Mõtleme küll, et miski ei saa ju takistada kui inimesel on kindlad plaanid ja eesmärgid. Kuid siinkohal tuleb mängu üks väga suur otsustaja. Nimelt on see krõbisev paber meie rahakotis. See on ju iseenesestmõistetav, et kui pole raha ei saa ka minna kuskile kaugemale kodust õppima. Nagu me kõik teame on vanemate roll noore inimese elus meeletult suur. Vanemad on ju need kes toetavad ja suunavad lapsi tegema õigeid valikuid ja otsuseid. Kui aga noores eas puuduvad need täiskasvanud, kes noori ei suuna siis vaevalt, et 7 aastane poiss teeks õigeid ja mõistlike valikuid. Ma arvan, et selle kõige alus ongi
2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. – Süü tegude sooritamises; süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12
Eesti Keskerakond Siin ka kaks nende näidisreklaami, millesarnast kõik kohe väga kindlasti Tallinnas silmanud on: Eesti Reformierakond Erakond asutati 13. novembrile 1994. Erakonna esimees on Andrus Ansip Erakonna ideeline ja poliitiline alus on - liberaalne demokraatia. Liberaalidena leiavad nad, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlik vastuvõetav vabadus. Eestimaa Rahvaliit Partei asutati 1999. aastal, kui liitusid vasaktsentristlik Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ning agraarpartei Eesti Maarahva Erakond (EME) ja Eesti Maaliit(EML)
saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli Veeliksid.
Mis on Tõde? Tõde on igal pool meie ümber ja meis endis, aga eks igaüks ise teab, kui palju seda on ja kas seda rääkida. Millal on õige jätta tõde rääkimata või hoopiski selle väänamine? Kes on selle otsustaja? Kas Sina? Ma usun, et igal inimesel on kas olnud või tuleb selline olukord, kus ta on sunnitud valima Tõde või sõprus/suhted või mis iganes. Loomulikult on mõnikord hoopiski vastupidi, et tõde võrdub sõprus. Kas on antud olukorras õige hoida sõpra või rääkida tingimata tõtt? See kõik tegelikult oleneb inimesest endast ja ka sellest tõest, mida oleks eetiliselt õige rääkida. Kui juhtub näiteks mingi õnnetus ja kedagi minu lähedast süüdistatakse ilma tagamaid
Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistad...
Esmatasandi juhid vastutavad otsese tootmistöö või juhtimisega mitte seotud töö tegemise eest. Esmajuhtideks on meistrid, brigadiirid, sektsioonijuhatajad jpt, kelle alluvad tegelavad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. 4 Juhi rollid On selgitatud kümme juhtide erinevat kuid omavahel seotud rolli, mida võib jaotada kolme rühma: suhtlemisega seotud rollid, informaatsiooniga seotud rollid ja otsustaja rollid. Suhtlemisega seotud rollid seonduvad inimestevaheliste suhetega ja tulenevad juhi ametikoha formaalsest autoriteedist. Nende kaudu saab juht toimida ka infovahendajana ja selle alusel otsustajana. Esindaja rollis korraldab juht mitmesuguseid üritusi, demonstreerib hoolitsust töötajate, klientide ja teiste oluliste isikute ees, tutvustab oma ettevõtet huvigruppidele jne. Juhtija ja eestvedaja ehk liidri rollis juht suunab ja koordineerib alluvate tegevust. See võib
32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit; 33) keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D või Ckategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit Bkategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit Akategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu, metsa ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine;
määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, kuna ühe riigi mingi kindle majandustegevus on seotud teise riigi omaga
Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu ja tõsiseltvõetamatu erakond, kuvandi, et see on ,,tõelise eestlase" partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele erakondadele. Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist, ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba. Erakonna esimees on eelkõige esindusorgan ja mitte otsustaja. Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et
avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. KMH programmi arutelu • Tutvustada ja põhjendada kavandatava tegevusega kaasneva KMH menetluse käiku, peamisi negatiivseid mõjusid, nende hindamise ja analüüsimise metoodikaid, võimalikke alternatiive, mõjuala ulatust • Üldsuse informeerimine, huvirühmad, keda vaja veel kaasata • Ühise arusaama kujundamine • Otsustaja , arendaja, ekspert Programmi tulemus • Esitatud projekti kirjeldus; • Projekti taust ja selle kirjeldus; • Uurimisala ja/või mõjualad; • Seadusandluse, regulatsioonide kaalutlused; • Uuritavad mõjud;
poliitiliselt selget ideoloogiat, mida erinevalt enamikest Eestimaa parteidest endas ei kanna. Ka on minule meelepärane erakonna ideeline ja poliitiline alus, mis on paari sajandi vanune liberaalne demokraatia. Ehk siis vaba rahva võim, sest riik ongi rahvas. Ja Reformierakond lähtub üsnagi palju inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes sotsiaalsete institutsioonide suhtes ja eeskätt riigi suhtes. Reformikad aka Liberaalid leiavad, et iga inimene on enda huvide parim otsustaja ja sellepärast tuleb talle tagada ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Kahjuks küll pooldab see erakond ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt. Minu jaoks oleks meelepärasem astmeline tulumaks, mis võrdsustaks ühiskonda, kuid samas miks peaksin mina maksma rohkem makse rohkem raha teenides? Ei peagi. See poleks enam demokraatia. Samas meeldib mulle ka see, et Reformierakond pooldab madalama sissetulekuga
Seesmiselt vaba väliselt teistega sarnane - see lause ei iseloomusta üksnes ainult Eestit ja eestlasi, vaid ka puudutab muud maailma. Sellega saab iseloomustada raamatu tegeelasi ning inimloomust. Võib öelda,et see lause on kõikvõimas lause. Eesti riik on võõrvõimudest vaba olnud 18 aastat. Meie riik ei pea alluma kellegi korraldustele, vaid on ise otsustaja rollis. Seega võib öelda, et ta on seesmiselt vaba ning väliselt teistega sarnane. Sarnane, sest kui võrrelda Eestit teiste riikidega,ei saa öelda, et meil oleks midagi mida teistel poleks või vastupidi. Meil on inimesed, kes käivad tööl, me elame majades, meil riigil on oma ajalugu, ja nii võikski jääda lugema sarnasusi teiste maadega. Seega väide peab paika, et me oleme seesmiselt vabad, kuid väliselt teistega sarnased.
Kuna juhtkond usaldas liialt tegevjuhti ning andis talle liiga suure otsustusvabaduse, siis ettevõtte sattus tõsistesse finantsprobleemidesse ning kui juhatus lõpuks avastas situatsiooni tõsiduse, otsustas emaettevõtte firma Eestis likvideerida. Tegevusplaan 1. Tegevjuht peaks oma tegevused kooskõlastama juhatusega (juhatus koosneb 3 liikmest, tegevjuht ning 2 persooni emaettevõttest.)Ta peab aru saama, et ta pole ainuisikuline otsustaja. 2. Tegevjuht ja finantsjuht peavad tegema koostööd. 3. Tegevjuht peaks oma projektid kooskõlastama finantsjuhiga ning finantsjuht peaks aimu andma, kas tema projektid on teostatavad. 4. Tegevjuht võtab finantsjuhti kuulda. Kokkuvõte Selles juhtimissituatsiooni näites oli peamiseks probleemiks see, et tegevjuhil puudus vajalik juhtimiskompetents.Ta oli liiga kindlameelne enda otsuste suhtes, usaldas
(2) Kinnisasjade müügist saadavat tulu kasutatakse RMKle kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. § 55. Vara kasutusse andmine tulu saamiseks (1) Vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik. (2) Vara kasutusse andmine toimub: 1) vallas ja kinnisasjade üürile või rendileandmisena; 2) kinnisasjade piiratud asjaõigustega koormamisena. § 56. Vara kasutusse andmise otsustaja (1) Vara kasutusse andmise otsustaja on: 1) vallas ja kinnisasjade üürile või rendileandmisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik; 2) kinnisasjade reaal või isiklike servituutidega koormamisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik; 3) kinnisasjade hoonestusõigusega koormamisel kuni 50 aastaks RMK juhatus, hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks RMK nõukogu; 4) muude piiratud asjaõigustega koormamisel RMK juhatus.
15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,
USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada tulemusi või eesmärke teiste inimeste abil ehk koostöös. Juhtimises pole mingit murrangulist revolutsiooni toimunud, kuid sellegipoolest toimub edasine areng, mille
Eristataks nelja majandussüsteemi turu-, käsu-, tava- ja segamajandus. Vaatame kuidas erinevad majandussüsteemid lahendavad need küsimused. Majandussüsteem Omand Tootmine MIDA, Vahetus KUIDAS KELLELE Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg Käsumajandus Riik Valitsus (riik) Valitsus Tavamajandus Kogukond on omanik ja otsustaja. Valitsevad tavad ja kombed. Segamajandus Esineb nii era- Valitsus võib Valitsus võib kui riiklikku piirata või ergutada kontrollida omandit teatud kaupade ja hinnakujundust. teenuste tootmist. Raha, ressursside ja toodete ringlus (ringvoog)
abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12
35) käesoleva lõike punktides 134 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine;
Selle kõrval tuleb järjest olulisemaks hakata pidama indiviidi tema identiteedi otsinguil. Ühiskond ja meedia sunnivad inimesi jagunema gruppideks ja klassideks, kuid järjest enam on neid, kes peavoolust kõrvale astuvad. Otsitakse iseenese suunda ning suureneb tugeva identiteedi vajadus. Seejuures tehakse õige valik, sest elu mõtet ei saa otsida asuma enne kui pole iseeneses selgusele jõutud. Leidnud iseenda, leiame ka oma tegeliku olemuse, mis on ainuõige otsustaja tõe üle ning seetõttu ka selle üle, mida kujutab endast halb ja hea, õige ja vale, eesmärk või illusioon. Õnne, õndsust ning eesmärki saab leida vaid see, kes on need juba isikliku arengu seisukohast suutnud saavutada. Elu on enam kui lõbu ja rahuldus, edu ja õnn. Elu on ka hirm ja hirmust pääsemine, kurbus ja vabanemine kurbusest. Tähtsad eesmärgid ei pea olema mitte suured, vaid väga sügaval. Need ei ole vaid mõtted, mis peas ringlevad
Laikmaa autoportreesid on teada aastatest 1902-1936. Kristjan Raud (1865-1943) Kus õppis Õppis Peterburis, Düsseldorfis ja Münchenis. Iseloom Ta oli oma olemuselt pigem mõtisklev, vaikne ja endassesüvenenud-vastupidiselt Laikmaale, kuid Rauast sai ikka sajandialguse aktiivsemaid tegelasi. Muuseumi juhatuse koosolekul ei meeldinud talle eriti rääkida ta oli harilikult üldsuse otsusega päri. Seevastu muuseumist väljaspool, kunstiga seotud koosolekutel oli ta aktiivne esineja ja otsustaja. Esimene eesti karjääri rajaja Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis. Varasemad tööd Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil.
paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
J. J . . . ein a m e m1 e m2 .. , e .mj , . - emn e ij - tulemus; .Valiskeskkonna seisUndid - otsustaja. poolt mitt~uhita.vad ( mitt~Ojuta- tavad, mitta-reguleeritavad ) tegutsemistingimuaed, mis alternatiivide - kriteeriumid - osakaalud - piisiv- ja muutuvkulud - kogukulud - tootmismaht - asukoha koordinaadid - kaubakogused - veokulud Transpordikulu meetod - kaubakogused Hihtepunktis - tarbimismahud sihtpunktis - veotariifid Regressioonm udelid Eksperthinnangud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
